Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

märge selle kohta, et sõidukil oleks olnud signalisatsioon, siis on liisinglepingu dokumentidesse vastav märge (alarm) tehtud ekslikult. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et üldtingimustes sisalduv klausel 10% viivise ülemmäära kohta on tühine tüüptingimus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 451 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt kindlustusandja ei pea maksma viivist oma täitmise kohustusega viivitamise korral. Käesoleval juhul ei ole aga viivise tasumise kohustust välistatud, vaid seda on üksnes piiratud. VÕS § 451 ei keela kindlustusandjal leppida kokku makstava viivise maksimaalset määra. Antud juhul on kokkulepitud viivise määr seaduses sätestatust oluliselt kõrgem. Nimetatud asjaolusid arvestades on üldtingimuste p 18.7 kokku lepitu mõlema poole huve arvestav ning seadusega kooskõlas. Seaduses sätestatud viivise määrast kõrgemat määra ei oleks kokku lepitud, kui maksimaalset viivise summat ei oleks määratud, sest vastasel juhul oleks seaduses sätestatud viivise määrast kõrgema määra kokku leppimine kindlustusandja suhtes põhjendamatu ning viimast ebamõistlikult kahjustav. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et 10%-line piirang ei ole kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav ega tühine. Nimetatud kokkulepe ei ole vastuolus VÕS §-s 451 sätestatuga. Seega juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist maksimaalselt 1 393,45 eurot, s.o 10% 13 934,50 eurolt. Kui kohus asub seisukohale, et üldtingimuste p 18.7 on tühine osas, mis näeb ette 10 % piirangu viivise nõudmisel, siis on kostja hinnangul tühine kogu üldtingimuste p 18.7, s.o ka osas, mille kohaselt kuulub tasumisele viivis 0,1% päevas, sest sellisel juhul ei vasta nimetatud punkt poolte, sealhulgas kindlustusandja tahtele. Seaduses sätestatust oluliselt kõrgema viivise määra kohaldamine on sel juhul kindlustusandjat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Seega kuuluks kohaldamisele VÕS § 113 ning hagejal oleks õigus nõuda kostjalt viivise tasumist üksnes seaduses sätestatud määras. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Poolte vahel puudub vaidlus, et AS-i Hansa Liising Eesti (praegune Swedbank P&C Insurance AS) ja Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ vahel sõlmiti 16.02.2007.a. liisinguleping (tl.7), mille alusel anti liisinguvõtja kasutusse sõiduk Mercedes Benz S350 (tl 12). 11.03.2008 on sõlmitud AS Hansa Varakindlustus ja Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ vahel sõiduki Mercedes-Benz S350 sõiduki kaskokindlustusleping, mida tõendab kaskokindlustuse poliis AK xxxxxxxxxx (tl 10-11). Poliisist nähtub, et kindlustus katab tulekahju, ärandamise, varguse, röövi ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjud. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on sõidukiga Mercedes Benz S350 toimunud kindlustusjuhtum – ajavahemikul 07.08.-09.09.2008 sõiduk varastati. Kostja ei ole ka nimetatud asjaolu vaidlustanud. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 450 lg 1 muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.

Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ on loovutanud 18.12.2008.a. U. K. terviknõude Hansa Varakindlustuse AS vastu, sealhulgas 11.03.2008.a. AS Hansa Varakindlustus ja Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ vahel sõlmitud kaskokindlustuse lepingust (poliis nr xxxxxxxxxxxx), millega kindlustati sõiduk Mercedes-Benz S350, registrimärgiga 436TGO tulenev nõue (tl.8). Loovutuslepingust nähtub, et hüvitise väljamaksmine on peatatud kriminaalasja menetluse ajaks. 12.04.2011.a. hüvitisotsusega (tl.9) on Swedbank P&C Insurance AS otsustanud hüvitada kaskokindlustuse poliisi nr xxxxxxxxxxxx alusel sõiduki Mercedes Benz S350, xxxxxxx vargusega tekitatud täiskahju, ekspertiisikulud ja viivise 27 832,93 euro ulatuses. Kahju on kindlaks tehtud summas 46 447,79 eurot, sellest on maha arvatud omavastutus summas 20 901,50 eurot. Rakendatud on kolmekordset varguse omavastutust, kuna sõidukil puudus signalisatsioon. Hüvitise saaja on kindlustuslepingu järgne soodustatud isik Swedbank Liising AS, ekspertiisikulud on hüvitatud Silberauto AS-le. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli õigus kohaldada sõiduki varguse puhul kindlustushüvitise arvestamisel kolmekordset omavastutuse määra. Kaskokindlustuse poliisis (tl.11) on viidatud Kaskokindlustuse tingimustes lk.15 sätestatud eriomavastutusele, mille kohaselt rakendatakse kolmekordset varguse omavastutust, kui sõidukil puudusid nõuetekohased ärandamisvastased seadmed. Eritingimusena on kindlustuslepingus fikseeritud, et sõidukil peab olema töökorras signalisatsioon ja immobilaiser. Kindlustuslepingu dokumentideks on muuhulgas ülevaatusakt või sõiduki ostu-müügi dokumendid. Hageja on esitanud tõenditena liisingulepingu (tl.7), selle lisa nr.1 – liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti (tl.12) ning Tehnikakeskus OÜ arve-kviitungi Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ-le alarm-signalisatsiooni Cobra müügi kohta koos paigaldusega sõidukile MB S350 15.02.2007.a (tl.63). Liisingulepingu p.1.1.1., milles on kirjeldatud liisingueset, on märgitud, et vastavalt Saksa Auto AS hindamise aktile SHAxxxx 16.02.2007 on sõiduautol Mercedes-Benz S350 lisavarustusena alarm. Ka sõiduki üleandmise ja vastuvõtmise aktis on alarmi olemasolu märgitud. Lepingule ja üleandmise- vastuvõtu aktile on alla kirjutanud nii liisinguandja, liisinguvõtja kui ka auto müüja. Tehnikakeskus OÜ arve-kviitungist nähtuvalt on sõidukile MB S350 paigaldatud alarmsignalisatsioon, töö eest on tasunud liisinguvõtja Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ. Hageja on esitanud tõendina T. K. e-kirja hageja esindajale Rene Varulile 13.12.2013.a. (tl.62), milles T. K. kinnitab, et kasutas Mercedest (S-klass) OÜ Crassula juhatajana ning sellel Mercedesel oli alarm peal. Seega ei saa kindlustusandja rakendada hageja hinnangul kolmekordset omavastutust, vaid peab piirduma ühekordse omavastutusega ehk 6967 euroga ning täiendavalt välja maksma kindlustushüvitise valesti omavastutuseks arvestatud summa , s.o 13 934, 50 euro ulatuses. Kostja on kolmekordset omavastutust kohaldades lähtunud 16.02.2007.a. Saksa Auto AS koostatud sõiduki hindamise aktist SHAxxxx (tl.56), millest nähtuvalt puudub sõidukil Mercedes-Benz S350 signalisatsioon (vastavas lahtris puudub märge x). Alarmi puudumist kinnitab ka kostja koostööpartner Stereo & Alarm OÜ koostatud sõiduki ülevaatusakt (tl.55), millises on paigaldatud turvaseadmete alajaotuses käsikirjaline märge signalisatsiooni puudumise kohta ning eraldi on veel käsikirjas märgitud „Alarm puudub“. Tõendamaks asjaolu, et sõiduki ülevaatuse akt ei ole koostatud kostja poolt, on kostja esitanud AS Hansa Varakindlustus ja Stereo & Alarm OÜ koostöölepingu sõidukite ülevaatamise kohta (tl.78-79) , mille kohaselt kindlustusseltsi poolt kindlustatavate kasutatud sõidukite

ülevaatuse akti vormistab partneri töötaja, kes on nimetatud lepingu lisas nr.1 – Partneri töötajate nimekiri. Osundatud nimekirja (tl.80) on kantud ka Eero Niinemägi, kes on koostanud 16.02.2007.a. sõiduki MB S350 ülevaatusakti (tl.55). Koostöölepingu lisas 3 on fikseeritud akti vorm (tl.81), millele vastab kostja poolt esitatud ülevaatusakt. Kostja on rõhutanud, et sõiduki ülevaatusakt on allkirjastatud ka kindlustusvõtja Maarjakivi Konsultatsioonid OÜ esindaja poolt, mistõttu on väär hageja väide, et tegemist on kostja ühepoolselt koostatud dokumendiga. Akt on koostatud kostja koostööpartneri poolt ja selles esitatud andmete õigsust on oma allkirjaga kinnitanud liisinguvõtja esindaja. Lükkamaks ümber hageja väidet, et sõidukile oli paigaldatud alarmseade, mis oli ostetud hageja poolt 15.02.2007.a. Tehnikakeskus OÜ-lt, on kostja esitanud väljatrüki äriregistri andmebaasist (tl.82-85), millest nähtub, et Tehnikakeskus OÜ tegevusaladeks oli kinnisvara haldus ja arendamine; põllumajandussaaduste tootmine ja töötlemine, eksport, vahendus ja müük; kaubanduslik vahendustegevus (va litsentseeritav tegevus); ehitust abistavad teenused (va litsentseeritav tegevus); kodumasinate remont ja hooldus; koolitustegevus põhikirjalistel tegevusaladel kestusega kuni 6 kuud (va litsentseeritav tegevus), ärikonsultatsioonid põhikirjalistel tegevusaladel. Seega ei olnud Tehnikakeskus OÜ-l midagi tegemist alarmide müügi ja paigaldamisega. Kostja on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud T. K. kirja näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, arvestades, et tegemist on hageja lähikondsega, aga ka isikuga, kes on süüdi tunnistatud dokumentide võltsimises, mida kinnitab 10.08.2011 portaalis www.postimees.ee avaldatud artikkel (tl.86). Nimetatud asjaolu tõttu - süüdi tunnistatud dokumentide võltsimises, jättis Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-11-30908 08.06.2012 tehtud kohtuotsuses (tl.88-92, otsuse lk.4) tunnistaja T. K. ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. Hinnates poolte poolt kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on kostja poolt esitatud tõenditega ümber lükatud hageja väited, et sõidukile Mercedes-Benz S350 registrimärgiga xxxxxxx olid paigaldatud nõuetekohased ärandamisvastased seadmed (signalisatsioon , alarm), mis oleks välistanud kolmekordse varguse omavastutuse kohaldamise kindlustusjuhtumi korral. Kohus on seisukohal, et sõiduki ülevaatusakt, milles on alarmi ja signalisatsiooni puudumine märgitud käsikirjaliselt ja sõiduki hindamise akt SHAxxxx, milles on märgitud sõiduki Mercedes-Benz S350 lisad märgiga „x“ lahtrites iga loetletud lisa järel ning kus on 32-st loetletud lisast märkimata jäänud viis lisa, sealhulgas signalisatsioon, on usaldusväärsemad tõendid, kui liisinguleping ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akt, milles alarm on loetletud trükitud tekstis. Viimatinimetatud dokumentides on viide hindamiseaktile nr.SHAxxxx, milles on signalisatsiooni puudumine fikseeritud. Seega on liisingulepingu p.1.1.1 ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtu akti andmed alarmi olemasolu kohta vastuolus lepingu ja akti koostamise aluseks olnud dokumendiga ja tuleb pidada ekslikeks. Kostja põhjendus, mille kohaselt vormistatakse liisinguleping ning liisingueseme üleandmisevastuvõtu akt vanale dokumendipõhjale mistõttu ei ole välistatud, et uuele dokumendile võib jääda osaliselt ka vana dokumendi sisu on kohtu hinnangul usaldusväärne. Kohus peab oluliseks märkida, et liisingulepingu sõlmimisel ei ole sõiduki lisaseadmete olemasolu või puudumine samavõrd olulise tähtsusega kui kindlustuslepingu sõlmimisel, mille juures ärandamise- või vargusevastased seadmed omavad tähtsust kindlustusriskide hindamisel. Asjaolu, et risk sõiduki varguse läbi kahju tekkimiseks on suurem, kui sõidukil

puuduvad alarmseadmed, tuleb pidada üldteadaolevaks. Seetõttu on kohtu arvates usutav, et liisingulepingu allkirjastamisel ei pööranud lepinguosalised sellele ebatäpsusele lepingu tekstis tähelepanu. Kuid on ebatõenäoline, et kindlustusvõtja esindaja allkirjastas kindlustusandja koostööpartneri poolt koostatud sõiduki ülevaatusakti, milles on märgitud alarmi ja signalisatsiooni puudumine, kui nimetatud seadmed oleksid tegelikult olemas olnud. Kohus ei arvesta tõendina T. K. e-kirja hageja esindajale, kuna nimetatud tõend ei ole esitatud seaduses sätestatud protsessivormis. Isikulisest allikast lähtuvad tõendid ehk isiku teadmisest asjas tähtsust omava asjaolu kohta tuleb kohtule esitada vastavalt TsMS § 251 lg 1 tunnistaja ütlustena. Kuigi TsMS § 272 lg 2 kohaselt võivad isiklikud kirjad olla dokumentaalseks tõendiks, siis antud juhul ei ole tegemist sellise isikliku kirjaga, vaid isiku vastusega kohtumenetluses poole esindaja päringule. Kohus on seisukohal, et ka Tehnikakeskus OÜ arve-kviitung nr AL-1187/1 alarmsignalisatsiooni ostmise ja paigaldamise kohta ei lükka ümber sõiduki ülevaatuse ja hindamise aktides fikseeritud sõiduki alarmseadmete puudumist. Nimetatud arve on väljastatud 15.02.2007, sõiduki ülevaatus, kus tuvastati alarmi puudumine, on toimunud 16.02.2007.. Kui sõidukile oleks lastud paigaldada 15.02.2007 alarm-signalisatsioon, siis oleks see sõiduki ülevaatusaktis fikseeritud. Nimetatud tõendi usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et äriregistri andmete kohaselt ei kuulunud Tehnikakeskus OÜ tegevusalade hulka sõidukite alarmseadmete müük ja paigaldus. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta hageja taotluse osas kindlustuslepingu üldtingimustes viivise piirmäära – mitte enam kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast - sätestamise tühisuse kohta. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi ei rahulda, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.