Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

vaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud kindlustusandja ja esitas 27.12.2013 kohtule taotluse kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse (kaebus nr 7-1/13/149) läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja (xxx) seisukohad, nõue Hageja hagimenetluses täiendavaid seisukohti ei esitanud. Asjaolude kohaselt esitas hageja 13.11.2013 kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse kostja 07.11.2013 otsuse peale, millega kostja keeldus talle kahju hüvitamisest. Hageja leiab, et tegemist oli liikluskahjuga sest liiklusseaduse mõistes on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad, seega maa-alune boksidest koosnev garaažikompleks, kus kahju tekkis, on hoones asuv parkla. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju – sõiduki taastusremondi maksumuse 355,23 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja (XxxEesti filiaal) väited Kostja keeldus oma otsusega 07.11.2013 kahju hüvitamisest liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 2 p 1 ja § 3 lg 1 alusel, kuna tegemist ei ole liikluskindlustusjuhtumiga. Kuna liiklusõnnetus toimus garaažikompleksis sees ning garaažikompleks ei ole käsitletav hoones asuva parklana, siis ei ole tegemist teeliiklusega liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 3 p 1 tähenduses. Garaaž (vanapäraselt ka autokuur) on ehitis või ruum mootorsõidukite hoidmiseks, jooksvaks remondiks ja hoolduseks. Igas hoones, kuhu sõidukiga on võimalik sisse sõita, on võimalik ka parkida (remonditöökoda, autosalong), kuid see, et ka garaažis saab parkida, ei muuda see veel seda parklaks liiklusseaduse mõistes. Kostja arvates hoones, kus asub parkla ja tekib sõidukite omavahelise liikumise tõttu kahju, on tegemist liikluskindlustuse seaduse teeliiklusega ja liikluskindlustusseaduse mõttes liikluskahjuga, kui sellised hooned (nn parkimismajad, maaalused parklad) on alati liikluskorralduslikult tähistatud liiklusmärgiga 575a “parkla: osutab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonnale“. Käesoleval juhul oli tegemist kinnise suletavate ustega hoonega, millel puudusid igasugused liikluskorralduslikud tähised, mis viitaksid sellele, et tegemist võiks olla parklaga. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: 25.10.2013 toimus Tallinnas Xxx garaažiühistu „xxx“ territooriumil, täpsemalt xxx asuvas hoone, hageja sõiduki Toyota Avensis reg.märgiga xxx ning sõiduki Ford Sierra reg. märgiga xxx vahel, kus viimane tagurdas otsa Toyota Avensisele, hageja sõiduk Toyota Avensis reg.märgiga xxx sai kahjustada ning vastutavaks tunnistas end Ford Sierra reg. märgiga xxx juht, Ford Sierra reg.märgiga xxx oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud Xxx Eesti filiaalis, Xxx Eesti filiaal keeldus oma otsusega 07.11.2013 kahju hüvitamisest hagejale, kuna leidis, et juhtumi näol pole tegemist liikluskindlustusjuhtumiga, Sõiduki taastusremondi maksumus on 355,23 eurot, xxx garaažiühistu territooriumil asuv garaažikompleks sisaldab endas erinevaid garaažibokse, olles hoone ja koht, kus saab sõidukeid lisaks hoidmisel ka parkida.

2 (4)

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Tallinnas xxx asuvas hoones on garaažid ja selle juurde kuuluvad nn sissesõiduteed (koridor) on parklaks liiklusseaduse 2 p 50 tähenduses ning kas sõiduki kasutamine selles kohas oli teeliiklus LKindlS § 3 lg 3 p 1 mõttes. Hageja esitatud fotodelt, liiklusõnnetuse teatelt ning jooniselt nähtuvalt toimus kahjujuhtum ehitise/hoone nn boksidevahelisel alal - nn lõigul ehk koridoris, mida mööda on võimalik igasse konkreetsesse garaažiboksi sisse ja välja sõita (kindlustuse vaidluskomisjoni toimikus asuvad tõendeid). Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 3 p 1 sätestab, et teeliiklus käesoleva seaduse tähenduses ei ole liiklus hoone sees ja sõidukis, välja arvatud hoones asuvas parklas. Teisisõnu on teeliiklus liiklus hoones asuvas parklas. Liiklusseaduse § 2 p 50 sätestab, et parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad ning p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Seega on parkla näol tegemist kohaga, mis on ette nähtud sõidukite pikemaks seismajätmiseks. Nii ei oma õiguslikult vähimatki tähendust, kus parkimiseks ette nähtud ehitis (hoone) või selle osa asub, kas maa all, tänava tasapinnal või kõrgematel korrustel. Seetõttu asub kohus seisukohale, et LkindlS § 3 lg 3 p 1 kaitsealas koostoimes Liiklusseaduse § 2 p 49 ja 50 on kahjud, mis on tekkinud sõidukite liikumise/paiknemise tagajärjel nende seismajätmise kohast teele ja tagasi, antud juhul Tallinn, Astangu 23 asuva hoone garaažibokside vahele jääval nn lõigul – koridoris. Seda, et märgitud garaažiboksides on võimalik sõidukeid hoida, ei tähenda, et vaadeldavat hoonet koos boksidega ja neisse viiva nn koridoriga, pole võimalik käsitada parklana Liiklusseaduse § 2 p 50 tähenduses, ning seal sõidukite hoidmist parkimisena § 2 p 49 tähenduses. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus kostjaga ning kohus leiab, et vaidlusaluse õnnetuse näol oli tegemist teeliiklusega Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 3 p 1 viimase osa järgi, kuna see leidis aset hoones asuvas parklas. Seega on tegemist kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 lg 1, lg 2 järgi ning kostjal on Ford Sierra reg. märgiga 551 AYF juhi vastutust kindlustanud kindlustusandjana kohustus hüvitada sama seaduse § 7 lg 1 alusel kahjustatud isikule ehk antud juhul hagejale kindlustatu (Ford Sierra juht) tekitatud kahju. Liikluskindlustusseaduse § 28 lg 1, 3 ja § 35 lg 1 ja VÕS § 132 lg 3 kohaselt on asja kahjustamisest tekkinud kahju selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga. Kuna vaidlus puudus sellest, et hagejale kuuluv sõiduk sai kahjustusi, samuti selles, et kahju ulatus ehk taastamisremondi maksumus on 355,23 eurot (esitatud ka hageja poolt vastav xxx AS pakkumine, vaidluskomisjoni toimik), siis on hagejale tekitatud kahju ulatus tõendatud ja põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 355,23 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 355,23 eurot, mis on seega tsiviilasja 3 (4)

hind. Kuna tegemist on lihtmenetluse asjaga, siis määrab kohus TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude taotlust ei esitanud. Seega jäävad hageja menetluskulud tema enda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.