17. märts 2014, kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-13-43432
Tsiviilasja hind
2 413,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Liis Karu (Advokaadibüroo Ehasoo&Partnerid, Suur-Karja 3, 10140 Tallinn, e-post [email protected]) ja Tarmo Müürsoo (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Ärakuulamine
04.02.2014
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Liis Karu ja Tarmo Müürsoo Kostja Kaire Kullamäe
XXX hagi XXX vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXX põhinõue 627,92 (kuussada kakskümmend seitse eurot ja 92 senti) eurot ja viivis 627,92 (kuussada kakskümmend seitse eurot ja 92 senti) eurot XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava
2-13-43432 osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.11.06.2012 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu nr XXX (edaspidi üürileping), mille kohaselt andis hageja kostjale üürile korteri asukohaga XXX, Tallinn tähtajaga kuni 10.06.2013. Üürilepingu punktide 4.1, 4.2 ja 4.3 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale alates 11.06.2012 ühes kuus üüri 300 eurot hiljemalt jooksva kuu 7. kuupäevaks sularahas. Üürilepingu punktist 4.4 tulenevalt kohustus kostja lisaks tasuma ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud täies ulatuses (tl 23-31).
2.11.06.2012 andis hageja üürilepingu objektiks oleva eluruumi kostja valdusesse (tl 20-22).
3.09.05.2013 esitas hageja üürilepingu ülesütlemisteate, milles teatas, et ütleb üürilepingu üles alates 09.05.2013 ning palus kostjal vabastada eluruumi valdus hiljemalt 12.05.2013 kell 19.00 (Üürikomisjoni toimik (edaspidi Üürikomisjoni) tl 23).
4.05.06.2013 andis kostja eluruumi hagejale üle (tl 19).
5.29.05.2013 esitas hageja Tallinna Üürikomisjonile (edaspidi Üürikomisjon) avalduse kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista eluruumi kõrvalkulude võla 674,69 eurot, hüvitise eluruumi kasutamise eest ajavahemikul 10.05.2013-05.06.2013 summas 253,22 eurot, kahjuhüvitise eluruumi üleandmisega viivitamise eest 195 eurot, viivise 254,67 eurot ja viivise alates 09.08.2013 0,5% võlalt päevas kuni võla tasumiseni (Üürikomisjoni tl 1-5).
6.21.08.2013 otsusega rahuldas Üürikomisjon hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks üürivõla 253,23 eurot, kõrvalkulude võla 374,69 eurot, viivise 239,02 eurot ja viivise alates 09.08.2013 kuni võla tasumiseni 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt (Üürikomisjoni tl 105-110).
7.18.09.2013 esitas kostja kohtule taotluse, mida kostja täpsustas 04.10.2013, vaadata hageja poolt Üürikomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. 07.11.2013 esitas hageja kohtule hagi. Hageja nõue ja põhjendused
8.Hageja palub kostjalt välja mõista kõrvalkulude võla 674,69 eurot, tasu ruumide kasutamise eest perioodil 11.05.2013-31.05.2013 summas 203,23 eurot ja perioodil 01.06.2013-05.062013 summas 50 eurot, viivise 08.08.2013 seisuga 254,67 eurot, alates 09.08.2013 kuni kohustuse täitmiseni viivise tasumata summalt 0,5% päevas ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 113 lg 1, § 271, § 278, § 292 lg 1, § 296 lg 1 ja 2, § 297 lg 1, § 313 lg 3, § 316 lg 1 p 2 ja 3, § 334 lg 1, § 335, TsÜS § 84 lg 1.
9.Hageja märgib, et:
2-13-43432 • hageja edastas 09.05.2013 üürilepingu erakorralise ülesütlemisteate, mille kohaselt lõppes üürileping 09.05.2013 ja hageja palus vabastada eluruumi hiljemalt 12.05.2013 kell 19.00; • kostja ei vabastanud eluruumi õigeaegselt; • kostjal on tasumata kõrvalkulud 2013.a jaanuarikuu arvest alates; • kostjal puudub alus üüri ja kõrvalkulude tasumisest keeldumiseks; • kostja avaldus üüri alandamiseks on tühine, kuna see on esitatud hilinenult; • kostja on saanud üürilepingu objekti kasutada sihtotstarbeliselt; • lepingujärgne viivisemäär ei ole ebamõistlik ning puudub alus kohaldada KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud viivisemäära. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja jätta hageja viivisenõude üüritasult rahuldamata, kuivõrd üürinõue on lõppenud tasaarvestuse tõttu. Alternatiivselt palub kostja vähendada üüritasu nõudelt väljamõistetavat viivist VÕS §-s 113 sätestatud määrani ja lugeda lõppenuks tasaarvestuse tõttu. Lisaks palub kostja alternatiivselt vähendada kõrvalkuludelt viivist KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määrani ja tasaarvestada see kostja üürinõudega.
11.Kostja märgib, et: • kostja ütles 08.04.2013 avaldusega üürilepingu üles ja kohustus korteri vabastama hiljemalt 10.06.2013; • 08.05.2013 e-kirjas esitas kostja kohustuse täitmisest keeldumise põhjendused ja nõude tasaarvestuseks seoses enam tasutud üüriga; • alates 2013.a jaanuarist on kostjal õigus üüritasu ja kõrvalkulude vähendamisele poole võrra, kuna eluruumil esinesid puudused ja seda ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada; • 2013.a maikuu üür muutus sissenõutavaks 12.05.2013, mistõttu on kostja järginud üüri alandamise teate esitamise tähtaega; • viivisemäär on ebamõistlikult suur. Kohtu põhjendused
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 04.02.2014.
13.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
2-13-43432 nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Kohus juhindub antud asja lahendamisel üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) § 21 lg-st 1, mille kohaselt kui pool ei nõustu komisjoni otsusega või üürivaidluse läbivaatamisel tehtud menetlusotsuste või -toimingutega, võib ta sama üürivaidluse läbivaatamiseks pöörduda maakohtusse komisjoni otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul. ÜVLS § 21 lg 4 kohaselt kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. ÜVLS § 21 lg 7 teise ja kolmanda lause kohaselt hagi või avalduse saamisel nõuab kohus komisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 297 lg-st 1 tulenevalt elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 309 lg 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 325 lg 1 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
17.Kohus leiab, et on tõendatud ning puudub vaidlus selles, et 11.06.2012 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile korteri asukohaga XXX, Tallinn tähtajaga kuni 10.06.2013. Üürilepingu punktide 4.1, 4.2 ja 4.3 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale alates 11.06.2012 ühes kuus üüri 300 eurot hiljemalt jooksva kuu 7. kuupäevaks sularahas. Üürilepingu punktist 4.4 tulenevalt kohustus kostja lisaks tasuma ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud täies ulatuses. Üürilepingu punktide 8.1 ja 8.2 kohaselt kohustus kostja tasuma üürilepingu tagamiseks tagatisraha 300 eurot hiljemalt 11.06.2012 (tl 23-31). 11.06.2012 andis hageja üürilepingu objektiks oleva eluruumi kostja valdusesse (tl 20-22). 09.05.2013 esitas hageja üürilepingu ülesütlemisteate, milles teatas, et ütleb üürilepingu üles alates 09.05.2013 ning palus kostjal vabastada eluruumi valdus hiljemalt 12.05.2013 kell 19.00 (Üürikomisjoni tl 23). 05.06.2013 andis kostja eluruumi hagejale üle (tl 19). 29.05.2013 esitas hageja Tallinna Üürikomisjonile avalduse kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista eluruumi kõrvalkulude
2-13-43432 võla 674,69 eurot, hüvitise eluruumi kasutamise eest ajavahemikul 10.05.2013-05.06.2013 summas 253,22 eurot, kahjuhüvitise eluruumi üleandmisega viivitamise eest 195 eurot, viivise 254,67 eurot ja viivise alates 09.08.2013 0,5% võlalt päevas kuni võla tasumiseni (Üürikomisjoni tl 1-5). 21.08.2013 otsusega rahuldas Üürikomisjon hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks üürivõla 253,23 eurot, kõrvalkulude võla 374,69 eurot, viivise 239,02 eurot ja viivise alates 09.08.2013 kuni võla tasumiseni 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt (Üürikomisjoni tl 105-110).
18.Pooled vaidlevad selle üle, millal üürileping lõppes, kas kostjal oli õigus üüri alandada ja sellest tulenevalt nõuda võla tasaarvestamist enammakstud üüriga ning kas viivis on ebamõistlikult suur.
19.Üürilepingu punkti 9.2 kohaselt ei muutunud leping ühelgi juhul määramata tähtajaga sõlmitud lepinguks. Leping pikenes punktis 9.1 toodud tähtpäeva saabumisel automaatselt 1 aastaks, kui kumbki lepingu pooltest ei esitanud 2 kuud enne nimetatud tähtaja saabumist üürilepingu jätkamist välistavat avaldust. Avaldus pidi olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (tl 28). Kostja on hagejale 08.04.2013 esitanud üürilepingu ülesütlemisavalduse, milles teatas hagejale, et soovib üürilepingu lõpetada (lepingu kehtivus ja lõppemine p 9.2) ja vabastada korteri hiljemalt 10.06.2013 (tl 17). Kohus nõustub hagejaga, et tegemist ei olnud üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega, vaid üürilepingu punktis 9.2 sätestatud teatega, et pool ei soovi üürilepingut pärast tähtaja saabumist enam pikendada. Seega ei lõppenud üürileping 08.04.2013 esitatud avaldusega. Üürilepingu punktis 9.5 on loetletud asjaolud, milliste esinemisel on üürileandjal õigus leping erakorraliselt ilma ette teatamata üles öelda (maksmisega viivitamine, ruumide mittesihtotstarbeline kasutamine, nende kahjustamine, üürniku maksejõuetus jms) ja punktis 9.6 asjaolud, milliste esinemisel on üürnikul õigus leping erakorraliselt üles öelda (eluruumi kasutamise takistus või võimatus üle 24 päeva). Üürilepingu punktis 9.7 on pooled kokku leppinud, et lepingus toodud alustel ei ole lepingupool siiski õigustatud lepingut üles ütlema enne, kui ta on andnud teisele poolele kirjaliku teatega vähemalt 14-päevase tähtaja lepingu ülesütlemise aluseks oleva asjaolu kõrvaldamiseks või heastamiseks ning et poolel on õigus leping üles öelda üksnes juhul, kui teine pool ei ole rikkumise kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul rikkumist lõpetanud (tl 28-29). Puudub vaidlus, et kostjal olid kõrvalkulud alates 2013.a jaanuarikuu arvest tasumata. Asja materjalidest nähtuvalt ütles hageja kostja võlgnevuse tõttu üürilepingu erakorraliselt üles 09.05.2013 (Üürikomisjoni tl 23), andes enne kostjale 08.05.2013 e-kirjaga (Üürikomisjoni tl 22) 24-tunnise tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kohus leiab, et kuna hageja ei andnud kostjale üürilepingu punktis 9.7 sätestatud 14-päevalist tähtaega kohustuste täitmiseks, puudus hagejal alus öelda üürileping üles 09.05.2013. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks varasemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andnud kostjale 14-päevase tähtaja kohustuste täitmiseks. Ka VÕS § 196 lg-st 2 tulenevalt võib pool lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega, kuna eeldused üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud täidetud, lõppes üürileping kohtu hinnangul tähtaja möödumisel, so 10.06.2013. Kuna vaidlust ei ole selles ning asja materjalidest nähtub, et kostja andis eluruumi hagejale üle 05.06.2013 (tl 19), siis tuleb lugeda, et üürileping lõppes 05.06.2013.
20.VÕS §-st 271 ja VÕS § 292 lg-st 1 ning üürilepingu punktidest 4.1, 4.2 ja 4.3 tulenevalt oli kostjal üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus. Puudub vaidlus, et kostja ei tasunud 2013.a maikuu üüri eest ja kõrvalkulusid alates 2013.a jaanuari arvest kuni eluruumi vabastamiseni, so kuni 05.06.2013. Kostja leiab, et tal oli õigus alandada üüri, kuna ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada. Asja materjalidest nähtub, et ajavahemikul 01.10.2012-25.04.2013 peetud ekirjavahetuses on kostja teatanud hagejale probleemidest seoses elektriga, vannitoa põrandaküttega, eluruumi temperatuuriga ja radiaatori lekkega, üürileandja on aga püüdnud pakkuda üürnikule sobivaid aegu eluruumi puuduste kõrvaldamiseks (Üürikomisjoni tl 20, 55-62). Seega puudub vaidlus, et eluruumil olid üürilepingu kestvuse ajal mõningased puudused. Kohus leiab, et kostjal puudus õigus üüri alandada, kuna ta ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud üüri
2-13-43432 alandamisest VÕS § 297 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, so üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Üürilepingu punkti 4.3 kohaselt tuli üür tasuda jooksva kuu 7. kuupäevaks (tl 24). Kostja teatas üüri tasumisest keeldumisest hagejale 08.05.2013 e-kirjas ja tegi ettepaneku tasaarvestuse tegemiseks (Üürikomisjon tl 21). Seega on kostja esitanud üüri alandamise teate pärast viimast üüri maksmise tähtaega, so hilinenult ning üüri alandamine ei ole pooltele siduv. Väär on kostja seisukoht, et 2013. maikuu üür muutus sissenõutavaks 12.05.2013. Üürilepingu punktist 4.3 tulenevalt tuli 2013.a maikuu üür tasuda hiljemalt 07.05.2013. Kuna üürileping lõppes 05.06.2013, oli kostjal kuni nimetatud ajani kohustus maksta eluruumi kasutamise eest üürilepingus ettenähtud üüri ja tarbitud kõrvalkulude eest. Hageja nõuab ruumide kasutamise eest perioodil 11.05.2013-31.05.2013 tasu 203,23 eurot ja perioodil 01.06.201305.06.2013 tasu 50 eurot. Üürilepingu punkti 4.1 kohaselt pidi kostja tasuma üüri alates 11.06.2012 (tl 24), millest järeldub, et ühekuuline ajavahemik, mille eest üüri tuli maksta, oli kuu 11. kuupäevast järgmise kuu 10. kuupäevani. Kuna üürileping lõppes ja kostja vabastas eluruumi 05.06.2013, on kostjal tasumata üür ajavahemiku 11.05.2013-05.06.2013 eest, so maikuu eest 21 päeva ja juunikuu eest 5 päeva. Võttes arvesse kokkulepitud üüri summat, so 300 eurot, on kostjal maikuu eest tasumata 203,23 eurot, so 300 eurot : 31 päeva x 21 päeva ja juunikuu eest tasumata 50 eurot, so 300 eurot : 30 päeva x 5 päeva. Seega kokku on kostjal tasumata üüri 253,23 eurot, mistõttu hagi on üürinõude osas põhjendatud. Hageja nõuab lisaks kõrvalkulude võla tasumist summas 674,69 eurot, so 2013.a jaanuarikuu arvest kuni üürilepingu lõppemiseni. Nähtuvalt asja materjalidest on XXXKÜ esitanud hagejale järgmised kõrvakulude arved: 23.01.2013 arve nr 2013006 summas 127,63 eurot, 25.02.2013 arve nr 2013021 summas 118,99 eurot, 25.03.2013 arve nr 2013036 summas 131 eurot, 24.04.2013 arve nr K40-6-3 summas 128,53 eurot, 20.05.2013 arve nr K40-6-4 summas 80,06 eurot, 18.06.2013 arve nr K40-65 summas 77,72 eurot ja 15.07.2013 arve nr K40-6-6 summas 64,56 eurot (Üürikomisjoni tl 16-19, 90-92). Seega 2013. jaanuarist juunini esitatud arvete alusel tuli kõrvalkulude eest tasuda 663,93 eurot. Kuna kostja vabastas eluruumi 05.06.2013, tuli tal juunikuu kõrvalkulude eest, mille kohta on arve esitatud juulikuus, tasuda 5 päeva ulatuses, so 10,76 eurot (64,56 eurot : 30 päeva x 5 päeva). Seega kokku tuli kostjal 2013.a jaanuar kuni 05. juuni kõrvalkulude arvete alusel tasuda 674,69 eurot ning see summa on kostjal tasumata. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS §-st 198 tulenevalt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on soovinud tasaarvestada 08.05.2013 avaldusega hageja nõuet. Puudub vaidlus, et kostja on hagejale üürilepingu tagamiseks tasunud üürilepingu punktis 8.2 sätestatud tagatisraha 300 eurot ja hageja ei ole seda kostjale tagastanud. Kohus leiab, et kostja kõrvalkulude võla saab osaliselt tasaarvestada kostja poolt tasutud tagatisraha arvelt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kõrvalkulude võlg summas 374,69 eurot, so 674,69-300. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue üüri ja kõrvalkulude eest põhjendatud 627,92 euro ulatuses, so 253,23+374,69 ning see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Enne 15.04.2013 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud protsent seitse protsenti aastas. Üürilepingu punktis 10.7 on pooled kokku leppinud, et kui kostja viivitab lepingust tulenevate või sellega seonduvate mistahes rahaliste kohustuste täitmisega, maksab ta hageja nõudel viivist arvestusega 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest (tl 30).
2-13-43432 Hageja on arvestanud viivist 08.08.2013 seisuga seitsme kõrvalkulude arve (esitatud jaanuarist juulini 2013) maksmisega viivitamise eest 411,24 eurot ja 253,22 euro üüri maksmisega viivitamise eest 81,03 eurot ja saamata jäänud tulu maksmisega viivitamise eest 62,40 eurot, so kokku 554,67 eurot (Üürikomisjoni tl 93). Hageja on arvestanud viivist üürilepingujärgse viivisemäära järgi so 0,5% päevas. Kohus leiab, et kostja väited, milliste kohaselt lepingujärgne viivisemäär on ebamõistlikult kõrge, on põhjendamata ja tõendamata, mistõttu puudub alus viivisemäära vähendamiseks. Samuti puudub alus kohaldada korteriühistuseaduse § 7 lg-s 4 sätestatud viivisemäära, kuna kostja ei ole vaidlusaluse eluruumi omanik, seega ka mitte korteriühistu liige. Seetõttu on hageja õigustatult arvestanud viivist lepingujärgse viivisemäära alusel. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja ei ole hagiavalduses nõudnud saamata jäänud tulu hüvitamist summas 195 eurot. Üürikomisjon on vastava nõude rahuldamata jätnud. Seega puudub hagejal alus nõuda viivist nimetatud summalt 62,40 euro ulatuses ning selles osas tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata. Kuna kohus leidis, et tagatisraha arvelt oli võimalik vähendada kõrvalkulude võlga, tuleb vähendada ka viivisenõuet. Kohus märgib, et kõrvalkulude võla oleks hageja saanud koheselt selle tekkimisel tasaarvestada tagatisraha arvelt ja vältida viiviste tekkimist. Kuna tagatisrahaga oleks saanud tasaarvestada kogu 2013.a jaanuari arve summas 127,63 eurot (Üürikomisjoni tl 16), 2013.a veebruari arve summas 118,99 eurot (Üürikomisjoni tl 17) ja osaliselt 2013.a märtsi arve (Üürikomisjoni tl 18), siis tekkis kostja viivitus alates märtsi arvest, mis osaliselt summas 77,62 eurot jäi tasumata. Seega tuleb viivisenõudest maha arvata 2013.a jaanuari-, veebruari- ja osaliselt märtsikuu eest arvestatud viivis. Jaanuari arve eest on hageja arvestanud viivist 121,25 eurot, veebruari arve eest 97,57 eurot ja märtsi eest 84,50 eurot. Kui märtsi võla oleks hageja õigeaegselt tasaarvestanud, oleks märtsi võlg olnud 77,62 eurot ja sellelt arvestatav viivis 08.08.2013 seisuga 50,06 eurot, so 77,62x0,5:100x129. Seega põhjendatud viivis 08.08.2013 seisuga vastavalt hageja viivisearvestusele on märtsikuu arve eest 50,06 eurot, aprillikuu arve eest 64,27 eurot, maikuu arve eest 28,02 eurot, juunikuu arve eest 15,16 eurot ja juuli arve eest 0,48 eurot, so kokku 157,99 eurot. Lisaks on kostja olnud üüri tasumisega summas 253,22 eurot viivituses ning hageja viivisenõue üürivõlalt summas 81,03 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue seisuga 08.08.2013 põhjendatud 239,02 eurot, so 157,99+81,03 ulatuses. Kostja, olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis edasiulatuvalt alates 09.08.2013 kuni põhinõude tasumiseni 0,5% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 09.08.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 17.03.2014 on 220 päeva, mistõttu on kuni kohtuotsuse tegemiseni tekkinud viivis summas 690,71 eurot, so 0,5:100x627,92x220. Seega oleks kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis kokku 929,73 eurot, so 239,02+690,71. Kohus peab lähtuvalt kujunenud kohtupraktikast põhjendatuks vähendada viivist põhinõude summani, so 627,92 euroni. Riigikohus on 14.06.2005 otsuse 3-2-1-66-05 punktides 18-19 leidnud, et põhivõlast suurema viivisenõude korral peab vastava kahju olemasolu tõendama võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Antud juhul ei ole hageja vastava kahju olemasolu tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 627,92 eurot. Eeltoodu tõttu puudub alus mõista kostjalt välja viivis edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest.
Menetluskulud
2-13-43432
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et käesolev hagi kuulub 52% ulatuses rahuldamisele, peab kohus põhjendatuks jätta hageja ja kostja menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.