Võlaõigus › Alusetu rikastumine

kohaselt kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Hageja ei ole võtnud enesele kohustust anda üle XXX kinkekaart. Hageja ei ole võtnud enesele kohustust loobuda tasuta varalisest õigusest väidetava kingisaaja XXX kasuks. Hageja ei ole võtnud enesele kohustust ka muul viisil kingisaajat XXX rikastada. Hageja poolt kohustuse võtmine peab olema väljendatud tahteavaldusega. Hageja ei ole tahteavaldust teinud. Hageja on saatnud 10.01.2012 XXX e-kirja pealkirjaga “ära kustuta ära”, mille manuses kostja arve nr 2012005 ja kinkekaart. Arve ja kinkekaardi saatmine e-kirjaga pealkirjaga “ära kustuta ära” ei ole kinkimiseks kohustava tahteavalduse tegemine. Kinkelepingu põhitunnuseks on kokkulepe, millega kinkija kohustub teatud hüve üleandmiseks, kohustumise vabatahtlikkus, tasutus ning tahe teist lepingupoolt rikastada. Järelikult pidanuks kostja tõendama kokkulepet hageja ja XXX vahel selles, et hageja on võtnud enesele kohustuse üle anda kinkekaart ja/või hageja tahte selles, et hageja on soovinud XXX rikastada. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas ei omagi tähtust asjaolu, kas hageja või tema juhatuse liige XXX kinkis või ei kinkinud XXX kinkekaarti. Hageja arvates omavad tähtust kinkekaardi tingimused. Kinkekaardi tingimused kehtestas kostja ise. Kinkekaardil on muuhulgas märgitud: „Käesolev kinkekaart kehtib arvega 2012005 seotud reisiteenuste eest tasumisel“. Arve tasuja oli hageja. Arvel nr 2012005 on reisteenusteks märgitud: ”Lennupiletid ettemaks XXX + 3 pax.”. Järelikult olid arvega seotud reisiteenusteks lennupiletid ja üks reisija pidi olema hageja juhatuse liige XXX ning kostja oli kohustatud kinkekaardi alusel omandama lennupileteid, kus üks reisija on XXX. Kostja on aga tõendanud oma arvega nr 2012731, et XXX ja XXX kasutasid kinkekaarti pakettreisiks kõik hinnas loteriimajutusega. See ei ole lennupilet, nagu on märgitud kinkekaardiga seotud arvel 2012005. Asjaolu, et reisija pidi olema hageja juhatuse liige XXX, tõendab hageja eelpooltoodud väiteid, et hageja ei ole kinkekaarti XXX ja veel vabaks kasutuseks mistahes reisiteenusteks kinkinud. XXX olnuks õigus saada lennupilet(id) koos hageja juhatuse liikme XXX iga, kui hageja selleks kostjale korraldused oleks andnud. Hageja ei ole kostjale andnud mingeid korraldusi, sh arvega nr 2012005 seotud reisiteenuste eest tasumiseks. Nagu kostja on tõendanud, on ta väljastanud XXX25.07.2012 arve 2012731 pakettreisiks Türki ja 25.02.2013 arve nr 2013110 Turkish Airlinesi lennupiletitele. Järelikult pidi kostja arvates eelnimetatud reiside eest tasuma XXX. Kostja on lugenud arve 2012731 pakettreisiks Türki tasutuks kinkekaardiga arvele 2012005. Kuna kinkekaardiga seotud arvel 2012005 oli reisiteenuseks lennupiletid ja muuhulgas reisija nimeks XXX, siis ei olnud kostjal kuidagi õigus lugeda XXX25.07.2012 väljastatud arve 2012731 pakettreisiks Türki tasutuks kinkekaardiga arvele 2012005. Sama kehtib XXX väljastatud arve nr 2013110 Turkish Airlinesi lennukipiletitele. Lendaja ei olnud XXX. Järelikult ei kontrollinud kostja XXX väidetavat õigust kinkekaardi kasutamiseks/käsutamiseks, mis kehtis koos arvega 2012005 seotud reisteenuste eest tasumisel. Ka kostja oma 30.07.2013 vastuses hagiavaldusele võtab omaks, et kinkekaart kehtis koos 09.01.2012 arve nr 2012005 esitamisel. Nagu nähtub XXX26.07.2012 e-kirjast kostjale, on XXX palunud saata enesele uus kinkekaart või dokument kasutamata rahale, mille alusel oleks tal võimalik järgmise reisi eest tasuda. Kinkekaardil on märgitud: „Kui kogu tšekil olevat summat korraga ära ei kasutata, antakse kasutamata osa kohta (mitte vähem kui 10 eurot) uus tšekk, mida saab kasutada mõnda järgmist reisi vormistades“. Kuna kinkekaart kehtis koos arvega nr 2011005 seotud reisteenuste eest tasumisel, arve tasujaks oli hageja ja reisiteenusteks lennupiletid ning üheks reisijaks pidi olema hageja juhatuse liige XXX, siis pidanuks kostja andma hagejale, mitte XXX , uue tšeki, mida saanuks hageja kasutada uut reisi vormistades. Kostja ei ole hagejale midagi väljastanud.

Peale selle, et kostja ei ole hagejale midagi väljastanud, ei ole kostja hagejat ka teavitanud reiside vormistamisest XXX ja tema kaaslasele. Kostja esmane teavitus oli Skype vestlus. Küll aga ei esitanud kostja kohtule Skype vestluse tervikteksti, mille hageja esitab. Nagu nähtub, jätkus XXX ja XXX vaheline vestlus, kus XXX teatas, et ta on USA-s. 27.02.2013 vestluse jätkuks saatis XXX kostjale 27.02.2013 e-kirja, kus hageja juhatuse liige XXX palus teavet kinkekaardi kasutamise kohta ja andis kostjale juhise, et ta ei soovi, et mingeid tehinguid kinkekaardiga tehakse. Kostja esindaja XXXvastas Skype teel 01.03.2013, et Kui sa palusid, et mingit kaupa ei tehta, X, siis kahjuks jõudsime kauba ära teha. Hageja toonitab siinjuures, et kostja väljastas XXX arve nr 2013110 25.02.2013 Turkish Airlinesi lennupiletitele, seega 2 päeva enne Skype vahendusel hageja poole pöördumist (Skype vestlus toimus 27.02.2013). Hageja ei nõustu kostjaga selles, et Skype kirjavahetus tõendab, et hagejale väljastatud kinkekaarti võib XXX kasutada ja tasuda selle alusel oma reiside eest. Nagu eespool märgitud, tõendab Skype vestlus ja hageja 27.01.2013 e-kiri vastupidist. Hetkeks, kui kostja esindaja vestles 27.02.2013 Skype teel hagejaga, oli kinkekaart juba 25.02.2013 ära kasutatud. Hageja on seisukohal, et kui hageja tasus kostjale ettemaksu arve 2012005 lennupiletite eest XXX + 3 pax. ja hageja sai kinkekaardi, mis kehtis koos arvega 2012005 seotud reisteenuste eest tasumisel, siis hageja ja kostja vahel tekkis hageja arvates käsunduslepingul põhinev suhe. Hageja soovis saada kostjalt teenust, lennupileteid hageja juhatuse liikmele XXX + 3 isikut, tasudes ettemaksu ja saades selle kinnituseks kinkekaardi, mis kehtis koos arvega 2012005 seotud reisteenuste eest tasumisel. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi). Järelikult kohustus kostja osutama hagejale teenust. Kinkekaart on järelikult maksevahend, mida sai kasutada ainult koos arvega seotud reisteenuste eest tasumisel. Maksevahendi käsutamise õigus oli hagejal, kuna hageja oli tasunud arve. Tulenevalt VÕS § 624 lg-st 1 pidi käsundisaaja (kostja) teatama käsundiandjale (hagejale) kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kostja hagejale mingit teavet kinkekaardi kohta enne 27.02.2013 Skype vestlust ei esitanud. VÕS § 624 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Kostja hagejale mingeid ülevaateid enne 27.02.2013 Skype vestlust ei esitanud. 27.02.2013 oli kostja võimaldanud kinkekaardi väärtuse XXX ära kasutada. Veelgi enam, kuigi kinkekaardil oli kostja märge, et Kui kogu tšekil olevat summat korraga ära ei kasutata, antakse kasutamata osa kohta (mitte vähem kui 10 eurot) uus tšekk, mida saab kasutada mõnda järgmist reisi vormistades, ei esitanud kostja hagejale teavet ega uut tšekki. VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Hageja ja kostja vahel oli tähtajatu käsundusleping, kuna kinkekaardi realiseerimise tähtaeg ei olnud määratud. Hageja 21.03.2013 kirja saab käsitleda käsunduslepingust tuleneva ülesütlemisavaldusena kostjale (hageja palus ettemakse arve tagastamist 5 päeva jooksul, mida kostja ei täitnud). Kostja väitis oma vastuses 26.03.2013 hagejale, et ta ei saa hagejale enam midagi täita, sest XXX on kinkekaardi kogu väärtuses ära kasutanud. VÕS § 195 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 195 lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

VÕS § 190 lg 1 p 2 kohaselt lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama, kui halvenemine või hävimine toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel või asjaolu tõttu, mille esinemise riisikot kannab teine lepingupool või kui kahju oleks tekkinud ka teise lepingupoole juures. VÕS § 190 lg 1 p 3 kohaselt seadusest tuleneva taganemisõiguse teostamise puhul on üleantu halvenenud või hävinud vaatamata sellele, et lepingupool ilmutas niisugust hoolt, mida ta rakendab oma asjades. VÕS § 190 lg 2 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel on lepingupool alusetult rikastunud, peab ta üleantu vastavalt alusetu rikastumise sätetele välja andma. Kui kohus leiab, et kinkekaardi ärakasutamine XXX poolt oli kohtu arvates õigustatud ja hagejast tulenenud asjaoludel (saatis XXX e-kirja pealdisega “ära kustuta ära”, mille manuses kinkekaart ja kostja arve 2012005), kuuluvadki hageja arvates kohaldamisele alusetu rikastumise sätted. Kahju hüvitamise nõude osas on kostja väitnud, et kohtupraktika kohaselt kohtuväliseid õigusabikulusid, mis on tekkinud enne hagi esitamist, ei hüvitata. Hageja väidab vastupidist ja tugineb siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-19-13, mille punktis 11 Riigikohus on öelnud: Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13810, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Hageja on eelnimetatud tõendanud OÜ XXXarvega. Kostja taotlus TsMS § 45 lg 6 kohaldamiseks on hageja arvates alusetu. Karistusseadustiku § 209 lg 1 kohaselt on kelmus varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Milles seisnes hageja või/ja XXX poolt varalise kasu saamine, kui ta tasus kostjale ettemaksuna kostja arve 2012005 lennukipiletite eest, sai vastu kinkekaardi ja soovis saada kinkekaardi, mis oli seotud arvega nr 2012005 seotud reisiteenuste eest tasumiseks (lennukipiletid XXX + 3 isikut), seda ei ole kostja põhjendanud. Käesoleva kohtuasja asjaolude alusel ei ole hageja või/ja XXX kasu saanud. Hageja on saanud sisuliselt kahju, on tasunud ettemakse lennupiletite eest, saanud kinkekaardi, mis oli seotud arvega nr 2012005 seotud reisiteenuste eest tasumiseks hageja juhatuse liikmele XXX + 3 reisijat, kuid ei ole 2000 euro väärtuses lennupileteid kostjalt saanud. Kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hagi hind on 2371,94 eurot, mis koosneb põhinõudest 2000 eurot, kahju hüvitamise nõudest 157,50 eurot (ilma käibemaksuta), hagi esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivisest 39,24 eurot ja TsMS § 133 lg 2 kohaselt TsMS §-s 367 sätestatud ühe aasta eest arvestatud viiviste summa 175,20 (356 päeva x 0,48 eurot). Eeltoodu alusel ning tuginedes TsMS § 367, 407 lg 1, 2 ja 468 lg 1 p 2 palub hageja välja mõista kostjalt võlg 2000 eurot ja kahjuhüvitis 157,50 eurot, välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise päeva seisuga 39,24 eurot ja täielikult viivis, mis ei ole muutunud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 alusel protsendina summalt 2000 eurot kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 09.01.2012 toimus kirjavahetus e-posti teel OÜ XXX juhatuse liikme XXX ja OÜ XXX juhatuse liikme XXX vahel, mille manuses Sirje Neem edastab XXX 09.01.2012 ettemaksuarve nr 2012005 tulevase reisiteenuse eest summas 2000 eurot ning samas e-mailis kinnitab XXX, et arve on tasutud ja palub sama arve alusel arvel esitatud summa ulatuses temale edastada ka kinkekaart, sest XXX oli seda vaja 10.01.2012 varahommikul. Kuna OÜ XXX tõepoolest 09.01.2012 arve nr 2012005 tasus samal päeval, s.o 09.01.2012, mida

kinnitab OÜ XXX09.01.2012 konto väljavõte, siis 09.01.2012 saadeti OSAÜHING XXX poolt XXX kinkekaart 2000 euro väärtuses, mis kehtis koos 09.01.2012 arve nr 2012005 esitamisel. 10.01.2012 XXX edastas kinkekaardi koos arvega e-maili teel manustena XXX ning sama emaili pealkirjaks pani XXX „ära kustuta ära“, mida tõendab 10.01.2012 e-mail. 20.03.2012 saatis XXXOÜ XXX e-mailile kirja, milles ta kinnitab, et temale kingiti manuses olev kinkekaart, kusjuures antud e-maili manusesse pealkirjaga „ära kustuta ära“ oli pandud 10.01.2012 kirjavahetus XXX ja XXX vahel ning manustena olid kaasas kinkekaart koos arvega. XXX kasutas kinkekaarti kahel reisil: 31.07.2012-07.08.2012 Antalya (Türgi); 18.06.201327.06.2013 Colombo (Sri Lanka). XXX poolt kinkekaardi alusel Türgi reisil käimist tõendavad järgmised tõendid: 19-26.07.2012 XXX ja OÜ XXX kirjavahetus e-posti teel, millest on näha, et XXX soovib reisile minna Antalyasse; 25.07.2012 OÜ XXX arve nr 2012731, millest on näha, et tasumine Antalya reisi eest summas 1114 eurot toimus kinkekaardiga ja reisijateks on XXX ja XXX; 25.07.2012 voucher nr AYN20731BK, millest on näha, et reisijad on XXX ja XXX. XXX poolt kinkekaardi alusel Sri Lanka reisil käimist tõendavad järgmised tõendid: 25.02.2013 saatis XXXOÜ XXX e-mailile kirja, milles ta soovib kinkekaardi eest minna reisile Sri Lankale, kusjuures antud e-maili manusesesse pealkirjaga „ära kustuta ära“ oli pandud 10.01.2012 kirjavahetus XXX ja XXX ning manustena olid kaasas kinkekaart koos arvega; 25.02.2013 OÜ XXX arve nr 20130110, millest on näha, et tasumine summas 886 eurot toimus kinkekaardiga ja reisijateks on XXX ja XXX; 26.02.2013 e-pilet nr 235-3280059804, millest on näha, et reisija on XXX; 26.02.2013 e-pilet nr 235-3280059803, millest on näha, et reisija on XXX. Mõlema reisi maksumus oli kokku: 1114 € (Türgi) + 886 € (Sri Lanka) = 2000 eurot, seega kinkekaart on XXX poolt täies ulatuses ära kasutatud. 27.02.2013 toimus Skype’is kirjavahetus OÜ XXX töötaja XXXja XXX vahel, milles XXX ise kinnitab, et OÜ XXX poolt 09.01.2012 OÜ XXX väljastatud kinkekaarti võib XXX kasutada ja tasuda selle alusel oma reiside eest, mida tõendab Skype’i kirjavahetus. OÜ XXX sai üllatuse osaliseks, kui 21.03.2013 pöördus OÜ XXX kirjalikult OÜ XXX poole seoses sellega, et sooviti OÜ XXX09.01.2012 esitatud arve nr 2012005 alusel XXX OÜ poolt kinkekaardi eest tasutud 2000 euor tagastamist viie tööpäeva jooksul või samas väärtuses reisiteenuste kasutamist. Antud kirjale vastas OÜ XXX26.03.2013 lühidalt, viidates juba ülatoodud tõenditele, lootuses, et XXX jätab OÜ XXX rahule. Antud 26.03.2013 vastus sai edastatud e-posti teel koopiana ka XXX , kes koheselt reageerides edastas 26.03.2013 oma vastuse, milles ta oli samuti üllatunud XXX alusetust nõudest OÜ XXX vastu, sest XXX 10.01.2012 ise kinkis temale sünnipäevaks kinkekaardi. XXX ütlustes ei ole põhjust kahelda, sest kui vaadata eelnevaid tõendeid, siis XXX palub 09.01.2012 e-mailis arve nr 2012005 alusel arvel esitatud summa ulatuses temale edastada ka kinkekaart, sest XXX oli seda vaja 10.01.2012 varahommikul. XXX edastas 10.01.2012 kinkekaardi koos arvega e-maili teel manustena XXXle. Kui vaadata XXX sünniaega, siis täpselt 10.01.2012 oli temal 30. aastane juubel. Kuna XXX jätkas OÜ XXX raha väljapressimist ja esitas hagi kohtusse, siis OÜ XXX palvel 16.07.2013 kirjutas XXX ülaltoodud asjaolude kohta pikema selgituse, kus ta kinnitab juba kõiki ülaltoodud fakte. Lähtudes ülaltoodust on OÜ XXX nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt kogutud tõenditele on OÜ XXX juhatuse liikme XXX esitatud nõudes KarS § 209 alusel kvalifitseeritava kuriteo (kelmuse) tunnused, sest oma tegevusega XXX loob tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ilmselge varalise kasu saamise eesmärgil.

Hageja kahjuhüvitise näol on tegelikkuses tegemist kohtuväliste õigusabikuludega, mis kuuluksid arutamisele ainult hageja nõude rahuldamise korral menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kuid ka menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kohtupraktika kohaselt kohtuväliseid õigusabikulusid, mis on tekkinud enne hagi esitamist, ei hüvitata. Seega ei kuulu hageja kahjuhüvitise nõue summas 157,50 eurot antud hagimenetluse raames arutamisele ega ka rahuldamisele. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kostja palub TsMS § 45 lg 6 alusel kohtu poolt kuriteoteate edastamist prokuratuurile või politseile, sest hageja OÜ XXX seadusliku esindaja XXX tegevuses on ilmselged kelmuse ehk kuriteo tunnused. Tuginedes TsMS § 162 lg-le 1 palub kostja jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Esmalt lahendab kohus küsimuse sellest, mis leping on hageja ja kostja vahel sõlmitud. Nähtuvalt esitatud asjaoludest ja tõenditest tasus hageja kostjale 2000 eurot (lk 33), mille eest kostja väljastas hagejale kinkekaardi, mida sai kasutada reisiteenuste eest tasumisel. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Nimelt sätestab VÕS § 619, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul tasus hageja kostjale kokkulepitud tasu ning kostja kohustus osutama vastava summa eest reisiteenuseid. VÕS § 621 lg 1 1.lause kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus küsimuses, millised juhised hageja kostjale käsundi täitmiseks andis ning kas kostja on neid korrektselt järginud. Kohus märgib, et nähtuvalt kostja esitatud tõenditest on hageja esindaja andnud kostjale 09.01.2012 e-kirjas juhise, milles palub kinkekaardi omale meilile saata ning selgitab, et kinkekaarti on vaja järgmisel hommikul (lk 31). Järgmisel päeval, s.o 10.01.2012 on hageja esindaja kõnealuse kinkekaardi ning selle juurde kuuluva arve edastanud XXX (lk 35). Nähtuvalt hageja esindaja ja kostja esindaja vahel 27.02.2013 Skype’is peetud vestlusest on kostja täpsustanud hagejapoolseid juhiseid ning küsinud, kas kinkekaart kuulub XXX . Hageja esindaja on kinnitanud, et kõik on õige. Samuti on kostja esindaja märkinud, et Katrin saab siis reisile ning hageja esindaja on vastanud, et teeme nii (lk 55-56). Hageja ja kostja vestlus on lõppenud 27.02.2013 kell 16.21. Kohus on seisukohal, et eeltoodud vestlusega on tõendamist leidnud, et hageja esindaja kui käsundi andaja andis kostja esindajale juhised, millest tulenevalt oli kostjal õigus osutada kinkekaardi alusel reisiteenust

XXX .

Nähtuvalt hageja tõenditest on hageja esindaja saatnud kostja esindajale 27.02.2013 kell 22.39 ka e-meili, kus hageja esindaja on muuhulgas märkinud, et hageja esindaja ei taha, et kinkekaardiga enne info saamist mingeid tehinguid tehakse (lk 82). Samuti on hageja esindaja ja kostja esindaja vestelnud Skype’is 01.03.2013 ning hageja esindaja on märkinud, et ta ei taha aktsepti anda, kuid kostja esindaja on selgitanud, et XXX on kaup juba ära tehtud (lk 78). Kohus leiab, et olukorras, kus hageja esindaja andis kostja esindajale 27.02.2013 vestluses üheselt nõusoleku tegevuseks, mis lubas kinkekaardiga hõlmatud summat kasutada XXX reisiteenuse osutamiseks, esines kostja esindajal alus veendumuseks, et hageja on kostja vastavatele toimingutele heakskiidu andnud. Asjaolu, et hageja esindaja oma nõusoleku hiljem tagasi võttis, ei saa olukorras, kus käsund oli juba täidetud, olla kostjale siduv, kuna vastaselt korral ei olekski kostjal võimalik käsundit täita või seda lõplikult täidetuks lugeda, kui kostja peaks igakordselt jääma ootama hageja võimalikku meelemuutust.

Seoses hageja esindaja väitega, et kostja on XXX väljastanud 25.07.2012 arve pakettreisiks Türki ja 25.02.2013 arve Turkish Airlinesi lennupiletitele (lk 83), s.t enne 27.02.2013 toiminud vestlust, kui kostja esindaja kontrollis hageja esindaja nõusolekut vastavateks tehinguteks, märgib kohus järgmist. VÕS § 621 lg 4 kohaselt käsundisaaja ei vastuta VÕS § 621 lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Seega, isegi juhul, kui kostja tegutses 25.07.2012 ja 25.02.2013 arveid XXX väljastades hageja täpseid juhiseid järgi kontrollimata või neist kõrvale kaldudes, on hageja kostja tegevuse hiljem heaks kiitnud, kuna hageja esindaja on kostja esindajale 27.02.2013 vestluses kinnitanud, et hageja nõustub sellega, et XXX saab reisile. Kohus peab vajalikuks märkida, et 25.07.2012 ja 25.02.2013 arveid väljastades ei pidanud kostja ka eeldama, et ta tegutseb käsundiandja tahte vastaselt, kuna asjaolu, et hageja oli kõnealuse kinkekaardi ning selle realiseerimiseks vajaliku arve ise edastanud XXX , andis aluse veendumuseks, et hageja soovis kinkekaardi kasutamist just vastava isiku poolt. Hageja väite kohaselt pidi kinkekaardi kasutamine XXX poole olema välistatud tulenevalt asjaolust, et kinkekaardile lisatud arvele oli märgitud selgitus XXX + 3 pax. Hageja selgitusest lähtuvalt seadis kostja ise vastava märke tegemisega nõuded, kellel on õigus kinkekaarti kasutada. Kohus on seisukohal, et kõnealusel kostja poolt arvele tehtud märkel ei olnud olukorras, kus poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, kostjale siduvat jõudu, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks kostja edastanud juhised, mille kohaselt tohtis kostja vastava kinkekaardi alusel osutada reisiteenust üksnes XXXile ja tema kolmele kaasreisijale. TsMS § 230 lg 1 1. lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud väidet, et kinkekaardi kasutusõigus oli limiteeritud üksnes juhuks, kui reisib hageja esindaja isiklikult. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasja raames ei oma tähendust asjaolu, kas ja millistel tingimustel võis hageja ja XXX vahel olla sõlmitud kinkeleping, kuna eelnevalt leidis tuvastamist, et hageja kiitis käsunduslepingu raames heaks kostja toimingud, mis võimaldasid XXX kostja pakutud reisiteenuseid kasutada. Seega jätab kohus hageja vastavasisulised väited tähelepanuta. Kuna eelpool leidis tuvastamist, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping, jätab kohus sisuliselt läbi analüüsimata ka hageja väited, mis puudutavad hageja võimalikku alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Seoses hageja väitega, et alusetu rikastuse sätted tulevad kohaldamisele, kuna hageja on käsunduslepingu üles öelnud, märgib kohus, et tulenevalt VÕS § 630 lg-st 1 võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Käesoleval juhul oli käsund 25.07.2012 ja 25.02.2013 arvete väljastamise ning hageja poolt 27.02.2013 heakskiidu andmisega täidetud, kuna kostjal ei olnud võimalik vastavaid toiminguid enam tagasi pöörata ja kinkekaart oli täies ulatuses ära kasutatud. Seega ei olnud hagejal enam võimalik 21.03.2013 kirjaga käsunduslepingut üles öelda, kuna selleks ajaks oli käsund kostja poolt täidetud. Seoses hageja taotlusega hüvitada hagejale tekkinud kahju, mis seisneb õigusabikuludes, märgib kohus, et kuna kostja ei ole hagejaga sõlmitud käsunduslepingut rikkunud, puudub hagejal alus kostjalt kahju hüvitamise nõudmiseks. Nimelt tuleneb VÕS § 115 lg-st 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kostja ei ole kohustust rikkunud, puuduvad kahju hüvitamise eeldused. Kostja esitas menetluses taotluse TsMS § 45 lg 6 alusel esitada hageja suhtes kuriteoteade, kuna hageja esindaja tegevuses esinevad kuriteotunnused. TsMS § 45 lg 6 kohaselt, kui

menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Vajaduse korral peab kohus sellise isiku määruse alusel kinni. Kohus leiab, et antud juhul ei ilmne toimiku materjalidest asjaolusid, mis annaksid alust jõuda veendumusele, et hageja esindaja käitumises võivad esineda kuriteotunnused. Käesolevas vaidluses on pooltel erinev nägemus õigusnormide ning asjaolude tõlgendamist, mis ei tähenda, et hageja on tegutsenud varalise kasu saamise eesmärgil. Seega jätab kohus kostja taotluse kuriteoteate edastamiseks rahuldamata. Kohus selgitab, et see ei takista kostjal endal kuriteokaebusega politseisse või prokuratuuri pöördumast, kui kostja soovib, et õiguskaitseasutused kontrolliksid hageja käitumises võimalike kuriteotunnuste esinemist. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust tuleb hageja hagi alusetult saadu tagastamise, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes jätta rahuldamata. TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2 kohaselt on hagihind 2371,94 eurot, millelt hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul jätab kohus hagi rahuldamata, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.