Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Saata otsus hageja esindajale.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks 959,29 eurot, millest 317,78 eurot on tagastamata krediidisumma, 112,59 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 211,14 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 317,78 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning mõista kostjalt alates 16.11.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 42,69% tagastamata krediidisummalt aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 p 9 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus selgitab, et kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes kõrvalnõuete (sissenõudmiskulude) osas antava seisukohaga, muus osas leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse § 113 lõike 5 2. lause kohaselt võib sõltumata viivise maksmisest võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. 15.11.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja lepingu üldtingimuste p 6.6 ning seaduse alusel võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 211,14 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 211,14 eurot kostjale 22.03.2010, 23.04.2010, 24.05.2010, 28.06.2010, 27.07.2010, 25.08.2010, 31.08.2010, 23.09.2010, 25.10.2010, 26.11.2010, 22.12.2010, 08.02.2011 ja 08.03.2011 nõudekirjade ja 45 eurot tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõivu eest. Lepingu üldtingimuste punkt 6.6 sätestab, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja

hinnakirjale. Hinnakirja kohaselt on meeldetuletuskirja saatmine 200 krooni (12,78 eurot). Kohus leiab, et 13-kirja saatmise eest võla sissenõudmiskulud summas 166,14 eurot ei ole mõistlikud ja põhjendatud. Hiljemalt peale kolmandat meeldetuletuskirja, pidi hagejale olema üheselt arusaadav, et kostja nendele ei reageeri. Tulenevalt eeltoodust kohus vähendab võla sissenõudmiskulusid kirjade saatmise eest 38,34 eurole (3*12,78). Kohus leiab, et riigilõiv summas 45 eurot, mis on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-12-30078, ei kuulu käesolevas asjas väljamõistmisele kostjalt. Tsiviilasjas nr 2-12-30078 lõpetas kohus menetluse 05.11.2012, kuna hageja võttis avalduse tagasi. Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamist sätestab TsMS § 150. Kohus on võtnud käesoleva tsiviilasja materjalide juurde väljatrüki 05.11.2012 kohtumäärusest TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõistlik ja põhjendatud on võla sissenõudmiskulud summas 38,34 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, ja muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab kohtuotsusega 81,98 % hageja nõudest. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mistõttu jätab kohus hageja kanda 18 % menetluskuludest ja kostja kanda 82% menetluskuludest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 150 eurot. Seega eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 82% hageja poolt tasutud riigilõivust summas 123 eurot ning hageja enda kanda jääb 27 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud õigusabikulusid 100 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud 28.10.2013 arve nr 1046 ja 30.10.2013 maksekorraldus nr 68349. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 82% hageja õigusabikuludest summas 82 eurot ning hageja enda kanda jääb 18 eurot õigusabikuludest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.