2.Välja mõista kostjalt R. D.ilt hageja AS SEB Pank kasuks 9 355 (üheksa tuhat kolmsada viiskümmend viis) eurot 26 senti, millest põhivõlg on 5 930, 51 eurot, intressivõlg 129, 93 eurot, viivised 2 431, 95 eurot, teenustasu võlg 862, 87 eurot.
Menetluskulud jätta kostja R. D.i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank ja R. D. 28.03.2006 laenulepingu nr L060010175, mille kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 6 907 eurot. 08.03.2007 sõlmiti laenulepingu lisa 1, millega suurendati laenusummat 4349 euro võrra. 07.11.2007 sõlmiti laenulepingu lisa 2, millega lühendati laenu tasumise tähtpäeva. Lenulepingu p 3.3 kohaselt oli laenu kasutamise sihtotstarbeks korteri asukohaga Outokumpu 9-55, Kohtla-Järve (registriosa nr 631907) ostu finantseerimine. Korter oli koormatud hageja kasuks seatud I järjekoha hüpoteegiga summas 16 617, 03 eurot, mis oli seatud laenulepingu kohase täitmise tagamiseks vastavalt laenulepingu p 9.1.1. Nähtuvalt laenulepingu laenumaksete aruandest, ei tasunud kostja laenulepingust tulenevaid makseid tähtaegselt. 20.04.2010 saatis hageja kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles hoiatas, et kui võlgnevust hiljemalt 06.05.2010 ei tasuta, ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles alates 07.05.2010. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles alates 07.05.2010 lepingu üles. Kostja laenulepingust tulenev võlgnevus on kokku 10 213 eurot, millest põhiosa 7 397, 27 eurot, intressivõlgnevus 129, 93 eurot, viivisevõlg 1 887, 28 eurot, teenustasu võlgnevus 798, 95 eurot. Kostja rikkus ka laenutagatise kindlustamise kohustust, mis tulenes lepngu p 18.1, mistõttu rakendas hageja alates 06.02.2010 sundkindlustust vastavalt lepingu p
18.7.Hageja selgitab, et 08.04.2013 on täitmisele saadetud laenulepingu L060010175 tagatiseks olev korter. Augustis (2013.a.) tehti kokkulepe, et kostja tasub iga kuu 270 eurot ning seniks on korterimüük peatatud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 10 213, 43 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras alates 08.04.2013 kuni põhinõude 7 397, 27 eurot täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 07.03.2014 kohtule esitatud R. D.i laenumaksete aruandes (tl 104) märgib hageja, et nõue on kokku 9 355, 26 eurot, millest põhiosa 5 930, 51 eurot, intress 129, 93 eurot, viivis 2 431, 95 eurot, teenustasud 862, 87 eurot.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja teatas kirjalikus vastuses, et võlgnevus on täitmisel kohtutäituri juures ning koostatud maksegraafik 270 euro igakuiseks tasumiseks. Kostja on alustanud võla tasumist. Sisulisi vastuväiteid hageja nõudele kostja kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab hagi.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida muuhulgas lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1). Hageja nõue tuleneb poolte vahel 28.03.2006.a sõlmitud laenulepingust nr L060010175, millega hageja andis kostjale laenu ning kostja kohustus laenu tagastama ning laenu kasutamise eest tasuma hagejale intressi. Laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenu, laenusaaja aga kohustub selle tagasi maksma samas koguses (VÕS § 396). Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaaja käsutusse krediidi ning saaja kohustub tasuma sellelt intressi ning lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Oma sisult on poolte vahel sõlmitud leping nr L060010175 tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõttes. VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.
5.Tulenevalt VÕS § 8 lg 2, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100) ning rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6), samuti lepingu üles öelda (§ 101 lg 1 p 4). Vaidlust ei ole selles, et kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, jättes igakuised maksed korrektselt tasumata. Kohus leiab, et laenumaksete tasumine oma äranägemise järgi ja võimaluste kohaselt on põhjendamatu ja vastutustundetu. Kui isik on endale lepingu järgi kohustused võtnud, tuleb need täita vastavalt lepingule.
6.Hageja ütles lepingu üldtingimustele tuginedes üles. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud nii ülesütlemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. VÕS § 416 lg 1 sätestab piirangud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise puhuks. Vastavalt viidatud sättele võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste kohaselt võib pank laenulepingu üles öelda ja nõuda kogu võlasumma tasumist juhul, kui laenuvõtja on osalises või täielikus viivituses vähemalt kolmele üksteisele järgneva osamaksega ja pank on edutult andnud vähemalt kahenädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et pank ütleb tähtajaks maksete tasumata jätmise korral üles (lepingu p 20.1. a , vt tl 13). Hageja saatis kostjale 20.04.2010.a lepingu ülesütlemise teate ja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks 07.05.2010. Hageja teatas, et kui kostja hiljemalt 06.05.2010 võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles (tl 34). Kostja sellele ei reageerinud. Seega on ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud ning ülesütlemine kehtiv.
Laenulepingu ülesütlemisel muutuvad sissenõutavaks kogu laenu tagastamise nõue, sõltumata varasemast maksegraafikust (VÕS § 399). Analoogiline tagajärg on krediidilepingu erakorralisel ülesütlemisel – ülesütlemisel muutub kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõue sissenõutavaks, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. VÕS § 416 lg 3 kohaselt tuleb ülesütlemise hetkeks veel tagasimaksmata krediidi brutosummat vähendada ülesütlemisele järgnevale ajale langeva intressi ja tarbija poolt tasumisele kuuluvate muude krediidikulude võrra.
7.07.05.2010 (lepingu ülesütlemise seisuga) oli kostja võlg hageja ees 7 397, 27 eurot (tl 33). Seisuga 07.03.2014 on võlgnevus 5 930, 51 eurot (tl 103). Intressimaksete (lepingu p 4.1, üldtingimuste p 15.3) osas on võlgnevus 07.05.2010 seisuga 129, 93 eurot (tl 101) Kostja rikkus ka lepingu p 18.1 tulenevat laenutagatise kindlustamise kohustust, mis, mistõttu rakendas hageja alates 06.02.2010 sundkindlustust vastavalt lepingu üldtingimuste p
18.7.Teenustasude osas on kostja võlg hageja ees 07.03.2014 .a seisuga 862, 87 eurot (tl 103) Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja kostja ei ole väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta rikkumise vabandatavuse tõttu (VÕS § 103 lg 1). Üldjuhul eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Selle eest näeb VÕS § 113 lg 1 ette viivise nõude esitamise õiguse. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib laenuandja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Laenulepingu p 15.5 järgi on lepingus kokkulepitud viivis 9 % aastas. Hageja on arvestanud viivist alates 14.07.2009 – 07.03.2014. Seisuga 07.04.2014 on viivisevõlg 2431, 95 eurot (tl 35-36, 104)
8.Kostja sisulisi vastuväiteid kohtule ei esitanud, märkis vaid, et tagatise osas on alustatud täitemenetlust. Hageja märkis, et R. D.i laenulepingu nr L060010175 tagatiseks olev korter saadeti 08.04.2013 täitmisele ning kostjaga tehti kokkulepe et kostja tasub 270 eurot igakuiselt, seniks on korteri müük peatatud (tl 63, 96) Kohtule esitatud laenumaksete aruandest tulenevalt on eeltoodut arvestatud (vt tl 101-103).
9.Hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja rahuldab nõude lähtudes hageja 07.03.2014 esitatud andmetest: - põhivõlg 5 930, 51 eurot; - intressivõlg 129, 93 eurot; - teenustasuvõlg 862, 87 eurot; - viivised 2 431, 95 eurot Kokku 9 355, 26 eurot. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja R. D..
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.