Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, lepingulised esindajad XXX ja XXX, e-post XXX); Kostja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson, e-post [email protected]);
Asja läbivaatamine
Eelistung 18.02.2014 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XXX hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.XXX (hageja) esitas 04.07.2013 Harju Maakohtusse hagi korteriühistu XXX(kostja) vastu kahjuhüvitise 11000 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteri-omand Tallinnas aadressil XXX , mis asub XXX elamu soklikorrusel. Alates aprillist 2006 on hageja korterisse tugevate vihmade korral tunginud läbi vundamendi sadevesi, mis on rikkunud hageja korteri ja mööbli, mille tagajärjel on hagejale tekkinud otsene varaline kahju. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole, et viimane probleemi lahendaks, kuna elamu hooldus - ja remonditööde
2-13-32338 tegemine on kostja ülesanne. Siiski alles 2008 otsustas kostja tellida kinnistule sajuveekanalisatsiooni rajamise. Nimetatud töödega alustati 2009 novembris ning kostja võttis tööd ehitajalt vastu 03.12.2009. Kuna kostja ei taganud, et tööde tegemise ajal järgitakse Ehitusseaduses (EhS) sätestatud nõudeid (ei järgitud ehitusprojekti, puudus nii töö täitmise dokumentatsioon kui ka ehituspäevik jne.), siis anti kostjale üle mittenõuetekohane töö ning sajuvee ärajooksu probleem jäi tegelikult lahendamata. Eeltoodu tagajärjel toimus järjekordne üleujutus hageja korteris juba 19.12.2009, mis on fikseeritud kohalekutsutud AS Tallinna Vesi töötajate koostatud objekti ülevaatuse aktis. Sealt edasi üleujutused jätkusid. Pärast hageja korteris 07.04. - 8.04.2011 toimunud üleujutust kutsus hageja taas kostja esindaja olukorda üle vaatama ning toimunu kohta koostati akt. Kuigi hageja pöördus korduvalt kostja poole, nõudes olukorra lahendamist ja talle tekitatud kahju hüvitamist, kostja midagi ette ei võtnud ning on kahju hüvitamisest keeldunud. Juunis 2012 kutsus hageja korteris tekkinud olukorda ning ehitustehnilist seisukorda hindama riiklikult tunnustatud ehituseksperdi Eduard Sepa, kes leidis oma 02.07.2012 arvamuses, et elamus XXXtehtud sajuveekanalisatsiooni rajamise tööd on tehtud EhS rikkudes ning ebakvaliteetselt, need ei taga sajuvete äravoolu kogu maja ulatuses, vaid ainult sisehoovist, millega hageja korteri probleemi ei saa lahendada. Eksperdi arvamuse kohaselt on hageja korteriomand muutunud üleujutuste tõttu elamiskõlbmatuks, sealne niiskustase on lubatust oluliselt kõrgem, mis võib kaasa tuua hallituse ja muude tervisele kahjulike mikroobide tekkimise. Ruumides on kahjustatud põrandad, siseseinad, elektrisüsteem ja mööbel. Ekspertarvamuse kohaselt on korteriomandi olukorra taastamiseks vajalike tööde ning mööbli asendamise maksumus kokku 11 000 eurot, hõlmates järgmisi ehitustöid: objekti ettevalmistamine ehitustöödeks; seintelt vooderduse eemaldamine; elektrijuhtmestiku ja pistikute eemaldamine ja uute paigaldus; seinte ja lagede karkass ja kipsplaadid; seinte ja lagede ettevalmistamine viimistlustöödeks; akende põskede ehitus; seinte, lagede ja põrandate värimine; laminaat - ja plaatpõranda paigaldamine; põrandate liistud; ehitusaegne elekter, vesi ja küte; objekti puhastamine prahist ja mööbli asendamine. Hageja esitas XXXekspertarvamuse tutvumiseks ka kostjale ning nõudis selle alusel kahju hüvitamist. Kostja teatas 06.08.2012 esitatud vastuses hagejale, et kontrollib ekspertarvamuses toodud väiteid, kuid ei ole kuni käesoleva ajani midagi ette võtnud ning ei ole hagejale hüvitatud üleujutustest tekkinud kahju. Hageja leiab, et kostja on vastavalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 ja 15l lg 2 kohustatud elamut XXXkorras hoidma ja remontima nii, et see säiliks kasutuskõlblikuna ning tegema seda kõikide korteriomanike, sh hageja, huvidest lähtuvalt. Hageja leiab, et kui kostja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis ei oleks hageja korteriomand kahjustada saanud, seega peab kostja hüvitama hagejale korteriomandi taastamiseks kuluva summa. Hageja nõuab kostjalt korteriomandi rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist summas 11000 eurot täies ulatuses ühe rahalise maksena.
2.Hageja leiab täiendavalt, et kostja vastuväited hagile on põhjendamatud ja kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest lepinguvälise vastutuse sätete alusel. Antud juhul moodustab kostja objektiivse teo koosseisu tegevusetus ehk ebapiisav tegevus vajalike vundamendi remonditööde tegemisel ja vastavate tööde järelevalvel, mis osutusid ebakvaliteetselt tehtuks. Hageja leiab, et on olemas ka põhjuslik seos kostja tegevusetuse ja hagejale tekkinud kahju vahel. Juhul kui kostja oleks õigeaegselt asunud tegema vajalikke vundamenditöid ning oleks olnud vastavate tööde läbiviimise järelevalves piisavalt hoolikas, oleks sadevete tungimise võimalus elamusse välistatud. Hageja hinnangul väljendub kostja süü antud juhul hooletuses, kuna kostja ei täitnud talle seadusega pandud kohustust piisava hoolsusega. Hageja samuti leiab, et ta nõue ei ole aegunud ning on täielikult tõendatud (tl 47-49). Kostja vastus hagile
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja poolt hagi alusena esiletoodud faktiliste asjaolude puhul ei ole tegemist deliktilise kahju hüvitamise eeldustega, mis
2-13-32338 saaks kaasa tuua kostja vastutuse hageja ees. Samuti kostja leiab, et väidetava kahju hüvitamise nõue on tõendamata ja aegunud ning hageja kasutab nimetatud elamu keldrikorrusel asuvat korteriomandit omavoliliselt eluruumina (tl 38-42). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja nõue suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
6.Hageja on põhjendanud oma kahjunõuet kostja vastu sellega, et kostja on jätnud hageja suhtes täitmata oma korteriühistuseadusest (KÜS) tulenevad kohustused, millest tingitult tekkis hagejal varaline kahju rikutud korterisisustuse ja mööbli näol (KÜS § 2 lg 1, § 15l lg 2). Eeltoodust võib järeldada, et hagi suhtes tuleb lähtuda kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise e. lepinguvälise vastutuse sätetest (VÕS §§ 1043, 1045 lg 1 p p 5 ja 7). Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks kostja suhtes peab hageja tõendama teo või tegevusetuse, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui on tõendatud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja siiski vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-30-07, p 10).
7.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
1.hageja on XXXelamu soklikorrusel asuva korteri nr 7 (korteriomandi) omanik;
2.30.11.2008 arutas XXXkorteriühistu üldkoosolek korteri nr 7 sadevee läbijooksu probleeme, otsustati, et vundamendi töö võetakse ette ja võetakse hinnapakkumine (tl 6-8);
3.03.12.2009 võttis kostja OÜ-lt XXX sadeveekanalisatsiooni rajamise vastu, tööde maksumus 79779,60 krooni (tl 9);
4.19.12.2009 toimus korteris nr 7 veeuputus, mille tagajärjel põrand jäi vee alla ja kahjustada sai korteri sisustus (tl 10);
5.07.-08.04.2011 toimus korteris nr 7 järjekordne veeuputus, mille tagajärjel märgus osa Rohu tn poolsest seinast kõrgusega põrandalt 5 cm ja osa põrandast kaugusega seinast 50 cm ning voodi (tl 11).
8.Kostja on esitanud hageja nõude suhtes aegumise vastuväite. Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (RK TSK otsus 3-2-1-92-02 p 19; 3-2-1-101-07 p 11). Seega kuivõrd hageja on esitanud hageja nõude suhtes aegumise vastuväite, tuleb tulenevalt hageja nõude kvalifikatsioonist esmalt kontrollida hagi võimalikku aegumist.
9.Hagi kohaselt seisneb hageja omandile kahju tekitamine selles, et tugevate vihmade ajal tungib elamu soklikorrusel asuva hageja korterisse läbi vundamendi vesi, mis on rikkunud korteri sisustust ja mööblit. Seega kohus järeldab, et sadevete tõttu ei toimu korterile kahju tekitamine pidevalt, vaid perioodilistelt korduvate nn. uputustena. Nn. uputuste puhul hageja on tuginenud
2-13-32338 kolmele episoodile/kahju tekkimise juhtumile – aprillis 2006.a., detsembris 2009.a. ja aprillis 2011.a. Nimetatud episoode/kahjujuhtumeid tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta ka hagi aegumistähtaja alguse arvestamisel (TsÜS § 147 lg 1-2). Kuigi hagiavalduses on esimese kahjujuhtumina toodud välja aprill 2006.a., siis hageja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli ta sel ajal õnneks perega kodus ja nad suutsid kahju tekkimise ära hoida, mistõttu hagejale tegelikult kahju sel korral ei tekkinud. Järgmine sadevee läbijooksust tingitud uputus, mis on fikseeritud vastava aktiga, toimus 19. detsembril 2009.a. (tl 10). TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuivõrd hagi esitati 04.07.2013, siis kohtu hinnangul oli selleks ajaks väidetav kahju tekitamine 2009 detsembri kahjujuhtumi osas aegunud (aegus 20.12.2012).
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda aegumata kahjujuhtumiks, mille puhul kohus peab kontrollima VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 7 eelduste olemasolu, 07.-08.04.2011 kahjujuhtum (tl 11). 07.04.-08.04.2011 toimunud uputuse põhjuste ja sellega kaasnenud kahju osas on hageja tuginenud riiklikult tunnustatud eksperdi Eduard Sepa arvamusele (Ekspertarvamus Tallinnas XXX ehitustehnilise seisukorra ja kahju veeuputustest), mille järelduste kohaselt XXX ehitustehniline seisukord on mitterahuldav, hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone, vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida, KÜ XXXpeab üles näitama rohkem aktiivsust, et koos Tallinna linnavalitsusega leida finantseerimise allikas ja likvideerida olukord, kus suurte vihmasadude puhul vihmaveed, mis voolavad piki Rohu tänavakatet alla Telliskivi tänava poole Rohu tn 10 maja lähedalt, ei tungiks enam krt 7 vundamendist läbi ja otse krt 7 sisse, et korteri põrandad ei oleks edaspidi üle ujutatud, et korteri konstruktsioonides ei oleks enam niiskuskahjustusi, et inimeste mööbel ei oleks edaspidi rikutud, et korteri sisekliima vastaks Eesti standardi nõuetele ja normidele. Korteris nr 7 põranda all kanalis kulgev maja veevarustuse torustik tuleb likvideerida ja paigaldada see mujale. Eksperdi arvates krt 7 veekahjustustest tekkinud defektide taastamiseks ja veega rikutud mööbli ostmiseks kulub 11000 eurot, millise raha peaks leidma kostja (tl 13-21).
11.Seonduvalt eelnimetatud ekspertarvamusega asub kohus siiski seisukohale, et selle dokumentaalse tõendi alusel ei ole võimalik teha usaldusväärset järeldust selle kohta, kas ja millised korteri väidetavad kahjustused on tekkinud 07.-08.2011 veeuputuse tagajärjel, milline konkreetne hageja vara on selle tagajärjel kahjustada saanud ja millest tulenevalt on ekspert jõudnud järeldusele, et kahjujuhtumi tagajärjel on hagejale tekkinud kahju summas 11000 eurot. Kohus juhtis eelistungil hageja tähelepanu asjaolule, et väidetavalt digitaalselt allkirjastatud ekspertarvamuse juures puudub digitaalallkirja kinnitusleht (tl 83-85). Kuigi hageja lubas selle kohtule esitada, pole seda siiski esitatud, mistõttu kohtul pole tõsikindlat teadmist, kas XXXon väidetava arvamuse 02.07.2012 allkirjastanud. Lisaks kostja vastuväidetele ekspertarvamuses esitatud kahjunõude hinnakalkulatsiooni põhjendatuse kohta juhtis ka kohus eelistungil hageja tähelepanu, et arusaamatuks jääb, mille alusel on ekspert leidnud kahju suuruseks 11000 eurot. Ekspert on loetlenud aktis üldsõnaliselt 17 positsiooni remonditöid/materjale + mööbel, mille maksumus koos käibemaksuga on kokku 11000 eurot, kuid puuduvad konkreetsed tööde/ materjalide ja mööbli kirjeldused ja maksumused, millest väidetav kahju koosneb. Samuti ei ole kohtu hinnangul akti alusel võimalik järeldada, millises osas on eksperdi poolt tuvastatud korteri standarditele mittevastav tehniline seisukord põhjustatud sadevete läbijooksu tulemusena, mille põhjustamises tegevusetuse (vundamendi remontimata, drenaaži väljaehitamata jätmise) tõttu hageja kostjat süüdistab, millises osas muude põhjuste tõttu, silmas pidades, et tegemist on 1920ndatel aastatel ehitatud elamu soklikorrusel asuva korteriga, mille hageja omandas 2005.a. ning mille puhul pole teada, millises seisukorras korter juba sel ajal oli. Riigikohus on lahendis 32-1-159-09 märkinud (p 10), et kahju hüvitamiseks peab olema tuvastatud ühe tingimusena kahju
2-13-32338 tekitamine kannatanu omandile, näiteks kannatanu asjade kahjustumine. Ei saa lugeda tõendatuks asjade... koduse sisustuse esemete kahjustumist neid tuvastamata.
12.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võimalik hageja kahjunõuet rahuldada, tuvastamata, milline konkreetne kahju on hagejale 07.-08.04.2011 uputuse tagajärjel tekkinud (milline mööbel on kahjustada saanud, millised on muu korterisisustuse (seinad, põrand) konkreetsed kahjustused ja vastava remondi maksumus. XXX arvamuse alusel seda tuvastada ei saa ning täiendavaid tõendeid vastavalt kohtu poolt antud võimalusele hageja ei esitanud. Seega kohus leiab, et kuivõrd kahjunõude rahuldamiseks vajalik primaarne eeldus – tekitatud kahju iseloom ning suurus – on jäänud hageja poolt 07.-08.04.2011 kahjujuhtumi osas tõendamata, puudub vajadus kontrollida muude deliktilise vastutuse kohaldamiseks vajalike eelduste olemasolu ning kokkuvõttes tuleb hagi jätta rahuldamata (19.12.2009 kahjujuhtumi osas kohaldab kohus aegumist). Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.