Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS SEB Pank hagi solidaarvõlgnike A. V., H. P. ja V. P. vastu võlgnevuse 70 961,25 euro ja lisanduva viivise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS SEB Pank (endine AS SEB Eesti Ühispank) ning kostjad A. V. ja H. P. 23.03.2007.a laenulepingu nr L070011401. Hageja ja V. P. sõlmisid 23.03.2007.a käenduslepingu nr 2007005934, millega kostja võttis kohustuse vastutada solidaarselt laenusaajatega lepingust tulenevate kohustuste eest kuni 125 000 krooni (7988.96 euro) ulatuses. 23.03.2007.a sõlmiti ka korteriomandi müügileping, hüpoteegi seadmise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega seati lepingust tulenevate nõuete tagamiseks hageja kasuks ühishüpoteek korteriomanditele registriosa numbritega 9261201 ja 3955908 ning kinnistule registriosa numbriga 38408. Lepingu alusel väljastas hageja 27.03.2007.a laenu summas 76 742 eurot kostja A. V. kontole. Kostjad kohustusid laenu koos intressiga tagastama osade kaupa annuiteetgraafiku alusel hiljemalt iga kuu 23. kuupäeval alates 23.04.2007.a, laenu tagastamise tähtajaks oli 23.03.2047.a. Kostjad ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning 06.11.2008.a väljastas hageja kostjale laenulepingu ülesütlemishoiatuse ja teavitas tekkinud võlgnevusest ka käendajat, andes kostjatele oma kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja. 14.01.2009 väljastas hageja kostjatele laenulepingu ülesütlemisavalduse ning 27.02.2009.a ütles hageja lepingu üles. Hageja algatas 09.06.2010.a täitemenetluse, mille käigus õnnestus enampakkumisel võõrandada üks tagatistest (korteriomand asukohaga Õismäe tee 101-36, Tallinn) hinnaga 31 000 eurot, millest 11.10.2011.a laekus lepingust tulenevate kohustuste põhiosa katteks 27 348.54 eurot. Kostja A. V. on kokkuleppe alusel teinud ka vabatahtlikke makseid võlgnevuse vähendamiseks. Lepingust tulenev võlgnevus 10.02.2013 seisuga on 70 961.25 eurot, sh põhivõlgnevus 46 620.81 eurot, intress 2734.46 eurot; 21 597.63 eurot viivised ja 8.35 eurot teenustasuvõlgnevus.

Hageja palub solidaarselt kostjatelt A. V.lt ja H. P.lt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 70 961.25 eurot, sh põhivõlgnevus 46 620.81 eurot, intress 2734.46 eurot; 21 597.63 eurot viivised ja 8.35 eurot teenustasuvõlgnevus. Hageja palub kostjalt V. P.lt välja mõista hageja kasuks solidaarselt A. V. ja H. P.ga võlgnevus 7988.96 euro ulatuses. Samuti palub hageja välja mõista viivise põhinõudelt (46 620.81 eurot) alates 11.02.2013.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni, jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses (kd 1, tl 57-104).

KOSTJATE VASTUS

Kostjate A. V., H. P. ja V. P. esindaja Külli Aas esitas 08. märtsil 2013 kohtule vastuse, milles nõustusid hagiga osaliselt, st põhinõude summas 46 620.81 eurot, intressi 2734.46 eurot ja 8.35 eurot teenustasuvõlgnevuse osas. Viiviste nõudega summas 21 597,63 eurot kostjad ei nõustunud. Kostjate arvamuse kohaselt on viivise nõue, arvestades põhinõudega, ebamõistlikult suur. Kostjad märkisid, et nad ei ole oma kohustusi jätnud täitmata hoolimatuse või kohusetunde puudumise tõttu, vaid ainukeseks põhjuseks on muutunud majanduslik olukord – töö kaotused, sissetulekute vähenemised ning aastal 2007 ebamõistlikult kõrged hinnad, mis ei vastanud vara tegelikule väärtusele – millest täna ka oluliselt väiksema turuväärtusega tagatised. Kostjad soovivad sõlmida uue laenulepingu ja jätta võlgnevuse tagamiseks müümata kinnistu asukohaga: Roosimäe, Varesmetsa küla, Iisaku vald, Ida-Virumaa. Kostjad esitasid taotluse kompromisslepingu sõlmimiseks selliselt, et pooled sõlmivad uue laenulepingu kuni 30-ks aastaks ning hageja loobub viivisenõudest. Menetluskulud palusid pooled jätta poolte endi kanda. (kd 1, tl 127-141).

HAGEJA SEISUKOHAD

Hageja esindaja esitas 01. juulil 2013 seisukoha kostjate esindaja vastusele. Esindaja ei nõustunud kostjate vastuses toodud vastuväidetega alljärgnevatel põhjendustel:  Kostjate ainsaks põhjenduseks viivisenõudele on asjaolu, et viivisenõue on põhinõudega võrreldes ebamõistlikult suur. Kostjate seisukoht on paljasõnaline ja põhjendamata. Viivise vähendamisel tuleb vastavalt VÕS § 162 lg-le 1 arvestada eelkõige kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja on viivist arvestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mistõttu ei saa see olla ebamõistlikult suur. Kostjad ei ole ka esitanud ühtki tõendit, mille pinnalt saaks hinnata nende majanduslikku seisundit või maksevõimet.  Uue laenulepingu sõlmimist ei pea hageja vajalikuks ega ka mõistlikuks. Kuna A. V.`ga on juba olnud kohtueelne kokkulepe, mille alusel ta pidi igakuiselt laenu katteks laekuma 150 eurot, kuid kokkulepet rikuti (viimane laekumine kokkulepitust väiksemas summas toimus 30.03.2013), siis ei ole alust arvata, et kostjad ka edaspidi suudaks kokkuleppest kinni pidada, isegi, kui sõlmida uus laenuleping. Suure tõenäosusega lõpeks asi uue kohtumenetlusega, mis tooks enda jaoks kaasa uued kulutused nii hagejale kui kostjatele. Hageja ei välista kohtuliku kompromissi sõlmimist. Selleks vajab aga hageja selget ülevaadet kostjate maksevõimest ja konkreetset ettepanekut kuumaksete suuruse jms osas.  Laenutagatise müügiga seonduv ei ole hageja hinnangul käesoleva vaidluse seisukohast oluline ega asjakohane, mistõttu hageja sellel põhjalikumalt ei peatu. Tagatise täitemenetlus on käesoleval hetkel peatatud ja kompromissi saavutamisel ning sellest kinnipidamisel võib tagatise sundmüügi vajadus ära langeda.

Hageja palus kostjatel esitada konkreetne nägemus võimalikust kompromissist ning kompromissi mittesaavutamise korral hagi rahuldada (kd 1, tl 144-146).

KOHTUISTUNG

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastustega hagile, samuti menetlusosaliste kohtuistungil antud ütlustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue, intress ja teenustasu

Hageja nõue tuleneb hageja ja kostjate A. V. ja H. P. vahel 23.03.2007.a sõlmitud laenulepingust nr. L070011401, mille alusel on 27. märtsil 2007.a. kostja A. V. kontole üle kantud kostjate poolt taotletud laenusumma 76 742 eurot (kd 1, tl 8-13,79-84). Hageja ja V. P. sõlmisid 23.03.2007.a käenduslepingu nr 2007005934, millega kostja võttis kohustuse vastutada solidaarselt laenusaajatega lepingust tulenevate kohustuste eest kuni 125 000 krooni (7988.96 euro) ulatuses (kd 1, tl 37 - 39, 85-87). 23.03.2007.a sõlmiti ka korteriomandi müügileping, hüpoteegi seadmise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega seati hageja kasuks ühishüpoteek korteriomanditele registriosa numbritega 9261201 ja 3955908 ning kinnistule registriosa numbriga 38408, lepingust tulenevate nõuete tagamiseks (kd 1, tl 2636, 88 - 98). Kostjad kohustusid laenu koos intressiga tagastama osade kaupa annuiteetgraafiku alusel hiljemalt iga kuu 23. kuupäeval alates 23.04.2007 a, laenu tagastamise tähtajaks oli 23.03.2047.a. Kostjad ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning 27.02.2009.a ütles hageja lepingu üles. Hageja algatas 09.06.2010.a täitemenetluse, mille käigus õnnestus enampakkumisel võõrandada üks tagatistest (korteriomand asukohaga xxx) hinnaga 31 000 eurot, millest 11.10.2011.a laekus lepingust tulenevate kohustuste põhiosa katteks 27 348.54 eurot. Kostja A. V. on kokkuleppe alusel teinud ka vabatahtlikke makseid võlgnevuse vähendamiseks. Lepingust tulenev võlgnevus 10.02.3013 seisuga on 70 961.25 eurot, sh põhivõlgnevus 46 620.81 eurot, intress 2734.46 eurot; 21 597.63 eurot viivised ja 8.35 eurot teenustasuvõlgnevus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjad A. V. ja H. P. ei vaidlusta asjaolu, et sõlmisid hagejaga 27.03.2007 laenulepingu nr. L070011401. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostjad on jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata (maksegraafikujärgsed maksed tasumata). Kostjad ei vaidlusta põhivõlgnevuse, intresside ja teenustasu võlgnevust, kostjad võtavad selles osa hagi õigeks. Kostja V. P. esindaja A. V. (eestkostja) ei vaidlusta käenduslepingu sõlmimist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on jätnud käenduslepingust tulenevad kohustused täitmata. Käenduslepingu p. 5 kohaselt on kostja V. P. käenduse maksimumsummaks 7 988,96 eurot (125 000 krooni), seega vastutab kostja hageja ees antud summa ulatuses. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja on andnud kostjatele A. V.le ja H. P.le 27.03.2007 laenu summas 76 742 eurot. Samuti on tõendatud asjaolu, et kostjad on täitnud oma kohustusi osaliselt, laenu põhivõlgnevuse summa moodustab 46 620,81 eurot, mis kuulub kostjatelt A. V.lt ja H. P.lt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostjalt V. P.`lt kuulub solidaarselt kostjate A. V. ja H. P.`ga väljamõistmisele hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 7 988,96 eurot.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et AS SEB Pank on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 4.1 järgi oli intressimäär muutuv, arvestusest 6 kuu EUROBOR + 0,900% aastas, p. 4.2 kohaselt on intressiperioodiks 1 kuu ning p. 4.3. kohaselt on intressi maksmise tähtpäevaks iga kuu 23. päev, alates 23.04.2007. Kostjad on lepingut sõlmides sellise intressiga nõustunud. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostjad on jätnud nimetatud kohustused täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud. Kostjad ei ole intressi nõuet vaidlustanud. Seetõttu tuleb kostjatelt A. V.lt ja H. P.lt solidaarselt hageja kasuks välja mõista intress summas 2 734,46 eurot. Hageja soovib kostjatelt A. V.lt ja H. P.lt teenustasu 8,35 euro väljamõistmist. Vastavalt lepingu 15.4.1, laenusaaja on kohustatud tasuma pangale teenustasud ja hüvitama kulud, mis on ette nähtud lepingus või panga kehtestatud ja panga teenindussaalides tutvumiseks kättesaadavasse kohta paigutatud hinnakirjadega. Hageja on saatnud kostjatele laenulepingu ülesütlemishoiatuse (kd 1, tl 19, 99); teatise käendajale (kd 1, tl 20, 100); laenulepingu ülesütlemisavalduse, teated laenusaajatele ja käendajale (kd 1, tl. 14-16, 101-104), seega on hageja teenustasu nõue summas 8,35 eurot põhjendatud. Kostjad ei ole teenustasu nõuet vaidlustanud. Viivis VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas (kuni 15.04.2013 redaktsioon). Alates 15.04.2013 kehviva VÕS § 113 lg1 teise lause redaktsioonis loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt 23.03.2007 sõlmitud lepingu p 15.5. on hagejal õigus nõuda viivist võlguolevalt põhiosasummalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ulatuses. 10.02.2013 seisuga moodustas viivisevõlgnevus kokku 21 597,63 eurot. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjad paluvad lähtuvalt nende majanduslikust olukorrast jätta hageja nõue viivise osas rahuldamata või siis vähendada viivise summat vastavalt VÕS § 113 lg 8. Lähtudes hageja poolt esitatud viivise arvestusest (kd 1, tl 72-75), vastab viivise arvestus ja viivise suurus seaduses ettenähtud suurusele ning ei ole arvestades põhivõlgnevuse suurust ebamõistlikult suur. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-is 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kuna kogu põhivõlgnevuse nõue, sellest lähtuvalt ka põhivõlgnevuselt viivise tasumise nõue puudutab ainult kostjaid A. V.t ja H. P.t, siis saab kohus seisukoha võtta ainult nimetaud kostjate osas. Kostjad on esitanud kohtule enda materiaalset olukorda tõendavad dokumendid: 1) Kostja A. V. ülalpidamisel on 3 alaealist last, tema sissetuleku Soomes moodustavad sotsiaaltoetused, perekonna kulude ja tulude vahe moodustab 588,95 eurot (kd 1, tl 180185; kd 2, tl 7-8, 17-19). Kostja märkis vastuses, et kannab eestkostetava

V. P.

hooldekodus viibimisega seotud kulutusi (kostja V. P. üle Viru Maakohtu 17.12.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-13-31974 seatud eestkoste, eestkostjaks on määratud A. V. (kd 1, tl 173-174). 2) Kostja H. P. neto-töötasu moodustas 2013 aastal 151,58 eurot kuus, millele lisandub pension summas 162,21 eurot kuus (kd 2, tl. 6, 9-13, 15-16, 20); Kohus, hinnanud kohustute täitmise ulatust, hageja huvi kohustuste täitmise suhtes ja kostjate majanduslikku seisundit kogumis leiab, et ainuüksi kostjate A. V. ja H. P. majanduslik seisund, st nende sissetulekute suurus, ülalpeetavate isikute arv ja muid kostjate poolt osundatud asjaolud, ei anna lähtuvalt asjaolust, et nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur, alust viivise summa vähendamiseks. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2013 a 0,50 % ning enne 01.01.2014 0,25% . Lisaks seisuga 10.02.2013 sissenõutavaks muutnud viivisele 21 597,63 eurot kuulub kostjatelt A. V.lt ja H. P.lt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 11.02.2013 kuni 31.12.2013 summas 3 378,41 eurot /perioodi eest alates 11.02.2013 kuni 14.04.2013 summas 603,52 eurot (46620,81 eurot × 7,50% / 365 päeva x 63 päeva), alates 15.04.2013 kuni 30.06.2013 835,98 eurot (46620,81 eurot × 8,50% / 365 päeva x 77 päeva); alates 01.07.2013 kuni 31.12.2013 1938,91 eurot (46620,81 eurot × 8,25% / 365 päeva x 184 päeva)/. Kokku tuleb kostjatelt välja mõista viivis 24976,04 eurot ning edasi alates 01.01.2014.a VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt A. V.lt ja H. P.lt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 46 620,81 eurot, intressi 2 734,46 eurot, teenustasu 8,35 eurot ja 31.12.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 24976,04 eurot, kokku 74339,66 eurot. Samuti mõistab kohus kostjatelt A. V.lt ja H. P.lt solidaarselt välja viivise alates 01.01.2014.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Kostjalt V. P.lt mõistab kohus solidaarselt kostjate A. V. ja H. P.ga hageja kasuks välja lepingust tuleneva võlgnevuse summas 7 988,96 eurot. Menetluskulud

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täielikult, jätab kohus kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt

allkirjastatud digitaalselt/

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.