Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud XXXesitas 21.08.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik 12.08.2005 ja 30.05.2006 sõlmitud käenduslepinguid XXXja XXX, millega tagas osaühing XXX (registrikood XXX, kustutatud) poolt võetud rahalisi kohustusi Swedbank AS (registrikood 10060701) ees. Pärast seda, kui osaühing XXX (registrikood XXX, kustutatud) ei täitnud oma kohustusi sõlmis Swedbank AS (registrikood 10060701) avaldajaga notariaalse kokkuleppe käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ning kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumiseks. Kuivõrd avaldaja ei suutnud oma kohustusi täita, siis algatati 20.09.2012 täitemenetlus, mille tagajärjel avaldaja pangakontod arestiti. XXX põhjendas, et tal puuduvad likviidsed vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning olukorras, kus vara on arestitud puuduvad tal võimalused ja vahendid äritegevuse alustamiseks, mis aitaks parandada võlgnikku majanduslikku olukorda. XXX on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohtu 30.08.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas XXX ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise pankrotihalduri aruanne Andres Tootsman esitas 20.09.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks arvestatavaks varaks omavalmistatud haagis turuväärtusega 200 eurot ja 855 Aktsiaselts XXX aktsiat väärtusega 957 eurot, kokku 1157 eurot. Võlgnik saab küll töötasu, kuid seda ei saa arvata pankrotivara koosseisu, kuivõrd võlgniku elatusmiinimumiks ongi saadav töötasu, sest võlgniku pere ülalpidamisel on 2 alaealist last. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 389 783,39 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku tehtud valed otsused, sealhulgas tema ettevõtetega seotud riskid ja kohustused, mis tulenesid allkirjastatud laenu- ja käenduslepingutest, mille tingimusi ta ei suutnud täita. Vara tagasivõitmise võimaluste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kuna XXX on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb XXX pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotiseaduse (PankrS) § 171 lg 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus XXX pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 600 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Andres Tootsmani.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi rohkem kui 389 783,39 euro ulatuses ning vara sellise rahalise kohustuse täitmiseks puudub. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise halduri aruande kohaselt saab võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta vaid osaliselt. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus XXX pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 600 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 198 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 798 eurot, välja mõista võlgnikult, Raivo Seinperelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.