Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

2-12-32679 taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohus 11. aprilli 2013 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Elion Ettevõtted AS nõude N Z vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Elion Ettevõtted AS esitas 30. aprillil 2013 hagiavalduse N Z vastu võlgnevuse 246,44 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 08.05.2009 sõlmitud kliendileping ning 09.07.2010 seadme kasutusleping, seadmete üleandmise ja vastuvõtmise akt. Kostja ei tasunud kasutatud teenuste eest õigeaegselt arveid ja hageja ütles kostjaga lepingulised suhted üles ning pöördus võla sissenõudmiseks kohtusse. Kohtu 03.05.2013 määrusega võeti hagi menetlusse ning hagimaterjalid toimetati kostjale kätte. Kostja esindaja esitas kohtule 17.05.2013 kirjaliku vastuse, mille kohaselt ei tunnista kostja esindaja hageja nõuet, sest kostja on piiratud teovõimega isik ja tehingute tegemise ajal oli kostja otsusevõimetu oma haiguse tõttu (tl. 41). 21.08.2013 ja 02.10.2013 kohtuistungitel kostja seaduslik esindaja haginõuet ei tunnistanud, sest lepingute sõlmimise ajal viibis isik haigusest põhjustatud otsustusvõimetus seisundis. Viimast kasutasid kuritahtlikult isiklikes huvides ära kolmandad isikud. Kostja esindaja taotles kostja vaimse seisundi hindamiseks tehingute sõlmimise hetkel, s. o enne tema piiratud teovõimega isikuks tunnistamist, ekspertiisi määramist (tl. 83). Hageja esindaja jäi kohtuistungitel oma nõuete juurde ning tegi ettepaneku kompromissiks (tl. 83). 02.10.2013 kohtuistungil määras kohus ekspertiisi teostamise kostja suhtes ja jätkata asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Viru Maakohtu 07.10.2013 kohtumäärusega määrati N Z suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis tegemaks kindlaks, kas N Z oli tema poolt 08.05.2009 ja 09.07.2010 sõlmitud lepingute ajal otsustusvõimeline. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku 26.10.2013 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr XX kohaselt pole võimalik olemasolevale andmete põhjal hinnata N Z psüühilist seisundit 08.05.2009 ja 09.07.2010 lepingute sõlmimise ajal. N Z põeb kroonilist psüühilist haigust paranoidse skisofreenia näol, mis kulgeb ägenemistega. Kuna andmed puuduvad nii 2009. maikuu kui ka 2010 juulikuu kohta, siis pole võimalik tagantjärgi tuvastada N Z vaimset seisundit sel perioodil. On aga teada, et aastal 2010 külastas uuritav psühhiaatrit ambulatoorselt jaanuaris, veebruaris, märtsis kaebustega närvilisusele,

rahutusele, ärevusele, pingele, unehäiretele, halvale meeleolule. Arsti hinnangul oli uuritav maneerne, pinges, kinnine, sõnaaher ja paranoiline (avaldas suhtumisluulumõtteid). Sattus haiglaravile oktoobris 2010 seisundi ägenemise tõttu, sest muutus düsfooriliseks, rahutuks, agressiivseks, füüsiliselt vägivaldseks, ravimeid enne ei võtnud mitu kuud. Siit võib järeldada, et juulis 2010 psüühiline haigus võis olla ägenenud, mille tõttu uuritav ei olnud võimeline

32679 õigesti hindama sellel perioodil toimunud tehingute mõju oma huvidele.

2-12-

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalide ja ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga, leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjana on lepingu pooleks isik, kes on otsusevõimetu isik ning sellest tulenevalt on temaga tehtud tehing tühine ning tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Esmalt võtab kohus seisukoha selles, kas kostja on 08.05.2009 sõlmitud kliendilepingu ning 09.07.2010 seadme kasutuslepingu pooleks, kellelt on õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Hagile lisatud 08.05.2009 kliendilepingust ning 09.07.2010 seadme kasutuslepingust nähtub, et kostja on lepingupooleks, kellelt on õigus nõuda lepingu täitmist (tl. 18-20). Kohus asub seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud kliendileping ja seadme kasutusleping leping ning need on kehtivad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ja leping loetakse sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. Seega on oluline tuvastada, kas pooled on teinud tahteavaldusi, mida saab käsitleda pakkumuse ja nõustumusena. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud lepingud ja lepingute juurde kuuluva dokumentatsiooni. Kostja nõustumus ehk tahteavaldused, millega kostja võttis endale lepingust tulenevad kohustused võivad TsÜS § 68 järgi olla nii otsesed, kaudsed kui ka vaikimisi (tegevusetusega) tehtud. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja on ise lepingutele alla kirjutanud. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud. Kohus leiab, et allkirja andmist saab käsitelda otsese tahteavaldusena. Allkirja tähendus lepingul ongi see, et allkirja andja kinnitab, et ta on nõus esitatud tingimustega, samuti on allkirja funktsioon identifitseerida tahteavalduse tegija. Seega on poolte vahel tekkinud võlasuhe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 8 lg 1 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 09.09.2011 määruse alusel piiratud teovõimega isiku N Z üle on seatud eestkoste ja tema eestkostjaks määratud D K (tl. 29-31). Seadusliku esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide kohaselt on N Z juba 2005 määratud keskmine puue, mille kohaselt vajab isik psüühilise seisundi tõttu juhendamist ja järelevalvet, kuna võib oma tegevusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale haiguse ägenemise ajal (tl.54-61). Kohus tuvastas, et 08.07.2011 N Z eestkoste seadmise menetluse käigus teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 101 kohaselt on isik psüühiliselt haige alates 1995, olnud korduvalt statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil. Diagnoositud paranoidset

2-1232679 skisofreeniat. Ekspert jõudis järeldusele, et N.Z kannatab paranoidse skisofreenia ja tundetahteelu defekti all. Uuritava seisund on vahelduv: vaimuselguse periood vaheldub seisundi ägenemisega, mil isik ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida, iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid ja teha tehinguid (tl. 67). Kohus, tutvunud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr XX, tuvastas, et kostja põeb kroonilist psüühilist haigust paranoidse skisofreenia näol, mis kulgeb kõnealusel isikul ägenemistega. Kuna andmed puuduvad nii 2009. maikuu kui ka 2010 juulikuu kohta, siis pole võimalik tagantjärgi tuvastada N Z vaimset seisundit sel perioodil. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt võib, arvestades kostja vaimset seisundit, järeldada, et juulis 2010 psüühiline haigus võis olla ägenenud, mille tõttu uuritav ei olnud võimeline õigesti hindama sellel perioodil toimunud tehingute mõju tema huvidele. TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tuginedes eksperdi arvamusele ja tsiviilasja materjalidele peab kohus tõendatuks, et kostja oli 08.05.2009 ja 09.07.2010 tehingute tegemise ajal kehtinud TsÜS § 13 lg 1 kohaselt otsusevõimetu. Otsusevõimetu isiku tehtud tehing on tühine (TsÜS § 13 lg 1, § 84). Lähtudes ülatoodust jätab kohus Elion Ettevõtted AS hagi N Z vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.