Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

punktile 6.3.1 kohustus ostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 järgi kohustus ostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 07.12.2007. a sõlmiti kindlustusleping, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS XXXja kindlustusvõtjaks liisinguvõtja. Kindlustusleppe punkti 2 viienda valiku kohaselt kohustus liisinguvõtja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 15. kuupäevaks hageja vastavale arveldusarvele). 07.12.2007. a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX teenuste lisa, mille punkti 1 kohaselt kohustus hageja osutama liisinguvõtjale lisas kokkulepitud tingimustel kütuse krediitkaardi lisateenuseid. Lisa punkti 3 kohaselt kohustus liisinguvõtja nimetatud teenuste eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatavatele arvetele. Liisinguvõtja rikkus Lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata lepingu alusel liisinguvõtjale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus, kindlustusmaksete ja teenuste lisa võlgnevus) kokku summas 2 350,39 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0,25% päevas. Viivisvõlgnevus moodustab 1 078,22 eurot. Hagejal on liisinguvõtja vastu nõue eelnimetatud hageja poolt tasutud kindlustusmakse summa ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 6.3.2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 455 lg-s 1. 07.12.2007. a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 07.12.2007. a sõlmitud liisingulepingust nr XXX ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 27 330,86 eurot (käenduslepingu p 1). Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui liisinguvõtja on jätnud osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Vara valdus taastati 27.12.2010. a. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle XXXOÜ-le. XXXOÜ esitas hagejale osutatud teenuse (müügiteenus) eest arve kokku summas 399,58 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 16 157,02 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 12 328,83 eurot (käibemaksuta), vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 399,58 eurot (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 2 350,39 eurot ja viivismaksete võlgnevus 1 078,22 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 11 416,67 eurot (käibemaksuta). Juhindudes eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada 4 740,35 eurot. 20.09.2010. a saadetud kirjas teatas hageja liisinguvõtjale ja kostjale lepingu ülesütlemisest, milles palus tasuda liisinguvõtjal ja kostjal kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. 07.12.2007. a sõlmisid hageja ja OÜ XXX(pankrotis) ka teise liisingulepingu, nr XXX, mille esemeks oli kaubik Volkswagen Transporter Pikk; 1.9; ehitusaasta 2007. a (reg nr XXX). Liisinguvõtja poolt valitud vara ostis hageja 07.12.2007. a ning andis selle 07.12.2007. a üle liisinguvõtjale liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 alusel. 07.12.2007. a sõlmiti kindlustusleping. 07.12.2007. a sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisingulepingu nr XXX teenuste lisa. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Liisinguvõtja poolt on Hagejale tasumata lepingu alusel liisinguvõtjale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus, kindlustusmaksete ja teenuste lisa võlgnevus) kokku summas 2 354,72 eurot. Hageja arvestas

tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0,25% päevas (Lepingu punkt 5.1). Viivisvõlgnevus moodustab 1 124,99 eurot. 07.12.2007. a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 07.12.2007. a sõlmitud liisingulepingust nr XXX ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 27 330,86 eurot (käenduslepingu p 1). Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

kõrgema mõlema kaubiku müügihinnast. Kostja peab siinkohal oluliseks juhtida tähelepanu asjaolule, et kaubikud 1 ja 2 olid heas seisukorras ja palju väiksema läbisõiduga (vastavalt u 78 000 km ja 108 000 km) kui keskmised müügis olevad kaubikud (u 145 000 km). Sõiduki üldine seisund ja läbisõit mõjutavad märkimisväärselt sõiduki turuhinda ja selle müügivõimalusi. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et autode müügiga tegelenud BRC poolt koostatud vara üleandmise-vastuvõtu aktide kohaselt oli märksa kallimalt müüdud kaubikul 1 puudusi, mida kaubikul 2 polnud. Kostja peab siinkohal oluliseks rõhutada, et kaubikute puhul ei saagi eeldada sama head seisukorda võrreldes keskmise sõiduautoga, kuna neid kasutatakse tavapäraselt töövahendina transpordi eesmärgil ja seega on mõningate pisikahjustuste esinemine tavapärane. BRC fikseeris kaubikul 1 alljärgnevad puudujäägid, mida kaubikul 2 ei esinenud: 1) salong määrdunud; 2) esiklaasil täkked; 3) juhiuks defektiga; 4) esistangel puudu üks võre. Arvestades kaubiku 1 suuremaid vigastusi/kahjustusi võrreldes kaubikuga 2 on täiesti ebaloogiline, et samasugune aga paremas seisukorras kaubik 2 müüdi kõigest poolteist kuud hiljem 22 % odavamalt kaubik 1-st. Asjaolu, et identne, kuid suuremate kahjustustega kaubik 1 müüdi ligi 14 000 euroga kinnitab samuti, et sarnaste sõidukite objektiivne keskmine turuhind oli minimaalselt 14 000 eurot. Siinkohal tuleb arvestada, et kaubik 2 oli läbi sõitnud u 108 000 km ehk vähem kui enamus müügis olevatest kaubikutest (7-st 5-l on läbisõidud oluliselt suuremad ulatudes kuni 242 000 km) ja ka väga heas seisukorras. Seega on ilmne, et arvestades kaubiku 2 paremat seisukorda ja väikest läbisõitu, ei saanud selle turuhind kuidagi kaubik 1 omast 2 600 euro võrra väiksem olla, vaid pidi olema suurem. Ülalmärgitust lähtuvalt ei saa olla vähimatki kahtlust selles, et hageja müüs kaubikud 1 ja 2 põhjendamatult odavalt ja esitas seejärel teadlikult ning pahatahtlikult tühisele tüüptingimusele tuginedes kostja vastu põhjendamatult suure hinnavahe hüvitamise nõude. Kostja peab oluliseks rõhutada ka asjaolu, et kostja tagastas sõidukid 2010. a, kuid hageja müüs need alles pool aastat hiljem 2011. a kevad-suvel. On ilmselge, et kaubikute turuväärtus aastal 2010 ja aastal 2011 on erinev, sest sõidukite väärtus väheneb nende vananedes, kuid hageja on oma arvestused teinud just 2011. a kevad-suve müügihinnast lähtudes. Lisaks, on oluline rõhutada, et kohus on pidanud lubatavaks maksimaalselt 10 % suurust hinnaerinevust eseme turuhinnast, mitte järeldanud, et liisinguandja võibki kõik sõidukid müüa maha 10 % odavamalt nende turuhinnast. Kaubiku 2 müügi puhul ei saa kindlasti 10 % suurust erinevust turu keskmisest pidada põhjendatuks, sest kaubik 2 oli turu keskmisest palju väiksema läbisõiduga (ligi 40 000 km vähem kui keskmiselt sarnasel kaubikul) ja heas seisukorras, mistõttu oli selle väärtus kindlasti kõrgem turu keskmisest (s.o rohkem kui 14 000 eurot). Võttes arvesse kaubikute turu keskmisest paremat seisukorda ja väiksemat läbisõitu võiks eeldada, et nende väärtus oli vähemalt 3-5 % kõrgem turu keskmisest. Seega oli kaubiku 1 objektiivseks turuhinnaks minimaalselt ca 14 420 eurot ja kaubikul 2 ca 14 660 eurot. Eeltoodud kinnitab ka fakt, et Volkswageni ametlik esindaja XXXAS Mustamäe esindus müüb käesoleval hetkel sarnase läbisõiduga (u 92 000 km) sõidukit hinnaga 20 500 eurot. Arvestades ka eeltoodut müügihinda, ei saa olla vähimatki kahtlust, et hageja müüs mõlemad kaubikud põhjendamatult odavamalt. Hageja poolt esitatud õiendist nähtub, et hagejal on lepingust 1 tulenevalt, peale vara realiseerimisest saadu maha arvestamist, kostja vastu nõue summas 4 740,35 eurot (ilma KM-ita). Arvestades, et hageja on lepingust 1 tulenevast nõudest maha arvestanud liisingueseme (kaubik 1) reaalse müügihinna, mitte aga selle turuväärtuse tagastamise hetkel, nagu nõuab VÕS § 367 lg 3, ei ole hageja nõue põhjendatud. Arvestades seda, et kaubiku 1 objektiivne turuhind oli selle müügi hetkel 14 420 eurot (12 016,67 eurot ilma käibemaksuta), oleks hageja pidanud oma nõudest maha arvestama 12 016,67 eurot (ilma käibemaksuta), mitte aga 11 416,67 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja lepingust 1 tulenev nõue 600 (12 016,67 - 11 416,67) euro suuruses osas põhjendamatu. Lepingust 2 tuleneva nõude osas esitas hageja sarnase õiendi, mille kohaselt oli hagejal, peale liisingueseme realiseerimisest saadud summa maha arvestamist, kostja vastu nõue summas 6 882,29 eurot (ilma käibemaksuta). Kaubiku 2 müügihinnaks oli 11 100 eurot (9 250 ilma käibemaksuta), kuid arvestades kõiki asjaolusid oli kaubiku 2 objektiivne turuhind müügi hetkel 14 660 eurot. Seega on hageja lepingust 2 tulenev nõue 2 966,67 (12 216,67 – 9 250) euro suuruses osas põhjendamatu.

Eeltoodust lähtuvalt on hageja nõue põhjendamatu vähemalt 3 566,67 euro (600 + 2 966,67) suuruses osas ehk hageja nõue ei saaks olla mingil juhul suurem kui 8 055,97 eurot (11 622,64 – 3 566,67). Tulenevalt eelmärgitust palub kostja jätta AS Swedbank Liising hagi XXX vastu rahuldamata osaliselt summas 3 566,67 eurot, s.o osas, milles XXX ei ole AS-i Swedbank Liising nõuet tunnustanud ja määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kõik menetluskulud AS Swedbank Liising kanda.

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

•

•

•

• • •

•

•

•

•

•

•

•

millist teist poolte vahel sõlmitud liisingu-, faktooringu- või muud finantseerimis- või võõrandamislepingut ja poolel tekib õigus selle lepingu lõpetamiseks (tl 13; kd I). Liisingulepingu nr XXX üldtingimuste p-is 7.4 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel lähtudes liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.1, kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole (tl 21; kd I). Liisingulepingu nr XXX üldtingimuste p-is 7.4.1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa (tl 21; kd I). 07.12.2007. a sõlmisid hageja ja XXXkäenduslepingu nr XXX liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste tagamiseks käendaja vastutuse maksimummääraga 27 330,86 eurot (tl 47-48; kd I). 07.12.2007. a sõlmisid AS XXXja XXXOÜ kindlustusleppe nr XXX kaubiku Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX) osas (tl 26-28, kd I). 07.12.2007. a sõlmisid hageja ja XXXOÜ liisingulepingu nr XXX teenuste lisa Neste kütuse krediitkaardi kohta (tl 29-30, kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 05.05.2010. a arve nr 8575863444 summas 10 223,08 krooni (s.o 653,37 eurot) maksetähtajaga 15.05.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 3 980,34 krooni (s.o 254,39 eurot), intressi summas 439,72 krooni (s.o 28,10 eurot), kindlustust perioodi 16.04.2010-15.05.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot), kütusekaardi kuumakset summas 50 krooni (s.o 3,20 eurot) ja kütust perioodi aprill 2010 eest summas 4 929,02 krooni (s.o 315,02 eurot) (tl 31; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 04.06.2010. a arve nr 8578433101 summas 5 254,91 krooni (s.o 335,85 eurot) maksetähtajaga 15.06.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 3 998,04 krooni (s.o 255,52 eurot), intressi summas 432,87 krooni (s.o 27,67 eurot) ja kindlustust perioodi 16.05.2010-15.06.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) (tl 32; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 05.07.2010. a arve nr 8580413656 summas 5 265,85 krooni (s.o 336,55 eurot) maksetähtajaga 15.07.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 4 015,85 krooni (s.o 256,66 eurot), intressi summas 426 krooni (s.o 27,23 eurot) ja kindlustust perioodi 16.06.2010-15.07.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) (tl 33; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 03.08.2010. a arve nr 8582589135 summas 5 297,76 krooni (s.o 338,59 eurot) maksetähtajaga 15.08.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 4 033,69 krooni (s.o 257,80 eurot), intressi summas 440,07 krooni (s.o 28,13 eurot) ja kindlustust perioodi 16.07.2010-15.08.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) (tl 34; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 06.09.2010. a arve nr 8584778177 summas 5 308,42 krooni (s.o 339,27 eurot) maksetähtajaga 15.09.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 4 051,64 krooni (s.o 258,95 eurot), intressi summas 432,78 krooni (s.o 27,66 eurot) ja kindlustust perioodi 16.08.2010-15.09.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) (tl 35; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 05.10.2010. a arve nr 8586894826 summas 5 319,14 krooni (s.o 339,96 eurot) maksetähtajaga 15.10.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 4 069,68 krooni (s.o 260,10 eurot), intressi summas 425,46 krooni (s.o 27,19 eurot) ja kindlustust perioodi 16.09.2010-15.10.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) (tl 36; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 14.12.2010. a arve nr 8591775901 maksetähtajaga 30.12.2010. a kindlustust perioodi 16.10.2010-19.10.2010. a eest summas 106,32 krooni (s.o 6,80 eurot) (tl 37; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 08.02.2010. a arve nr 8210708628 maksetähtajaga 22.02.2010. a viiviste eest summas 1 067,30 krooni (s.o 68,21 eurot) (tl 38; kd I).

• Hageja esitas XXXOÜ-le 09.03.2010. a arve nr 8210873087 maksetähtajaga 23.03.2010. a viiviste eest summas 1 490,33 krooni (s.o 95,25 eurot) (tl 39; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 05.04.2010. a arve nr 8210978199 maksetähtajaga 19.04.2010. a viiviste eest summas 1 814,50 krooni (s.o 115,97 eurot) (tl 40; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 04.05.2010. a arve nr 8211147505 maksetähtajaga 18.05.2010. a viiviste eest summas 2 402,05 krooni (s.o 153,52 eurot) (tl 41; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 07.06.2010. a arve nr 8211307798 maksetähtajaga 21.06.2010. a viiviste eest summas 2 521,55 krooni (s.o 161,16 eurot) (tl 42; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 02.07.2010. a arve nr 8211460758 maksetähtajaga 16.07.2010. a viiviste eest summas 1 875 krooni (s.o 119,83 eurot) (tl 43; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 09.08.2010. a arve nr 8211646336 maksetähtajaga 23.08.2010. a viiviste eest summas 1 968,52 krooni (s.o 125,81 eurot) (tl 44; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 03.09.2010. a arve nr 8211745994 maksetähtajaga 17.09.2010. a viiviste eest summas 1 713,45 krooni (s.o 109,51 eurot) (tl 45; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 04.10.2010. a arve nr 8211884169 maksetähtajaga 18.10.2010. a viiviste eest summas 2 017,74 krooni (s.o 128,96 eurot) (tl 46; kd I). • 20.09.2010. a teatisega teatas hageja XXXOÜ-t, et juhul kui XXXOÜ ei tasu hagejale lepingust nr XXX tulenevat võlgnevust summas 46 202,72 krooni (s.o 2 952,89 eurot) hiljemalt 10.10.2010. a, loeb hageja lepingu üles öelduks alates 11.10.2010. a ning lepinguese tuleb tagastada hagejale hiljemalt 12.10.2010. a (tl 56-57, kd I). • 20.09.2010. a teatis võlgnevusest ja lepingu ülesütlemisest on saadetud XXXOÜ aadressile XXXning teatise on vastu võtnud XXX23.09.2010. a. Asjaolu nähtub väljastusteatelt (tl 58, kd I). • Lepingu nr XXX ese, kaubik Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX), on XXXOÜ-le üle antud XXXi poolt 27.12.2010. a. Asjaolu nähtub üleandmisevastuvõtu aktilt nr BRC-S-127 (tl 49-50, kd I). • Üleandmise-vastuvõtu aktilt nr BRC-S-127 on märkustena kirjas: kapotil täkked, kütust miinimum, salong määrdunud, esiklaasil täkked, juhiuks defektiga, esistangel paremalt poolt võre puudu. Spidomeetri näit on 78 816 km (tl 49-50, kd I). • Liisingulepingu nr XXX ese, kaubik Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX), müüdi 03.05.2011. a 13 700 euroga (käibemaksuga). Asjaolu nähtub vara müügiaktilt nr XXX (tl 53, kd I). • XXXOÜ on esitanud hagejale arve nr 110827 03.05.2011. a kaubiku Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX) müügiteenuse kohta summas 399,58 eurot (käibemaksuta) (tl 51, kd I), mis on hageja poolt tasutud (maksekorraldus nr 55889, tl 52, kd I). • Kaubiku Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX) harilikuks väärtuseks 2010. a detsembris oli 14 300 eurot (käibemaksuga). Asjaolu on tõendatud ekspertiisiaktiga nr 13-166 (tl 4-35; kd II). Kohtu poolt on seoses liisingulepinguga nr XXX tuvastatud järgmised asjaolud: • Hageja ja XXXOÜ (käesolevalt pankrotis) vahel on 07.12.2007. a sõlmitud liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli kaubik Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX) maksumusega 22 244,50 eurot (käibemaksuta), intressimääraga Euro 6 kuu Euribor + marginaal 1,5% aastas, viivisemääraga 0,25 % päevas, tähtajaga kuni 15.12.2013. a (s.o 73 osamakset) koos maksegraafikuga. Liisingulepingu juurde kuuluvad ka liisingulepingu üldtingimused. Asjaolu on tõendatud AS-i Swedbank Liising (endine Hansa Liising Eesti AS) ja XXXOÜ vahel 07.12.2007. a sõlmitud liisingulepinguga (tl 6173; kd I). • Liisingulepingu nr XXX tingimuste p-is 11.1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt liisinguvõtja kohustub hiljemalt järgmisel päeval pärast liisingueseme enda valdusesse saamist sõlmima liisingueseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu (tl 63; kd I).

• Liisingulepingu nr XXX tingimuste p-is 16.1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt pooltel on õigus lõpetada liisinguleping ühepoolselt ennetähtaegselt kui teine pool rikub ükskõik millist teist poolte vahel sõlmitud liisingu-, faktooringu- või muud finantseerimis- või võõrandamislepingut ja poolel tekib õigus selle lepingu lõpetamiseks (tl 64; kd I). • Liisingulepingu nr XXX üldtingimuste p-is 7.4 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel lähtudes liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.1, kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole (tl 72; kd I). • Liisingulepingu nr XXX üldtingimuste p-is 7.4.1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa (tl 72; kd I). • 07.12.2007. a sõlmis hageja ja XXXkäenduslepingu nr XXX liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste tagamiseks maksimummääraga 27 330,86 eurot (tl 98-99; kd I). • 07.12.2007. a sõlmisid AS XXXja XXXOÜ kindlustusleppe nr XXX kaubiku Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX) osas (tl 77-78, kd I). • 07.12.2007. a sõlmisid hageja ja XXXOÜ liisingulepingu nr XXX teenuste lisa Neste kütuse krediitkaardi kohta (tl 80-81, kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 05.05.2010. a arve nr 8575745753 summas 10 040,82 krooni (s.o 641,73 eurot) maksetähtajaga 15.05.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 3 980,34 krooni (s.o 254,39 eurot), intressi summas 439,72 krooni (s.o 28,10 eurot), kindlustust perioodi 16.04.2010-15.05.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot), kütusekaardi kuumakset summas 50 krooni (s.o 3,20 eurot) ja kütust perioodi aprill 2010 eest summas 4 746,76 krooni (s.o 303,37 eurot) (tl 82; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 04.06.2010. a arve nr 8578315685 summas 5 304,91 krooni (s.o 339,05 eurot) maksetähtajaga 15.06.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 3 998,04 krooni (s.o 255,52 eurot), intressi summas 432,87 krooni (s.o 27,67 eurot), kindlustust perioodi 16.05.2010-15.06.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) ja kütusekaardi kuumakset summas 50 krooni (s.o 3,20 eurot) (tl 83; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 05.07.2010. a arve nr 8580296763 summas 5 315,85 krooni (s.o 339,74 eurot) maksetähtajaga 15.07.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 4 015,85 krooni (s.o 256,66 eurot), intressi summas 426 krooni (s.o 27,23 eurot), kindlustust perioodi 16.06.2010-15.07.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) ja kütusekaardi kuumakset summas 50 krooni (s.o 3,20 eurot) (tl 84; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 03.08.2010. a arve nr 8582472938 summas 5 347,76 krooni (s.o 341,78 eurot) maksetähtajaga 15.08.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 4 033,69 krooni (s.o 257,80 eurot), intressi summas 440,07 krooni (s.o 28,13 eurot), kindlustust perioodi 16.07.2010-15.08.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) ja kütusekaardi kuumakset summas 50 krooni (s.o 3,20 eurot) (tl 85; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 06.09.2010. a arve nr 8584664566 summas 5 358,42 krooni (s.o 342,47 eurot) maksetähtajaga 15.09.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 4 051,64 krooni (s.o 258,95 eurot), intressi summas 432,78 krooni (s.o 27,66 eurot), kindlustust perioodi 16.08.2010-15.09.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) ja kütusekaardi kuumakset summas 50 krooni (s.o 3,20 eurot) (tl 86; kd I). • Hageja esitas XXXOÜ-le 05.10.2010. a arve nr 8586784143 summas 5 369,14 krooni (s.o 343,15 eurot) maksetähtajaga 15.10.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 4 069,68 krooni (s.o 260,10 eurot), intressi summas 425,46 krooni (s.o 27,19 eurot), kindlustust

•

• • • • • • • • • •

•

•

•

•

•

•

perioodi 16.09.2010-15.10.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) ja kütusekaardi kuumakset summas 50 krooni (s.o 3,20 eurot) (tl 87; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 14.12.2010. a arve nr 8591775891 maksetähtajaga 30.12.2010. a kindlustust perioodi 16.10.2010-19.10.2010. a eest summas 106,32 krooni (s.o 6,80 eurot) (tl 88; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 08.02.2010. a arve nr 8210708615 maksetähtajaga 22.02.2010. a viiviste eest summas 1 169,71 krooni (s.o 74,76 eurot) (tl 89; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 09.03.2010. a arve nr 8210873074 maksetähtajaga 23.03.2010. a viiviste eest summas 1 606,03 krooni (s.o 102,64 eurot) (tl 90; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 05.04.2010. a arve nr 8210978186 maksetähtajaga 19.04.2010. a viiviste eest summas 1 920,08 krooni (s.o 122,72 eurot) (tl 91; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 04.05.2010. a arve nr 8211147495 maksetähtajaga 18.05.2010. a viiviste eest summas 2 554,43 krooni (s.o 163,26 eurot) (tl 92; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 07.06.2010. a arve nr 8211307785 maksetähtajaga 21.06.2010. a viiviste eest summas 2 673,67 krooni (s.o 170,88 eurot) (tl 93; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 02.07.2010. a arve nr 8211460745 maksetähtajaga 16.07.2010. a viiviste eest summas 1 939,14 krooni (s.o 123,93 eurot) (tl 94; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 09.08.2010. a arve nr 8211646323 maksetähtajaga 23.08.2010. a viiviste eest summas 2 012,74 krooni (s.o 128,64 eurot) (tl 95; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 03.09.2010. a arve nr 8211745981 maksetähtajaga 17.09.2010. a viiviste eest summas 1 709,20 krooni (s.o 109,24 eurot) (tl 96; kd I). Hageja esitas XXXOÜ-le 04.10.2010. a arve nr 8211884156 maksetähtajaga 18.10.2010. a viiviste eest summas 2 017,32 krooni (s.o 128,93 eurot) (tl 97; kd I). 20.09.2010. a teatisega teatas hageja XXXOÜ-t, et juhul kui XXXOÜ ei tasu hagejale lepingust nr XXX tulenevat võlgnevust summas 46 952,70 krooni (s.o 3 000,82 eurot) hiljemalt 10.10.2010. a, loeb hageja lepingu üles öelduks alates 11.10.2010. a ning lepinguese tuleb tagastada hagejale hiljemalt 12.10.2010. a (tl 56-57, kd I). 20.09.2010. a teatis võlgnevusest ja lepingu ülesütlemisest on saadetud XXXOÜ aadressile XXXning teatise on vastu võtnud XXX23.09.2010. a. Asjaolu nähtub väljastusteatelt (tl 58, kd I). Lepingu nr XXX ese, kaubik Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX), on XXXOÜ-le üle antud XXXi poolt 27.12.2010. a. Asjaolu nähtub üleandmisevastuvõtu aktilt nr BRC-S-128 (tl 100-101, kd I). Üleandmise-vastuvõtu aktilt nr BRC-S-128 on märkustena kirjas: kapotil täkked, auto kerel esineb väikeseid täkkeid ja kriime. Spidomeetri näit on 108 082 km (tl 100-101, kd I). Liisingulepingu nr XXX ese, kaubik Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX), müüdi 28.06.2011. a 11 100 euroga (käibemaksuga). Asjaolu nähtub vara müügiaktilt nr XXX (tl 104, kd I). XXXOÜ on esitanud hagejale arve nr 111261 28.06.2011. a kaubiku Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX) müügiteenuse kohta summas 323,75 eurot (käibemaksuta) (tl 102, kd I), mis on hageja poolt tasutud (maksekorraldus nr 58205, tl 103, kd I). Kaubiku Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX) harilikuks väärtuseks 2010. a detsembris oli 13 300 eurot (käibemaksuga). Asjaolu on tõendatud ekspertiisiaktiga nr 13-166 (tl 4-35; kd II).

Liisinguleping nr XXX

objektiks olnud kaubiku ja andma selle põhivõlgniku (kui liisinguvõtja) kasutusse, liisinguvõtja kohustus aga maksma liisingueseme kasutamise eest hagejale tasu. Tuvastatud on, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 07.12.2007. a käendusleping nr XXX, mida saab lugeda liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste osas käenduslepinguks VÕS § 142 lg 1 tähenduses. Hageja nõuab kostjalt käenduslepingu alusel võlgniku (liisinguvõtja) tasumata liisingumaksete ning liisinguesemega seotud ja liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud kulude tasumist. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1. VÕS § 149 lg-st 1 tulenevalt võib käendaja üldjuhul esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

liisingulepingu nr XXX üldtingimuste p-is 7.4.1 sisalduv kokkulepe on tühine ning lähtuda tuleb VÕS § 367 regulatsioonist.

Kostja hinnangul tuleb siiski lähtuda eksperdiarvamuses antud hinnast, mitte võtta aluseks müügihind, mis on 4,2% eksperdi poolt tuvastatud väärtusest madalam, sest ka ekspert on asunud seisukohale, et kui hageja oleks langetanud müügihinda väiksemate langustega, oleks olnud võimalik, et oleks leitud ostja ka kõrgema hinnaga. Kohus leiab, et antud juhul tuleb lähtuda kohtu tuvastatud liisingueseme turuhinnast selle tagastamise ajal, kuna kohtu hinnangul eeldaks kuni 10%-lise hinnaerinevuse lubatavus vastavat pooltevahelist kokkulepet. Ka nõustub kohus kostjaga, et ekspert on andnud arvamuse, mille kohaselt ei ole välistatud, et ka hinnavahemikus 13 700 eurot kuni 14 700 eurot oleks leidunud sõidukile ostja, kui viimane hinnalangetus olnuks väiksem. Seega leiab kohus, et kaubiku Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX) harilikuks väärtuseks 2010. a detsembris tuleb lugeda vastavalt ekspertiisiaktile 14 300 eurot käibemaksuga, mis ilma käibemaksuta on 11 916,67 eurot.

tegeliku kahju suurust. Liisingulepingu nr XXX üldtingimuste p-is 7.4.1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa. VÕS § 367 normid on iseenesest dispositiivsed, st lepingupooled võivad nendest kokkuleppel kõrvale kalduda (VÕS § 5). Samas on liisingulepingu üldtingimused vaadeldavad tüüptingimustena VÕS § 35 mõttes. Riigikohus on 29.04.2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 tehtud otsuse p-s 18 selgitanud, et VÕS § 367 lg 3 järgi on lubatud poolte kokkuleppel lähtuda sõiduki tagastamise hetke väärtuse asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, üksnes tingimusel, et müügihind ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandja teeb kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks täitnud juhul, kui hinnaerinevus turuväärtusest ei ületa 10%, mida võib lugeda mõistlikuks ja lubatavaks. Riigikohtu seisukoha järgi ei saa aga lubatuks pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi ning liisinguvõtjalt võetakse sisuliselt võimalus tõendada tingimuse kasutaja tegelike kulude suurust. Sellise lepingutingimuse ebamõistlikku kahjustatavust eeldatakse VÕS § 44 kohaselt ka mõlemapoolselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul (vt täiendavalt nt RKTK 29.04.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08, 17.06.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08, 08.10.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-08 ja 05.03.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-12, 06.02.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-12). Tõendeid selle kohta, et kõnealune lepingutingimus oli poolte vahel eelnevalt läbiräägitud või et kostjal oli liisingulepingu sõlmides võimalus kõnealust tingimust mõjutada, hageja esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et liisingulepingu nr XXX üldtingimuste p-is 7.4.1 sisalduv kokkulepe on tühine ning lähtuda tuleb VÕS § 367 regulatsioonist.

eurot) maksetähtajaga 15.08.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 4 033,69 krooni (s.o 257,80 eurot), intressi summas 440,07 krooni (s.o 28,13 eurot), kindlustust perioodi 16.07.201015.08.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) ja kütusekaardi kuumakset summas 50 krooni (s.o 3,20 eurot); 06.09.2010. a arve nr 8584664566 summas 5 358,42 krooni (s.o 342,47 eurot) maksetähtajaga 15.09.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 4 051,64 krooni (s.o 258,95 eurot), intressi summas 432,78 krooni (s.o 27,66 eurot), kindlustust perioodi 16.08.201015.09.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) ja kütusekaardi kuumakset summas 50 krooni (s.o 3,20 eurot); 05.10.2010. a arve nr 8586784143 summas 5 369,14 krooni (s.o 343,15 eurot) maksetähtajaga 15.10.2010. a, mis sisaldas osamakset summas 4 069,68 krooni (s.o 260,10 eurot), intressi summas 425,46 krooni (s.o 27,19 eurot), kindlustust perioodi 16.09.201015.10.2010. a eest summas 824 krooni (s.o 52,66 eurot) ja kütusekaardi kuumakset summas 50 krooni (s.o 3,20 eurot) ja 14.12.2010. a arve nr 8591775891 maksetähtajaga 30.12.2010. a kindlustust perioodi 16.10.2010-19.10.2010. a eest summas 106,32 krooni (s.o 6,80 eurot). Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 11 tuvastanud, et hageja ja XXXOÜ (käesolevalt pankrotis) vahel on 07.12.2007. a sõlmitud liisinguleping nr XXX intressimääraga Euro 6 kuu Euribor + marginaal 1,5% aastas, tähtajaga kuni 15.12.2013. a (s.o 73 osamakset) koos maksegraafikuga. Lisaks, AS XXXja XXXOÜ sõlmisid 07.12.2007. a kindlustusleppe nr XXX kaubiku Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX) osas, samuti 07.12.2007. a teenuste lisa Neste kütuse krediitkaardi kohta. Tuvastatud on, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 07.12.2007. a käendusleping nr 1084581L liisingulepingust nr XXX tulenevate kohustuste tagamiseks. Kuna kostja ei ole debitoorsele võlgnevusele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et on põhjendatud hageja märgitud liisingulepingust nr XXX tulenev debitoorne võlgnevus, mis koosneb põhiosa- ja intressi maksetest, kindlustusmaksetest ning lisateenusena Neste kütusekaardi kuutasu ja kütusest, kogusummas 2 354,72 eurot.

XXXandis liisingulepingu nr XXX eseme, kaubiku Volkswagen Transporter PIKK, 1.9, ehitusaasta 2007 (reg nr XXX), üle XXXOÜ-le 27.12.2010. a. Kaubik müüdi 28.06.2011. a 11 100 euroga (käibemaksuga), mille kohta XXXOÜ on esitanud hagejale arve nr 111261 28.06.2011. a summas 323,75 eurot (käibemaksuta). Hageja on nimetatud arve tasunud maksekorraldusega nr 58205. Kuna hageja igapäevasesse majandustegevusse ei kuulu sõidukite müük ning esitatud müügiteenuse vahendusteenus moodustab 3,5% sõiduki müügihinnast (käibemaksuta), on kohtu hinnangul nimetatud kulu põhjendatud vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vrdl Riigikohtu 08.11.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-06 p 9), sest see oli vajalik ning ka mõistlikus ulatuses. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja nõue sõiduki realiseerimise vahendustasu kulu osas summas 323,75 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.