Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 07.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-23503/75
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.03.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7881

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-13-23503 07. märts 2014, Narva

Kohtuasi

T M hagi A M vastu rahalise kohustuse täitmise ja mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise nõudes 2 499 eurot Hageja: T M (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Ljudmila Tšeussova (isikukood XXX, elukoht XXX; elektronposti aadress: XXX) Kostja: A M (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, elektronposti aadress: XXX) Hagimenetlus 07.03.2014, kirjalikus menetluses

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

Tamara Šabarova

RESOLUTSIOON

1.Vastu võtta T M hagist loobumine mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise nõude osas ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-13-23503 menetlus. Kohtu selgitus: kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

2.Rahuldada T M hagi rahalise kohustuse täitmise osas ja mõista A M (isikukood XXX) T M (isikukood XXX) kasuks välja 1 182 (üks tuhat kaheksasada kaks) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Kostja kadus mitmeks nädalaks, telefonikõnedele ta ei vastanud. Kui temaga õnnestus ühendust saada, lubas ta selle raha lähimal ajal tagastada, palus vabandust, rääkis, et tal on tõsised probleemid jne, ning pärast seda kostja taas kadus. Kogu 201 l-2012.aasta jooksul andis kostja jätkuvalt vaid oma lubadusi. Hageja oli sunnitud pöörduma kostja ema O M poole, keda ta hästi tundis, kuid vastuseks kuulis, et A on Eestist lahkunud, et tema poeg A ei ole kellegi käest mingit raha võtnud ja et keegi ei tõesta midagi. Seoses sellega oli hageja sunnitud pöörduma kirjalikult kostja ja advokaadi poole. Pärast seda kostja oma vastuses tunnistas oma süüd kohustuse mittetäitmises (advokaadi käest saadud raha, summas 1 279 eurot, tagastamata jätmises) ja kohustus tagastama raha, kusjuures ta palus hagejat anda talle mõistlik tähtaeg raha tagastamiseks. Hageja pakkus kostjale omapoolset raha tasumise varianti, kuid kostja eiras seda pakkumist ja hoidub jätkuvalt kõrvale oma kohustuse täitmisest. Hageja on sunnitud oma varaliste õiguste kaitseks pöörduma hagiga kohtu poole. Samuti kavatseb hageja, olenevalt kostja seisukohast, täiendada asja menetlemise käigus oma haginõudeid ja mõista välja kostjalt viivise VÕS § 113 ja § 94 alusel ning tasuda vastav riigilõiv. Hageja peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis VÕS §-s 113 sätestatud suuruses iga viivitatud päeva eest, arvates hagi esitamise päevast, s.o 23.04.2013.a., kuni oma kohustuse kohase täitmiseni kostja poolt. Hageja põhjendab oma nõuet VÕS § 3 p 4, § 7 p 1, TsÜS § 138 ja 139, VÕS § 100, § 101 lg 1 p-dega 1, 6, § 1018 lg 1 p-dega 1, 2, § 1021 lg 1, § 626 lg 1. Viru Maakohus 17.05.2013 määrusega (tl 15-16) jättis hagiavaldus käiguta ja andis hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks, s.o kostja isikuandmete täpsustamiseks ja hagi nõude ning aluste täpsustamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt hagiavalduses esitatud kostja isikuandmed ei võimalda kostja isiku tuvastamist. Hagiavalduses on märgitud kostja nimi ja elukohaandmed. Kostja sünniaega ega isikukoodi andmeid ei ole hagiavalduses märgitud. Hagejal tuleb esitada kostja isikuandmed. Kohus leidis, et hagiavalduses esitatud asjaoludest ja sellele lisatud tõenditest lähtuvalt ei ole selge hageja nõue käsundita asjaajamisest saadud raha väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtub, et nõude kostja vastu esitatakse käsundita asjaajamise sätete alusel. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtub, et kostja tegutses hageja nõusolekul. Hagiavalduses on märgitud, et kostja pakkus oma teenust ja hageja on sellega nõustunud. Lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) 1018 lg 1 käsundita ajamisega on tegemist kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Seega käsundita asjaajamise sätete alusel saab kõne alla tulla üksnes ulatuses, milles poolte vahel ei ole lepingut ega seadusejärgset muud võlasuhet. Hagiavalduses esitatud asjaoludest lähtuvalt on hageja andnud kostjale õiguse leida advokaat ja tasuda advokaadi teenuste eest. Esitatud kujul ei näe kohus väljavaateid hagi rahuldamiseks.

Kohtule 09.07.2013 esitatud hagi vastuse kohaselt (tl 32) on kostja väga üllatunud, et sai kirja kohtuprotsessi alustamise kohta, sest on teinud kõik selleks, et lahendada antud probleemi kohtuväliselt. 17.01.2013 saatis kostja T G advokaadile kirja, milles oli nõus tasuma antud summa 1 182 eurot, kuid vastust ei ole saanud. Summaga 2 499 eurot ei ole nõus, tagastab talle antud summa 1 182 eurot. Kostja rõhutas veel kord, et ei keeldu tasumast võlga T G summas 1 182 eurot, see et antud isik kohtusse pöördus, on tema pahatahtlik soov suurendada summat ja tekitada kostjale täiendavaid ebameeldivusi. Kohtule 05.09.2013 esitatud hagi vastuse kohaselt (tl 57-60)teatab kostja, et on sõlminud 05.09.2013.a õigusabilepingu ning kostjat esindab edasises menetluses advokaat Margus Kiir. Kostja esindaja täiendab esitatud vastust ja teatab, et ei tunnista hageja nõuet täies ulatuses. Asjas ei ole võimalik seetõttu sõlmida ka kompromissi. Kostja on eelnevalt teatanud, et tunnistab asjaolu, et talle on antud summa 1 182 eurot. Teatame, et kostja tunnistab asjaolu tänaseni, kuid ei nõustu selle summa tagastamisega kuna on tagastamisega nõustunud ekslikult omamata juriidilisi teadmisi. Põhjendame oma seisukohti alljärgnevalt. Eelkõige tuleb rõhutada, et asjaolud on kirjeldatud osaliselt hagiavalduse lisas nr 2 ja rahalisi vahendeid andis kostjale ja seega omaks teoreetiliselt tagasinõudeõigust A G. Seega tegemist on kohatu hagejaga. Asjas on oluline, millisel eesmärgil kostjale need vahendid anti ja milleks kulutati. Vastab tõele, et hageja poeg (sh A.Gi poeg) arreteeriti ning hiljem kostjale teadaolevalt ka narkokuritegude eest süüdi mõisteti. Samuti vastab tõele, et kostja käis hageja pojale õigusteenust osutanud isikult hageja ja A.G palvel raha tagasi võtmas summas 1 182 eurot. Edasi hakkasid sündmused kulgema kummaliselt. Kostjat, kui hageja arreteeritud poja head sõpra, palusid hageja ja A. G viibida eemal elukohast ja kulude katteks kasutada tasutud summat (1 182 eurot). Isikud põhjendasid oma palvet asjaoluga, et poja kuriteo asjas on nõustaja soovitanud kostja varjamist, eesmärgiga, et kui soovitakse kostjat antud kuriteo asjas üle kuulata võib kostja avaldada soovimatut infot (nt hageja poja suhtlusringkond, tema tegevus jne). Kuna tõesti kostjat ei olnud antud asjas keegi ülekuulanud ja taga otsinud ja arvestades oma sõbra vanematega väga head läbisaamist suunduski kostja Tallinnasse, kus viibis ca 2 nädalat. Raha kulus elamiskuludele ning vahendite lõppemisel suundus kostja jälle elukohta. Naastes koju toimus jälle eeltoodud isikutega kokkusaamine, millisel hageja ja A.G pakkusid kostjale veel raha ja 4(17)

palusid viibida kodunt eemal veel pikemat aega kuna kriminaalmenetlus oli jätkuvalt käimas. Kuna kostjale tundus see olukord kummalisena ta keeldus. Sama pakkumist tehti korduvalt ning saades eitava vastuse muutus suhtumine kostjasse kardinaalselt, st kostja muutus isikute vaenlaseks ning järgnesid sõim ja ähvardused ning lõpuks asuti ka raha tagasi küsima. Eeltoodud asjaolusid soovib kostja tõendada enda vande all antud ütlustega ning lisaks saab asjaolusid tõendada tunnistaja (kostja vend - A M), kes viibis kohtumisel, kus kostjal paluti elukohast eemale hoida ning pakuti kulude katteks täiendavat raha. Kostja rõhutab, et antud asjaolusid muude tõenditega tõendada ei saa kuna kõik vestlused olid kohtumistel ja seega suulised. Kokkuvõtteks kostja tänasel päeval möönab, et hageja ja A.G soov oli tunnistaja (kostja) kohtueelsele menetlusele ilmumise takistamine (KarS § 317}. Oluline on, et keegi ei soovinudki kostjat antud menetluses tunnistajana üle kuulata, kuid hageja ja A.G tegevuse eesmärk oli selle võimaliku toimingu välistamine. Kostja seisukohalt on eeltoodu käsitletav kokkuleppena, st tehing. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Antud juhul ongi sõlmitud kokkulepe eeltooduga vastuolus ja tühine. Kohaldatav on ka VÕS § 6 lg 2, millise kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 1028 lg 2 p 3 sätestab, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Kostja seisukohalt TsMS § 3 lg 1 välistab üleüldse antud hagi läbivaatamise, st kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nimelt antud juhul on hageja nõue seotud kuritegelikul eesmärgil sõlmitud kokkuleppega, milline on vastuolus nii avaliku korra, kui ka heade kommetega. Lisaks eelnevatele põhjendustele on täielikult alusetu ja põhjendamatu ka hageja mittevaralise kahju nõue Tulenevalt eeltoodust kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata.

Kohtuistungitel jäid pooled oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Pooled kuulati üle vande all. Kohus kuulas üle tunnistajad: A G, A T, A M. Tunnistaja A. M ülekuulamisest hageja loobus. Kohus andis pooltele aega kohtuvaidluse teeside esitamiseks kirjalikus vormis. Hageja seisukoha kohaselt (tl 114-116) hageja toetab oma hagi, palub rahuldada selle täies ulatuses ja mõista välja kostjalt raha summas 1 279,00 eurot ning moraalne kahju summas 1 220,00 eurot. Samuti palutakse mõista välja kostjalt kõik kulud, mis on seotud riigilõivu tasumisega summas 250 eurot ja kohtusse pöördumisega summas 400 eurot. Hagi esitamise aluseks võetud ja hagis toodud asjaolud on kinnitatud ja täies ulatuses tõestatud esitatud dokumentidega (hageja esindaja kirjavahetus ja kostja vastus kohtueelses menetluses ning kostja vastus hagile), samuti tunnistajate A. T ja A. G ütlustega. Kostja oma ütlustega kinnitas samuti kõiki hagis toodud asjaolusid. Kohtumenetluse käigus kostja kinnitas, et ta oli nõus tagastama hagejale raha, mille ta pettuse teel omastas. Samas kostja avaldas, et tagastab raha tingimusel, et hageja lõpetab tema jälitamise oma nõuetega. Kostja selgitas, et ta ei teadnud, kuidas raha tagastada. Kostja väited, et hageja justkui palus tal kasutada advokaat A. M tagasi saadud raha summas 1 279,00 eurot oma vajadusteks, aga nimelt selleks, et „varjata end politsei eest“, ja et hiljem hageja abikaasa (tunnistaja A. G), justkui sundis teda peaaegu „vägisi võtma neilt veel raha, et ka edaspidi end varjata“, on täielik väljamõeldis, mis ei ole kinnitatud mitte ühegi usaldusväärse tõendiga ega kannata välja mingit kriitikat. Tunnistaja A M, kostja venna, tunnistused on selles osas segased ja hageja palub kohust suhtuda neisse kriitiliselt. Kostja ei suutnud esitada kohtule mitte mingisuguseid usaldusväärseid tõendeid peale nimetatud tunnistaja, kes on ilmselgelt huvitatud oma venna seisukohast ja kes ka ise osales aktiivselt hageja petmises (selle raha kulutamises). Hageja poolt esitatud tõendid aga on, vastupidi, usaldusväärsed. 6(17)

Nii, tunnistaja A T, kes oli kostja ja hageja poja sõber ja kes võttis aktiivselt osa hagis toodud sündmustest, kinnitas olulist asjaolu, mille kohaselt kostja lubas hagejale teostada teatud toimingud (palgata uue advokaadi) tingimusel, et ta kasutab selleks varem palgatud advokaat A. M tagasi saadud raha. Kuid oma lubadust ta ei täitnud. Samuti selgitas ta kohtule, et teadis, et kostja peidab end kodus hageja eest, ei vasta tema kõnedele jms, ning ta isegi häbistas kostjat selle eest, mille peale kostja vastas, et „Ära topi oma nina võõrastesse asjadesse, ma jõuan ise selgusele“. Tunnistaja A G lükkas kohtus samuti ümber kostja tunnistused selles osas, et tema ja tema abikaasa (hageja), justkui, palusid kostjal kasutada raha, mille advokaat A. M pidi tagastama, selleks, et varjata end õigusmõistmisorganite eest, ja et hiljem nad taas sundisid kostjat võtma neilt veel raha, et ta uuesti peitu poeks. Tunnistaja A.G nimetas kostja ütlused absurdseteks ja valelikeks. Seega on tuvastatud ja tõestatud, et kasutades ära hageja usaldusväärsust ja erilist olukorda (poja arest, advokaadi kiire palkamine ja lubadus kõik hageja raha abil korda ajada), kostja pettis hagejat tahtlikult ja hiljem kasutas hageja raha oma isiklikul kasupüüdlikul eesmärgil, mis tähendab, et kostja süü hagejale kahju tekitamises (omandiõiguse rikkumises) on tõestatud. 23.09.2013.a. esitatud meditsiiniliste dokumentidega on tuvastatud ja tõestatud, et hageja tervislik seisund on 2010.a. lõpu ja 2011 .a. alguse seisuga oluliselt halvenenud. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see fakt, et peale esimest kohtuistungit 10.09.2013.a. halvenes hageja tervis veelgi (südameatakk) ja 12.09.2013.a. kutsuti talle kiirabi, kuigi enne eelpool toodud sündmusi hageja ei olnud tõendites nimetatud haigusi põdenud. Hageja kinnitab, et tervise olulise halvenemise põhjustas olukord, mis oli seotud hageja perekonna petmise ja huvide „esindamisega“ kostja poolt, kes oli paljude aastate jooksul nende jaoks peaaegu nagu lähedane inimene. Seega võib lugeda tõestatuks, et hagejale on tekitatud moraalne kahju, mis väljendub tema tervise olulises halvenemises ja kaotuses, kuigi 2010.aastal oli hageja vanuseks vaid 61 aastat. Hageja on seisukohal, et kostja esindaja viide tehingu tühisusele vastavalt TsÜS § 86 lõikele 1, VÕS § 6 lg 2 ja VÕS § 1028 lg 2 p 3 ei ole millegagi põhjendatud ja see on alusetu. Haginõude rahuldamise õigusliku alusena palub hageja kohaldada Võlaõigusseaduse § 7 p 1, § 1050 lõiget 2, § 1043 ja § 1045 lõige 1 punkti 5 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 ja §

VÕS § 1028 lg 2 p 3 sätestab, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmargiga. Kostja seisukohalt TsMS § 3 lg 1 välistab üleüldse antud hagi läbivaatamise, st kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nimelt antud juhul on hageja nõue seotud kuritegelikul eesmärgil sõlmitud kokkuleppega, milline on vastuolus nii avaliku korra, kui ka heade kommetega. Mittevaralise kahju osas on kostjal keeruline arvamust avaldada kuna puuduvad tõendid ja põhjendused, st mittevaraline kahju on kunstlik ja tõendamata. Asjas on oluline, millisel eesmärgil kostjale need vahendid anti ja milleks kulutati. Rahalisi vahendeid andis kostjale ja seega omaks teoreetiliselt tagasinõudeõigust A G. Samuti A G oli tühise kokkuleppe pooleks, millise alusel pidi kostja võtma ära rahalised vahendid poja kaitsjalt ning nende arvelt ennast kodunt eemale hoidma (varjama). Seega jällegi rõhutakse, et tegemist on kohatu hagejaga. Asjaolu, et raha andis ja saatis seda ära võtma A. G kinnitas isik ise tunnistajana (vt 31.10.2013 kohtuistungi protokoll). Millisel põhjusel on hagi esitanud teine isik jääb selgusetuks ning puuduvad vastavad tõendid. Eelkõige tuleb rõhutada, et vastavaid asjaolusid on kirjeldanud kostja osaliselt kohtueelselt vastates kostja esindaja nõudele. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostja on antud vastuväited kunstlikult loonud kohtu eksitamiseks. Vastupidi kostja on oma seisukohtades olnud järjepidev. Tulenevalt kostja ja tunnistja A M ütlustest selgub järgnev sündmuste kronoloogia:  12.08.2010 arreteeriti I G (neljapäev)  13.08.2010 teatas A G sellest kostjale (reede)  14.08.2010 helistas kostja vennale I. G sõbranna ja andis edasi I. G palve kaitsja (A. M) kohta (laupäev)  14.08.2010 teavitas kostja kaitsja soovist A. G (laupäev)  15.08.2010 sõitsid kostja ja A. G Tallinnasse kohtuma kaitsjaga (pühapäev); Tallinnas aitas kohtumispaika üles leida kostja vend  16.08.2010 teatas kaitsja, et ei saa hageja poega kaitsta kuna ta saadetakse Soome Vabariiki. Anti ka soovitus, et sõbrad või mingit teavet omavad isikud varjaks ennast menetluse ajal (esmaspäev)  16.08.2010 edastas kostja selle teabe ja A. G palus ära võtta kaitsjalt vahendid (va tehtud töö eest mahaarvestus), lepiti kokku, et nende vahendite arvelt kostja hoiaks elukohast eemale (varjaks ennast) ja ühe võimalusena sõidaks hageja tütre juurde Saksamaale  17.08.2010 (teisipäev) kostja suundus Tallinnasse, võttis kaitsjalt vahendid summas 1 182,40 eurot, üüris Tallinnas elamispinna ja sellega hoidus kodust eemal ca 2 nädalat (so kuni augusti kuu lõpuni). Vahendite lõppemisel kostja naases koju, sh arutades vennaga olukorda leiti, et kostja ei peaks ennast varjama, ta ei ole midagi ise toime pannud ning hageja poja kuritegude osas ei oska ta ka midagi olulist öelda.  September 2010 - kostja korduvalt kohtus A. G ja hagejaga, teda paluti siiski lahkuda kodunt ja varjata ennast, pakuti veel raha kulude katteks, kostja keeldus. Kostja ja A T käisid hageja ja A. G palvel viimas Tallinnasse hageja poja jaoks vanemate poolt edastatud isiklike asju. 8(17)

Kostja ja ta vend kohtusid viimast korda läbirääkimisteks A. G kostja varjumise küsimuses, millisel jällegi kostja keeldus ning kostja vend teatas, et ta on kõik kõnelused salvestanud. Antud ajast hageja perekonna poolt sõbralik suhtumine kostjasse lõppes ning asuti hoopis rahalisi nõudeid esitama. Kostja rõhutab, et T M, A.T ja A.G! ütlused on vastuolulised ja enamjaolt ebausaldusväärsed. A.T ütlused on eksitavad ja vastuolulised, õige on asjaolu, et ta koos kostjaga käis Tallinnas hageja poja asju edasiandmiseks ära viimas ja ükskord on ka tulnud kostja elukohta, väitega, et kostja peab kohtuma hagejaga, et teada mida politseile rääkida. Rohkem kostja ja tema vend selle isikuga suhelnud ei ole, sh ei ole tunnistaja osalenud ka läbirääkimistel hagejaga. T M ja A. G on samuti enamjaolt ütlusi moonutanud, sh on need ka vastuolus A.T ütlustega. A.G tunnistas, et poeg arreteeriti tema juuresolekul, seega ei saanud sellest teatada kuidagi kostja. T M ja A. G väidavad, et alates 17.08.2010 (vt kronoloogiat), st suundudes Tallinnasse, oligi kostja ja raha kadunud ning suhtlus lõppenud. Samas A. T tunnistab, et kostja elades ühes hoovis hagejaga oli kodus ja kättesaadav. Tunnistaja A. T ja A M kinnitavad, et kostja käis hageja ja A. G palvel koos A. T septembris 2010 edastamas I. G jaoks pakki. Seega on ilmne, et veel septembris 2010.a toimus isikute vahel toetav suhtlus ning väide kostja hoidumisest hageja eest ning raha omastamises on paljasõnaline ja eksitav. A. G tunnistas, et oli teadlik nn kostja varjamise juhendist kuigi hiljem hakkas seda eitama. Lisaks tunnistas A. G, et suhtlus toimus kostja venna vahendusel. On ilmselge, et T M, A. G ja A. T on asjas huvitatud isikud ning seetõttu ongi antud vastuolulisi ja moonutatud ütlusi. Näitena võib tuua ka asjaolu, et kostja ja A. G kummaliselt püüdsid väita, et kostja tervise halvenemise põhjus oli probleem rahaga, kuid samaaegselt toimunud poja arreteerimine tervisele ei avaldanud mõju. Samas A. G vastuoluliselt väidab, et arreteerimise aegne hageja ja tunnistaja seisund ei võimaldanud isegi suhelda advokaadiga. Kostja seisukohalt on kostja ja A M ütlused tõesed ja vastuoludeta seega usaldusväärsed. Antud isikud on kinnitanud, eelnimetatud kokkulepe olemust, sisu ja eesmärki, seega kostja vastuväited on leidnud tõendamist. Kostja rõhutab, et nn varjamiskokkulepet kulude hüvitamisega kinnitab ka asjaolu, et peale naasmist Tallinnast, kus kostja, hageja ja A. G palvel, hoidis elukohast eemale (varjas ennast), pakuti talle jätkuva varjumise eest täiendavaid vahendeid ning tagasinõuet hakati esitama, kui kostja keeldus edaspidisest enda varjamisest ja kohtumistest (väidetavalt, et anda kostjale juhendeid politseile võimalike ütluste andmiseks). Kostja jätkuvalt rõhutab, et sõlmis antud taunitava kokkulepe mõtlematult ning on seisukohal, et täitis kokkulepe tingimused kohaselt ja antud avaliku korraga (sh heade kommetega) vastuolus oleva kokkuleppe alusel esitatavad nõuded on lubamatud. Tulenevalt eeltoodust kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata; kostja menetluskulud jätta hageja kanda ning hageja menetluskulud hageja enda kanda.

Asja arutamise uuendamise põhjuseks oli asjaolu, et poolte vahel on vaidlus selle üle, mis summas sai kostja raha kaitsjalt ja milline käsund andis hageja kostjale kaitsjalt saadud raha kohta. Kostja väidab, et sai juristilt A. M raha summas 1 182 eurot, hageja nõuab temalt aga 1 279 eurot. Kohus leidis, et asja õigeks lahendamiseks tuleb tuvastada asjaolu, mis summa kostja sai A. M kätte. Poolte vande all antud ütlused on vastuolus, seega kostja ei ole summa kohta tõendeid esitanud ja kohus ei pööranud sellele ka kostja tähelepanu, ei teinud ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus mainis, et hageja peab täpsustama oma mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (millal on tekkinud, milles seisneb, põhjuslik seos, kostja süü) ning seda tõendama. Hageja esitas tõendid oma terviseseisundi kohta, mis on dateeritud 2011-2013.a-ga, kuid hagiavalduses kirjeldatud sündmus toimus 2010.a-s. Kohtule ei ole esitatud tõendid hageja terviseseisundi kohta enne 2010.aastat ja 2010.a-l. Kostja saab tõendada, et hageja tervisekahjustus on tekkinud mitte tema süü läbi. Hageja palus kuulata tunnistajana üle A M, asja arutamise käigus ei loobunud ta sõnaselgelt taotlusest. Hagejal tuli täpsustada kas ta loobub taotlusest ja kostjal tuli teatada kohtule, kas ta on nõus tunnistaja A. M ülekuulamisest loobumisega. Kostja seisukohad Kohtule 27.01.2014 esitatud kostja seisukoha kohaselt (tl 141-143) kostja teatab, et tunnistaja A. M ülekuulamise taotlusest loobumisega on kostja nõus. Kohus on toonud esile asjaolud, milles puudub vaidlus. Kostja soovib rõhutada ebatäpsust, st kostja ei ole hageja pojale advokaati otsinud ja sellist palvet ei ole olnud. Kostja aitas otsida A. M kontakti kuna hageja poja soov oli, et teda kaitseks just A. M. Kostja on eelnevalt teatanud, et tunnistab asjaolu, et talle on antud summa 1 182 eurot (sh kirjeldanud üksikasjalikult, mis eesmärgil talle see summa jäeti), kostja rõhutab, et sellise summa tagastas talle A. M kuna juba tehtud teenustasu lahutati ettemaksust 1 500 krooni (ca 1 tund tööd, sh juristi nõupidamine hageja abikaasaga). Kuna kostjale mingeid dokumente ei antud saabki ta asjaolu tõendada ainult enda vande all antud ütlustega. Kostja on seda asjaolu vande all kinnitanud ning täiendavad tõendid puuduvad. Mittevaralise kahju osas jääb kostja korduvalt avaldatu juurde, et puuduvad tõendid ja põhjendused, st mittevaraline kahju on kunstlik, põhjendamatu ja tõendamata. Kostja jätkuvalt rõhutab, et sõlmis hagejaga taunitava kokkulepe mõtlematult ning on seisukohal, et täitis kokkulepe tingimused kohaselt ja antud avaliku korraga (sh heade kommetega) vastuolus oleva kokkuleppe alusel esitatavad nõuded on lubamatud. Kostja märgib, et antud asjaolu välistab ka mittevaralise kahju nõude. Kostja rõhutab ka asjaolu, et juhul, kui antud ajal olekski hagejal terviseprobleeme olid need põhjustatud poja arreteerimisega seotud üleelamistest (asjaolu kinnitas ka hageja abikaasa). Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et kohus on korduvalt hagejale selgitanud tõendite esitamise vajadust, andnud tähtaegu tõendite esitamiseks ning hageja ei ole seda soovinud teha (hagejal on ka õigusteadmistega esindaja), seega on see hageja menetluslik valik ning puudub vajadus menetluse uuendamiseks. 10(17)

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Seoses T M hagist loobumise mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise nõude osas vastuvõtmisega ja selles osas tsiviilasja nr 2-13-23503 menetluse lõpetamisega jätab kohus analüüsimata mittevaralise (moraalse) kahju tõendamiseks esitatud tõendid. Varalise kahju hüvitamise nõue Hageja vähendas oma varalise kahju hüvitamise nõuet 1 182 euroni. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi varalise kahju summas 1 182 eurot väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kõigepealt peab kohus lahendama kostja vastuväide põhjendatust kas hagi on esitatud õige hageja poolt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja T M ja A G on abikaasad, nad elavad koos. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hagi aluseks olevad asjaolud tekkisid 2010.a augustis. Kohtule ei ole esitatud ei vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et kostjale antud raha oli A. G lahusvara. Raha andmine kostjale oli mõlema abikaasa otsustus, seega leiab kohus, et ei oma tähtsust kes neist andis raha kostjale üle ja kes neist esitab hagi. Kostjale antud raha on abikaasade ühisvara ja iga nendest või nad koos said raha üle anda ja esitada hagi raha tagastamiseks. Seega hagi on esitatud õige hageja poolt. Edasi kohus peab otsustama, mis suhted tekkisid poolte vahel, seejuures vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:

2.T. Mihhailova ja A. Gi palvel kostja poolt A. M raha summas 1 182 € võtmine ja dokumentide üleandmine A. M, mis olid nõuetekohaselt täidetud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, milline käsund andis hageja kostjale kaitsjalt saadud raha kohta. Poolte vahel enam ei ole vaidlust, et saadud raha on 1 182 €. Hageja väidab, et palus kostjat A. M saadud raha hagejale tagastada, mida kostja ei teinud käesoleva ajani. Kostja väidab, et teda, kui abikaasade T M ja A G arreteeritud poja head sõpra, palusid nad kostjat viibida eemal elukohast ja kulude katteks kasutada tasutud summat (1 182 eurot). Isikud põhjendasid oma palvet asjaoluga, et poja kuriteo asjas on nõustaja soovitanud kostja varjamist, eesmärgiga, et kui soovitakse kostjat antud kuriteo asjas üle kuulata võib kostja avaldada soovimatut infot (nt hageja poja suhtlusringkond, tema tegevus jne). Kuna tõesti kostjat ei olnud antud asjas keegi ülekuulanud ja taga otsinud ja arvestades oma sõbra vanematega väga head läbisaamist suunduski kostja Tallinnasse, kus viibis ca 2 nädalat. Raha kulus elamiskuludele ning vahendite lõppemisel suundus kostja jälle elukohta. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 esimeses lauses on sätestatud, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Tulenevalt VÕS § 621 lg 1 esimesest lausest käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimesele lausele kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja T. M vande all antud ütluste kohaselt (tl 69 pöördel-71) kui hageja sai teada, et kaitsja A. M keeldub asja edasisest menetlemisest, abikaasad (T. M ja A. G) andsid kostjale paberi (kaitsjale tasutud raha kohta) ära, kuna tol ajal raha ei olnud. Kostja võttis paberi endale ja ütles, et leiab uue advokaadi või tagastab raha. Kostja raha ei tagastanud. Hagejale öeldi, et kostja lõbutses Tallinnas. Hageja püüdis kostjaga kokku leppida, et ta tagastaks raha osade kaupa. Ühel korral helistas kostjale koju ja küsis, millal ta raha tagastab. Kostja lubas, et annab ära. 4 aasta jooksul esimest korda kohtus hageja kostjaga kohtus, kuid nad elavad kõik kõrvuti. Kostjale oli esitatud arveldusarve nr, mitme kuu jooksul võis kostja raha tagastada hagejale. Ta võiks tagastada raha osade kaupa, 30 eurot kuus. Hageja ei ole palunud kostjat, et ta end varjaks. Kostja ütles, et M keeldub poja kaitsmast, mina aitan leida teist advokaati. Kostja lubas tagastada raha, kui ei leia advokaati. Selleks oli kokkulepe tähtajaga 4 päeva. Kui 4 päeva möödas, telefon ei vastanud. Hageja ei teadnud, kus kostja on. Peale nelja päeva möödumist pöördusid väimehe poole Saksamaale. Arvuti teel leidis ta advokaadi. Kogu aja jooksul püüdis hageja leida kostjat ja raha tagastada. Selleks, et tasuda uuele advokaadile, olid hageja ja tema abikaasa võtta raha võlgu. Tunnistajana ülekuulatud hageja abikaasa A G andis ütlusi (tl 104 pöördel-105), et on asjast teadlik. Kostjaga oli kokkulepe, et kostjale tagastatakse advokaadi raha. Olid antud volitused kostjale leida teine advokaat ja raha andmiseks teisele kaitsjale. Kostja oli nõus ja ise ütles, et annab raha teisele advokaadile. See tunnistaja jaoks oli suur raha. Läbirääkimised kostjaga toimusid tunnistaja kodus. Juures viibisid T ja tütar T. T M ka oli. Uue advokaadi pakkus leida kostja. Seda tegi kohe. Selleks oli vaja raha. Tunnistaja andis kostjale volikirja ja dokumendid, et võtta raha M käest. Kostja kohe hakkas tegelema sellega. Võib olla kostja tahtis aidata poega 13(17)

nagu lähedast sõpra. Pärast seda ei näinud kostjat ega raha. Kostjalt ei tulnud mingit vastust. Proovisid talle helistada, keeldus vastuse andmisest. Kui said aru, et kostja ei palka advokaati, võtsid raha võlgu ja leidsid teise advokaadi. Et palgata uut kaitsjat, võtsid raha võlgu. Poeg ei avaldanud soovi advokaadi suhtes. M pakkus ise leida advokaat. Kui tunnistaja andis kostjale volikirja, tahtis, et oleks kiiresti advokaat leitud. Palus võtta M raha. Tunnistajat huvitas tulemus ja advokaat. Kostja lubas leida head advokaati, kes ajaks Soomes asja. Tunnistja ja tema abikaasa olid sunnitud laenama nii palju, kui advokaat palus. Hageja tunnistaja A T ütluste kohaselt (tl 105-105 pöördel) ta on perekonna T M ja A G sõber. Tunnistaja on asjast teadlik. Peale I aresti läks tunnistaja kostjaga Igori vanemate juurde, tahtsid aidata. Artjom pakkus abi advokaadi leidmiseks. Selle tulemusena vanemad andsid raha üle, et ta oleks leidnud advokaadi. Advokaat mingil põhjusel loobus kaitsmast. Kostja pakkus leida uut advokaati. Vanemad andsid üle kviitungi, mille alusel advokaat pidi tagastama raha. Raha oli tagasi antud, teine advokaat leitud ei olnud. A pakkus leida uut advokaati, vanemad andsid üle kviitungi. Tunnistaja tuli varem vanemate juurde, kostja tuli hiljem. Ei mäleta, kes ja kellele ütles, et advokaat loobus kaitsmast. A pakkus abi uue advokaadi leidmiseks. Oli vaja raha uue advokaadi leidmiseks. Vanemad ei suutnud advokaati palgata, A pakkus advokaati leida. Pidi leidma selle raha eest, mis oli antud üle advokaat M poolt. A ise pakkus abi. Ütles, et võtab ära raha advokaat M. Tunnistaja suhtles vanematega iga päev, nad ütlesid, et kostja ei kontakteeru nendega. Palusid leida A. Tunnistaja leidis teda ja kostja ütles, et see on tema isiklik asi. A oli kodus, Sillamäel. Tunnistaja tuli tema juurde koju. Küsis, miks ta ei suhtle hagejaga? Kostja vastas, et ise lahendab asja. Perioodiliselt tunnistaja nägi A linnas, kuna nad elavad ühes hoovis. Tunnistaja lihtsalt vestles kostjaga. Kui oli jutt advokaadi loobumisest, juures olid hageja, tema abikaasa ja nende tütar Tatjana. Oli vaja leida advokaat lähimal ajal, et kaitsta inimest. Vanemad ise tunnistajale kõigest rääkisid. Tunnistaja sai teada, et teine advokaat ei olnud palgatud ja A ei kontakteeru. Ei tea sellest, et vanemad ise palkasid teist advokaati. Tunnistaja ütles I vanematele, et A ei ole kadunud ja asub kodus. Ei tea, kas nad on proovinud kodus otsida. Kostja ütles tunnistajale, et ära tungi minu asjadesse, mina lahendan ise. Kostja A. M vande all antud ütluste kohaselt (tl 71 pöördel-73) kui kostjale helistas M ja teatas, et ei saa esindada I G, et igal juhul teda saadetakse Soome. Peale seda kostja viivitamatult sõitis G juurde ja teatas sellest. Kostja teatas, et on vaja sõita raha järgi ja läks ära. Järgmisel päeval helistas A G ja palus tulla tema juurde. ...Kohtumisel olid T M, A G ja nende tütar. Nad toetasid kostjat, nutsid ja ütlesid, et ta sõidaks Tallinnasse ja võtaks raha ära. G andis üle A. M lepingu osa. Tallinnas kostja kohtus M, andis ära lepingu osa, mille alusel tagastati 18 500 krooni. Selgitas, et 1 500 krooni võttis endale tehtud töö eest. 18 500 krooni raiskas kostja hageja ja tema perekonna soovitustel. Vend üüris 2 nädalaks Tallinnas korteri. Ülejäänud läks toiduainetele ja transpordile. Juhend oli hagejalt. Kostjale tehti ettepanek mõneks ajaks ära sõita, varjata, selgitades sellega, et ta võib midagi teada, mis võib poega kahjustada. Juhendiks oli see, et kostja lahkuks linnast. Hageja koos oma perekonnaliikmetega palus kostjat linnast ära sõita. Palusid ära sõita Saksamaale tütre juurde ilma piiranguta. Kostja ise otsustas sõita Tallinnasse. Kostja ei saanud aru miks, kuid hageja ja tema abikaasa tungivalt seisid palvel. See oli enne seda, kui kostja võttis raha advokaadi käest. Peale raha ärakulumist pakuti veel raha. 2 nädala jooksul oli kostja Tallinnas ja pärast tuli Sillamäele. Hageja ja tema abikaasa korduvate nõudmiste pärast kirjas ja telefoni teel otsustas kostja oma perekonnaga raha tagastada, kuna siis oleks lõpetatud nende jälitamine. Kostja kirjutas hagejale kirja, et tahab raha tagastada, kuid ei saanud vastust. Tunnistajana ülekuulatud kostja vend A M andis ütlusi (tl 105 pöördel-107 pöördel), et 10.08.2010.a see algas. 14(17)

Tunnistajal on teada, et M ütles, kui on olemas inimesi, kes saavad sekkuda asjasse, las mingiks ajaks kaovad ära. Kostja pidas kontakti T ja A. Pidevalt käis nende juures, kuna nad kutsusid ise teda. Tunnistaja sellest osa ei võtnud tol momendil. M ütles A, et lähedased inimesed, kes midagi teavad asjast, peavad ära kaduma. Tamara hakkas rääkima A, kao ära mõneks ajaks. Tunnistaja käis koos kostjaga T juures. Hageja ütles, kui vajad mingit rahalist abi, ei ole probleemi. Tütar elab Saksamaal, kui on vaja, peidab A. Kostja keeldus, kuid hageja sundis peale, et kostja lahkuks linnast. Hageja ütles, et sõitku Tallinnasse ja võtku M raha tagasi. Kostja ütles, et tagastab raha võimalusel, hageja ütles, ei ole vaja midagi tagastada, oled nagu meie pojakene. Hageja andis raha kostjale tagastamata. Mingitele paberitele alla ei kirjutanud. Oli kõik suulises vormis. Tunnistaja oli selle juures. Peale seda oli hirm, ei tahtnud olukorda sõtkuda. Kostja tahtis lahkuda. Tunnistaja ütles, et mine Tallinnasse, üüri seal korterit. 2 nädala jooksul kostja sai aru, et ei ole vaja kedagi karta, et ta ei ole süüdi. Ei ole arusaadav, milleks kuhugi läksid. Kui tulid tagasi, kostja ei ole ennast peitnud. Möödus palju aega. G hakkasid rangelt paluma raha tagastamist. Enne seda hageja ja tema abikaasa rääkisid, et raha oli antud tagastamata. Otsustasid raha mitte tagastada. Toimus mingi manipuleerimine. Peale seda vangist lasti poeg välja. Ähvardati tunnistaja ja venna perekonda. Tunnistaja ütles, et kui ähvardust ei lõpeta, läheb sinna kust tuli. Peale seda hageja andis hagi kohtusse. Tahtsid küsimust rahulikult lahendada ja raha tagastada. Tunnistaja viibis isiklikult kohtumisel, kus paluti tagastada raha M. See toimus hageja kodus. Juures viibisid hageja, tema abikaasa ja nende tütar. Selle raha pidi võtma kostjalt selleks, et katta enda varjamisega seotud kulusid. Raha oli antud selleks, et A ära kaoks ja teda ei oleks näha. Hageja raha eest A elas XXX, üüris korterit. Peitis ennast seal. Lõpetasid kõik kontaktid septembris. Palju aega läks mööda sellest. Tunnistaja sai venna käest teada, et keegi peab ära põgenema. Vend ütles, kui on mingid Igori tuttavad ja midagi teavad, las istuvad kodus. A ütles sellest hagejale. Kostja hagejale ei öelnud, et just tema peab lahkuma. Hageja ise palus Ai lahkuda. Pidevalt rääkis sellest. A midagi ei otsustanud. Istus Tallinnas. Artjom ei tundnud puudutatuna I arestisse. A ei tahtnud ennast varjata. Tunnistaja käis koos kostjaga G juures. Ilma tunnistajata ei suhelnud kostja G. Tunnistaja oli kõigega kursis. Tunnistaja hakkas kõik kontrollima hetkest, kui taheti kohtuda teise advokaadiga. Peale seda, kui asjast keeldus 1 advokaat, möödus 2-3 nädalat. Peale seda, kui M ütles, et I tuttavad peavad lahkuma, hageja ütles kostjale, et kostja peab lahkuma ja pakkus raha. Kostja elas sellest rahast Tallinnas. Ei varjanud ennast, lihtsalt elas Tallinnas. Hageja palus kostjat varjata ennast Saksamaal tütre juures, kostja jäi Tallinnasse. Kostja oli I sõber. Hageja ise pakkus raha. Ütles, et võta M raha ja jäta endale. Hiljem G pakkus raha, kui kostja tuli tagasi Sillamäele. Tunnistajale tundus, et oli mingi mahhinatsioon. Kui tunnistaja ütles G, et salvestas viimase kohtumise ja salvestas kõik kohtumised, siis ta luiskas. Kõik tunnistaja-kostja pere nõustus tagastama raha. Olid läbirääkimised. Kostja nõustus. Hiljem tulid kohtust dokumendid, et hagi oli esitatud kohtusse. Politsei poole seoses Igori G ähvardustega ei pöördunud. Kohtule esitatud kostja vastuse kohaselt (tl 9, tõlge tl 8, 108) hageja kirjale (tl 7, tõlge tl 6) „... A.M soovitas, et kui on inimesi, kes teavad infot, mis võib kahjustada I, oleks parem, et nad ei ilmutaks end kuni ei selgu I edasine saatus. Samal päeval rääkisin sellest kõigest Igori vanematele. Hiljem I.G vanemad palusid mul lahkuda riigist kuna eeldasid, et ma valdan informatsiooni, milline võib kahjustada I.G. Kuna mul ärasõiduks raha ei olnud nad pakkusid kasutada raha, milline tuli ära võtta A.M. A.G andis mulle üle osa oma lepingust, koostatud A.G ja A.M vahel, mille alusel ma sain A.M raha summas 18 500 krooni. Tahan rõhutada, et selleks momendiks nad veensid mind nende otsuse õigsusest ja ei rääkinud sellest, et raha tuleb 15(17)