Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-13-25286
Tsiviilasi
OÜ AF Võlamenetlus hagi Karmen Rae vastu võla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
277.09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ AF Võlamenetlus, rk 12290871, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, hageja lepinguline esindaja Uljana Feldman, Julianuse Õigusbüroo OÜ, [email protected] ; Kostja Karmen Rae, ik 48207154253, elukoht XXXX
Kohtuistungi toimumise aeg
16. jaanuar 2014 ja 4. märts 2014
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
OÜ AF Võlamenetlus hagi Karmen Rae vastu rahuldada. Välja mõista Karmen Raelt (Rae) OÜ AF Võlamenetlus kasuks Elisa Eesti AS-iga 22.10.2009 sõlmitud liitumislepingu nr 1734158 alusel võlg 138.57 eurot ja viivis 138.52 eurot, kokku 277 (kakssada seitsekümmend seitse) eurot 9 senti. Menetluskulud jätta Karmen Rae kanda. Välja mõista Karmen Raelt OÜ AF Võlamenetlus kasuks 219 (kakssada üheksateist) eurot 78 senti menetluskulude katteks. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Asjaolud Elisa Eesti AS sõlmis kostjaga 22.10.2009 liitumislepingu nr 1734158, mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti AS esitas kostjale perioodil veebruar 2010 kuni september 2010 kokku 8 arvet summas 138.57 eurot, mis jäid tasumata. Elisa Eesti AS loovutas 25.05.2012 nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, OÜ-le AF Võlamenetlus. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 138.57 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 138.52 eurot. Kostja oma kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu, leides, et hageja nõuded on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kostja ei ole nõus kirjaliku menetlusega. Hageja kostja vastuväitega ei nõustunud. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustatud isik võib arve esitada. Elisa Eesti AS poolt 2010. aastal esitatud arvetest tuleneva rahalise nõude aegumistähtaeg algas 31.12.2010 ning oleks lõppenud 31.12.2013, kuid hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses juba 22.05.2013. Nõue ei ole aegunud. Kohtuistungil 16.01.2014 jäi hageja esindaja hageja kõikide nõuete juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, teatades, et ta ei ole kohtuistungi ajal Eestis. Kohus määras kostja ärakuulamiseks
Hageja nõue ei ole aegunud. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustatud isik võib arve esitada. Elisa Eesti AS poolt 2010. aastal esitatud arvetest tuleneva rahalise nõude aegumistähtaeg algas 31.12.2010 ning oleks lõppenud 31.12.2013, kuid hageja esitas kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluses 22.05.2013. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 138.57 eurot ja viivise 138.52 eurot, kokku 277.09 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse riigilõivu 60 eurot ja õigusabi kulu 159.78 eurot väljamõistmiseks. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas vastuväidet esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on mõistlikus suuruses ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks riigilõivu 60 eurot ja asjas lisaks kirjalikule eelmenetlusele ka kohtuistungi pidamise tõttu mõistlikus suuruses õigusabi kulu 159.78 eurot. Nimetatud suuruses õigusabikulu jääb Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137, 04.09.2008, vastu võetud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärades kehtestatud raamidesse: hagihinnalt kuni 640 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.