Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi Veikko Kiviselg ja Helve Pulk
2-13-50660
Menetlustoiming
Kohtuotsus kirjalikus menetlus poolte nõusolekul TsMS § 403, osalisel hagi õigeksvõtul põhinev
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagihind
Hageja Swedbank Aktsiaselts reg.nr. 10060701 asukoht Liivalaia t. 8 Tallinn 15040, volitatud esindajad Marge Sillamaa ja kerly Küünemäe Kostja: N.M. isikukood x elukoht x; Hagihind 13 781,12 €.
Rahuldada Swedbank Aktsiaselts hagi N.M. vastu täielikult. Välja mõista N.M.lt põhivõlgnevus 12 800 € (kaksteist tuhat kaheksasada eurot) ja viivis protsendina põhinõudest (0,021% päevas summalt 12 800 €) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni ning viivis menetluskuludeslt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Swedbank Aktsiaselts kasuks. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Edasikaebamise kord
Hageja nõue.
Swedbank Aktsiaselts hagi N.M. vastu võlgnevuse 12 800 € nõudes
Tsiviilasi nr 2-13-50660
Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt, N.M.lt, põhivõlgnevus 12 800 € (kaksteist tuhat kaheksasada eurot) ja viivis protsendina põhinõudest (0,021% päevas summalt 12 800 €) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni ning viivis menetluskuludeslt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni hageja, Swedbank Aktsiaselts, kasuks. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 26.11.2007 laenulepingu nr XEV (edaspidi Leping). Ka puudub vaidlus selle üle, et laenuleping ebakorrektse teenindamise tõttu tekkis laenusaajatel hageja ees võlgnevus. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt vaid on neid kuritarvitanud ning hageja ei ole esitanud kohtule kõiki asjasse puutuvaid materjale ning on esitanud kohut eksiteele viivaid materjale. Hageja kostja arvamusega ei nõustu ning vaidleb kostja pahatahtlikele süüdistustele vastu. Hageja rõhutab, et on kostjale tekkinud olukorda korduvalt selgitanud, pidanud lahenduste leidmiseks läbirääkimisi, kuid kostja leiab endiselt, et VÕS § 76 ja § 82 lg 1 tema suhtes ei kehti. Hageja juhib täiendavalt kostja tähelepanu võlaõigusseaduses sätestatule. Võlaõigusseaduse §-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Hageja on esitanud laenulepingu sõlmimise tõendamiseks lepingu nr X-EL, mille kohaselt olid laenusaajaks Kostja ja B.R.. Kuivõrd laenusaajad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt ning realiseeris lepingu tagatiseks oleva vara. Eeltoodu osas poolte vahel vaidlus puudub. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja on asunud seisukohale, et kuivõrd tsiviilasjas nr x 31.05.2011 kohtumääruse punktis 3.2 on sätestatud, et laenulepingust nr X-EL tulenevaid kohustusi kohustub alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest tasuma B.R., siis ei ole hagejal alust nõuda temalt Lepingust tulenevat võlgnevust. Hageja tuletab kostjale meelde, et Lepingu ja selle lisade kohaselt on laenusaajaks kostja ning kaaslaenusaajaks B.R.. Lepingu kohaselt laenusaajaks on laenusaaja ja kaaslaenaja koos. Seega vastutab Kostja B.R.iga Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt. Asjaolu, et kostja ja B.R.i vahel on sõlmitud kohtulik kompromiss, mille kohaselt kohustub Lepingust tulenevaid kohustusi edaspidi täitma üksnes B.R., ei muuda aga hageja sõlmitud Lepingut ega lõpeta kostja kohustusi hageja ees. Kohtulikku kompromissi kinnitav kohtumäärus ei kehti kolmandate isikute suhtes. Hageja ei ole andnud nõusolekut kostja vabastamiseks Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kohtulikus kompromissis kokkulepitu puhul on tegemist kompromissi osapoolte vahelise kokkuleppega, mis ei mõjuta kuidagi hageja
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-13-50660 õiguseid Lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudeõiguse osas. Hageja on vastavasisulise selgituse edastanud kostjale ka 26.09.2011 (Lisa 1). Kostja on oma vastuses märkinud, et teavitas hagejat tsiviilasja nr x menetlusest, kuid hageja ei soovinud asja arutamisel osaleda. Eeltoodud kostja väide kinnitab veelkord, et hageja ei soovinud olla nimetatud kompromissi osapooleks ning ei ole andnud nõusolekut kostja vabastamiseks Lepingust tulenevatest kohustustest. Hageja lisab täiendava tõendina e-kirja probleemkrediidi spetsialistilt kostjale, milles kinnitatakse juba 2011. aastal, et hageja ei vabasta kostjat Lepingust tulenevatest kohustustest (Lisa 2) Asjaolu, et kostja internetipangas ei nähtu Lepingust tulenev võlgnevus kostja kohustuste all, et tähenda mingil juhul, et kostjal Lepingust tulenevat kohustust hageja ees ei ole. Tegemist on tehnilise eripäraga lepingute osas, mis on hageja poolt juba ühepoolselt üles öeldud. Kostja on hagejaga sõlminud laenulepingu, mille alusel väljastatud laenu ei ole kostja hagejale nõuetekohaselt tagastanud. Tasudes võlgnevuse hagejale on kostjal võimalik esitada regressnõue B.R.’i vastu. Asjas ei oma tähtust kostja viide hagiavalduse lisale nr 14 „lepingul sooritatud operatsioonid“ kajastuv nimi B.R.. Kuivõrd Lepingust tulenevalt on Kostja ja B.R. solidaarvõlgnikud, ei oma isegi tähtsust, kes laenulepingusse makseid tegi. Hageja on väljavõttega tõendanud, et laenulepingu teenindamisel tekkis võlgnevus, mille tagajärjel on laenuleping üles öeldud ning kogu Lepingust tulenev võlgnevus on muutunud sissenõutavaks. Sissenõutava võlgnevuse tasumise eest vastutavad solidaarselt Kostja ja B.R.. Kuivõrd seadusandja on võlausaldajale andnud solidaarkohustuse kaudu valikuvõimaluse, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda, ei saa hageja käitumist kuidagi lugeda ebaõiglaseks ega kostja õigusi jämedalt rikkuvaks nagu seda arvab Kostja. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue võlgnevuse 12 800 euro ja viiviste väljamõistmiseks kostjalt õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb selles osas rahuldada. Kostja vastuväited. Pärnu Maakohus on 04.11.2013 menetlusse võtnud tsiviilasja nr. 2-13-50660 Swedbank AS hagi N.M. vastu, hagi hind on 13 781.12 EUR. Kostjale on arusaamatu Swedbank AS ́i pöördumine kohtusse N.M. vastu. Kostja on teadlik Võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) tulenevatest kohustustest ning esitanud Swedbank AS ́ile korduvaid palveid arvestada kehtivat kohtumäärust ning VÕS § 65 lg 1, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on kinnitanud kokkulepet B.R.iga, kes tasub laenulepingust tulenevaid kohustusi; hageja on teadlik kehtivast kohtumäärusest nr x, kus on sätestatud B.R.i kohustus tasuda pangalaenu ainuisikuliselt (laenuleping on B.R.i lahusvara); hageja on teadlik, et VÕS annab võimaluse sisse nõuda kohustuse täitmist võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Arvestades eeltoodud asjaolusid, leiab kostja, et laenulepingust tulenevate kohustuste nõue on lahenenud ning seda ilma lisakulutusteta. Kostja leiab, et on ebaotstarbekas raisata kohtu, Swedbank AS ́i ning iseenda ajalist ning finantsilist ressurssi lahendamaks juba lahenduse leidnud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Tekitades hageja poolt regressnõude N.M. versus B.R. on kaotajaks ajalises ning finantsilises mõttes kõik osapooled, eriti hageja ise. Kostjale jääb arusaamatuks miks soovib Swedbank AS pikendada oma raha tagasisaamise tähtaega. Kostja teeb Swedbank AS ́ile ettepaneku kohtus
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-13-50660 käimise asemel tõhustada B.R.’i maksete täitmise kohustust näiteks vara/arveldusarvete/tegutseva firma sissetulekute arestimise näol. Kostja on esitanud kontoväljavõtte tõestamaks et on olnud kohusetundlik lepingupool, täites laenulepingust tulenevaid kohustusi õigeaegselt. Kostja leiab et olles B.R.iga solidaarvõlgnik on kostja oma osa Swedbank AS ees täitnud, tasudes ainuisikuliselt laenu 12 946,64 EUR suuruses summas (kostja poolt 14.11.2013 esitatud lisad 4_1 kuni 4_8). Kostja palub kohtul arvesse võtta kõiki asjaolusid; N.M. poolt tasutud arveid; kehtivat kohtumäärust tsiviilasjas nr. x ning Swedbank AS ja Laenusaaja (B.R.) vahelist kokkulepet Laenuleping nr X-EL maksmise osas. Arvestades kõiki asjaolusid leiab kostja, et Swedbank AS ́il puudub vajadus esitada hagi nõuet N.M. vastu. Kostja palub kohtul arvestada kõiki asjaolusid :
Kohtu põhjendus
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-13-50660 kostjaga ning kohustada hagejat viivitamatult vabastada kohustustest ja kohustada hagejat esitama avaldust Maksehäirete keskusele rahuldamata kui seadusest mitte tulenevad , põjistamata ja põhjendamata ning tõendamata. Menetluskulud jätta kostja kanda /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.