Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.märtsil 2014.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-579
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Jaago Kuriks`i ja Piret Sapp`i vastu võlgnevuse 81 263.45 euro ja lisanduva viivise solidaarses nõudes
Hagihind
85 952.97 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, Tornimäe 2 Tallinn 15010 Hageja volitatud esindaja Karin Rahumeel, e-post: [email protected]; [email protected] Kostjad: 1.Jaago Kuriks, isikukood xxxxxxxxx, xxxxxxxx xxx xx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxx 2.Piret Sapp, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx, e-post: x
esindajad
Menetlus
Kirjalik eelmenetlus
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Jaago Kuriks`ilt ja Piret Sapp`ilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks 81 263.45 eurot (kaheksakümmend üks tuhat kakssada kuuskümmend kolm eurot ja 45 senti), sealhulgas põhiosa võlgnevus 56 842.68 eurot, intressivõlgnevus 8456.52 eurot, viivis 15 868.39 kuni 06.01.2014.a. ja tagatisvara kindlustamise võlgnevus 95.86 eurot. 3.Välja mõista Jaago Kuriks`ilt ja Piret Sapp`ilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks viivis alates 07.01.2014.a. 8,25% aastas tasumata põhiosa summalt kuni põhinõude, s.o. 56 842.68 eurot, tasumiseni. 4.Välja mõista Jaago Kuriks ́ilt ja Piret Sapp`ilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskuluna riigilõiv 1000 eurot (üks tuhat eurot). 5.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostjad ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada (TsMS § 420 lg 1). Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine
oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank, viitenr kõigil 3100057277. Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kelle kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjatele anti hagimaterjalid kätte isiklikult. Kostjad hagile vastanud ei ole, seega võib lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 15.03.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx (edaspidi Leping) kostjatele laenu andmiseks summas 121 500 eurot tagastamise lõpptähtajaga 10.03.2042.a. 09.05.2007.a. sõlmisid hageja ja kostjad Lepingu lisakokkuleppe nr 1, millega suurendati laenu summat 155 874 euroni. Lepingu p 5 kohaselt kohustusid kostjad tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse laenutähtpäevaks osade kaupa annuiteetmaksetena. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksele kohustusid kostjad vastavalt Lepingu p-le 4 tasuma hagejale igakuiselt intressi määras 6 kuu EURIBOR + 0,500% aastas. Laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust kostjad alates 10.12.2008 nõuetekohaselt ei täitnud ja seisuga 06.01.2014 on kostjate poolt tasumata laenusumma 56 842,68 eurot ja sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus 8456.52 eurot. Lepingu p 4.1 ja 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist ning seisuga 06.01.2014 on viivisevõlgnevus summas 15 868.39 eurot. Lepingu täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxxxx xxxxx xxxx xxx xxx. Hageja on Lepingu tagatisvara kindlustamiseks teinud kulutusi summas 95.86 eurot. Kuna kostjad vaatamata hoiatusele tekkinud võlgnevust ei tasunud, ütles hageja Lepingu erakorraliselt üles 18.07.2011.a.
Lisaks xxxx xxxx xxxx xxx korteriomandile seatud hüpoteegile oli hüpoteek seatud Lepingu täitmise tagatiseks ka kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxx xxxxx xxx xxxx xxxx xxxxx. Hageja poolt esitatud täitmisavalduste alusel kohtutäituritele võõrandati korteriomand hinnaga 73 000 eurot, mille müügist laekus hagejale 63 911.94 eurot, millega hageja tasus Lepingu põhiosa võlgnevust. Kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx võõrandati enampakkumisel hinnaga 26 000 eurot, mille müügist laekus hagejale 23 449.84 eurot, millega hageja tasus Lepingu põhiosa võlgnevust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § -s 94 sätestatud määras. Viivise arvestuse on hageja hagiavaldusele lisanud. TsMS § 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 07.01.2014.a. 8,25% aastas tasumata põhiosa summalt. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele ning VÕS § 65 alusel kuulub nõutud summa kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostjad. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral lisaks menetluskulude jaotisele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud ning tema menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 1000 eurot, milline on vajalik ja põhjendatud menetluskulu ja tuleb kostjatel kanda täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.