Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks pankrotivara arvel 928 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste katteks 157,46 eurot.

Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud OÜ XXXesitas 23.01.2014 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli kaevandamistööd. Võlgnikul on kohustusi 431 762,66 euro ulatuses, vara umbes 40 000 euro ulatuses. Maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus luua pikaajalist äriplaani, puudulik raamatupidamine ja ebaefektiivne juhtimine. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 04.02.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 40 038,49 euro ulatuses, kohustusi 431 762,66 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Võlgnik võltsis käibemaksu näol rahaliste vahendite saamiseks ostuarveid, maksuhaldur avastas selle ning määras maksuotsusega täiendavad maksud. Haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 928 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 157,46 eurot. 27.02.2014 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde ning täpsustas, et maksejõuetus tekkis hiljemalt 2010.a lõpus. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Seetõttu on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud ja kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik on võltsinud ostuarveid ning nõudnud tagasi käibemaksu, mida ta faktiliselt ei ole tasunud. See tõi kaasa rahalise nõude maksuhaldurilt ning lisaks tekkisid maksuotsuse edutu vaidlustamisega suured õigusabikulud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas halduri esitatud seisukohaga 2010.a lõppu. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 25.03.2014 kell 09.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara ei ole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks mõista 928 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 157,46 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11,60 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnesid päringute tegemises ning büroo- ja transpordikuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 928 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 157,46 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.