Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega, menetlusse võtmise määrus ning nimetatud dokumentide tõlked kätte toimetatud allkirja vastu. Kuivõrd väljastusteatel puudub kuupäev, arvestas kohus kostja vastuse tähtaega alates viimasest väljastusteatel oleva postitempli kuupäevast 26.01.2014. Kostja hagiavaldusele vastust esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus istungit pidamata hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega kui kostja hagile ei vasta. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS 448 lg 3 kohaselt võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga, kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kirjeldava ja põhjendava osaga, kuna otsus kuulub täitmisele väljaspool Eesti Vabariik. Vaidlustatud ei ole asjaolud, et hageja laenas kostjale 120 000 eurot, mille kostja kohustus tagastama 29.12.2009. Pooled on kaks korda pikendanud laenu tagastamise tähtaega. Vaatamata hageja nõudmistele ei ole kostja laenu tagastanud. Lepingus on pooled kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi kohtus. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Poolte vaheline võlasuhe vastab laenulepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingus kokku leppinud intressimääras 7% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud hagejaga laenulepingu sõlmimist, laenu saamist hagis märgitud summas ja tingimustel ega laenu sissenõutavaks muutumist ja võlgnevusse jäämist, kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt alates 22.05.2013 0,024% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd hagi on esitatud kohtule 05.07.2013, mõistab kohus viivise välja protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest, s.o 05.07.2013. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja võlgnevuse summas 158 160 eurot, millest põhivõlgnevus 120 000 eurot, intress 25 200 eurot ja viivis seisuga 21.05.2013 12 960 eurot. Samuti mõistab kohus välja viivise 0,024% päevas põhivõlgnevuselt 120 000 eurot alates 05.07.2013 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2 346,73 eurot, mis seisneb hagi esitamisel tasutud riigilõivus 1 600 eurot, õigusabi kuludes summas 604,30 eurot ja dokumentide tõlkekulud summas 142,43 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukuludes ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu mh tõlgikulu. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuludokumendid on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kantud menetluskulud põhjendatud, vajalikud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Lepingulise esindaja tasu ei ületa Vabariigi Valitsuse kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära (antud juhul 23 320 eurot). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Allkirjastatud digitaalselt Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.