2-13-30552/16 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi aluseks olevad asjaolud OÜ Ökopesa tegi 09.01.2012 arve nr 2012005 alusel Cappelner Group OÜ-le ettemakse 2 000 eurot, mille alusel väljastas kostja kinkekaardi väärtuses 2 000 eurot. Cappelner Group OÜ tegutseb Eksootikareiside nime all. Hageja ei ole ettemakse eest teenust saanud ja seega kinkekaarti kasutanud. Hageja on esitanud korduvalt kostjale järelepärimisi. 21.03.2013 nõudes palus hageja kostjalt summa tagastamist viie päeva jooksul või pakutavate teenuste kasutamise võimaldamist. Kostja esindaja ABC Lingua OÜ (IUSTUS Õigusbüroo) teatas 26.03.2013 vastusega hageja 21.03.2013 kirjale, et kinkekaart on ära kasutatud K V poolt. Hageja ei ole andnud kostjale mingeid juhiseid kinkekaardi ega ettemaksuna tasutud 2 000 euro kasutamiseks. Vastupidist peab tõendama kostja. Kuna kostja ei maksnud hagejale viimase 21.03.2013 nõude alusel tagasi 2000 eurot, samuti ei pakkunud teenuseid ning kostja ähvardas hagejat kriminaalmenetlusega, pöördus hageja OÜ Conseil poole õigusabi saamiseks. OÜ Conseil osutas õigusabi 1,5 tunni ulatuses hinnaga 105 eurot tund. Kui kostja oleks rahuldanud hageja nõude või pakkunud teenuseid või püüdnud asja lahendada läbirääkimiste teel ega ähvardanud kriminaalmenetlusega, ei oleks hagejal olnud vajadust õigusabi järele. Seega tulenes õigusabi kasutamine kostjast ja kostja tegevuse ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos. Kuna kostja ei ole hagejale tagastanud 2000 eurot kasutamata teenuste eest ega pakkunud ka samas väärtuses teenuseid, on kostja rikastunud hageja arvel 2000 euro võrra. Raha tagasimaksmise kohustus muutus sissenõutavaks alates 27.03.2013, millest alates on hagejal õigus küsida kostjalt VÕS § 113 lg 1 kohase viivise maksmist. Hageja on saatnud 10.01.2012 K Vle e-kirja pealkirjaga “ära kustuta ära”, mille manuses kostja arve nr 2012005 ja kinkekaart. Arve ja kinkekaardi saatmine e-kirjaga pealkirjaga “ära kustuta ära” ei ole kinkimiseks kohustava tahteavalduse tegemine. Tähtsust omavad kinkekaardi tingimused, millised kehtestas kostja ise. Kinkekaardil on muuhulgas märgitud: „Käesolev kinkekaart kehtib arvega 2012005 seotud reisiteenuste eest tasumisel“. Arve tasuja oli hageja. Arvel nr 2012005 on reisteenusteks märgitud: ”Lennupiletid ettemaks T P + 3 pax.”. Järelikult olid arvega seotud reisiteenusteks lennupiletid ja üks reisija pidi olema hageja juhatuse liige T P ning kostja oli kohustatud kinkekaardi alusel omandama lennupileteid, kus üks reisija on T P. Hageja ei ole kostjale andnud mingeid korraldusi, sh arvega nr 2012005 seotud reisiteenuste eest tasumiseks. Kostja on lugenud arve 2012731 pakettreisiks Türki tasutuks kinkekaardiga arvele 2012005. Kuna kinkekaardiga seotud arvel 2012005 oli reisiteenuseks lennupiletid ja muuhulgas reisija nimeks T P, 2(7)

siis ei olnud kostjal kuidagi õigust lugeda K Vle 25.07.2012 väljastatud arve 2012731 pakettreisiks Türki tasutuks kinkekaardiga arvele 2012005. Sama kehtib K Vle väljastatud arve nr 2013110 Turkish Airlinesi lennukipiletitele. Järelikult ei kontrollinud kostja K V väidetavat õigust kinkekaardi kasutamiseks/käsutamiseks, mis kehtis koos arvega 2012005 seotud reisteenuste eest tasumisel. Kostja ei ole hagejat ka teavitanud reiside vormistamisest K Vle ja tema kaaslasele. Kostja esmane teavitus oli 27.02.2013 Skype vestlus. Vestluse jätkuks saatis T P kostjale 27.02.2013 e-kirja, kus T P palus teavet kinkekaardi kasutamise kohta ja andis kostjale juhise, et ta ei soovi, et mingeid tehinguid kinkekaardiga tehakse. Kostja esindaja R H vastas Skype teel 01.03.2013: „Kui sa palusid, et mingit kaupa ei tehta, K, siis kahjuks jõudsime kauba ära teha.“ Siinjuures kostja väljastas K Vle arve nr 2013110 25.02.2013 Turkish Airlinesi lennupiletitele, seega 2 päeva enne Skype vahendusel hageja poole pöördumist. Hageja palus kostjalt mõista välja võlg 2000 eurot, kahjuhüvitis 157,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise päeva seisuga 39,24 eurot ja viivis, milline ei ole muutunud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 alusel protsendina põhinõudelt kuni selle täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 10.01.2012 edastas T P kinkekaardi koos arvega e-maili teel manustena K Vle ning sama e-maili pealkirjaks pani T P „ära kustuta ära“. 20.03.2012 saatis K V OÜ Cappelner Group e-mailile kirja, milles ta kinnitab, et temale kingiti manuses olev kinkekaart, kusjuures antud e-maili manusesse pealkirjaga „ära kustuta ära“ oli pandud 10.01.2012 kirjavahetus K V ja T Pi vahel ning manustena olid kaasas kinkekaart koos arvega. K V kasutas kinkekaarti kahel reisil: 31.07.2012-07.08.2012 Antalya (Türgi); 18.06.2013-27.06.2013 Colombo (Sri Lanka). Kinkekaart on K V poolt täies ulatuses ära kasutatud. 27.02.2013 toimus Skype ́is kirjavahetus OÜ Cappelner Group töötaja R He ja T Pi vahel, milles T P ise kinnitab, et OÜ Cappelner Group poolt 09.01.2012 hagejale väljastatud kinkekaarti võib K V kasutada ja tasuda selle alusel oma reiside eest. 26.03.2013 vastuses kostjale kinnitab K V, et 10.01.2012 kinkis T P temale sünnipäevaks kinkekaardi. K V ütlustes ei ole põhjust kahelda, sest kui vaadata eelnevaid tõendeid, siis T P palub 09.01.2012 e-mailis arve nr 2012005 alusel arvel esitatud summa ulatuses temale edastada ka kinkekaart, sest T Pil oli seda vaja 10.01.2012 varahommikul. T P edastas 10.01.2012 kinkekaardi koos arvega e-maili teel manustena K Vle. Kui vaadata K V sünniaega, siis täpselt 10.01.2012 oli temal 30. juubel. Hageja kahjuhüvitise näol on tegelikkuses tegemist kohtuväliste õigusabikuludega, mis antud hagimenetluse raames ei kuulu arutamisele ega ka rahuldamisele. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Nähtuvalt esitatud asjaoludest ja tõenditest on hageja ja kostja vahel sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes. VÕS § 621 lg 1 1. lause kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Nähtuvalt kostja esitatud tõenditest on hageja esindaja andnud kostjale 09.01.2012 e-kirjas juhise, milles palub kinkekaardi omale meilile saata ning selgitab, et kinkekaarti on vaja järgmisel hommikul. Järgmisel päeval, s.o 10.01.2012 on hageja esindaja kõnealuse kinkekaardi ning selle juurde kuuluva arve edastanud K Vle. Nähtuvalt hageja esindaja ja kostja

esindaja vahel 27.02.2013 Skype ́is peetud vestlusest on kostja täpsustanud hagejapoolseid juhiseid ning küsinud, kas kinkekaart kuulub K Vle. Hageja esindaja on kinnitanud, et kõik on õige. Samuti on kostja esindaja märkinud, et K saab siis reisile ning hageja esindaja on vastanud, et teeme nii. Hageja ja kostja vestlus on lõppenud 27.02.2013 kell 16.21. Eeltooduga on tõendatud, et hageja esindaja kui käsundi andaja andis kostja esindajale juhised, millest tulenevalt oli kostjal õigus osutada kinkekaardi alusel reisiteenust K Vle. Nähtuvalt hageja tõenditest on hageja esindaja saatnud kostja esindajale 27.02.2013 kell 22.39 ka e-meili, kus hageja esindaja on muuhulgas märkinud, et hageja esindaja ei taha, et kinkekaardiga enne info saamist mingeid tehinguid tehakse. Samuti on hageja esindaja ja kostja esindaja vestelnud Skype ́is 01.03.2013 ning hageja esindaja on märkinud, et ta ei taha aktsepti anda, kuid kostja esindaja on selgitanud, et K Vga on kaup juba ära tehtud. Kohus leidis, et olukorras, kus hageja esindaja andis kostja esindajale 27.02.2013 vestluses üheselt nõusoleku tegevuseks, mis lubas kinkekaardiga hõlmatud summat kasutada K Vle reisiteenuse osutamiseks, esines kostja esindajal alus veendumuseks, et hageja on kostja vastavatele toimingutele heakskiidu andnud. Asjaolu, et hageja esindaja oma nõusoleku hiljem tagasi võttis, ei saa olukorras, kus käsund oli juba täidetud, olla kostjale siduv. Asjaolu, et kostja on K Vle väljastanud 25.07.2012 arve pakettreisiks Türki ja 25.02.2013 arve Turkish Airlinesi lennupiletitele, s.t enne 27.02.2013 toiminud vestlust, kui kostja esindaja kontrollis hageja esindaja nõusolekut vastavateks tehinguteks, märkis kohus, et VÕS § 621 lg 4 kohaselt käsundisaaja ei vastuta VÕS § 621 lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Seega, isegi juhul, kui kostja tegutses 25.07.2012 ja 25.02.2013 arveid K Vle väljastades hageja täpseid juhiseid järgi kontrollimata või neist kõrvale kaldudes, on hageja kostja tegevuse hiljem heaks kiitnud, kuna hageja esindaja on kostja esindajale 27.02.2013 vestluses kinnitanud, et hageja nõustub sellega, et K V saab reisile. 25.07.2012 ja 25.02.2013 arveid väljastades ei pidanud kostja ka eeldama, et ta tegutseb käsundiandja tahte vastaselt, kuna asjaolu, et hageja oli kõnealuse kinkekaardi ning selle realiseerimiseks vajaliku arve ise edastanud K Vle, andis aluse veendumuseks, et hageja soovis kinkekaardi kasutamist just vastava isiku poolt. Hageja väitel pidi kinkekaardi kasutamine K V poolt olema välistatud tulenevalt asjaolust, et kinkekaardile lisatud arvele oli märgitud selgitus T P + 3 pax. Kohtu hinnangul ei olnud arvele tehtud märkel olukorras, kus poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, kostjale siduvat jõudu, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja oleks kostja edastanud juhised, mille kohaselt tohtis kostja vastava kinkekaardi alusel osutada reisiteenust üksnes T Pile ja tema kolmele kaasreisijale. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud väidet, et kinkekaardi kasutusõigus oli limiteeritud üksnes juhuks, kui reisib hageja esindaja isiklikult. Antud tsiviilasja raames ei oma tähendust asjaolu, kas ja millistel tingimustel võis hageja ja K V vahel olla sõlmitud kinkeleping, kuna eelnevalt leidis tuvastamist, et hageja kiitis käsunduslepingu raames heaks kostja toimingud, mis võimaldasid K Vl kostja pakutud reisiteenuseid kasutada. Käsund oli 25.07.2012 ja 25.02.2013 arvete väljastamise ning hageja poolt 27.02.2013 heakskiidu andmisega täidetud ja kinkekaart oli täies ulatuses ära kasutatud. Seega ei olnud hagejal enam võimalik 21.03.2013 kirjaga käsunduslepingut üles öelda. Kuna kostja ei ole hagejaga sõlmitud käsunduslepingut rikkunud, puudub hagejal alus kostjalt kahju hüvitamise nõudmiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hageja nõuded ja mõista hageja kasuks välja võlg 2000 eurot, kahjuhüvitis 157,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise päeva seisuga 39,24 eurot ja viivis, milline ei ole muutunud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 alusel protsendina põhinõudelt kuni selle täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei ole kostjale andnud käsunduslepingu täitmiseks mingeid juhiseid peale 09.01.2012 e-kirjaga saadetud juhise saata kinkekaart oma meilile. Seega kuulus leping täitmisele nii, et hageja pidi saama kinkekaardi 2000 eurot ulatuses lennupiletid T Pile + 3 reisijat. Kinkekaardi valdus antuna interneti teel sisuga „ära kustuta ära” ei andnud kostjale õigustust täita kohustust K Vle, kui muid juhiseid antud ei olnud. Kostja pidi teadma oma majandustegevuses tegutseva isikuna, et kui käsundusleping oli sõlmitud arvel ja kinkekaardil kokkulepitud tingimustel, pidi ta veenduma ja kontrollima enne kinkekaardi realiseerimist kolmandale isikule, et kas ta on õigustatud seda tegema. Käsunduslepingu poolteks olid hageja ja kostja ning käsunduslepingu tingimused olid kokku lepitud ja kui keegi kolmas isik teatas, et talle on väidetavalt kingitud kinkekaart, pidanuks kostja täitma oma hoolsuskohustust (VÕS § 620 lg 1) ja kontrollima kinkekaardi kasutamise õiguspärasust kolmanda isiku poolt. Kostja ei ole tõendanud eelnimetatud eelduse ja veendumuse alust enne tehingute tegemist K Vga. Kohus ei ole hinnanud 27.02.2013 Skype vestlust igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Skype vestlus toimus üks aasta hiljem ehk alles 27.02.2013, mil K V oli hageja tasutud kinkekaardi summa täielikult juba ära kasutanud. Viimane kinkekaardil olnud summa kasutamine toimus 25.02.2013 ehk 2 päeva enne Skype vestlust. Olukorras, kus kinkekaardi summa oli ära kasutatud ehk pooltevaheline käsundusleping sisuliselt täidetud õigustamata isikule, ei saa rääkida enam juhiste andmisest, nagu märgib kohus otsuses. Skype vestlusest ei saa järeldada heakskiitu. Heakskiit peab olema väljendatud sõnaselgelt. Isegi juhul kui Skype teel kell 14:55:50 edastatud lauset, millest kohus võis järeldada mingit heakskiitu, saaks käsitleda heakskiiduna, on 16 sekundit hiljem hageja soovinud tegeleda sellega hiljem, kui ta on Eestis tagasi. Vestlust 16 sekundi jooksul saab käsitleda ka võimaliku tahteavalduse tagasivõtmisena TsÜS § 72 kohaselt. Lisaks on 27.02.2013 kell 22.39 hageja seaduslik esindaja saatnud kostjale e-kirja, kus on teada andnud, et ta ei taha, et kinkekaardiga enne info saamist mingeid tehinguid tehtaks. Kohus ei ole hinnanud Skype vestlust ja hageja 27.02.2013 e-kirja vastastikuses seoses. Skype 27.02.2013 vestlusest ei saa meelevaldselt välja rebida ühte vastust ja lugeda sellega tõendatuks väidetavate juhiste andmine ja väidetav nõusolek tegevuseks, samuti heakskiit tehingutele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.

TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Poolte vahel oli VÕS § 619 järgi käsundusleping, mille kohaselt müüs kostja 09.01.2012 hagejale kinkekaardi väärtusega 2 000 eurot, mille eest oli võimalik osta kostja poolt osutatavaid ja vahendatavaid teenuseid. Hageja väitel ei olnud kostjal ilma tema poolt juhist muutmata õigust kinkekaardi alusel osutada teenust K Vle, kuna kinkekaardil oli märge, mille kohaselt kehtis see arvel nr 2012005 toodud teenuste kohta. Arve nr 2005 järgi olid teenuse kirjelduseks märgitud „lennupiletid ettemaks T P + 3pax“. VÕS § 620 lg 1 järgi tuleb käsundisaajal täita käsundit vajaliku hoolsusega ja VÕS § 621 lg 1 kohaselt tuleb käsundit täita vastavalt käsundiandja poolt antud juhistele. Maakohus on esitatud tõenditest teinud õige järelduse, et hageja seaduslik esindaja on ise edastanud kostjalt ostetud kinkekaardi K Vle. Apellant ei ole ka apellatsioonkaebuses selgitanud, millisel eesmärgil on ta kinkekaardi K Vle edastanud. Tavapäraselt edastatakse kinkekaart selleks, et isik, kellele see anti, saaks kasutada teenust. Seega oli kinkekaardi esitamisel K V poolt kostjal alust arvata, et K V on õigustatud seda kasutama. VÕS § 620 lg-s 1 toodud käsunditäitja hoolsuskohustust arvestades möönab kolleegium, et kostja oleks võinud kahtluste vältimiseks siiski pöörduda hageja poole käsundi täpsustamiseks enne kogu kinkekaardi ulatuses teenuse osutamist K Vle. Kuid eeltoodud kostja rikkumine ei anna alust kaaluda hagi rahuldamist, kuna hageja on tulenevalt toimikus olevatest tõenditest kostja poolt käsundi täitmise heaks kiitnud. VÕS § 621 lg 4 järgi käsundisaaja ei vastuta § 621 lg-tes 1-4 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Pooled vaidlevad, kas 27.02.2013 Skype teel toimunud vestlusest (lk 77-78) tuleneb hageja heakskiit. Kolleegium ühineb maakohtuga, et hageja juhatuse liige T P on kostja tegevuse käsundi täitmisel heaks kiitnud. Skype vahendusel toimunud T Pi ja kostja töötaja R He 27.02.2013 vestlusest selgus, et hageja seaduslik esindaja oli teadlik, et kinkekaarti kasutab K V, kuid ta ei teadnud, kas K V on kinkekaardi vestluse ajaks ära kasutanud või mitte. Hageja seadusliku esindajaga T Piga vestelnud R H selgitas, et vestluse toimumise ajaks on kogu kinkekaart ära kasutatud ja T P vastas, et siis on sellega korras. Vestluse lõpus lubas T P tegeleda teemaga, kui ta on tagasi Eestisse jõudnud. Kolleegiumi arvates ei saa fraasist, et hageja juhatuse liige tegeleb sellega veel, kui ta on Eestisse naasnud, teha järeldust, et ta ei nõustu kinkekaardi kasutamisega K V poolt. Maakohus on käsundisaaja tegevust heakskiitvat käsundiandja tahteavaldust hinnanud õigesti TsÜS § 75 lg 1 teise lause järgi. Arvestades, et hageja ise oli kinkekaardi edastanud (kinkinud) K Vle, siis sai käsundisaaja hageja poolt 27.02.2013 väljendatust järeldada ainult seda, et hageja oli nõus kinkekaardi kasutamisega K V poolt. Kolleegiumi arvates oli käsundisaaja tegevust heakskiitev tahteavaldus TsÜS § 69 lg 1 järgi kehtiv, kuna see oli 27.02.2013 päeval TsÜS § 69 lg 2 järgi käsundisaajale isiklikult teatavaks tehtud ja hagejal ei olnud võimalik seda enam hiljem tulenevalt TsÜS §-st 72 e-kirjaga tagasi võtta. Kuna käsund oli kostja poolt täidetud, siis ei saanud hageja seda enam 21.03.2013 kirjaga üles öelda.