Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.03.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-13762
Tsiviilasi
H S hagi E Ai vastu korteriomandi kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks või kinkelepingust taganemise õiguspärasuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste tegemise kohustamiseks.
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 225,86 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H S apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11.03.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H S (IK xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), esindajad vandeadvokaat Rainer Kuulme, H S, Tom Annikve Kostja E A (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Deivi Vaht
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.09.2013 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tuvastada H S ja E Ai vahel 29.10.2010 sõlmitud korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxx, kinkelepingu ja sellele isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tühisus.
Kohustada E Ait andma nõusolek omandi tagasikandmiseks selliselt, et xxxxxxxxxxxxx asuv korteriomand (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxxxxxx) läheb H S ainuomandisse. Samuti kohustada E Ait andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi, mille kinnistusraamatu registriosa nr on xxxxxxxxxxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt on E A viidatud kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse H S.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta E Ai kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.H S esitas 28.03.2011 hagi Harju Maakohtusse E Ai vastu korteriomandi kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamiseks. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet. Hageja palus asendada kohtuotsusega E Ai tahteavaldus korteriomandi tagasikäsutamiseks H Sle ja nõusolek omanikukande kustutamiseks; ainuomanikuna kanda korteri omanikuks H S; tuvastada E Ai nõusolek seoses ülalkirjeldatud kande tegemiseks. Hageja määras tsiviilasja hinnaks 160 000 krooni.
2.Pooled sõlmisid 29.10.2010 korteriomandi kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja kinkis lepingus sätestatud tingimustel hagejale kuuluva korteri xxxxxxxxxxxx kostjale. Kostja näitas oma käitumisega hageja ja tema vanemate H S ja S S vastu üles jämedat tänamatust ja hoolimatust, võttes pärast kinkelepingu sõlmimist enda kätte hageja mobiiltelefoni ja pangakaardi ning jättes hageja sellega abitusse seisundisse. Kuna hageja on invaliid ning ei saa ilma teise inimese abita liikuda väljaspool oma eluruumi, siis ei saanud hageja võtta ühendust oma lähedastega, et neid informeerida asjade käigust seoses kostja pealekäimistega lepingu sõlmimiseks, samuti teavitada vajadusest abi järele nii toidu kui ka muu abi osas. Kostja tõi hagejale regulaarselt alkohoolseid jooke, sh ajal, mil kostja tegi ettepanekuid kinkelepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole täitnud hagejale antud lubadusi, mille kohaselt ta kohustunuks hagejat igapäevaselt hooldama ning tooma tervislikke toiduaineid ja ravimeid. Kostja poolt pidevalt toodavad alkohoolsed joogid, mille tarvitamise tagajärjel on hageja tervislik seisund muutunud äärmiselt halvaks, on põhjustanud olukorra, kus hageja ei suuda iseseisvalt liikuda ega ka arusaadavalt rääkida ja ennast väljendada.
3.Hageja vanemad on pidevalt hoolitsenud hageja tervise ja heaolu eest, kuid hageja alkoholism on põhjuseks, miks ta 2010.a enam vanematekoju ei läinud. Kostja varustas hagejat alkohoolsete jookidega ning on otseselt süüdi hageja tervise halvenemises ning seetõttu oli kostjal ka lihtne temast sõltuvuses olevat hagejat kallutada ja ahvatleda tegudele, millest hageja pideva alkoholi mõju all enam aru ei saanud ning ei suutnud enesele aru anda. Kostja väide, et ta on teinud hageja korteris remonti, on vale. Kostja „abi“ on olnud katkendlik ja tühine ning enese isiklikele huvidele kallutamises. Hageja ei ole soovinud ega soovi kostjale kinkida nn tänutäheks abistamise eest oma korterit. Kostja pidevate meelituste ning lubaduste tulemusena ja lubaduse kohta anda hagejale 40 000 krooni kinkelepingu sõlmimisel, viis hagejat selle lepingu sõlmimiseni. Kõik lubadused jättis kostja aga täitmata.
4.Hagejal on kinkelepingu kohaselt õigus elada kuni surmani praeguses elukohas, samas ei ole seatud koormist ega sisulist kohustust kostjale kui kingisaajale. Hageja kommunaalkulud, elektri-, gaasi- ja telefonimaksed maksavad kinni hageja vanemad. Kuna kostja lubas hagejale korteriomandi saamise eest 40 000 krooni, siis sisuliselt soovisid pooled korteri ostu-müügi lepingu sõlmimist ning pooled ja notar on jätnud järgimata tehingu vormi, mistõttu on tehing tühine.
5.Hageja oli kinkelepingu sõlmimise ajal otsusevõimetu. Samuti on kinkeleping tühine, sest see on vastuolus heade kommetega ja tegemist on näiliku tehinguga, kuna kostja lubas hagejale kinkelepingu sõlmimisel tasu ja lubas tasuda edaspidi kõik korteriga seotud kulud ja hagejat enda arvel ülal pidada kuni hageja elu lõpuni. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue ei ole selge, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud on paljasõnalised, esitatud tõendid ei ole asjakohased ega tõenda hagi aluseks olevate eluliste asjaolude esinemist.
7.Kostja ei ole üles näidanud ei kinkija ega tema lähedaste vastu jämedat tänamatust ega hoolimatust. Kostja ei ole hageja vanematega kohtunud. Poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet hageja igapäevaseks hooldamiseks ning taoline kokkulepe puudub ka kinkelepingus. Hagejal puudub õigus kostja kinnisomandi tagasikandmiseks, s.t kinkeleping ei ole taganemisega lõppenud, sest kostja ei ole kinkija ega tema lähedaste vastu üles näidanud jämedat tänamatust. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus jättis 30.09.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja tugines nõudes kostja vastu kinkelepingust taganemisele, kinkelepingu tühisusele vastuolu tõttu heade kommetega, samuti sellele, et tegemist oli näiliku tehinguga ja otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehinguga. Hageja nõuete eesmärgiks on kinke tagajärjel kostja nimele registreeritud korteriomandi tagasi nõudmine oma omandisse ja kinnistusraamatus hageja omandiõiguse kinkelepingu esemeks olevale korteriomandile ennistamine. Kinkelepingust taganemisel on hageja nõue suunatud omandi tagasikandmisele, s.t sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi, mille puhul on tegemist võlaõigusliku nõudega. Selline nõudeõigus on hagejal kinkelepingust taganemise korral VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega.
10.Hageja taganes 29.10.2010 sõlmitud kinkelepingust 03.03.2011 notariaalselt tõestatud avaldusega. Vaidluse all ei olnud, et lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud, s.t taganemisavalduses esitatud hageja tahteavaldus on kostjale teatavaks tehtud ja kätte toimetatud, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud
ka taganemise sisulised eeldused, s.t hageja peab tõendama, et tal oli kinkelepingust taganemiseks õigus.
11.Hageja on kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganedes viidanud VÕS § 267 p-le 1 ja on motiveerinud kinkelepingust taganemist sellega, et kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust ja hoolimatust. Kohus nõustus kostjaga, et hageja väited selles osas, et kostja on temalt ära võtnud mobiiltelefoni ja pangakaardi, jättes ta abitusse seisundisse, on tõendamata. Hageja isa poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt ja hageja täiendava seisukoha järgi kadusid hageja mobiiltelefon ja pangakaart pärast seda, kui hageja koos kostjaga ja viimase tuttavatega (kostja abiline Igor ja tema elukaaslane) tähistasid hageja elukohas kinkelepingu sõlmimist. Hageja pangakaart ja mobiiltelefon olid diivanilaua peal, kust nad lõpuks olid kadunud. Eeltoodust nähtuvalt pole välistatud, et hageja pangakaardi ja mobiiltelefoni võisid võtta kolmandad isikud. Kohus leidis, et ei ole alust järeldada, et pangakaardi ja mobiiltelefoni võttis hagejalt ära kostja, kuna asjas pole vaidlust, et kostja muretses hagejale uue mobiiltelefoni, samuti sai hageja kostja abiga omale uue pangakaardi. Hageja pangakaardi väljavõttest nähtuvalt ei ole tema pangaarvel perioodil 29.10.2010 (kinkelepingu sõlmimise aeg) kuni 14.12.2010 (uue deebetkaardi omandamise aeg) tehinguid sooritatud.
12.Kohus ei nõustu samuti, et hageja võiks oma taganemisavalduses märgitud põhjendusi kostja ”jämeda tänamatuse” kohta täiendada pärast avalduse esitamist selliste põhjendustega ja kostja poolt rikutud väidetavate lubadustega, mis ei ole taganemisavalduses välja toodud, s.o hageja varustamine alkohoolsete jookidega süvendamaks hageja alkoholismi, lubadus hagejat enda arvel ülal pidada, teostada korteris remont, tasuda hageja eest kõik korteriga seotud maksed ja tasuda hagejale korteri eest 40 000 krooni. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejal oleks õigus sisustada mõistet ”jäme tänamatus” uute, eelnimetatud põhjendustega, on hageja sellekohased väited samuti tõendamata ja paljasõnalised. Kohus leidis, et hageja väide selle kohta, et kostja on esitanud Mustamäe Linnaosa Sotsiaalhoolekande osakonnale hageja nimel võltsitud avalduse, saamaks hageja hooldajaks, ei ole asjakohane, kuna asjas ole vaidlust, et hooldus jäeti hageja suhtes seadmata. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja taganemisavalduse puhul materiaalsed eeldused täidetud, mistõttu kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv.
13.Hageja väidete osas, et kinkeleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, samuti on tegemist näiliku tehinguga ja otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehinguga, asus kohus seisukohale, et tegemist on tõendamata ja põhjendamata väidetega. Asjaolu, et hageja puhul oli kinkelepingu sõlmimise ajal tegemist kroonilise alkohoolikuga, iseenesest veel ei tähenda, et hagejal puudus õigus ja vajalik otsusevõime tehingu tegemiseks ja arusaamine selle tagajärgedest. Hageja otsusevõime tehingu tegemise ajal on tõendatud tema suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria - psühholoogia kompleksekspertiisi aktiga. Kohtuistungil hageja seletas, et korteri osas oli tal kinnismõte see ära kinkida. Hageja väite osas, et kostja pakkus talle korteri eest tasu 40 000 krooni, mistõttu kinkelepingu puhul on tegemist näilise tehinguga, kohus leidis, et see väide on paljasõnaline. Kohtu hinnangul on küsitav, et kui hagejal oli tõepoolest selline oluline motiiv kinkelepingu vaidlustamiseks (nagu ka hageja puhul teadlik alkoholismi süvendamine, lubadus hagejat enda arvel ülal pidada, teostada korteris remont, tasuda hageja eest kõik korteriga seotud maksed) siis miks ei ole seda taganemisavalduses kajastatud.
Apellatsioonkaebus
14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või rahuldada uue otsusega hagi. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
15.Maakohus asus seisukohale, et 29.10.2010 sõlmitud kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Eelviidatud seisukohale asudes on kohus rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et kohus käsitles vaid ühte taganemise alust.
16.Hageja tugines kinkelepingust taganemisel ajaoludele, mille kohus jättis täielikult käsitlemata. Kostja ei ole täitnud oma lubadust teostada korteris remonti - 05.08.2011 hagi vastuse p-st 1.1. nähtuvalt väitis kostja, et ta on teostanud hageja korteris remondi, mis kinnitab poolte kokkulepet remondi teostamise kohustuse olemasolu kohta. Tegelikkuses korteris remonti teostatud ei ole, mida tõendavad esitatud fotod ja KÜ Mustamäe tee 138 teatis. Kostja eelviidatud kohustuse rikkumine on käsitletav ilmse jämeda tänamatusena ja tegemist on kinkega seotud tingimuse täitmata jätmisega. Kostja on toimetanud hagejale järjepidevalt alkohoolseid jooke (hageja ei saa liikuda ilma kolmandate isikute abita, seega ei ole hagejal endal võimalik alkohoolseid jooke hankida), süvendades sellega hageja alkoholismi. Hageja alkoholismi süvendamine on käsitletav ilmse jämeda tänamatusena. Korterile seatud isiklik kasutusõigus ei ole seatud tasuta, mistõttu on korteri omanikul õigus nõuda hagejalt korteri kasutamise eest tasu, sellisel juhul ei ole hagejal võimalik ennast mõistlikult ülal pidada, kuna kogu hageja sissetulek kulub toidu ja kommunaalkulude katteks. Kohus jättis põhjendamata, miks ei ole jämeda tänamatusena käsitletav see, et hageja mobiiltelefoni ja pangakaardi vargus sai võimalikuks vaid tänu sellele, et kostja toimetas hageja korterisse oma tuttavad.
17.Kohus ei analüüsinud tõendid, mis kinnitavad, et hageja ei olnud kinkelepingu sõlmimise ajal võimeline hindama seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Näiteks on kohus jätnud tähelepanuta ekspertide Ants Tali ja Hendrik Mägi hinnangutest nähtuva, et hagejal esineb raske puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni suur kõrvalekalle.
18.Kohus ei põhjendanud, miks kohus ei arvesta tehingu heade kommete vastasuse hindamisel asjas tõendamist leidnud kostja valelikke väiteid, mis viitavad üheselt, et kostja on käitunud ebamoraalselt ja taunitavalt ainsa eesmärgiga meelitada alusetute lubadustega hagejat korterit ära kinkima. Muuhulgas on kostja väitnud, et hageja läbisaamine oma vanematega ei olnud hea ja e hageja vanemad ei tundnud hageja elu vastu huvi. Asjas on leidnud üheselt tõendamist, et tegelikkuses oli hageja läbisaamine oma vanematega hea ja hageja vanemad tegelesid järjepidevalt hageja eest hoolitsemisega; asjas on leidnud üheselt tõendamist, et mingit remonti korteris teostatud ei ole, seega osutus vastav kostja väide valeks; asjas on leidnud üheselt tõendamist, et tegelikkuses kostja hageja korteris mingeid majandustöid teostanud ei ole, samuti on kostja toonud hagejale toiduaineid vaid paaril korral, toiduainete maksumuse on hageja kostjale ka hüvitanud, seega osutus vastav kostja väide valeks.
19.Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kinkeleping ei ole vastuolus heade kommetega. Heade kommetega vastuolus oleva käitumise puhul on tegemist käitumisega, mis on vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid. Ekspertiisiaktiga ja teiste asjas esitatud tõenditega on üheselt tuvastatud, et hageja on krooniline alkohoolik, kes on igapäevaselt alkoholi tarvitanud juba alates 1979.a. Korteri kinkelepingu sõlmimise ajal oli hageja 80% ulatuses töövõimetu (käesoleval hetkel 100% ulatuses töövõimetu). Hageja alkoholismi on süvendanud kostja, tuues hagejale enne ja pärast korteri kinkelepingu sõlmimist järjepidevalt alkohoolseid jooke. Arvestades kostja käitumist, valelikke väiteid ja täitmata lubadusi, on eluliselt usutav, et kostja tegutses algusest peale sooviga omandada tasuta hagejale kuuluv korter ilma endapoolseid lubadusi täitmata, n-ö meelitas pahatahtlikult hageja korterit kinkima. Kostja tegi korduvalt hagejale ettepanekuid korteri talle kinkimiseks, lubades
vastutasuks hagejat üleval pidada, tasuda korteri eest kõik maksed, teostada korteris remont ja tasuda hagejale 40 000 krooni, kuni hageja lõpuks sõlmis kostja meelituste ja lubaduste põhjal korteri kinkelepingu. Kostja käitumist tuleb pidada ebamoraalseks ja taunitavaks, arvestades eelkõige kostjapoolseid täitmata lubadusi ja hageja kogenematust, töövõimetust ning sõltuvusest alkoholist.
20.Kohus asus ebaõigele seisukohale, et kinkeleping ei ole näilik. Riigikohus on rõhutanud, et kinkelepingut iseloomustab kinkija ühepoolne kohustus rikastada kingisaajat ilma vastutasuta. Kui kinkija kohustub teist poolt rikastama tingimusel, et ta selle eest ka vastutasu (vastusoorituse) saab, ei ole tegemist kinkelepinguga. Kostja lubas hagejale kinkelepingu sõlmimisel, et ta tasub hagejale 40 000 krooni (raha lubamine nähtub ka ekspertiisiaktist), tasub kõik korteriga seotud kulud, teostab korteris remondi ja peab edaspidi hagejat enda arvel kuni hageja elu lõpuni üleval. Seega kohustus kinkija teist poolt rikastama tingimusel, et ta saab selle eest ka vastutasu, mistõttu ei ole tegemist kinkelepinguga ning TSÜS § 89 lg 2 kohaselt on korteri kinkeleping tühine.
21.Kohus asus ebaõigele seisukohale, et hageja mõistis täielikult, kuidas kinkeleping mõjutab tema huve. Vaatamata asjaolule, et ekspertide arvamuse kohaselt ei olnud hageja korteri kinkelepingu sõlmimise ajal otsusevõimetu, ei suutnud hageja adekvaatselt hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Hageja on krooniline alkohoolik, täielikult töövõimetu ja tal on raske puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle. Sel põhjusel ei saa ka olla kindel hageja algses selgituses oma vanematele, et ta oli korteri kinkelepingu sõlmimise ajal kaine (ka ekspertiisiaktist nähtub faktiline asjaolu, et tegelikkuses tarvitab hageja alkoholi igapäevaselt). Kui ka eeldada, et hageja oli kinkelepingu sõlmimise ajal kaine, siis ilmselgelt tegutses hageja sooviga saada kostjalt lubatud raha, et esimesel võimalusel jätkata alkoholi tarvitamist ning viibis nö võõrutusseisundis alkoholi pidevast tarvitamisest, mis ilmselgelt mõjutas hageja võimet saada adekvaatselt aru, kuidas tehing mõjutab tema huve. Sellele viitab mh asjaolu, et korteri kinkeleping ei sisalda seonduvalt hageja ülalpidamisega kostjale mitte ühtegi kohustust, kusjuures ka isiklik kasutusõigus ei ole seatud tasuta ning ka korteri kommunaalmakseid on jätkuvalt kohustatud tasuma just hageja ise. Sisuliselt tegi hageja kostjale hinnalise kingituse, ilma selle eest midagi vastu saamata.
22.On üldteada asjaolu, et pidevalt alkoholi tarbiv isik ei suuda üldjuhul adekvaatselt juhtida oma tegusid ega õigesti hinnata seda, kuidas mingi tehing mõjutab tema huve. Hageja hinnangul tuleb lugeda üldteada olevaks, et alkoholist sõltuvuses olev isik ei ole võimeline ka nö kaines olekus tavapärase sõltuvust mitteomava isikuga samal tasemel hindama oma tegude tagajärgi ega seda, kuidas mingi tehing mõjutab tema huve. Sellise sõltuvuse puhul on isiku tähelepanuvõime oluliselt langenud, kuna alkohoolik lähtub ainult eemärgist jätkata võimalikult kiiremini alkoholi tarbimist, mis vähendab sellise isiku võimet keskenduda mingile konkreetsele tehingule, mis ei ole seotud alkoholi tarbimisega. Sellise sõltuvusega isik võib küll olla võimeline mingi konkreetse enda poolt sõlmitava tehingu tähendust mõistma, kuid tal puudub tahtejõud oma tegevust vastavas endale soovitavas suunas juhtida.
23.Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et hagejal ei ole õigust lepingust taganemisel tugineda asjaoludele, mida ei ole algses taganemisavalduses esile toodud. Juhul kui taganemisavalduse esitaja tugineb lisaks taganemisavalduses toodule veel täiendavatele alustele - hageja on lisaks tuginenud sellele, et kostja on süvendanud hageja alkoholismi ja jätnud täitmata kõik endapoolsed lubadused, sh teostada korteris remont, tasuda hagejale 40 000,00 krooni, pidada hagejat enda arvel üleval jm -, siis tuleb taganemise kehtivuse hindamisel arvestada ka täiendavalt esiletoodud asjaolusid.
Vastustaja seisukoht
24.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu põhjendused
25.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav otsus tuleb tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi.
27.Erinevatele kehtetuse alustele tuginemisel tuleb kohtul hinnata neid järjekorras. Kõigepealt tuleb hinnata hageja otsusevõimetuse kohta esitatud väiteid. Kui hageja sõlmis tehingu otsusevõimetuna, ei olnud ta võimeline hindama ei tehingu eesmärki ega tagajärgi. Kui tehing ei ole nimetatud alusel tühine, tuleb hinnata tehingu näilikkuse kohta esitatud väiteid ning seejärel, kui tehing ei ole ka nimetatud alusel tühine, tuleb analüüsida selle võimalikku heade kommete vastasust. Näilik tehing (millega ei soovita õiguslikke tagajärgi) ei saa olla samaaegselt heade kommete vastane (tehinguga taotletavad tagajärjed ei ole ühiskondlikult vastuvõetavad), mistõttu tuleb kohtul tuvastatud asjaolusid ka eraldi hinnata. Ning alles seejärel, kui kohus tuvastab, et kinkeleping on kehtivalt sõlmitud, tuleb uurida, kas kinkeleping on lõppenud seoses lepingust taganemisega.
28.Maakohus on käsitlenud hageja esiletoodud asjaolusid nii hageja väidetava otsusevõimetuse kohta kinkelepingu sõlmimise ajal kui ka tehingu näilikkuse aspektist.
29.Maakohus leidis, et hageja otsusevõime tehingu tegemise ajal on tõendatud tema suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria - psühholoogia kompleksekspertiisi aktiga. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Asjas puuduvad tõendid, mis seaksid kahtluse alla ekspertide järelduse selle kohta, et kuigi lepingute sõlmimise ajal 29.10.2010 esines hagejal alkoholi tarvitamisega seotud psüühika- ja käitumishäirete kogum – sõltuvus alkoholist, ei takistanud ega piiranud see tema võimet tehingutest arusaamiseks ja käitumise juhtimiseks, samuti ei esinenud tal psüühikahäireid sellisel kujul, mis oleksid välistanud või piiranud tema võimet oma tegude kaugtagajärgede hindamiseks, sh ka arusaamist sellest, kuidas tehing mõjutab tema huve.
30.TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtu ette toodud asjaolude põhjal ei ole võimalik tuvastada, et lepingute sõlmimisel ei soovinud pooled vastavate õiguslike tagajärgede saabumist. Antud juhul ei olnud tehingud suunatud õigusnäivuse loomisele, vaid poolte tahteks oli õigusliku tagajärje tekitamine. Kohtuistungil seletas hageja, et korteri osas oli tal kinnismõte see ära kinkida. 40 000 krooni lubamist ei käsitlenud hageja korteri hinnana, mis tegelikkuses sellele ka ei vastanud. Hageja poolt loodetud summa oli vaid veerand korteri hinnangulisest turuväärtusest. Hageja pidas raha lubamist kostja heasoovlikuks käitumiseks, nagu ka lubadust abistada korteri remontimisel ja söögi toomisel.
31.Maakohus ei ole üldse käsitlenud ega hinnanud hageja poolt esiletoodud asjaolusid tehingu heade kommetega vastuolu aspektist. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Heade kommetega vastuolus oleva käitumise puhul on tegemist käitumisega, mis on vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid.
32.Hageja väidetel mõjutasid teda korterit kostjale kinkima kostja lubadused tema eest hoolitseda, teha korteris remonti ja kanda kostja arvele 40 000 krooni. Kostja pole neid
lubadusi täitnud ja kostja väidetel pole ta selliseid lubadusi ka andnud. Maakohtu istungil seletas hageja järgmist: „... A lubas mulle selle eest 40 000 Eesti krooni, lubas mulle uue arve avada, et mu vanemad ei näeks seda. Lubas mind aidata, käis vahel poes, aga mina maksin kõik talle kinni. 40 000 oli minu jaoks suur raha ja ma jäin seda lubadust uskuma...Raha oli minu jaoks peamine argument, et kinkelepingu sõlmisin“ (III kd, lk 48). Menetluse käigus läbiviidud kohtupshühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisil avaldas hageja samuti, et A lubas talle anda raha ning abistada korteri remondil.
33.Ekspertiisiaktiga ja teiste asjas esitatud tõenditega on üheselt tuvastatud, et hageja on krooniline alkohoolik, kes on igapäevaselt alkoholi tarvitanud juba alates 1979.aastast. Korteri kinkelepingu sõlmimise ajal oli hageja 80% ulatuses töövõimetu (käesoleval hetkel 100% ulatuses töövõimetu). Seega on hageja pidevat hooldust vajav inimene. Vaidlust ei ole selles, et kostja sellist hooldust hagejale ei osuta. Vastupidi, kostja on süvendanud hageja alkoholismi, tuues talle alkohoolseid jooke.
34.Hagejale jäi küll eluaegne korteri kasutamise õigus, kuid selles elamise tingimused on antisanitaarsed ja kostja pole olnud huvitatud korteri remontimisest. 14.11.2013 on haldusühenduse juhataja, korteriühistu juhatuse liige, korteriühistu endine esimees ja ehitusinsener viibinud korteris ja koostanud akti korteri tehnilise ja sanitaarse seisukorra kohta. Nimetatud aktis on märgitud, et kuna korteris pole kaua aega remonti tehtud, on see ebasanitaarses olukorras, haiseb mustuse ja hallituse järele ning korter vajab kiiremas korras kapitaalremonti.
35.Kostja on lubadustest omaks võtnud ainult selle, et lubas üks kord nädalas tuua hagejale poest toiduaineid. Korteri kinkeleping ei sisalda seonduvalt hageja ülalpidamisega kostjale mitte ühtegi kohustust, kusjuures ka isiklik kasutusõigus ei ole seatud tasuta ning ka korteri kommunaalmakseid on jätkuvalt kohustatud tasuma just hageja ise. Sisuliselt tegi hageja kostjale hinnalise kingituse, ilma selle eest midagi vastu saamata. Kostja arvates kinkis hageja talle korteri üksnes isikliku sümpaatia tõttu.
36.Hageja tundis kostjat alates 2008. aastast seoses sellega, et kostja ema elas hagejaga ühes majas ja pooled tutvusid seoses majas aset leidnud uputusega. Seega oli tegemist pealiskaudsete tuttavatega. Pooled ei ole sugulased, neid ei seo pikaajaline sõprus või ühised huvid. Ringkonnakohtu arvates ei vasta ühiskonna moraalsetele tõekspidamistele olukord, kus alkoholist sõltuvuses olev sügava puudega inimene kingib ära oma ainsa vara – eluasemeks oleva korteri isikule, kes võimaldab tal tarbida alkoholi ja kelle vastu ta seetõttu tunneb sümpaatiat. On eluliselt usutav, et kostja tegutses algusest peale sooviga omandada tasuta hagejale kuuluv korter ilma endapoolseid lubadusi täitmata. See nähtub eelkõige faktist, et kinkelepingusse ei ole sisse kirjutatud mitte mingisuguseid kostja kohustusi hageja hooldamise ega korteri remontimise osas ja kostja eitab käesoleval ajal selliste lubaduste andmist üldse. Sellistel tingimustel lepingu sõlmimist tuleb pidada ebamoraalseks ja taunitavaks.
37.Eeltoodu alusel tunnistab ringkonnakohus heade kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks poolte vahel 29.10.2010 sõlmitud korteriomandi kinkelepingu ühes selles sisalduva kokkuleppega isikliku kasutusõiguse seadmiseks kinkija kasuks.
38.Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seetõttu ei oma käesolevas asjas tähtsust kinkelepingust taganemine ja selle aluseks olevad asjaolud.
39.Hageja on tuginenud ka asjaõiguslepingu tühisusele, mis ei ole põhjendatud. Asjaõiguslepingud on oma olemuselt neutraalsed ja neid pole põhjust pidada heade kommetega vastuolu tõttu tühiseks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
40.Hageja taotles täpsustatud nõudes hagejale korteriomandi tagastamisega seonduvalt vastava kande tegemist kinnistusraamatus, et taastada kinkelepingu sõlmimisele eelnenud olukord ja kohustada kostjat andma vastavad tahteavaldused. Seega on hageja esitanud nõude omandi tagasikandmiseks.
41.Omandi tagasikandmiseks hagejale peavad pooled sõlmima vastava asjaõiguslepingu. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tahteavalduseks, mille kostja peab andma selleks, et hageja saaks korteriomandi tagasi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt on korteriomandi omanikuks kostja, kustutatakse ja tehakse hageja kohta omaniku kanne.
42.H S kasuks kinnistusraamatusse kantud tähtajatu isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab H S enda avaldusest ja selleks pole vaja kohtuotsust. Menetluskulude jaotus ja selgitus
43.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
44.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ele Liiv
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.