Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

halduri

tasuks 305,90

tehtud

vajalikud

määrusega

välja

XXXpankroti

ja

nimetas

14.01.2014 esitas pankrotihaldur Andres Tootsman kohtule XXXpankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, vabastada Andres Tootsman võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata halduri tasu summas 299 eurot, kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 851 eurot, otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Pankrotihalduri aruanne. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta. Pankrotivara müügist laekus kokku 1 150 eurot järgmiselt: 200 eurot sõiduauto haagise XXX müügist 950 eurot Ekspress Grupp 855 aktsia müügist Võlgnikule kuuluvad osalused järgmistes äriühingutes: XXXOÜ, registrikood XXX, 2 556 eurot suurune osa, kogu osakapitali nimiväärtus 7556 eurot, äriühingu juhatuse liige on XXX. Esitamata on 2011 ja 2012 majandusaastate aruanded. XXX OÜ, registrikood XXX, 2 556 eurot suurune osa, kogu osakapitali nimiväärtus on 17 040 eurot, juhatuse liige on XXX, XXX. Maksuvõlg 14 653 eurot ja esitamata on 2012.aasta majandusaruanne. Võlgniku osalused äriühingutes on väärtusetud, nende müük korduvatel enampakkumistel nurjus – esimeses voorus oli nende ühine alghind 5 112, teises 1 000 ja kolmandas 100 eurot. Muu pankrotivara, sealhulgas panditud vara, võlgnikul puudub. Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - väljamakseid ei tehtud. Kulutused massikohustuste täitmiseks (PankrS § 148) puuduvad. Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 150): Nr. Kulutuse nimetus Summa (eurodes) Selgitused

ajutise halduri tasu

halduritasu kantseleikulud

KOKKU

1 150

600 + sotsiaalmaks, alus: kohtumäärus 01.10.2014 20% 1 150-st = 230 eurot, lisaks sotsiaalmaks 69 eurot. Side-ja transpordikulud

Andmed võlausaldajatele välja makstud raha kohta. Nõuete kaitsmise koosolekul said teises järgus tunnustatud kuue võlausaldaja nõuded summas 367 579,89 eurot. Pankrotivara arvelt võlausaldaja nõudeid rahuldada ei saa. Võlausaldajate nõuded, mis jäävad rahuldamata: Nr. Võlausaldaja Tunnustatud Välja makstud Võlausaldajal jääb nõuded (eurodes) saamata (eurodes)

Kohtutäitur Elin Vilippus 19,16

19,16

Kohtutäitur Katrin Vellet 19,16

19,16

Eesti Vabariik Politseija 720,00

720,00 Piirivalveameti kaudu

Viru Platsi Keskuse Osaühing 45 885,63

45 885,63

Swedbank AS 243 886,85 243 886,85

AS SEB Pank 77 049,09 77 049,09

KOKKU

367 579,89

367 579,89 Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Tänase seisuga ei ole endiselt teada tagasivõitmise võimalusi ega pankrotivara tekkimise ühtki võimalikku allikat. Tagasivõitmishagisid esitatud ei ole. Kuriteoteadet esitatud ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta. Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas kirjavahetust võlausaldajatega, avaldas nõuetekohase teadaande Ametlikes Teadaannetes, koostas jaotusettepaneku ja lõpparuande. Maksejõuetuse põhjused. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku tehtud valed otsused, sealhulgas tema ettevõtetega seotud riskid ja kohustused, mis tulenesid allkirjastatud laenu- ja käenduslepingutest, mille tingimusi ta ei suutnud täita. Tänaseks on selge, et võlgnikul puuduvad vara ja selline sissetulek, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Andres Tootsman on 14.01.2014 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 15.01.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 500 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses on tunnustatud kuue võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete või nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused. Jaotusettepanekut ei ole koostatud ning selle alusel väljamakseid tehtud. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: kohtutäitur Elin Vilippus 19,16 eurot, kohtutäitur Katrin Vellet 19,16 eurot, Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu 720 eurot, Viru Platsi Keskuse Osaühing 45 885,63 eurot, Swedbank AS 243 886,85 eurot ja AS SEB Pank 77 049,09 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Andres Tootsman tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest summas 1 150 eurot ja palub määrata tasu PankrS § 651 lg 1 alusel summas 305,90 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks 75,90 eurot). Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 305,90 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlausaldajad ja võlgnik halduri taotletava tasu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani töötasuks 305,90 eurot. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 1 150 eurot,

milleks on ajutise halduri tasu, halduri tasu ja kantseleikulu. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud ja kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Ajutise halduri tasu summas 798 eurot on määratud 01.10.2013 kohtumäärusega, mistõttu nimetatud kulu täiendavat kinnitamist ei vaja. Halduri tasu kuulub määramisele käesoleva määrusega. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Võlausaldajad ja võlgnik halduri tehtud kulutustele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses kuuluvad kinnitamisele halduri tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud summas 46,10 eurot. XXX(pankrotis) on oma pankrotiavalduses Harju Maakohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Võlausaldaja Swedbank AS esitas 05.02.2014 vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on kogu pankrotimenetluse aja jätkuvalt tegutsenud ning teeninud tulu XXX OÜ-s, kuid on tahtlikult varjanud sealt saadud tulusid eesmärgiga kahjustada võlausaldajaid. Haldur on kohtule täiendavalt selgitanud, et kuni 31.12.2013 oli võlgnik lepingulises töösuhtes XXX OÜ-ga, kus teenis 650 eurot kuus. Kuna puuduvad andmed, et võlgnik nimetatud äriühingust peale töötasu 650 eurot kuus ka muid tulusid või hüvesid sai, siis ei saa haldur kinnitada võlausaldaja kahtlust, et XXXon tahtlikult varjanud oma XXX OÜ-st saadud tulusid kavatsusega kahjustada võlausaldajate huvisid. Hindamaks kahtlust tulu varjamise osas hindas haldur võlgniku pangakontode väljavõtete põhjal XXXpankrotieelse perioodi sissetulekuid, kuid tema 2013.aasta SEB Panga AS kontoväljavõte sellist kahtlust ei kinnita. Võlgnikul oli konto ka Swedbank AS-is, kuid seda kontot ta 2013.aastal sisuliselt ei kasutanud. Halduril puuduvad konkreetsed andmed, mis kinnitaks kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavate asjaolude olemasolu. Võlgniku selgituste kohaselt on ta saanud XXX OÜ-st palgatulu ning kuni detsembrini 2013 vastas kõikidele erialastele küsimustele, äriühingu koduleht on plaanis sulgeda, senini pole jõudnud seda teha. XXX OÜ ja XXXOÜ osanikuna võlgnik osanikutulu saanud ei ole. Alates 06.01.2014 töötab võlgnik projektijuhina XXX OÜ-s netopalgaga 700 eurot kuus. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt ei algata kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt, kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Riigikohus on leidnud, et PankrS § 171 lg 2 p 4 eeldab võlgniku süülist käitumist. Kohustustest vabastamise menetlus on ette nähtud võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine alust jätta XXXkohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgniku pankrot

kuulutati välja 01.10.2013. E-maksuameti andmete kohaselt on võlgnikule 2013 aastal teostanud töötasu väljamakseid vaid XXX OÜ-st. Võlgnik on kohtule edastanud Maksu- ja Tolliameti andmed 2013 aastal saadud tulude kohta põhistades, et on saanud XXX OÜ-st palgatulu. Pankrotimenetluse perioodil alates 01.10.2013 kuni 31.12.2013 oli võlgnik töölepingulistes suhetes XXX OÜ-s ning sai töötasuna 650 eurot kuus. Võlgniku esitatud andmetes ning krediidiasutuste kontode väljavõtetes kajastuva tulemi põhjal puudub kohtul alus arvata, et võlgniku tulud oleksid suuremad ning et võlgnik oleks pankrotimenetluse perioodil tahtlikult varjanud oma tulusid eesmärgiga kahjustada võlausaldajaid. Halduri selgituste kohaselt, kuigi võlgnik sai pankrotiperioodil töötasu, ei saanud seda arvata pankrotivara koosseisu, kuivõrd võlgniku elatusmiinimumiks oligi saadav tasu, sest võlgniku ülalpidamisel on 2 alaealist last. Eeltoodust on kohus seisukohal, et võlgniku käitumises ei ole esitatud asjaoludel võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid. Muid PankrS § 171 lg-s 2 ammendavalt loetletud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks asjas ei esine. Tulenevalt eelnevast tuleb XXXkohustustest vabastamise menetlus algatada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek usaldusisiku nimetamise osas ettepanekuid teinud ei ole. Võlgnik on teatanud, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur toetab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.