2-13-33472/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-13-33472 esitas hageja Tartu Maakohtule avalduse hagiavalduse tagasivõtmiseks tsiviilasjas nr 2-1333472. Hageja märkis seejuures, et 20.01.2014. a teostas kostja hageja esindajale makse summas 229,34 eurot, millega nõustus kogu võlgnevusega ning tasus võlgnevuse hagejale vabatahtlikult. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vastu võtta PLACET GROUP OÜ avaldus hagiavalduse tagasivõtmiseks ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-33472. Ühtlasi palub hageja tagastada talle pool tasutud riigilõivust summas 30 eurot. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 2 hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole eelmenetlus lõppenud, siis ei ole kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks vaja. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata. TsMS § 427 esimene lause sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. TsMS § 426 lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seejuures on hageja 27.01.2014. a. esitanud ka taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 30 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd käesoleval juhul on hageja 27.01.2014. a hagiavalduse tagasivõtmise avalduses märkinud, et kostja nõustus kogu võlgnevusega ja tasus võlgnevuse hagejale vabatahtlikult ning seejuures pole hageja ka taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).