2-13-51834/11 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaj

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 24.08.2001 kinnistu XXXomanik XXX. Kostja on 22.03.1999 moodustatud aiandusühistu (hageja) liige. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse elektri eest 625,48 eurot perioodi jaanuar 2012juuni 2013 eest, viivised 112,75 eurot perioodi eest 13.06.2012-31.10.2013 ning 2012. a liikmemaksu võlgnevuse 15 eurot; viivise alates 01.11.2013 0,07% päevas maksmata summalt kuni põhivõlgnevuse (625,48 eur) tasumiseni. Hageja põhikirja p 3.2.2 alusel on ühistu liikmel kohustus õigeaegselt tasuda osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid. Kuni 2013. a juunikuuni said hageja liikmed elektrit ühistu ja XXXAS-i vahel sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr XXX/31.07.2003 alusel. Tarbitud elekter fikseeritakse igal kinnistul oleva elektriarvesti näitaja alusel. 07.08.2011 hageja liikmete üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt peaks juhatus perioodil 1.maist kuni 1.oktoobrini väljastama arved elektri eest igas kuus ja ülejäänud perioodil kord kvartalis. Hageja juhatus täitis otsust. Kostja elab suvilas alaliselt kogu aasta, mistõttu tarvitab elektrit suures koguses, kuid alates jaanuarist 2012 keeldus ta arveid elektri eest tasumast. 27.09.2013 seisuga on kostjal võlgnevus 625,48 eurot. Hageja elektrit ei müünud, vaid väljastas arved ühistu liikmetele hinnaga, mis oli märgitud XXX poolt esitatud arvele. AS-i XXX arvetest nähtuvalt oli 01.01.2011-31.12.2011 perioodil päevatariif 0,0388 eurot/kWh ja öötariif 0,0225 eurot/kWh; perioodil 01.01.2012-31.12.2012 oli päevatariif 0,0379 eurot/kWh ja öötariif 0,0022 eurot/kWh ning perioodil alates 01.01.2013 oli päevatariif 0,0538 eurot/kWh ja öötariif 0,0384 eurot/kWh. Hagejale väljastatud arvetele on samad tariifid märgitud. Õige ei ole kostja väide, et hageja ei ole võimaldanud tal kontrollida arvete õigsust ja nende kujunemise käiku. Kostja nõudel esitas hageja juhatus 28.08.2012 kostjale XXX poolt väljastatud arved perioodi kohta alates juunist 2010 kuni juulini 2012. Hageja 31.07.2010 üldkoosoleku otsusega määrati ühistu esimees ja esimehe asendaja vastutavateks isikuteks, kes peavad elektriarvesti näidud võtma. Kuna kostja ei ole esitanud pretensioone tarbitud elektri koguse õigsuse kohta, on arusaamatu kostja väide, et hageja poolt esitatud elektriarved on temale ebaselged. Vaidlus selle üle, et kostja 09.09.2012 tasus 200 eurot, puudub. Selle arvestas hageja kostja varasema võlgnevuse kustutamiseks. Ka tunnistab hageja, et 07.08.2011 üldkoosoleku otsuse kohaselt tuli kostjale kompenseerida tuletõrje veehoidla kaevamise kulud 345,12 euro suuruses. Selle summa osas tasaarvestas hageja kostja võlgnevuse arvete nr 31 (periood 01.09.2011-30.09.2011), nr 58 (periood 20.06.201001.05.2011) järgi, vastavalt 9,82 eurot ja 272,76 eurot. Peale tasaarvestust on kostja tasumata arvete jääk 625,48 eurot + tasumata liikmemaks 15 eurot. Hageja liikmete üldkoosoleku 10.06.2012 otsuse alusel peavad ühistu liikmed tasuma osamaksu 2012 aasta eest 20 eurot. Makse tasumise tähtajaks oli 31.12.2012. Kostja tasus 5 eurot, võlgnevus on 15 eurot. 10.06.2012 üldkoosolekust võttis kostja osa, ta hääletas otsuse vastu, kuid otsust ei vaidlustanud. Üldkoosolekul põhjendas juhatus liikmemaksu tasumise eesmärki – tee remondi ülekulu tasumine. Hageja 07.08.2011 üldkoosoleku otsuse alusel on ühistu liikmetel kohustus tasuda viivist maksete mittetähtaegsel tasumisel maksmata summalt 0,07% päevas. Hageja viivisenõue on 112,75 eurot. Hageja poolt väljastatud arvete tasumise tähtajaks oli 10.kalendripäev arve väljastamisest. 25.08.2013 üldkoosolekul otsustati anda kostjale lisatähtaeg 5 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud. Nõude aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, MTÜS § 13 lg 4.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et omab hagiavalduses märgitud kinnistut, tarbitud elektrienergia eest mittetasumist. Kostja märgib, et ei ole elektri eest tasunud, sest arved on talle ebaselged, hageja ei ole võimaldanud tal kontrollida arvete õigsust ega nende kujunemise käiku. Võrguühenduse fikseerimise 12.03.2004 kokkuleppest nähtub, et võrguühenduse läbilaskevõime on 25A. Olles varem hageja juhatuse liige, teab kostja, et kuni 12.03.2003 oli võrguühenduse läbilaskevõime 45A. Kostja ei tea, kelle otsuse alusel nõustus hageja läbilaskevõime vähendamisega. Elektrienergia müügi lepingu alusel ei ole võimalik kontrollida esitatud arvete õigsust, märgitud on vaid hinnapakett 2M ajatariifne põhipakett, kuid mida see endas sisaldab, lepingust ei nähtu. Kostjale on teadmata, kuidas ja mille alusel hageja jagas XXXAS-i poolt esitatud arved tarbijate vahel. Jaanuarist 2012 maini 2013 on kostjale esitatud 11 maksuteatist (arvet) elektrienergia eest tasumiseks. Kuna hageja ei ole kostjale arvete sisu selgitanud ega võimaldanud tutvuda arvete koostamise ja õigsusega, on kostja pidanud põhjendatuks mitte tasuda. Ebaselged on kostjale ka arvete koostamise alused, arusaamatu on arvele märgitud „ümberarvestused“ ning käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on ebaselge, millest tulenevalt kuulub tasumisele käibemaks. Alates 2013 lisandus arvetele kaks uut kostjale arusaamatut tasuliiki – võrguühenduse kasutamine 0,42 eur/a ja kuutasu 1.90 eur kuus. Kostja on korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult pöördunud hageja poole elektrienergia kasutamise kui ka esitatud arvete osas, kuid hageja on keeldunud kostjale igasuguste selgituste andmisest. Ka on hageja eiranud kostja järelepärimisi liikmemaksu kasutamise kohta. Kostjal kui ühistu liikmel on õigus teada, milleks on hageja kulutanud liikmete poolt tasutud liikmemaksud. 09.09.2012 tasus kostja hageja kassasse elektri eest 200 eurot, raha võttis vastu juhatuse liige XXX. Hagimaterjalidest see tasumine ei nähtu. Hagiavalduse lisast 16 nähtub 2011 ja osaliselt 2012 elektrivõla tasaarvestamine 345,12 euroga. Kostjale ei ole teada, kust tuleneb 345,12 eurot. Kostja rajas hageja territooriumile tuletõrje veevõtukoha, mille eest hageja võlgneb talle 640,33 eurot. See tasu on kinnitatud hageja revisjonikomisjoni poolt 07.06.2013. Hageja ei ole kostjale seda tänaseni välja maksnud. Kostja on nõus selle tasaarvestamiseks kasutamisega. Hageja poolt esitatu on kostjale arusaamatu, millised näidud hageja esitas 2012 ja 2013 Eeseti Energia kulude eest, mida käesoleval juhul kohtule esitatud ei ole, kuid mille kohta on olemas XXXpoolt koostatud ja esitatud arved. Kostja ei ole veendunud ka hageja poolt kogutud algandmete täielikkuses, sest puuduvad nelja ühistu liikme (XXX, XXX, XXX, XXX) elektrinäidud. Kostjale ei ole teada, miks need näidud puuduvad ning kas ja kui palju nad on elektrienergiat tarbinud. Hageja poolt 2012 oktoobrist-detsembrini esitatud andmete järgi on tarbijate näite summeerides päevase elektri tarbimine 2588 kwh ja öine 3320 kwh, samas on hageja Eesti Energiale esitanud näidud vastavalt 2645 kwh ja 3418 kwh. XXX esitatud arvete järgi 2012 oktoobri, novembri ja detsembrikuu kohta on päevane tarbimine 3395 kwh ja öine 4608 kwh. Seega on nimetatud kolme kuu kohta kolmed erinevad andmed. Samas ei kajasta hageja andmed osade ühistu liikmete kasutuses oleva kaevu elektrimootori elektrikulu ja selle eest tasumist, lisaks soojendatakse talvekuudel kaevutorusid külmumise vastu elektriga. Kostja kaevu ei kasuta, ta ei pea kaevuga seotud kulusid kandma. Vaatamata hageja poolt täiendavate andmete esitamisele, on kostjale ikkagi selgusetud paljud arvetele märgitud andmed ja nende arvestamise alused : 2012 esitatud kõikidel arvetel võrguühenduse kasutamise ampritasu, mõõtesüsteemi tasu, ümberarvestused. Arusaamatu on ka 10.05.2011 maksuteatis nr 58. On vastuolu kostja elektriarvesti tegelike näitude ja hageja poolt arvetele märgitud näitude vahel. Selle tõendamiseks esitas kostja arvestist fotod. Kostja arvates tal võlga ei ole tulenevalt 31.05.2009 kviitungi alusel tasutud ettemaksule. 31.12.2011 seisuga võlgnevus puudus.

Juulist novembrini 2013 oli kostja keskmine tarbimine elektri osas 200, 4 kwh. Jaanuarist 2012 kuni juunini 2013 on 17 kuud. Arvestades keskmist tarbimist, milleks kostja arvates tuleks võtta 230 kwh, on kostja elektritarbimine 17x230=3910 kwh ning ühe kilovatt-tunni hinnaks keskmiselt olev 0,0956 eurot, peaks kostja tasuma 373,80 eurot. Arvestades 09.09.2012 tasutud 200 eurot, tunnistab kostja võlgnevust 173,80 euro suuruses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ning poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega, tõenditega, ärakuulanud pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus kuulas pooled ära 12.02.2014 kohtuistungil, andis pooltele võimaluse arvete kontrollimiseks hageja juhatuse liikmete ja raamatupidaja juuresolekul ning kompromissi arutamiseks ja teatas asja lahendamisest lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kostja teatas kohtule 05.02.2014, et erimeelsuste tõttu kompromissi ei saavutatud. Kuna hageja on mittetulundusühing (lk 13), kuulub kohaldamisele mittetulundusühingute seadus (MTÜS) ning sellest tulenevalt hageja põhikiri ja omakorda põhikirjast tulenevalt hageja liikmete üldkoosoleku otsused. Vaidlus puudub selles, et: 1) kostja on hageja kui aiandusühistu liige (asutajaliige hageja põhikirja lõppsätete järgi), 2) kostja on vaidlusalusel ajavahemikul jaanuarist 2012 kuni juunini 2013 tarbinud elektrienergiat, mida on hageja vahendanud XXXAS-ga sõlmitud lepingute (lk 27-29) alusel, 3) hageja on kostjale tasumiseks esitanud maksuteatised (arved) elektrienergia tarbimise eest (lk 14-25), 4) kostja on nimetatud perioodi kohta hageja poolt esitatud arved elektrienergia kasutamise eest jätnud tasumata, 5) kostja on 2012 20 eurosest liikmemaksust tasunud vaid 5 eurot . Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lähtuda tuleb kohustuse täitmisel hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Aiandusühistu liikmena on kostjal kohustus tasuda tema poolt tarbitud elektrienergia eest hageja vahendusel hageja ja AS-i XXX vahel sõlmitud lepingu alusel. Asjaolud, mida kostja tõi esile kohustuse täitmisest keeldumise põhjendustena, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Asjaolu, et kostja ei saa aru hageja poolt esitatud arvetest, ei saa panna hageja süüks. Kostja on korduvalt oma kohtule esitatud seisukohtades märkinud, et ta ei saa arvetest aru, seda ka pärast seda kui hageja on oma seisukohti tema poolt esitatud menetlusdokumentides selgitanud. Dokumentidest, käesoleval juhul arvetest mittearusaamine, ei ole aluseks kohustuse täitmisest (tarbitud elektrienergia eest tasumisest) keeldumise aktsepteerimiseks. MTÜS § 12 lg 4 sätestab, et liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. § 18 lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek võtab vastu otsused häälteenamusega (§ 22 lg 1). Aiandusühistu XXX põhikirja (lk 8-12) p 3.2 sätestab ühistu liikme kohustused, nendeks on muuhulgas: kohustus täita ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid (p 3.2.1); õigeaegselt tasuda osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid (p 3.2.2). Hageja 07.08.2011 üldkoosolekul otsustati (lk 30-32) liikmemaksu suuruseks kinnitada 15 eurot ning elektrienergia tarbimise kohta esitatavate arvete esitamise kord selliselt nagu seda on hagiavalduses märkinud hageja ( 1.maist 1.oktoobrini arved esitada igakuiselt ning ülejäänud ajal kord kvartalis). Peale selle otsustati aktsepteerida kassaorderit 44/2-98 ja kompenseerida kostjale

345,12 eurot tuletõrje veevõtukoha rajamise eest, ka otsustati saata kostjale teade võlgnevuse kohta. Kostja poolt koos vastusega esitatud 30.04.2012 päring (lk 49) teabe saamiseks hagejalt 2007-2011 liikmemaksude laekumise ja kasutamise kohta ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Vaidluse all käesolevas asjas on vaid 2012 liikmemaks, millest kostja jättis 15 eurot tasumata ja mille väljamõistmise põhjendus on ülal esitatud. Hageja 10.06.2012 üldkoosolekul otsustati määrata 2012.aasta liikmemaksuks 15 euro asemel 20 eurot seoses tee remondi kulude eelarve ületamisega (lk 34-35). Koosolekust võttis osa kostja, seega on nimetatud otsuse kui tõendiga ümber lükatud kostja väide selle kohta, et ta ei teadnud, milleks liikmemaks kulutatakse. Arvetest (maksuteatised), mille hageja kostjale tasumiseks esitas nähtuvad elektrienergia ajatariifid, võrguteenused ja ümberarvestused (lk 14-25). Tariifid määrab teenuse osutaja XXXAS, mis nähtub esitatud lepingutest (lk 27-29). Lepingust (lk 27) nähtub, et XXXAS väljastab hagejale arved, mille alusel toimub tasumine võrguettevõttele teatatud näitude alusel. Näitude teadasaamiseks määras hageja üldkoosolek vastutavad isikud ning ühistu liikmete vahel jagati XXXAS-i poolt teatatud elektrienergia tarbimise kohta esitatud arved vastavalt ühistu liikmete poolt tarbitule, mille kohta andmed saadi igal kinnistul olevast mõõturist. Seega on arusaamatu kostja vastuväide, et ta ei saa aru, kuidas ja mille alusel hageja jagas XXXAS-i poolt esitatud arved tarbijate vahel. Hageja on jagamise põhimõtet selgitanud nii nagu see ülal kirjas on. Võrguühenduse läbilaskevõime 25 A on fikseeritud 12.03.2004 kokkuleppes (lk 28). Kostja oma vastuses hagile on pidanud arusaamatuks ka võrguühenduse läbilaskevõimet 25 A kuna varem olevat see olnud 45 A. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas see vaidlusesse puutub, kostja on vaid märkinud, et ta ei tea , kuidas ja mille alusel hageja nõustus läbilaskevõime vähendamisega. Kostja on hagile esitanud hulgaliselt selliseid vastuväiteid, mis ei puutu käesoleva nõude lahendamisse, nt etteheide hagejale, et ta ei ole käesolevas menetluses esitanud algandmeid 4 ühistu liikme kohta. Kohus lahendab käesolevas asjas hageja ja kostja vahelist vaidlust, kostja poolt märgitud 4 ühistu liikmesse puutuv ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Ka on alusetu kostja poolt ettepandud arvestuse tegemine juulist novembrini 2013 keskmise elektri tarbimise alusel, sest võlgnevuse perioodiks on jaanuar 2012-juuni 2013. Kostja seisukoht oli ekslik ka käibemaksu osas. Nimelt leidis kostja, et arvetele käibemaksu lisamine on ebaõige, sest hageja ei ole käibemaksukohuslane. Kostja jättis arvestamata, et elektrienergia tarbimise eest makstaks XXXAS-le, milline on käibemaksukohuslane, hageja on vaid arvate koostaja XXXAS-le saadud andmete alusel ning seega vahendaja, mitte maksete saaja. Menetluse käigus on hageja kostjale selgitanud arvetele märgitud mõisteid, mille kohta kostja hagile esitatud vastuses märkis, et need on talle arusaamatud. Nii on hageja oma 05.02.2014 menetlusdokumendis märkinud, et selgitas kostjale 29.01.2014 toimunud kohtumisel, mida tähendab arvetele märgitud „ümberarvestused“. Selgitus on kirjas menetlusdokumendi p-s 5. Kostja ei ole pärast seda esitatud menetlusdokumendis (25.02.2014) hageja esitatut vaidlustanud ega uuesti väitnud, et ta ei saa aru „ümberarvestuse“ tähendusest. Arvestades, et kostja vastuväited põhinevad peamiselt sellel, et ta ei ole saanud tutvunud dokumentidega, märgib kohus, et sellisel juhul on kostjal, juhul, kui tal on hageja valduses olevate dokumentidega tutvumiseks õigustatud huvi, õigus esitada dokumentidega tutvumise nõue VÕS § 1015 alusel. Dokumentidega mittetutvumine ja sellest tingitud talle hageja poolt esitatud arvetest mittearusaamine ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Tarbitud elektri eest ja üldkoosoleku otsusega määratud 2012.aasta liikmemaksu täies ulatuses tasumata jätmise õigustamiseks puudub alus kasutada dokumentidega tutvumise mittevõimaldamist hageja poolt, kuna selleks on seadusandja ettenäinud VÕS § 1015 alusel nõude esitamise võimaluse.

Hageja on arusaadavalt märkinud hagiavaldusse nõude koosseisu (lk 3): perioodi, mille eest jättis kostja tasumata, summa, maksetähtaja, viivitatud päevade arvu ja viiviste summa. Kostja võlgnevus nähtub ka hagiavalduse lisast (lk 26), millest nähtub arve number, periood, summa, makstud summa ja saldo. Arvestus kajastab ka tehtud tasaarvestusi oktoobrist 2011 kuni juunini 2012. Hageja on tõendanud, et elektriarvestite näidud on tõepoolest võetud juhatuse liikme poolt (lk 63-73) vastavalt 31.07.2010 üldkoosoleku otsusele (lk 74-78); arvete esitamist hagejale XXXAS-i poolt (lk 84-121, 136-140). Makseteatisest nr 35-2013 nähtub arvesti algnäit päevatariifi puhul 10422 ja lõppnäit 10492 ning öötariifi puhul algnäit 11038 ja lõppnäit 11146. Hageja kinnituse kohaselt on näidud samad, mis tuvastati 29.01.2014 poolte kohtumisel, kus kostja esitas elektriarvesti, mis oli tema kinnistul kuni 05.06.2013. Kostja seda vaidlustanud ei ole. Kostja ei ole vaidlustanud ka arvetesse märgitud ajatariife. Kostja võlgnevuse hageja ees 640,33 euro suuruses on tuvastatud ka 07.06.2013 revisjonikomisjoni aktiga (lk 54). Aktist nähtub ka võlgnevuse (985,45 eurot) tasaarvestamine kostja poolt tuletõrje veevõtukoha rajamise eest tasu saamise õigusega. Ülalmärgitud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses, sest kostja poolt esitatud vastuväited ei ole asjakohased seoses hageja poolt esitatud rahalise nõudega. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. TsMS § 124 lg 1, § 133, § 134 alusel on hagihind 753,23 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus seoses hagi rahuldamisega menetluskulud kostja kanda. Seoses asja lahendamisega lihtmenetluses ning juhindudes TsMS § 405 lg 1 p 3 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (lk 156-157), mille kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 739,40 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 614,40 eurot 8 tunni eest. Õigusabi kuluks on hagiavalduse koostamine (2,5 tundi), 12.12.2013 kostja vastusega tutvumine ja 17.12.2014 hageja seisukoha koostamine 2 tundi), 14.01.2014 kohtuistungil hageja esindamine (50 minutit), 29.01.2014 kliendiga ja kostjaga kohtumine ja nõupidamine (1 tund), 05.02.2013 hageja lõppseisukoha koostamine (1 tund 40 minutit). Kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega kehtestatud piirmäära – kuni 3200 eurose hagihinna puhul 1600 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane (tasutud käibemaksu tagasi arvestada ei saa), palub ta menetluskulude suuruseks määrata 739,40 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisas hageja arved nr 133, 173 ja 17 (lk 159-163). Arvetest nähtuvad esindaja poolt tehtud toimingud, kulutatud aeg, hind ja summa. Kostja leiab, et hageja menetluskulu 739,40 on ülepaisutatud ajakulu osas, va 14.01.2014 istungile kulunud 50 minutit ja poolte nõupidamisele kulunud 1 tund. Hagiavalduse koostamisele ja kohtule e-toimiku kaudu edastamisele kulunud 2,5 tundi on liigsuur. Ka arves nr 173 märgitud ajakuluga 2 tundi (kostja vastuse analüüs ja hageja arvamuse koostamine) kostja ei nõustu. Samuti ei nõustu kostja arves nr 17 märgitud ajakuluga 1 tund ja 40 minutit hageja lõppseisukohtade koostamiseks. Lõppseisukoha sisaldavad kõike varem öeldut ja kirjutatut. Kohus kostjaga ei nõustu. Väljamõistmisele kuulub kostjalt hageja kasuks hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Seda ei ole kostja ka vaidlustanud. Mis puutub hageja õigusabikuluse, märgib kohus järgmist. TsMS § 175 lg 1 alusel peab kohus kostja vastuväite tõttu kontrollima hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hagiavalduse koostamiseks on 2,5 tundi liigne ajakulu. Hagiavalduse koostamine ei tähenda vaid hagiavalduse kirjapanemist, vaid eelnevalt ka asjaolude väljaselgitamist, tõendite kogumist ja nende analüüsimist. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hageja kordas oma lõppseisukohtades vaid varem öeldut ja kirjutatut. Kostja esitas igas