Kohtulahend

Kostjale on tekkinu lepingulise esindaja kulud summas 1 260 eurot ja kulud õigusabi eest apellatsioonimenetluses summas 750 eurot, kokku 2 010 eurot. Kostja kinnitab, et kõik ülaltoodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-13-30552. Kostja lepinguline esindaja kinnitab, et õigusabiteenuseosutaja IUSTUS OÜ ei ole käibemaksukohuslane, seega ei pea kostja käibemaksu tasuma. Kostja leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kuna kostja esindaja ei ole advokaat, leiab kostja, et Riigikohtu lahendites on mainitud just nimelt „lepingulist esindajat“ mitte kitsalt vandeadvokaati, seega on kostja seisukohal, et tunnitasu 120 eurot on põhjendatud. Samuti on kostja seisukohal, et arvestades materjalide mahtu, nii hagis kui ka kostja esindaja poolt oma vastustes kohtule, on esitatud tunnimaht täiesti põhjendatud ja vajalik ja minimaalne. Kostja märgib, et kuivõrd tsiviilasja nr 2-13-30552 on hagihind 2 371,94 eurot, siis vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1, võib tsiviilasja hinna kuni 3200 eurot puhul maksimaalselt sisse nõuda lepingulise esindaja kulusid 1 600 eurot. Seega kostja nõuab kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 600 eurot. Hageja vastuväited Hageja on seisukohal, et IUSTUS OÜ poolt esitatud arvetel kajastatud kõik õigusabikulutused ei ole põhjendatud, vajalikud ning on ülemäärased ja ülepaisutatud. Hageja on seisukohal, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). IUSTUS OÜ ei ole käibemaksukohuslane, seega on tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta ülemäärane. Ülemäärane on tunnitasu 120 eurot juba seetõttu, et kohtus ei esindanud XXXOÜ-d vandeadvokaat. Riigikohtu eeltoodud praktika kohaselt on tunnitasumäärad arvestatud vandeadvokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Hageja peab põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 50 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole menetluse vältel esitanud õiguslikke analüüse ja vastuväiteid, seega on vastustes hagiavaldusele ja apellatsioonkaebusele tegemist erilisi õigusteadmisi mittevajanud tehnilise tööga. Hageja on seisukohal ja tugineb Riigikohtu lahendile 3-2-1-65-13, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise kulud (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Seega hageja leiab, et IUSTUS OÜ arvetelt ei nähtu, et tegemist oleks õigusteenuse osutamisega. Hageja on seisukohal, et tutvumine ehk menetlusdokumentide läbilugemine ja tehniline töö, sh copy-paste näol kohtu menetlusdokumentidest, ei ole õigusteenuse osutamine. Samuti on hageja seisukohal, et tegemist ei ole ka keeruka ega mahuka vaidlusega. Hageja vaidleb vastu arvele nr 20130967. Hageja on seisukohal, et 19.06.2013 hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse koos lisadega materjalidega tutvumise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 1 tund tunnihinnaga 50 eurot eespooltoodud põhjendustel. Hageja on seisukohal, et hagiavaldusega tutvumisele ei saanud kuluda 3 tundi, mille eest arve esitatud kahe tunni eest. Hagiavaldus on ise vaid 4 lk pikkune, millest sisu moodustab 2,5 lehekülge, 7 lisa ei ole samuti suuremahulised. 11.07.2013 Harju Maakohtu kohtumäärusega tutvumise eest eraldi tasu küsimine ei ole põhjendatud, see ei ole õigusteenuse osutamine. Menetlusse võtmise määrusega tutvumisele (läbilugemisele) ei saa kuluda 0,25 tundi ehk eeldatavalt 15 min, eriti kui tegemist on õigusteadmistega isikuga, kes juba kogemuslikult peaks teadma menetlusse võtmise määruse sisu ja sellest tulenevaid kohustusi kostjale. See peaks sisalduma võimalikus tasus hagiavalduse jaoks

vastuse koostamise eest. Juhul kui kohus siiski leiab, et tasu küsimine eelnimetatud määrusega tutvumise eest on õigustatud, on põhjendatud ajakulu 5 min ja tasu selle eest 4,2 eurot (1 minuti hind tunnitasult 50 eurot 0,84 eurot x 5 min). 12.08.2013 Harju Maakohtu kohtumäärusega tutvumise eest tasu küsimine ei ole samuti põhjendatud. Juhul kui kohus siiski leiab, et tasu küsimine eelnimetatud määrusega tutvumise eest on õigustatud, on põhjendatud ajakulu 5 min ja tasu selle eest 4,2 eurot (1 minuti hind tunnitasult 50 eurot 0,84 eurot x 5 min). 30.07.2013 kostja vastuse jaoks materjalide kogumine ja vastuse hagiavaldusele koostamisele kulunud 10 tundi ja arvestatud 6 tundi on põhjendamatu, kuna materjalide kogumine on tehniline töö. Hageja leiab, et põhjendatud on 5 tundi tunnihinnaga 50 eurot ehk kokku 250 eurot. 30.08.2013 hageja täiendavate seisukohtade ja tõenditega tutvumise eest on põhjendatud tasu võimaliku läbilugemise eest 0,5 tunni eest 25 eurot. Kuidagi ei ole tõendatud, et IUSTUS OÜ oleks nende seisukohtadega tutvunud (läbi lugenud) sest ei ole seisukohtade kohta esitanud kohtule omapoolseid seisukohti ja vastuväiteid. 23.09.2013 Harju Maakohtu kohtuotsusega tutvumiseks põhjendatud ja vajalik kulu läbilugemiseks on 0,5 tunni eest 25 eurot. Eeltooduga peab hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks arvel nr 20130967 summaks kokku 350 eurot. Hageja vaidleb vastu ka arvele nr 20131253. Hageja on seisukohal, et 11.10.2013 hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu on 6 lk sisuga (1 lk formaalsed nõuded) tutvumiseks (läbilugemiseks) 1 tund hinnaga 50 eurot tund. 17.10.2013 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tutvumisele ei saa kuluda 0,25 tundi ehk eeldatavalt 15 min, eriti kui tegemist on õigusteadmistega isikuga, kes juba kogemuslikult peaks teadma menetlusse võtmise määruse sisu ja sellest tulenevaid kohustusi kostjale. Määrusega tutvumise eest eraldi tasu küsimine ei ole põhjendatud. See peaks sisalduma võimalikus tasus apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest. Hageja leiab, et juhul, kui kohus siiski leiab, et tasu küsimine eelnimetatud määrusega tutvumise eest on õigustatud, on põhjendatud ajakulu 5 min ja tasu selle eest 4,2 eurot (1 minuti hind tunnitasult 50 eurot 0,84 eurot x 5 min). 10.11.2013 kostja poolt vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja Tallinna Ringkonnakohtule edastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund hinnaga 50 eurot. Apellatsioonkaebust õiguslikult analüüsitud ei ole. Apellatsioonkaebuses on vastatud kohtu esitatud küsimustele ehk sisuliselt tehtud copy-paste Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2013 määrusest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta, mis on tehniline töö. Samuti on vastuses apellatsioonkaebusele tehtud copy-paste Harju Maakohtu 23.09.2013 kohtuotsusest, mis on samuti tehniline töö. Ülejäänud osas vastuses apellatsioonkaebusele on tehtud samuti copy-paste vastusest hagiavaldusele. Omapoolseid õiguslikke vastuväiteid ja analüüse esitatud ei ole. 18.12.2013 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega tutvumine põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,5 tundi hind 25 eurot. Hageja on seisukohal,et 7 lk pikkuse kohtuotsuse, millest sisu 5-l leheküljel läbilugemiseks ei kulu 1 tund. Eeltooduga peab hageja arve nr 20131253 põhjendatud ja vajalikuks summaks kokku 125 eurot ja käesoleva kohtuasja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 475 eurot, mille väljamõistmisega on hageja nõus. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. 23.09.2013 kohtuotsusega jättis kohus OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu alusetult saadu tagastamise, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 23.09.2013 otsuse muutmata ja apellatsioonikaebuse rahuldamata ning menetluskulud OÜ XXX kanda. Kostja esitas 17.02.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Antud juhul on kostja esitanud kohtule dokumendid, millest ilmneb menetluskulude suurus, vastavad toimingud ja nende teostamiseks kulunud aeg, seega on kostja Riigikohtu lahendist tuleneva nõude täitnud ja esitanud dokumendi, mis tõendab menetluskulude tekkimist. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esindaja on vastavaid toiminguid teinud. Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1 600 eurot (ei sisalda käibemaksu). Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on kostja lepinguline esindaja esitatud arvete kohaselt osutanud kostjale õigusabi Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus kokku 16,75 tunni ulatuses, mille ajalist mahtu on kostja vähendanud 13,3 tunnini. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal hagiga tutvumiseks 2 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 4-leheküljelise hagiavalduse (lk 1-4), millele on liidetud 6 lk-d kirjalikke tõendeid. Kohus leiab, lähtudes asja keerukusest ja menetlusdokumendis käsitletud õiguslikest küsimustest, et kõnealuses mahus dokumentidega tutvumiseks on põhjendatud töömaht 1 tund. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 11.07.2013 Harju Maakohtu kohtumäärusega tutvumiseks 0,25 tundi. Kohus on seisukohal, et menetlusse võtmise määruse näol on tegemist tüüpmäärusega, millega tutvumiseks tekkinud ajalist kulu lepinguline esindaja ei ole õigustatud arvutama menetluskulude hulka, kuna eelduslikult kohtumenetlusega tegeleval lepingulisel esindajal peavad olema piisavad eriteadmised kohtumenetluses kliendi esindamiseks, sh teadmised, millistele nõuetele peab hagi vastus vastama. Seega kohus leiab, et ajaline kulu menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu hagejalt

väljamõistmisele. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 6 tundi materjalide kogumiseks ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks. Toimikust nähtuvalt on kostja 30.07.2013 esitanud sisuliselt 3-leheküljelise vastuse (lk 22-24), millele on lisatud 31 lk-d tõendeid. Kohtu hinnangul antud ajamahtu ei saa lugeda põhjendatud ajakuluks, arvestades lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumendi tegelikku sisulist mahtu, selles esinevaid õiguslikke seisukohti ning esitatud tõendite kättesaadavust. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud selliseid tõendeid, mille kogumine nõuaks tavalisest rohkem aega. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis 3-2-188-11 selgitanud, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulu aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Samuti tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seltuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumete (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kuivõrd kostja vastusest ei sisaldu viiteid erinevatele õigusaktidele ega Riigikohtu praktikale, vaid kostja on oma vastuses tuginenud kohtule esitatud tõenditele, leiab, et kostja esindaja 30.07.2013 materjalide kogumiseks ja hagile vastuse koostamiseks on põhjendatud 3 töötundi. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 0,25 tundi 12.08.2013 Harju Maakohtu kohtumäärusega tutvumiseks. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on kirjaliku menetluse määramise määrusega, mis on samuti nagu menetlusse võtmise määruski kohtumenetluses tüüpmäärus, ei ole põhjendatud hagejalt sellega tutvumiseks kulunud ajalise kulu väljamõistmine, sest määrus ei sisalda endas lepingulisele esindajale uudseid õiguslikke asjaolusid, kohus eeldab lepingulisel esindajal selliste teadmiste olemasolu. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 1 tund hageja 30.08.2013 täiendavate seisukohtadega tutvumiseks. Toimikust nähtuvalt on hageja esitanud 6-leheküljelise seisukoha (lk 70-75), millele kostja vastust ei koostanud. Kohus märgib, et 12.08.2013 määrusega kohustas kohus menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused, hageja esitas enda seisukoha, mille kohus edastas kostjale teadmiseks. Seega üksnes asjaolu, et kostja oma seisukohta ei esitanud, ei anna alust arvamaks, et kostja hageja poolt esitatud dokumendiga ei tutvunud. Kohus leiab, et kõnealuses mahus dokumendiga tutvumiseks on põhjendatud ajaline maht 0,5 tund. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 1 tund 23.09.2013 Harju Maakohtu kohtuotsusega tutvumiseks. Kohus leiab, et kõnealuses mahus dokumendiga tutvumiseks on põhjendatud ajaline maht 0,5 tundi, kuna kohtuotsuse põhjendused koosnesid kahest ja poolest leheküljest, millega tutvumiseks on 1-tunnine ajakulu põhjendamatu. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 2 tundi 11.10.2013 apellatsioonikaebusega tutvumiseks. Toimikust nähtuvalt on hageja esitanud 7-leheküljelise apellatsioonikaebuse (lk 98-104). Kohus leiab, et kõnealuses mahus dokumendiga tutvumiseks on põhjendatud ajaline maht 0,5 tund. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 0,25 tundi 17.10.2013 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tutvumiseks. Kohus on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu menetlussevõtmise määrus on samuti tüüpmäärus, mis ei sisalda õiguslikult uudseid asjaolusid lepingulise esindaja jaoks, seega ei ole põhjendatud hagejalt sellega tutvumiseks kulunud ajalise kulu väljanõudmine. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 3 töötundi vastuse koostamiseks apellatsioonikaebusele ja vastuse edastamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja 10.11.2013 sisuliselt 3-leheküljelise vastuse apellatsioonikaebusele (lk 115-117). Kohus leiab, et kuna hageja vastus koosneb Harju Maakohtu 23.09.2013 otsusest kopeeritud tekstiosast ühe

lehekülje ulatuses ning ülejäänud osas ei esine keerulisi õiguslikke probleeme, on põhjendatud 1tunnine ajakuluga. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist 18.12.2013 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega tutvumise eest 1 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et kuivõrd 18.12.2013 kohtuotsus sisaldas umbes 1,5 lehekülge põhjendavat osas, loeb kohus põhjendatuks 0,5-tunnise asjakulu. Kokku on hageja esindaja töötunnid põhjendatud 7,25 tunni osas. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks kostja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd käesoleval juhul IUSTUS OÜ on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja on esitanud kostjale arved ilma käibemaksuta, ei kuulu menetluskulud hagejalt väljamõistmisele koos käibemaksuga. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole antud juhul põhjendatud, kuna see ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus märgib, et Riigikohtu praktika ei sätesta üheselt juristilt või advokaadilt väljanõutava tunnitasu hinda ega nende erisust, vaid tegemist on kohtute diskretsiooniotsusega, mille kohus teeb arvestades eelkõige keskmist sarnast õigusteenust. Käesoleval juhul kohus leiab, et keskmise sarnase õigusteenuse väljaselgitamiseks tuleb võtta aluseks õigusbürood olenemata asjaolust, et nii jurist kui ka advokaat omavad kõrgemat erialast haridust. Kohus loeb õigusbüroo keskmiseks tunnihinnaks 80 eurot. Võttes arvesse, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 7,25 tundi ning töötunni hind 80 eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta kokku 580 eurot. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on lisaks esindajakulude põhjendatusele ja vajalikkuseks ka tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 2 371,94 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Seega lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtutakse hagi esitamise ajal kehtinud esindajakulu piirmäärast. Hagi esitamise ajal, s.o 19.06.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt oli tsiviilasjas, mille hagihind oli kuni 3 200 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 1 600 eurot. Seega pool, kelle kanda jäeti vastapoole menetluskulud, ei pea kandama teise poole kõiki vajalikke ja põhjendatud menetluskulusid, kuna vastutus on piiratud piirmääradega. Käesoleval juhul on kostja esindaja õigusabikulusid vähendanud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-ga 1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostjale menetluskulusid 580 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata 1 020 euro ulatuses. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. Kohus selgitab, et õigussüsteemi efektiivse toimise eelduseks on muu hulgas ka see, et menetlusosalisetel on ettekujutus sellest, kui suur võib kohtuasja puhul olla nende risk vastapoole esindaja kulude kandmisel. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul

kostja ei ole taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega TsMS § 177 lg 2 kohaldamisele ei kuulu. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.