10. märts 2014 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-33858
Tsiviilasi
Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) hagi XXX(endise nimega X ) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
44 870,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nordea Bank Finland Plc (registrikood 1680235-8, asukoht Aleksanterinkatu 36, 00020 Helsinki, Soome), seaduslik esindaja Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Taago X (e-post taago.X @nordea.com) Kostja XXX(endise nimega X ) (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
28.01.2014
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Taago X
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX (endise nimega X ) põhinõue 22 465,99 (kakskümmend kaks tuhat nelisada kuuskümmend viis eurot ja 99 senti) eurot, intress 1 790,20 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend eurot ja 20 senti) eurot ja viivis 16 247,66 (kuusteist tuhat kakssada nelikümmend seitse eurot ja 66 senti) eurot Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXX (endise nimega X ) menetluskulud 90% ulatuses Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) kasuks ja ülejäänud osas jätta poolte endi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-13-33858 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.30.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX (edaspidi laenuleping), mille kohaselt andis hageja kostjale eluasemelaenu summas 51 129 eurot korteriomandi ostmiseks Soome Vabariigis. Laenulepingu punkti 6 kohaselt tagas laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist hüpoteek korteriomandile aadressil XXX , Tallinn (tl 8-9). Laenulepingule kohaldusid eraisiku laenulepingu üldtingimused (tl 28-31). 30.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu lisa (tl 10).
2.05.04.2007 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepinguga seati laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks korteriomandile aadressil XXX , Tallinn hüpoteek hageja kasuks (tl 17-20).
3.04.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja krediitkaardi lepingu nr XXX (edaspidi krediitkaardi leping), millega hageja võimaldas kostjal kasutada krediiti summas 2 556,46 eurot (tl 16). Krediitkaardi lepingule kohaldusid topeltneto krediitkaardi tingimused (tl 21).
4.Hageja ütles laenulepingu üles 04.11.2008 ja saatis selle kohta 06.11.2008 kostjale teate (tl 2223).
5.15.03.2012 võõrandati enampakkumise käigus laenulepingu tagatiseks olev korteriomand aadressil XXX , Tallinn hinnaga 35 300 eurot (tl 24-27 ja 34-36), millest kohtutäitur kandis hagejale 27 897,55 eurot (tl 61). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 26 833,01 eurot, intressid 1 790 eurot, viivised 16 247,66 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 82 lg 7, § 94 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 2
7.Hageja märgib, et: • kostja ei täitnud laenulepingust ja krediitkaardi lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja laenulepingu üles 04.11.2008 ja krediitkaardi lepingu 06.11.2008; • laenulepingust tulenev põhinõue on 22 465,99 eurot, intressinõue 1 790,20 eurot ja viivisenõue 16 247,66 eurot; • krediitkaardi lepingust tulenev nõue on 4 367,02 eurot; • nõuded ei ole aegunud. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on aegunud.
2-13-33858 Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
10.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Juhindudes TsMS §-st 410 lahendab kohus hageja taotlusel asja sisuliselt.
11.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
14.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 30.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX , mille kohaselt andis hageja kostjale eluasemelaenu summas 51 129 eurot korteriomandi ostmiseks Soome Vabariigis. Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt oli kostjal kohustus maksta hagejale tagasi laenu põhisumma ja intresse 360 järjestikuse osamaksena iga kuu 29. kuupäeval. Laenulepingu punkti 6 kohaselt tagas laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist hüpoteek korteriomandile aadressil XXX , Tallinn (tl 8-9). Laenulepingule kohaldusid eraisiku laenulepingu üldtingimused (tl 28-31). 30.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu lisa (tl 10). 05.04.2007 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepinguga seati laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks korteriomandile aadressil XXX , Tallinn hüpoteek hageja kasuks (tl 17-20). 04.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja krediitkaardi lepingu nr XXX , millega hageja võimaldas kostjal kasutada krediiti summas 2 556,46 eurot (tl 16). Krediitkaardi lepingule kohaldusid topeltneto krediitkaardi tingimused (tl 21). Hageja ütles laenulepingu üles 04.11.2008 ja saatis selle kohta 06.11.2008 kostjale teate (tl 22-23). 15.03.2012 võõrandati enampakkumise käigus laenulepingu tagatiseks olev korteriomand aadressil XXX , Tallinn hinnaga 35 300 eurot (tl 24-27 ja 34-36), millest kohtutäitur kandis hagejale 27 897,55 eurot (tl 61).
15.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja laenulepingust ja krediitkaardi lepingust tulenev nõue on aegunud ja kas kostja vabaneb kohustusest tagastada hagejale saadu.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumise osas. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole
2-13-33858 sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Esiteks annab kohus hinnangu sellele, kas laenulepingust tulenev nõue on aegunud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ütles laenulepingu ennetähtaegselt üles alates 04.11.2008 (tl 23). Riigikohus on 22.02.2011 lahendis 3-2-1-153-10 leidnud, et laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude puhul ei ole tegemist korduva kohustusega, mistõttu selline nõue aegub TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega muutus kogu laenulepingust tulenev hageja nõue sissenõutavaks 04.11.2008 ning oleks aegunud 04.11.2011. Puudub vaidlus, et hageja esitas 23.01.2009 täitmisavalduse kohtutäiturile laenulepingust tuleneva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 19 mõistes käesolevas tsiviilasjas on 05.04.2007 notariaalne leping „Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ (tl 17-20). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-153-10 punkt 13 kohaselt: „Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 järgi 30 aastat täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kolleegiumi arvates tähendab hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. See tähendab sisuliselt, et kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel saab hüpoteegipidaja pöörduda avaldusega täitemenetluse alustamiseks TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 alusel 30 a jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. See regulatsioon piirab hüpoteegi puhul ajaliselt ka TsÜS § 1451 lg 1 järgset pandipidaja õigust rahuldada oma põhivõla nõue panditud eseme arvel pärast nõude aegumist. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine.“ Seega tulenevalt TsÜS § 159 lg-st 1 hageja nõude aegumine katkes ja algas uuesti alates 23.01.2009, s.o. täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Laenulepingu tagatiseks olev korteriomand müüdi 15.03.2012 (tl 24-27). Kohtutäitur kandis hagejale 05.04.2012 täitemenetluses saadud summast 27 897,55 eurot (tl 61), mille arvelt vähendas hageja kostja võlgnevust. Kohus leiab, et hageja ei olnud kohustatud enne täitemenetluse lõppemist laenulepingust tuleneva nõudega kohtusse pöörduma. Enne tagatiseks oleva korteriomandi realiseerimist ei olnud selge, kui suures ulatuses saab hageja nõue korteriomandi müügist saadud raha arvelt rahuldatud ning kui suur on hageja nõue kostja vastu. Juhul kui rahuldatud oleks saanud kogu nõue, puudunuks hagejal vajadus hagi esitada. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks olukorda, kus isik peab aegumistähtaja vältimiseks esitama hagi kohtusse, teadmata kas ning kui suures ulatuses paralleelselt läbiviidava täitemenetluse raames saab tema nõue rahuldatud. Vastupidine seisukoht ei teeni menetlusökonoomia eesmärki ning põhjustaks menetlusosalistele täiendavaid menetluskulusid. Hageja esitas hagi kohtusse 17.07.2013, so vähem kui poolteist aastat pärast tagatiseks oleva korteriomandi realiseerimist. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtusse pöördumisega ebamõistlikult viivitanud ning hageja laenulepingust tulenev nõue ei ole aegunud. Teiseks annab kohus hinnangu sellele, kas hageja krediitkaardi lepingust tulenev nõue on aegunud. Puudub vaidlus, et hageja ütles krediitkaardi lepingu üles 06.11.2008 (tl 23). Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 06.11.2008 ning oleks aegunud juhindudes TsÜS § 146 lg-st 1 ja § 147 lg-st 1 kolme aasta möödumisel, so 06.11.2011. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Krediitkaardi lepingu üldtingimuste punktidest 4 ja
2-13-33858 5 tulenevalt oli kostja kohustus oma arveldusarvet krediteerida selliselt, et hagejal oleks võimalus debiteerida kostja kontolt krediitkaardi lepingu järgseid intresse, limiiditasu ning muid makseid igakuiselt (tl 21). Kohus nõustub kostjaga, et nõude tunnustamiseks ei saa pidada 19.05.2009 ja 10.06.2009 (tl 56) kolmanda isiku poolt rahaliste ülekannete teostamist kostja deebetkontole. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub lisaks, et kostja on teinud ise 06.07.2009 sularaha sissemakse summas 3 000 krooni (tl 56). Kohus leiab, et kostja poolt 06.07.2009 oma arveldusarvele sularaha sissemakse tegemine on nõude tunnustamine TsÜS § 158 lg 2 mõistes. Kostja krediteeris sularaha sissemaksega oma arveldusarvet, mille tulemusel oli hagejal võimalik krediitkaardi lepingust tulenevaid nõudeid debiteerida. Seega juhindudes TsÜS § 158 lg-st 1 ja 2 krediitkaardi lepingust tulenev nõude aegumine katkes ja algas uuesti 06.07.2009. Juhindudes TsÜS § 146 lg-st 1 ja § 147 lg-st 1 saabus aegumistähtaeg seega 06.07.2012. Hageja esitas krediitkaardi lepingust tuleneva nõude kohtusse 17.07.2013. Seega oli hageja nõue kohtusse esitamise hetkeks aegunud. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja krediitkaardi lepingust tulenev nõue summas 4 367,02 eurot nõude aegumise tõttu rahuldamata. Kuna krediitkaardi lepingust tulenev nõue jääb rahuldamata aegumise tõttu, siis puudub vajadus krediitkaardi lepinguga seonduvatele arvetele anda hinnangut (tl 53-54).
17.Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal laenu tagastamise ja intresside maksmise kohustus. Puudub vaidlus, et kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja laenulepingu üles 06.11.2008 (tl 23). Laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi müügist saadud summa, so 27 897,55 euro arvelt tasus hageja tema poolt tehtud kulutused tagatise müügile (tl 32) ja kindlustuspoliisi võla (tl 57-58 ja 63-64) ning vähendas laenulepingu põhiosa võlgnevust kokku 26 106,61 euro võrra. Hageja arvestuse kohaselt pärast korteriomandi müügist saadud tulu mahaarvamist jäi kostja võlgnevuseks põhinõude osas 22 465,99 eurot ja intresside osas 1 790,20 eurot (tl 51-52). Kostja ei ole hageja poolt toodud arvestuskäigule vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta oleks teinud suuremas ulatuses laenu tagasimakseid, kui hageja poolt näidatud tabelis (tl 51-52). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhi- ja intressinõude osas põhjendatud ja hagi kuulub selles osas rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele laenulepingust tulenev põhinõue 22 465,99 eurot ja intressid 1 790,20 eurot.
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Enne 15.04.2013 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud protsent seitse protsenti aastas. Laenulepingu üldtingimuste § 3 lg 6 kohaselt laenu tagasimaksega viivitamise, samuti seoses laenusaaja võlgnevuse sissenõudmisega või lepingust tuleneva panga muu õiguse teostamisega panga poolt kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab laenusaaja pangale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt hinnakirjas toodud määrale (tl 28). Hageja on arvestanud viivist seadusjärgse viivisemäära järgi seisuga 30.04.2013 summas 16 247,66 eurot (tl 51-52). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles laenukohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega, mis tulenes ka laenulepingu üldtingimuste § 3 lg-st 6.
19.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhinõude 22 465,99 eurot, intressi 1 790,20 eurot ja viivised 16 247,66 eurot. Menetluskulud
2-13-33858
20.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.