Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034796011(AS SEB Pank) või pangakontole nr 221023778606 (Swedbank AS) või pangakontole nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas 20.09.2013 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt (võlgnevuse väljamõistmiseks. 19.11.2013 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.12.2014 esitas hageja hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja kliendilepingust nr XXX, järelmaksu müügilepingust nr XXX ja seadme kasutuslepingust nr 19381096 tulenev võlgnevus 481,32 eurot, millest 356,87 eurot on teenuste võlgnevus, 92,04 eurot seadme ennetähtaegse tagastamise tasu, 30,23 eurot võla sissenõudmise kulu ning 2,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. 04.12.2013 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 15. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Hagimaterjalid ning 04.12.2013 kohtumäärus on kätte toimetatud aadressile Akadeemia tee 70-73, Tallinn ning kostja on dokumendid on vastu võtnud. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastu, mille kohaselt täies ulatuses hagiavaldusega ei nõustu. Kohus määras asjas istungi toimumise ajaks 14.01.2014. Kostja nimetatud istungile ei ilmunud, kuigi telefoni teel kinnitas, et tuleb istungile. Hageja avaldas nõusoleku kompromissi sõlmimiseks. Kohus määras uue istungi 18.02.2014.a. Kostja istungile ei ilmunud, ta teatas, et ei saa ilmuda tervislikel põhjustel, tõendit selle kohta esitanud ei ole. Kohus määras uue istungi 10.03.2014. 10.03.2014 istungile kostja ei ilmunud. Kostja teatas enne istungit telefoni teel, et tervislikel põhjustel tulla ei saa. Tõendit oma väidete kohta haigestumisest ei esitanud. Kohtuistungile ilmus hageja lepinguline esindaja Monika Paade, kes jäi esitatud nõude juurde ning taotles tagaseljaotsuse tegemist. Hageja esindaja lisas, et kostja on eiranud võimalusi jõuda kompromissini. Kuna kohus leidis, et kostja taotlus istungi edasilükkamiseks ei ole põhistatud, siis otsustas kohus jätta istungi edasilükkamise taotluse rahuldamata ning rahuldada hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus määras kohtuistungil kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja 14.03.2014 kl 14.00 tsiviilkantselei kaudu ja kättesaadavaks tegemise www.e-toimik.ee kaudu. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab: „Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja 2 (4)

sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.“ TsMS § 413 lg 3 sätestab: „Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.“ Kostja ei ilmunud 10.03.2014 toimunud kohtuistungile. Hageja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. Eeltoodust tulenevalt on kohtul vastavalt TsMS § 413 lg 3 õigus lahendada asi tagaseljaotsusega, kui ei esine tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kostjale edastati kohtuistungi toimumise kohta kohtukutse, milles on välja toodud ka istungilt puudumise tagajärjed ning kostja on kohtukutse isiklikult kätte saanud. Kostja esitas küll telefoni teel taotluse uue kohtuistungi aja määramiseks seoses haigestumisega, kuid vastav taotlus oli põhistamata. Tulenevalt TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama §-i lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. TsMS § 422 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millelt nähtuks kohtuistungile ilmumist takistavad mõjuvad põhjused. Seetõttu ei esine TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 sätestab: „Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.“ TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 413 lg-st 1 ja § 231 lg-st 2 tulenevalt vabaneb hageja tõendamiskoormisest hagi aluseks olevate asjaolude osas ja need loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele kliendilepingust nr XXX, järelmaksu müügilepingust nr XXX ja seadme kasutuslepingust nr 19381096 tulenev võlgnevus 481,32 eurot, millest 356,87 eurot on teenuste võlgnevus, 92,04 eurot seadme ennetähtaegse tagastamise tasu, 30,23 eurot võla sissenõudmise kulu ning 2,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Tulenevalt TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista menetluskuludena menetluses tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot ja mõistab hüvitatavad menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.