XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse, intresside, viivise nõudes 9378,89 €
Hind
Menetlusosalised
Hageja: XXXOÜ (XXX, XXX), lepingulised esindaja vandeadvokaat Taivo Saks, Alar Salu Kostja:XXXOÜ XXX, XXX=, esindaja juhatuse liige XXXja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu põhiõla saamiseks kokku 8555,98 €, intressi saamiseks 20,61€, viivise saamiseks 729,75€, ja alates 16.02.2013 edaspidise viivise 7,75% saamiseks võlalt 8555,98€ kuni otsuse täitmiseni.
2.Jätta XXXOÜ ja XXXOÜ menetluskulud XXX OÜ kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue
1.Hageja kavatses taotleda XXX(edaspidi XXX) toetust. Selleks pöördus ta kostja poole, kes tutvustas ennast XXX-lt toetuste saamise asjatundjana ja väitis, et kõik tema koostatud taotlused on saanud XXX-s positiivse vastuse. Pooled leppisid suuliselt kokku, et kostja koostab hagejale tootearenduse toetuse saamiseks vajaliku projekti ning valmistab selle raames ette vajalikud dokumendid, samuti leppisid pooled kokku, et projekt peab saavutama XXX-ist toetuse saamiseks positiivse otsuse. Peale XXX-lt toetuse andmise kohta positiivse otsuse saamist pidi hageja kostjale tema töö eest tasu välja maksma.
2.Hageja tasus kostjale ettemaksu 7680 eurot. Peale hagejalt raha saamist muutis kostja meelt ja soovis taganeda lubadusest, et ta peab saavutama toetuse saamiseks positiivse otsuse. Lepingu kirjaliku vormistamiseni pooled ei jõudnud, kuna hageja polnud sellise ettepanekuga nõus. Kirjalikus lepingudokumendis püüdis kostja poolte kokkulepet muuta selliselt, et tema tulemuse eest ei vastutaks ja et kokkulepitud summa hõlmaks üksnes osa koostatavast projektist. 20.03.2012 saatis kostja hagejale pakkumuse. Selle kohaselt pidi toetuse saamiseks vajaliku materjali koostamine võtma 1 kalendrikuu. 21.03.2012 saatis kostja hagejale ettemaksuarve maksetähtajaga 23.03.2012. Ajavahemikul 21.03.201226.03.2012 pidasid pooled läbirääkimisi, mille tulemusena lepiti suuliselt kokku, et õigus tasule tekib kostjal ainult peale XXX-lt kostja poolt koostatud dokumentide alusel toetuse andmise kohta positiivse otsuse saamist. Selline kokkulepe vastab töövõtulepingu tunnustele. Kokkulepet kinnitab ka hageja 29.06.2012 e-kiri kostjale sõnastusega „I will pay you when XXX has accepted our project as we have agreed“, mis tähendab „kooskõlas meie kokkuleppega ma maksan teile peale seda, kui XXX aktsepteerib meie projekti“). 26.03.2012 toimus poolte kokkusaamine, kus kinnitati suuliselt kokkulepe, et õigus tasule tekib kostjal ainult peale kostja poolt koostatud dokumentide alusel rahastamise otsuse saamist. 26.03.2012 hageja tegi kostjale ettemaksu kokkulepitud ulatuses. Peale 26.03.2012 makse saamist hakkas kostja moonutama saavutatud suulist kokkulepet jätta vastutuse tulemuse eest välja. 14.06.2012 edastas kostja tema poolt koostatud materjalid hagejale. Hageja edastas kostjalt saadud materjalid XXX-le ning 18.06.2012 selgus, et kostja poolt koostatud materjalid polnud komplektsed ja sisaldasid hulgaliselt vigu, milletõttu polnud nende põhjal võimalik toetust saada. Hageja teatas koheselt nimetatud puudustest nende kõrvaldamiseks. Lisaks edastas need kostjale ka XXX töötaja. Kostja ei ole puudusi kõrvaldama asunud.
3.27.06.2012 nõudis kostja, ähvardades avaldada andmed hagejast kui võlglasest maksehäireregistris. 29.06.2012 hageja lõpetas lepingu kostjaga, teatades sellest e-posti teel („We are working without your help“ - „Meie töötame ilma sinu abita“. Selle e-kirja
tähendust selgitati kostjale ka suuliselt.
4.Kolme kuu möödudes töövõtulepingu sõlmimisest saatis kostja hagejale arve summale 875,98 eurot väidetavate tõlketööde eest. Hageja soovis osundatud arve ja selle aluseks olevate töödega tutvuda, kuna kahtlustas, et sellises mahus ei ole tõlketöid tellitud. Kostja selle arvega tutvuda ei võimaldanud. Kostja hirmutas hagejat erinevat tagajärgedega, muuhulgas, et projekti venimise tõttu võib toetuse saamine osutuda võimatuks ning et tuleks keskenduda hoopis muudele asjadele, kui tõlketöö mahule. Hageja andis sellele survele järele ja nii jäigi tal tõlkearvega tutvumata. Samas mingit eelnevat kokkulepet tõlkimisteenuse eest tasumiseks pooltel ei olnud. Hageja tasus selle summa 05. juunil 2012.a üksnes seetõttu, et projektiga edasi minna.
5.XXX töötaja saatis terve nimekirja kostja koostatud dokumentides leitud puudustest. Hageja nõudis kostjalt nende puuduste kõrvaldamist, kuid kostja, nähes, et talle tema pooliku töö eest raha välja ei maksta, kaotas töö vastu huvi ning soovitas tal endal materjalides ilmnenud puudused ära parandada, täiendada ja iseseisvalt XXX-le esitada. Nõudes tasu maksmist, märkis kostja, et edastab AS-le XXX andmed hageja väidetavatest maksehäiretest, mis seadus ohtu hageja majandustegevuse ja projektiga taotletava eesmärgi saavutamise. Peale sellist kostjapoolset käitumist lõpetas hageja kostjaga koostöö ja teatas, et koostab ja esitab projekti ise. Kostjaga koostöö jätkamine muutus võimatuks mh ka peale seda, kui kostja, tegutsedes hageja huvides ja omades juurdepääsu hageja ärisaladustele, hakkas ähvardama hagejat selliste tõele mittevastavate andmete levitamisega, mis võisid ohustada oluliselt hageja edasist majandustegevust ja projektiga taotletavat eesmärki. Hagejalt ei võinud hea usu põhimõttest tulenevalt oodata, et ta jätkaks koostööd taolise äripartneriga. Seega tekkis hagejal suhete lõpetamise õigus ka sel põhjusel.
6.Hageja taganes kostjaga sõlmitud töövõtulepingust 28. juunil 2012 teatades, et koostab ja esitab projekti ilma kostja abita ja selgitades kostjale täiendavalt selle kirja tähendust ka suuliselt. Hageja palub tagastada ettemaksu 7 680 eurot, kuna õigust tasule ei ole kostjal tekkinud: esiteks kostja ei ole saavutanud kokkulepitud tulemust, kuna ta jättis oma töö pooleli ja teiseks, ka selles ulatuses, milles ta projekti koostas, ei sobinud tema töö selleks otstarbeks, milleks hageja seda vajas.
7.Poolte vahel oli töövõtuleping: tellitud töö seisnes XXX-i poolt aktsepteeritava projekti koostamises, mis oli piiritletud üks kalendrikuuga. Kostja ei ole kokkulepitud tulemust saavutanud, sest XXX ei aktsepteerinud kostja koostatud projekti ja hageja oli sunnitud selle ise ümber kirjutama. Kostja töö selles osas, milles ta selle tegi, ei sobinud hageja soovitud toetuse saamiseks ega vastanud VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt lepingutingimustele.
8.Mis puutub tõlke arve tasumisse, siis selle summa maksis hageja kostjale täiesti alusetult.
9.Hageja ja kostja vahel mingisugust kokkulepet, et hageja peaks lisaks kokkulepitud summale veel mingeid täiendavaid kulusid kandma. Hageja maksis tõlkekulu arve üksnes sellel põhjusel, et asjaga kiiresti edasi liikuda ja taotlus XXX-ile sisse anda. Hagejal on
õigus see raha tagasi saada.
10.Seega peab kostja tagastama nii ettemaksuna saadud 7680 eurot kui 875,98 eurot tõlkearve eest ja maksma nendelt summadelt intressi kuni lepingust taganemiseni 28. juunil 2012 Projekti koostamise ettemaksu sai kostja kätte 26. märtsil 2012.a ja väidetava tõlketeenuse summa 05. juunil 2012.a siis nõuab hageja intressi alates nendest kuupäevadest. Lisaks intressile nõuab hageja tagastamata summadelt seadusjärgset viivist alates lepingust taganemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. 2012. aastal seadusjärgne intressimäär oli 1 %. 2013. aasta esimesel poolel on seadusjärgne intressimäär 0,75 %. Seadusjärgse viivise määr on 7% + seadusjärgne intressimäär.
11.Hageja nõue moodustub järgmistest nõuetest: põhinõue on koos tõlkearvega kokku 8 555,98 eurot, intress 26.03.2012 saadud summalt on 20,05 eurot, arvestatakse ajavahemiku 26.03.2012-29.06.2012 eest (7680 / 360 x 94 päeva x 1% = 20,05), intress 5.06.2012 saadud summalt on 0,56 eurot, 5.06.2012-29.06.2012 eest (875,98 / 360 x 23 päeva x 1% = 0,56), viivis põhinõude summalt alates 30.06.2012 kuni 31.12.2012 on 353,65 eurot (8555,98 / 360 x 186 päeva x 8% = 353,65), viivis põhinõude summalt alates 1.01.2013 kuni 29.07.2013 on 376,1 eurot ( 8555,98 / 360 x 211 päeva x 7,75% = 376,1), intress kokku on 20, 61 eurot ja viivis kokku on 439,21 eurot, jooksev viivis 7,75% aastas põhinõude summalt 8 555,98 eurot alates 16.02.2013 kuni kohustuse täitmiseni.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse kokku summas 8 555,98 eurot, intress 20, 61 eurot, viivis 729,75 eurot, viivis edasiulatuvalt 7,75% aastas põhinõude summalt 8 555,98 eurot, alates 16.02.2013 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda (nõude täpsustus 29.07.13, I kd 111jj). Kostja vastuväited hagile
13.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Arve tasumise nõudmine ei ole raha väljapressimine ega ähvardus, selline arusaam on üllatuslik. Meeldetuletust tasumata arve kohta, ei saa käsitleda eelpool nimetatud tegevusena, ka mitte hirmutamisena.
15.Kostja XXXOÜ on reklaami ja turunduse valdkonnas tegutsev äriühing, kes mh osutab turundusalase nõustamise ja projektide koostamisel kaasabi osutamise teenust, eesmärgiga lihtsustada ettevõtetel erinevate meetmete raames ettenähtud toetuste saamist selleks otstarbeks asutatud institutsioonidest.
16.Hageja pöördus kostja poole kavatsusega taotleda XXX(edaspidi XXX) toetust ning vajas selleks kostja poolt osutatavat teenust. Pooled kohtusid mitu korda. Pakkumuse edastas kostja kirjalikult hageja seaduslikule esindajale 20.03.2012. Järgneval päeval, so 21.03.2012, palus hageja kontaktisik edastada kostjale ettemaksuarve, et tasuda pakkumuses märgitud ettemaks 6400 eurot. Vastavalt arvele nr 2012210 loovutas hageja
(arvel on mh viide 20.03.2012 saadetud pakkumusele) kostjale nõude panga vastu summas 7680 eurot, st tasus pakkumuses kokku lepitud ettemaksu 6400 eurot, millele lisandus lepingu kohaselt käibemaks 20%. Seega jõuti lepingu tingimustes kokkuleppele jõutud ja kostja asus teenust osutama
17.Teenuse osutamine seisnes, nähtub pakkumusest on muuhulgas: 1) kliendile toetuse tutvustamine, 2) ettevõtte ja taotletava toetuse sobivuse kontroll / eeldus projekti koostamiseks, 3) käsunduslepingusõlmimine kliendiga, 4) alginformatsiooni saamiseks küsimustiku edastamine kliendile, 5) kliendi tagasiinfo sisuline kontroll / täiendavate küsimuste edastamine kliendile, 6) kliendi tagasiinfo sisuline kontroll / täiendavate küsimuste edastamine, 7) jooksva lisainformatsiooni hankimine / kliendikohtumised, ekirjavahetus, 8) toetuse materjalide koostamine, 9) koostatud taotluse materjalide läbivaatamine kliendiga ja 10) taotluse komplekteerimine ja üleandmine XXX-i. Pakkumuselt nähtuvalt on teenuse hinnaks 9587 eurot, millest ettemaksu korras kuulub tasumisele 6400 €, ja projekti üleandmisel 3187 €. Lepingu kohaselt pidi peale nimetatud teenuste osutamist muutuma sissenõutavaks ka pakkumuses kokku lepitud tasu summas 3187 eurot, st koostatud materjalide üleandmisel XXX-i.
18.Teenuse osutamiseks vajaminevate algmaterjalide edastamine hageja poolt kulges vaevaliselt, mh palus hageja osa materjalidest tõlkida ning seda nii eesti keelest inglise keelde kui ka vastupidi. Pärast hagejalt vajalike algmaterjalide ja –informatsiooni saamist asus kostja koheselt koostama taotluse esitamiseks vajalikku materjalide komplekti ja osutama kokkulepitud teenust, mis olid loetletud kostja pakkumuses.
19.Kostja lõpetas vajaliku materjalide komplekti koostamise 04.06.2012, informeerides sellest ka hagejat 04.06.2012 e-kirjaga ja märkis et puuduvad hageja poolsed tabelid, see tähendab arendustoote väljatöötamise ülesannetega seonduvate kulude loetelu ja selgitus, kellele, mille eest ja mis summas tasutakse ning kui palju aega kulub tegevusteks. Lisaks selgitas, et kui kostja saab kõnesolevad materjalid, siis saab need tabelites olevad andmed kanda ka tekstiosadesse. 14.06.2012 andis kostja materjalide komplekti hagejale üle. Kostja kinnitas nimetatud e-mailis ka, et sellega üle koostatud materjalide komplekti, mis vastab XXX-i poolt kehtestatud tingimustele ja määrusele, mis on kooskõlas hagejale 20.03.2012 edastatud pakkumusega . Ühtlasi edastas kostja hagejale arve nr 2012225 teise osamakse tasumiseks, mille suuruseks oli vastavalt 20.03.2012 pakkumusele 3187 eurot + käibemaks, mille hageja jättis vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasumata. Hageja ei ole vaevunud kirjeldama kirjades, milles on juttu tasu maksmisest, millised puudused on töös. Kostja pidi omal initsiatiivil uurima, kas tema poolt koostatud materjalide komplektis esineb mingeid sisulisi puudusi ja edastades kõik materjalid uuesti XXX-i ettevõtluskonsultant Terje Paile 30.07.2012 e-kirjaga (lisa 7). E-kirjas palus kostja XXX-lt kinnitust, kas materjalid vastavad meetme tingimustele ja määrusele.
20.XXX-i ettevõtluskonsultandi XXX01.08.2012 e-kirja teel saadud vastuse kohaselt (lisa 7) on selles komplektis olemas kõik vajalikud materjalid tootmisettevõtete arendustoetuse taotlemiseks. Puuduvad ainult hinnapakkumised teenusele, materjalidele, seadmetele, mille maksumus ületab 6400 eurot ja 2011 auditeeritud majandusaasta aruanne. Ühtlasi
teavitas konsultant kostjat, et ta on hagejale 18.06.2012 edastanud mõned täpsustavad küsimused, millele hageja ei vastanud. Seega on puudusteks materjalide koostamisel eelkõige hageja poolne dokumentide esitamata jätmine, mis on oma olemuselt sellised, mis on tingitud eeskätt hagejast endast ning neid saab kõrvaldada hageja ise. Lisaks teavitas konsultant kostjat nimetatud e-kirjas et tegemist on eelnõustamisega, mille eesmärgiks ongi juba menetluse algfaasis tavapäraselt juhtida tähelepanu võimalikele vigadele taotluses või muudes asjakohastes dokumentides.
21.28.06.2012 e-kirjas kinnitab hageja, et tal on teenuse osutamise lepingust tulenev tasu maksmise kohustus: “Järelejäänud 3800 eurot maksan siis, kui XXX on meie projekti aktsepteerinud.” Lisaks on märgitud, et kui kostja peaks veel saatma meeldetuletusi tasumata arve kohta, siis ei täida hageja oma teenuse osutamise lepingust tulenevat kohustust kohtuväliselt. Nimetatud e-kirja lõpuosas sulgudes on lisatud: “/.../ me töötame selle kallal ilma sinu abita”. Lähtuvalt eelnevast jäi kostja äraootavale seisukohale tasu maksmise osas. Kohtuväliselt on hageja keeldunud kostjaga suhtlema, kostja on pidanud asjaolude väljaselgitamiseks omal initsiatiivil uurima, sh suhtlema XXX-i ettevõtluskonsultandiga Kostja on pakkunud korduvalt kaasabi, seda mh põhjusel, et kiirendada teise osamakse laekumist.
22.Poolte vahel on käsundusleping, mitte töövõtuleping, ning kostja on lepingus kokkulepitud kohustuse kohaselt täitnud, tegemist pole olulise lepingulise kohustuse rikkumisega. Poolte vahel sõlmitud teenuste osutamise lepingust ei saa taganeda, st ei teki ka tagasitäitmise kohustust. Nõude aluseks olevaid materiaalseid ja formaalseid eeldusi pole täidetud. Tõlke arvet ei ole maksnud hageja kostjale alusetult, st üleantut ei saa tagasi nõuda soorituskonditsiooni alusel. soorituskonditsiooni kohaldamise välistab nii leping kui kas asjaolu, et kostja ei ole alusetult rikastunud hageja arvel. Kõrvalnõuded on alusetud.
23.Seega sõltus teenuse osutamise protsessi tulemus nii XXX-st kui ka hagejast endast, eelkõige hageja poolt esitatavatest algandmetest, mis oli kogu protsessi aluseks ja millest sõltub ka materjalide komplekti kvaliteet. Kostja teenus ei seisne seega ühelgi juhul ühes kindlas lõpptulemuses. Eelpool nähtuvast on see pikema perioodi vältel toimuv protsess, kus teenust osutatakse sisuliselt igapäevaselt, vähemalt 1 kuu vältel, st kliendi kohtumised, e-kirjad, telefonivestlused jne. Ka 14.06.2012 e-kirjast nähtuvalt on kliendile edastatud materjalide komplektis Tootearenduse äriplaan; XXXCV; XXX CV; XXX CV;XXX CV; XXX CV;-Rahavoogude prognoosid; üügiprognoos; Kasumiaruanne ja bilanss;-Tootearenduse projektiplaan; OÜ XXXpõhistruktuur; Patent madratsile; Patent tekile; Patent padjale; E-smart voodi detailspetsifikatsioon; Tootmisettevõtte arendustoetuse taotlusvorm XXXOÜ.
24.Hageja ei ole kehtivalt lepingust taganenud, st täidetud pole taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ning ei saa nõuda lepingu aluse üleantu tagastamist.
25.Hüpoteetiliselt olukorras, kui asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmitud teenuste osutamise leping vastab töövõtulepingu tunnustele, siis tuleb tulemuse all mõista
materjalide komplekti, mis vastab XXX-i poolt kehtestatud meetme tingimustele ja määrusele. Kostja on seisukohal, et on oma kohustuse täitnud, kostja ei vastuta kohustuse rikkumise eest, tegemist ei ole olulise lepingulise kohustuse rikkumisega, lepingule mittevastavust pole piisavalt täpselt kirjeldatud, 28.06.2012 saadetud e-kirjas ei sisaldu tahteavaldus lepingust taganemiseks, seda pole ka hagiavalduses, st hageja pole lepingust taganenud mõistliku aja jooksul. Taganemise materiaalseid ja formaalseid eelduseid pole täidetud.
26.Saavutatud kokkuleppe sisuks oleks sellisel juhul 20.03.2012 pakkumuses kirjeldatud teenuste osutamine. Lepingu kohaselt tulemuse saavutamine, on pakkumuses sätestatud seotud projekti üleandmisega XXX-le, mitte asjaoluga, kas projekt kunagi tulevikus XXX-i poolt positiivse rahastamisotsuse saab. Ühelgi juhul ei ole kokkulepitud tulemuseks XXX-i poolt reaalse toetuse määramine.
27.14.06.2012 andis kostja materjalid hagejale üle ning hageja on need saatnud XXX-ile 15.06.2012. XXX-i konsultant on kinnitanud, et materjalide komplekt vastab meetme määrusele ja tingimustele. XXX-i ettevõtluskonsultant XXX teatas, et esitatud komplektis on peaaegu kõik vajalikud materjalid olemas TOOTMISETTEVÕTTELE ARENDUSTOETUSE taotlemiseks, kuid puuduvad ainult hinnapakkumised teenustele, materjalidele, seadmetele, mille maksumus ületab 6400 eurot ja 2011 a. auditeeritud majandusaasta aruanne. Seega pole tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega VÕS § 642 lg 2 p 2 mõttes, nimetatud puuduste näol, sest töö vastab otstarbele, milleks tellija seda vajas, st kokkuleppe puudumisel peab tehtud töö vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 76 lg 1 ja 3.
28.Isegi kui töövõtja oleks rikkunud lepingulist kohustust, ei ole töövõtja vastutus absoluutne. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja, kus töövõtulepingu alusel tehtud töö mittevastavus lepingutingimustele on põhjustatud tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. 20.03.2012 pakkumuse kohaselt oli hagejal kohustus esitada algmaterjalid, kuigi seda ei ole täpsustatud, siis eelduslikult täielikud ja tõesed.
29.Lepingus oli kokku lepitud, et teenuse teostus kostja poolt toimub 1 kuu jooksul algmaterjalide saabumisest. Ka 04.06.2012 ei olnud hageja edastanud kõiki algmaterjale. Kostja andis materjalide komplekti üle 14.06.2012 ning see vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile. 18.06.2012 on XXX-i ettevõtluskonsultant juba ka küsinud täiendavaid küsimusi ja teinud parandusettepanekuid. Arusaamatuks jääb sellisel juhul, kuidas saab seisneda oluline lepingulise kohustuse rikkumine selles, et materjalide komplekt pole XXX-i edastamiseks valminud tähtaegselt ning miks on hageja seisukohal, et kostja ei saanud hakkama. Ning millisest hetkest hakkas kulgema täiendav tähtaeg täitmiseks, st millal teatas hageja puudustele, mida ta kirjeldas piisavalt täpselt VÕS § 644 lg 1 ja lg 2. Täiendav tähtaeg lepingulise kohustuse täitmiseks ei hakka kulgema lepingu sõlmimise hetkest.
30.Kostja esitas tasunõude tavapärases majanduskäibes edastatava võlgnevuse teatisega ja ei näe seal mingisugust seost ärisaladustega, millele kostjal väidetavalt ligipääs oli.
31.28.06.2012 hageja poolt kostjale saadetud inglise keelses e-kirja sisalduv ei ole lepingust taganemise avaldus. Isegi kui täidetud oleks taganemise materiaalsed eeldused ei ole hageja lepingust kehtivalt taganenud, st hageja pole järginud taganemise formaalset korda. Kohtu põhjendused
32.Poolte vahel on vaidlus selle üle, millise lepingu nad sõlmisid ning kas leping on lõppenud ning kui on lõppenud, siis millise hageja poolse tahteavaldusega on see lõppenud ja kas selleks oli alus. Esmalt vaatleb kohus, millise lepingu pooled sõlmisid (käsund või töövõtuleping)
33.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Oma olemuselt on käsund suunatud nn asjaajamisele ning töövõtuleping tulemusele.
34.VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamse teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled saavutasid kokkuleppe. VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
35.Hageja väitis, et pooltevaheline leping oli sõlmitud tulemusele, milleks oli XXX-i poolt aktsepteeritava projekti koostamine (tähtaega 1 kuu) ja kostja poolt koostatud dokumentide alusel on XXX –i poolt positiivse rahastamisotsuse tegemine. Kostja väitis, et pooltevaheline leping oli suunatud teenuse osutamisele kuid mitte XXX-i poolt positiivse rahalise otsuse tegemisele.
36.Kohtus ülekuulatud hageja tunnistaja XXX ütlustest (II kd, lk 43-47 prot. jätk 03.02.14) nähtuvalt lubas kostja seadluslik esindaja XXX võtta töösse vaid projekte, mis saavad rahastuse. Ütlustest nähtuvalt pidi hageja maksma kostjale 6400 eurot enne kui kostja hakkab projekti kirjutama ja ülejäänud 3000 € siis kui XXX-st tuleb positiivse vastus. Ütluste kohaselt oli see hageja jaoks loogiline, et viimane 3000 eurot makstakse siis, kui tuleb positiivne tulem. Ütluste kohaselt andis hageja juht XXXsellekohase nõusoleku. Läbirääkimised toimusid 2012.a. jaanuaris, kokkuleppele jõuti märtsis. Tunnistaja ütluste kohaselt seda tingimust, et ülejäänud 3187€ makstakse siis, kui tuleb XXX-st positiivne tulem, pakkumises (pakkumine ise I kd, t/l, lk 54) endas, mida kohus avaldas ka
tunnistajale, polnud. Tunnistaja ütles, et usaldas kostjat, kostja lubas suuliselt, et tema projektid saavad positiivse lahendi, pooled suhtlesid tihti ja kõiki polnud võimalik kirja panna.
37.Kostja seadusliku esindaja XXXvande all antud seletuste (II kd lk 22-27, 39-41) kohaselt oli tal kontakt hagejaga 2011, kui XXXpöördus kostja poole, et kostja kohtuks hageja juhiga. 2011. aasta lõpus pooled kohtusid ning hageja tundis huvi XXX-st saadavate erinevate toetuste kohta, millest üks oli arendustöötaja kaasamine ja teine 2013.a. kehtima hakanud tootmisettevõtte arendustoetus (edaspidi TEAT). Esimesest hageja loobus. 2012.a. pöördus XXXuuesti kostja poole ja oli huvitatud tootmisettevõtte arendustoetusest ning kui 05.03.12 pooled kohtusid, tutvustas ta TEAT-i tingimusi ja hageja oli hageja sellest huvitatud. Kostja lubas saata hagejale omapoolse pakkumise TEAT materjalide koostamiseks. Hinnapakkumise saatis 20.03.13. Ütluste kohaselt oli XXXpakkumist kinnitanud ning leidnud selle olevat sobiva. Ütluste kohaselt teeb otsuse TEAT-i saamiseks XXX ja see otsus põhineb 3 kriteeriumil (idee perspektiivikus, toote innovatiivsus, ettevõttest endast tulenev /organisatsiooni omavahendite ja töötajate võimekus, materjalid/). Tasust viimase osa pidi kostja saama siis, kui äri- ja projektiplaan on lisadega antud üle hagejale ja hageja on need andnud XXX-ile üle eelnõustamisstaadiumisse, mis oli kohustuslik. Kostja andis projekti hagejale üle 14.06.2012 ja järgmine päev esitas hageja need XXX-le. Seda, et 3178 € pidi saama kostja pärast seda, kui tuleb positiivne tulem XXX-st tuleb, ei olnud kokku lepitud. Ütluste kohaselt on kostja selgitanud, et ta ei saa garanteerida positiivset tulemit ning sellest pole juttu olnud.
38.Kohtule kostja esitatud pakkumusest 20.03.12 (I kd t/l 54) nähtub kostja pakutava teenuse sisu: 1) kliendile toetuse tutvustamine, 2) ettevõtte ja taotletava toetuse sobivuse kontroll / eeldus projekti koostamiseks, 3) käsunduslepingusõlmimine kliendiga, 4) alginformatsiooni saamiseks küsimustiku edastamine kliendile, 5) kliendi tagasiinfo sisuline kontroll / täiendavate küsimuste edastamine kliendile, 6) kliendi tagasiinfo sisuline kontroll / täiendavate küsimuste edastamine, 7) jooksva lisainformatsiooni hankimine /kliendikohtumised, e-kirjavahetus, 8) toetuse materjalide koostamine (eelnõustamisankeedi täitmine, äri ja projektiplaani koostamine, lisade koostamise nõustamine, taotlusvormi koostamine), 9) koostatud taotluse materjalide läbivaatamine kliendiga ja 10) taotluse komplekteerimine ja üleandmine XXX-i. Pakkumusest nähtuvalt on teenuse hinnaks 9587 eurot, millest ettemaksu korras kuulub tasumisele 6400 € ja projekti üleandmisel 3187 €.
39.Hageja poolt kohtule esitatud kostja 04.06.12 e-kirjast (I kd lk 13) nähtub, et kostja on viidanud tasu saamisel sellele, et ta ei soovi tasu saada enne kui projekt on valmis. Esitatud hageja e-kirjades 28.06.12, 29.06.12 (lk 19, II kd), nähtub, et hageja maksab, kui XXX on aktsepteerinud projekti nii nagu kokku lepiti ja et järeljäänud 3800 eurot maksab siis, kui XXX on projekti aktsepteerinud, kuna kostja on öelnud, et riski pole ja kõik projektid aktsepteeritakse XXX-s.
40.Hinnates omavahel hageja tunnistaja ütlusi kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega, leiab kohus, et need on need omavahel kooskõlas osas, et pooled sõlmisid lepingu 2012.a. märtsis selles, et kostja nõustab hagejat TEAT- i koostamisel, koostab toetuse materjalid, sj täidab eelnõustamise ankeedi, koostab äri- ja projektplaani, nõustab lisade koostamisel, koostab taotluse vormi, vaatab materjalid hagejaga läbi, komplekteerib need ja annab üle XXX-le, kuid lahknevad osas, et kostja tagab/garanteerib või vastutab selle eest, et projekt saab XXX-i poolt positiivne rahastamistoetuse.
41.Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli see hageja jaoks täiesti loomulik/loogiline, et ülejäänud 3800 eurot makstakse positiivse otsuse korral, mis tähendab seda, et töö oli suunatud positiivse tulemi saavutamisele, kuid ometi seda hagejale kõige loomulikumat ja tähtsamat tingimust ei kinnita mitte ükski hageja muu tõend. Seda ei kinnita hageja poolt kohtule esitatud kostja 04.06.12 e-kiri (I kd lk 13), sest sellest järeldub vastupidine: kostja ei soovi saada tasu enne kui projekt on valmis, kuid mitte see, et kostja ei soovi tasu saada, sest see sõltub XXX-i positiivsest tulemist. Ka hageja seadusliku esindaja ekiri, milles ta keeldub kostja 27.06.12 pretensioonile vastates maksmast ülejäänud 3800 eurot põhjusel, et kokkuleppe kohaselt makstakse see vaid positiivse tulemi korral, ei tõenda pooltevahelise sellise kokkuleppe olemasolu, et kostja on lubanud garanteerida XXX-ist positiivse tulemi saamise.
42.Hinnates eelviidatud pakkumuse 20.03.12 sisu, leiab kohus, et see kajastab kostjale osutatavaid teenuseid, mitte aga seda, et lisaks pakkumuses toodud teenustele, garanteerib kostja veel XXX-i-poolse positiivse lahendi. Vaidlus puudus selles, et hageja tasus kostjale pakkumuse kohase ettemaksu summas 7680 eurot (6400 eurot + km). Seega aktsepteeris ta 26.03.2012 kostja pakkumist ehk lepingut märgitud pakkumuses toodud tingimustel VÕS § 20 lg 1 järgi. Hageja väited, justkui oleks pärast kostja pakkumuse edastamist ja enne ettemaksu tasumist, toimunud veel pooltel mingid läbirääkimised, mille käigus lepiti suuliselt kokku, et õigus tasule tekib kostjal ainult peale XXX-ilt positiivse vastuse saamis, ei ole millegagi tõendatud. Ettemaksu tasumine ulatuses, mis ületab poolt lepingujärgset tasu, on küllalt suur. Ettemaksu tasumine vastab VÕS § 628 lg 5, mille järgi võib käsundisaaja enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjalt ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. Hinnates kogumis - ühtelangevaid hageja tunnistaja ütlusi, kostja vande alla antud seletusi, et hageja tundis huvi TEAT-i vastu huvi, - pakkumise sisu, - kostja vande alla antud seletusi osas, mille kohaselt teeb XXX otsuse mitme kriteeriumi alusel ja mis sõltub arenduse perspektiivikusest, toote innovaatilisusest, ettevõtte enda potentsiaalist, ehk hagejast, ideest ja turusituatsioonist mitte kostjast - asjaolu, et hageja tasus ettemaksu pärast pakkumise saamist, - seda, et pole tõendatud, et pooled oleksid pärast pakkumuse esitamist ja enne ettemaksu tasumist või muul ajal pidanud veel läbirääkimisi tingimuste üle, neid muutunud, täpsustanud,
leiab kohus, et pooled sõlmisid käsunduslepingu kostja pakkumuses 20.03.2012 toodud tingimustel VÕS § 619 järgi. Nii ei ole hageja väide, et poolte tahe oli olnud suunatud kostja poolt kohustuse võtmisele ja lubaduse andmisele XXX-i poolt positiivse tulemi saamiseks, tõendatud. Seega ei ole tõendatud hageja väited töövõtulepingule omase tulemuse saavutamisest VÕS § 635 lg 1 järgi. Järgnevalt vaatleb kohus seda, kas leping on lõppenud
43.VÕS § 186 p 5 alusel lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega ja p 6 järgi lepingu ülesütlemisega. Kohus kontrollib kohus, kas hageja on üldse teinud tahteavaldust, millest pidi vastaspool aru saama, et hageja ei soovi lepingu jätkamist/soovib lepingu lõpetamist, kuidas on võimalik kvalifitseerida lepingu lõpetamise taheavaldust ja kas selleks oli alus. Selleks, et lepingust kas taganeda või üles öelda, peab lepingu pool tegema teisele poolele vastavasisulise tahteavalduse VÕS § 188 lg 1, § 195 lg 1 järgi.
44.Kohtule esitatud hageja juhataja XXXe-kirjast kostjale 28.06.12 (I kd lk 19,20 tõlge ja inglisekeelne e-kiri) nähtub, et hageja on aru saanud, et kostja on asunud hagejat ähvardama ja laimama, lisaks nähtub, et makstud on 6400 eurot, et kostja kindlustas, et pole mingeid riske pole, et kõik projektid aktsepteerikatase XXX-s ja et järeljäänud raha 3800 € makstakse siis kui XXX on projekti aktsepteerinud, lisaks on märgitud, et on palju asju, mis on kostja poolt tehtud valesti ning et asja ei võeta vastu. Kirjas on sulgudes märgitud: „me töötame selle kallal ilma sinu abita“. Lisaks on märgitud, et kui kostja kavatseb oma ähvardused täide viia, siis ei sa mingit raha enne kui asi on kohtus ja nõuded on tõendatud.
45.Sellele eelneb pooltevaheline kirjavahetus. Hageja esitatud e- kirjavahetusest nähtuvalt on kostja märkinud 04.06.12, et projekt on valmis, palub tasu maksmist, kuid hageja leiab, et projekt ei ole valmis (vt I kd lk 12-13, e-kirjad 09.06.12). Kostja esitatud ekirjast hagejale 14.06.12 nähtub, on kostja esitas hagejale (I kd lk 59) TEAT-i saamiseks koostatud materjalid ning palub need saata XXX-ile ning lisaks on märkinud, et hageja peab lisama hinnapakkumised ja raamatupidaja peab märkima taotletava summa ning omafinantseeringu summa. 18.06.12 XXX-i konsultandi XXXe-kirjast (I kd lk 14) hagejale (XXX) nähtuvalt on XXXpalunud viia projekti sisse teatud parandused:7 märkust ja täpsustused, millest üks, so p3 nimetatu (hinnapakkumised) puudutab seda, millele oli kostja juhtinud oma 14.06.12 e-kirjas hageja tähelepanu. Kostja esitatud ekirjavahetusest hagejaga 19.06.12 (I kd lk 64-95) nähtub, et kostja on lisanud XXXkirjast tulenevad oma kommentaarid, on parandused nõus sisse viima, kuid enne tuleb tasu ära maksta. Hageja esitas kohtule kostja 27.06.12 tasunõude kirja (I kd l 18), milles kostja palub võla tasuda ning selle tasumata jätmise korral kavatseb informeerida AS-i XXX maksehäireregistrit hagejast kui võlgnejast koos sellest tulenevate tagajärgedega (alus teistel firmadel krediidiotsuste tegemisel, võla tasumata jätmisel info säilimine 7 aastat peale võla tasumist). XXXütluste kohaselt keeldus kostja parandusi tegemast, vaid nõudis tasu. Kostja vande alla antud seletuste kohaselt on see loomulik, et eelnõustamisel küsib XXX täpsustusi ja parandusi, kohtub kliendiga, milles kostja ei osale. Kui esitatakse lisaküsimusi, siis klient annab andmed kostjale ja kostja vastab küsimustele. Seletuste
kohaselt pöördus hageja kostja poole eelnõustamise etapis, kuid kostja oli nõus aitama vaid tingimusel, et tasu ära makstaks. Seda, et perioodil 18.06.12-27.06.12 (XXX-i e-kiri kuni kostja kirjalik tasunõude esitamiseni oleksid pooled parandusi teinud projektis, ühestki poolte esitatud tõendist ei nähtu.
46.Hinnates ülalviidatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et pooltel oli tekkinud vastupidine arusaam lepingu täitmise ulatuse ja tingimuste üle, ehk kas hageja peab maksma ära viimase makse enne kui kostja aitab XXX-i konsultandi kirjas märgitud projekti puuduseid kõrvaldada, projekti täiendada vmt. Arvestades 1) kostja 27.06.12 kirja, milles ta nõuab hagejalt tasu maksmist hoiatusega selle maksmata jätmisel teavitada hagejast kui võlgnikust AS XXX makshäireregistrit, 2) poolte erimeelt lepingu täitmisest, saab järeldada hageja 28.06.12 (I kd lk 19,20) e-kirjast (milles ta viitab kostja töö puudustele, kostja ähvarduste tõttu tekkivale kohtuvaidlusele ning sellele, et töötatakse ilma kostja abita /me töötame selle kallal ilma sinu abita) seda, et hageja kostjaga enam koostööd ei tee. Selliselt pidi aru saama ka kostja hageja e-kirjast, sest mitte ühestki kostja tõendist ei nähtu, et poolte suhe oleks jätkunud pärast 28.06.12. Kostja on ise saatnud projekti XXXile 30.07.12 (I kd lk 60, kostja esitatud e-kiri) ja et see on sama, mille kostja oli esitanud 14.06.12 hagejale, kinnitab XXX01.08.2012, (I kd lk 61) e-kiri (puudu on projektis see, millest oli varem juttu 18.06.12 e-kirjas XXX). Hageja tunnistaja XXXütluste kohaselt tegi ta projekti parandused sisse ise, läbides vastava koolituse.
47.Eeltoodud 28.06.12 e-kirja hinnates leiab kohus, et hageja on piisavalt selgelt väljendanud oma tahet lepingu lõpetamiseks ühepoolselt kostjaga, sest kohtu arvates ei ole võimalik poolte eelnevat käitumist ja kirjavahetust ja seda, et pooled omavahel enam pärast 28.06.12 ei suhelnud, järeldada võlasuhte jätkamise tahet ega selle jätkumist. Seega ei ole õige kostja seisukoht, et hageja e-kirjas 28.06.12 sisalduvat ei ole võimalik vaadelda lepingu lõpetamise tahteavaldusena.
48.Küll aga ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist on lepingust taganemise avaldusega. VÕS 631 järgi võib kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Leping oli tähtajaline, seega sai hageja lepingu kostjale üles öelda VÕS § 631 järgi. Käesoleval juhul ei ole tegemist VÕS § 630 situatsiooniga (käsundisaaja poolt ülesütlemine, eluaegne või väga pikaks ajas sõlmitud leping). Nii oli võimalik hagejal kasutada õiguskaitsevahendina lepingu ülesütlemist erakorraliselt, kui ta leidis kõiki asjaolusid ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes, et ta ei jätka käsunduslepingu täitmist kostjaga käsundi täitmiseni.
49.VÕS § 6 lg 1, TsÜS § 138 lg 1, 2 sätestab, et võlasuhtes, õiguste teostamisel, kohustuste täitmisel peavad pooled käituma heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud viisil, selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
50.Eelpool tuvastas kohus, et pooltel oli tekkinud 2012 erinev vastupidine arusaam lepingu täitmise ulatuse ja tingimuste üle, tasu maksmise sissenõutavuse üle ning kostja oli 27.06.12 nõudnud hagejalt tasu ja hoiatanud selle maksmata jätmisel teavitada hagejast kui võlgnikust AS XXX makshäireregistrit koos sellest tulenevate tagajärgedega (Krediidiasutuste vastavasisulised otsused, 7 aastat võlgnike nimekirjas). Selline 27.06.12 tehtud hoiatus ei ole VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahend kohustuse rikkumise korral (viivis, kahjud, lepingu ülesütlemine) ega hoiatus, et kostja esitab hagi õiguste kaitseks kohtusse. Olukorras, kus poolte vahel oli käsund selleks, et kostja koostaks projekti ning hageja saaks taotleda XXX-st toetust, sai selline hoiatus mõjuda hagejale ähvardusena. Ettevõtja mainele, kes soovib saada XXX-st toetust, ei mõju selline maksehäireregistris oleva võlgniku staatus hästi ja võib põhjustada kahju. Asjaolu, et kostja ise pidas seda tavapäraseks käitumiseks, ei ole usutav, sest majanduskutsetegevuses tegutseva ettevõtjana pidi ta aru saama sellest, et maksehäireregistris võlgnikuks olemine põhjustab hageja suhtes liisingandjate ja krediidiandjate võimalikke negatiivseid otsuseid ning see mõju võib kesta mitu aastat, vastasel juhul poleks kostja tasunõude saamiseks sellist mõjutusvahendit oma 27.06.12 kirjas kasutanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja kasutas oma õiguse teostamisel - tasu saamiseks vahendeid ja viisi, mis ei tulene seadusest ning käitus 27.06.12 tasunõude kirjas hoiatust tehes hea usu põhimõtte vastaselt, mis pole lubatav VÕS § 6 lg 1, TsÜS § 138 lg 1, 2 järgi.
51.Seega olukorras, a) kus pooltel oli tekkinud vastupidine arusaam lepingu täitmise ulatusest ja tingimuste, sj kostjale viimase tasu maksmise sissenõutavuse üle, b) kostja kasutas tasu saamiseks lubamatuid vahendeid ning keeldus igal juhul ilma viimase tasu osa saamiseta projekti parandusi tegemast, ei olnud hagejal alus neid asjaolusid ja poolte huve/erimeelsusi arvestades, jätkata pooltevahelise lepingu täitmist. Seega võis hageja VÕS § 631, 196 lg 1 alusel lepingu kostjale 28.06.12 erakorraliselt üles öelda ilma etteteatamiseta ja kohustuse rikkumiseks tähtaega andmata.
52.Eeltoodu alusel nõustub kohus hagejaga, et tal oli alus leping ühepoolselt lõpetada, kuid ei nõustu selles osas, et hageja taganes lepingust. Lepingu lõpetamise ühepoolne avaladus on kvalifitseeritav lepingu ülesütlemisena VÕS § 186 p 6, § 195 lg 1, § 196 lg 1 ja § 631 järgi ja leping on üles öeldud 28.06.12. Märgitu tähendab aga seda, et VÕS § 196 lg 2 alusel ei ole hagejal õigus nõuda tagasi seda, mis on tema poolt ettemaksnuna maksutud 7680 € (vaidlus suuruse üle puudus) kostjale kooskõlas lepinguga enne lepingu ülesütlemist, sest lepingu ülesütlemine vabastab edaspidiselt lepingu täitmisest, kuid lepingust kuni ülesütlemiseni (28.06.12) tekkinud õigused ja kohutused jäävad kehtima. Selle tõttu ei ole tal õigust nõuda ka ettemaksult intressi 20,61€ (vaidlus suuruse üle puudus) ega viiviseid 729,75€ ja edaspidiseid viiviseid 7,75% (vaidlus viivise suuruse üle puudus) alates 16.02.13.
53.Hageja leidis, et kostja on alusetult tõlkekulude 875,96 € (vaidlus suuruse üle puudus) arvelt rikastud. Kohus sellega ei nõustu. VÕS § 628 lg 2 järgi peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse
käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata.
54.Seda, et teenuse osutamisel oleksid pooled kokku leppinud, et tõlkekulud kaetakse tasu arvel, pole kumbki pool väitnud, ja see et projekti koostamisel olukorras, kus projekt esitatakse XXX-le eesti keeles, oleks muu keele tõlkekulu tavaliselt tekkiv kulu (nn telefonikulud, paber, sideteenus vmt), ei ole võimalik ka eeldada. Seega on tõlkekulud vaadeldavad nende kuludena, mida tuleb lepingu alusel VÕS § 76 lg 1, § 628 lg 2 alusel käsundiandjal ka kanda ja vajadusel käsundisaajale hüvitada. Seega ei põhine tõlkekulud lepinguvälisel suhtel vaid pooltevahelisel käsundisuhtel ning rääkida ei saa alusetust rikasutmisest. Teiseks on kostja tõendanud hageja e-kirjaga 21.03.2012 (I kd lk 55) seda, et hageja saatis kostjale projekti, mida arendama hakatakse ning kirjutas, keegi peaks selle ära tõlkima ning 29.03.12 e-kirjas (I kd lk 56) on hageja ise palunud kostjal projektiplaan tõlkida, sest kirja kohaselt ei ole XXX seda võimeline tegema. Seega on hageja andnud kostjale otsese juhise dokumentide tõlkimiseks ning sellist juhist pidi kostja VÕS § 76 lg 1, § 619, § 621 lg 1 järgi täitma. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja lasi teha tõlketööd kooskõlas hageja juhisega ning hagejal tekkis tõlkekulude hüvitamise kohustus vastavalt lepingule kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 628 lg 2. Kuna märgitud tõlked ja kulud ise on tehtud enne lepingu ülesütlemist (vaidlus puudus), siis ei saa hageja neid VÕS § 196 lg 2 järgi tagasi nõuda.
55.Eeltoodu alusel jääb hagi põhivõla saamiseks kokku 8555,98 €, intressi saamiseks 20,61€, viivise saamiseks 729,75€, ja alates 16.02.2013 edaspidise viivise 7,75% saamiseks võlalt 8555,98€ kuni otsuse täitmiseni, rahuldamata.
56.Kuna käesolevas vaidluse esemeks pole teenuse kvaliteet, ulatus, kostja tasunõue ja selle ulatus (see on teise kohtu menetluses), ei anna kohus hinnangut sellele, mis ulatuses ja kvaliteedis oli teenus osutatud, kas tasu vastab tehtule jms ega ka projektile ning selle väidetavatele puudustele ning poolte esitatud vastavatele kirjalikele tõenditele ja vastavas osas, tunnistaja ütlustele ja kostja vande alla antud seletusele. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind
57.Tsiviilasja hind määratakse hagi esitamise aja seisuga kooskõlas TsMS § 122 lg 1, 123 ja ulatus vastavalt TsMS § 134, 133 lg 1, 2. Hagi esitamise aja ja nõude täpsustamise ( I kd lk 26) järgselt (vastavalt kohtu määrusele/) on hagi hind 9378,89 €.
58.TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
59.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos detailse kulu kirjelduse ja tõenditega esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates käesoleva lahendi jõustumisest.
(digitaalne allkiri)
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.