Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
M. L hagi P. R vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-538
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. L kassatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja M. L, esindaja vandeadvokaat Siim Roode Kostja P. R, esindaja vandeadvokaat Grete Lind
Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-538 menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud poolte endi kanda.
2.Otsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: "2.1. Rahuldada M. L hagi P. R vastu ühisvara jagamiseks osaliselt.
2.2.
Jagada M. L ja P. R ühisvara hulka kuuluv Xxxxxxxxx Xxxxxx XX asuv kinnisasi (registriosa nr XXXXXXX) ja 1. novembril 2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-204598-EV tulenev laenu tagastamise kohustus 66 573 eurot 43 senti.
2.3.Jätta Xxxxxxxxx Xxxxxx XX asuv kinnisasi (registriosa nr XXXXXXX) M. L ainuomandisse.
2.4.Määrata, et M. L ja P. R omavahelises suhtes vastutab 1. novembril 2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-204598-EV tulenevate kohustuste eest, mis muutuvad sissenõutavaks alates 27. juunist 2013, sh laenujäägi tagasimaksmise kohustus 66 573 eurot 43 senti, M. L.
2.5.Kohustada P. R andma asjaõiguslepingu jaoks vajalikku tahteavaldust, millega P. R ja M. L lepivad kokku selles, et Xxxxxxxxx Xxxxxx XX asuv kinnisasi (registriosa nr XXXXXXX) läheb M. L ainuomandisse.
2.6.Kohustada P. R andma nõusolekut (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses), et
kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX teise jao omanikukanne, mille kohaselt P. R on kinnisasja ühisomanik, kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse M. L.
2.7.Välja mõista M. L-lt hüvitis P. R kasuks 41 142 eurot 76 senti.
2.8.Kohustada P. R täitma käesoleva otsuse p-des 2.5 ja 2.6 olevat kohustust tingimusel, et M L täidab kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2.7 sätestatud rahalise kohustuse (täitemenetluse seadustiku § 19)."
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.Tagastada M. L-le kassatsioonkaebuselt 24. juulil 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot ja 8. septembril 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
5.Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. L (hageja) esitas 17. detsembril 2010 Harju Maakohtule hagi P. R (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ning alusetult säästetud 120 745 krooni (7717 euro 1 sendi) väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad jagatava ühisvara koosseisu AS Swedbank (endine Hansapank) ja poolte vahel 1. novembril 2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-204598-EV tulenevad õigused ja kohustused ning sõiduauto Peugeot 307 väärtusega 100 000 Eesti krooni. Pooled on kantud kinnistusraamatusse Xxxxxxxxx Xxxxxx XX asuva kinnisasja (registriosa number XXXXXXX) ühisomanikena. Hageja väitel on kanne kinnistusraamatus ühisomandi kohta ebaõige, kuna kinnistu on olulises osas omandatud hageja lahusvara arvel.
1.novembril 2006 sõlmisid pooled ja Aktsiaselts Hansapank Sampo Liisingu laenu refinantseerimiseks ning kinnistu renoveerimiseks laenulepingu, mille kohaselt kohustusid pooled solidaarselt täitma laenulepinguga võetud kohustusi, eelkõige tasuma iga kuu laenu põhiosa ja intressi makseid. Alates laenulepingu sõlmimisest kuni 2008. aasta maini tasuti iga kuu laenu ja intressimakseid poolte ühisvara arvel. Alates juunist 2008 ei ole kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, vaid seda on teinud hageja ainuisikuliselt, kokku 241 490 Eesti krooni. Laenulepingust tulenevad kohustused kuuluvad poolte ühisvara hulka, kuna need on võetud abielu ajal perekonna ühistes huvides. Hageja palus lõpetada poolte ühisomand Xxxxxxxxx Xxxxxx XX asuvale kinnisasja (kinnisasi) ja jätta see hageja ainuomandisse. Lisaks palus hageja kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu registriosa number XXXXXXX teises jaos senine kanne ühisomaniku P. R kohta ning sisse kanda ainuomanikuna M. L. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt alusetult säästetud 120 745 Eesti krooni ja tuvastada kostja kohustus tasuda 1. novembril 2006 sõlmitud laenulepingu järgseid laenu- ja intressimakseid kuni laenulepingu lõppemiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt tasus laenumakseid ainuisikuliselt kostja. Kuivõrd Xxxxxx kinnistu hind oli oluliselt kõrgem hageja märgitud ülekandest, siis ei saa asuda seisukohale, et Xxxxxx kinnistu on omandatud hageja
lahusvara arvel ja et tegemist on hageja lahusvaraga. Xxxxxx kinnistu osteti ühisvaraks olnud raha eest, tegemist on ühisvaraga. Hageja on jätnud ühisvara hulka arvestamata Xxxxxx ja Xxxxxxxxxx kinnistul olnud mööbli ja esemed, mis on soetatud abielu jooksul kostja varaga. Kostjale teadaolevalt on hageja sõlminud OÜ-ga Hingelinnu Lastehoid üürilepingu ning kostjal kui ühisomanikul on õigus saada asja majandamisest saadavat kasu.
3.Harju Maakohus rahuldas 14. juuni 2012. a otsusega hagi osaliselt ning jagas poolte ühisvara selliselt, et jättis hageja omandisse Xxxxxxxxx Xxxxxx XX asuva kinnistu 4/5 osas ja kostja omandisse 1/5 osas. 1. novembril 2006 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise jättis maakohus võrdsetes osades kostjate kanda. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kustutada kinnistusraamatust vaidlusaluse kinnistu registriosa teises jaos senine kanne ühisomaniku P. R kohta ning kanda sisse ainuomanikuna hageja. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja nõude mõista kostjalt välja alusetult säästetud 7717 eurot 1 sent (120 745 krooni). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tugines menetluskulude jaotuse määramisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-le 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada osas, millega ühisvara jagati selliselt, et hageja omandisse jäeti 4/5 osa ja kostja omandisse 1/5 osa kinnistust, ning osas, millega jäeti laenulepingust tulenevad kohustused võrdsetes osades kostjate kanda. Kostja palus teha maakohtul uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ning jagada kinnistu võrdsetes osades ja laenulepingust tulenevad kohustused jätta hageja kanda või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. juuni 2013. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ühisvara jagamiseks osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus jagas poolte ühisvara hulka kuuluva kinnisasja ja laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse 66 573 eurot 43 senti ja jättis vaidlusaluse kinnistu hageja ainuomandisse ning määras, et poolte omavahelises suhtes vastutab hageja laenulepingust tulenevate kohustuste eest, mis muutuvad sissenõutavaks alates
27.juunist 2013 (sh 66 573 euro 43 sendi suuruse laenujäägi tagasimaksmise kohustuse eest). Ringkonnakohus kohustas kostjat andma asjaõiguslepingu jaoks vajalikku tahteavaldust, millega pooled lepivad kokku selles, et vaidlusalune kinnisasi läheb hageja ainuomandisse. Ringkonnakohus kohustas kostjat andma nõusolekut (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses), et kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX teise jao omanikukanne, mille kohaselt kostja on kinnisasja ühisomanik, kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 41 142 eurot 76 senti. Ringkonnakohus kohustas kostjat täitma otsuse p-des 5 ja 6 olevat kohustust
tingimusel, et hageja täidab kohtuotsuse resolutsiooni p-s 7 sätestatud rahalise kohustuse (täitemenetluse seadustiku § 19). Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus muutis otsuse menetluskulude jaotust puudutavate põhjenduste kohaselt TsMS § 173 lg 3 järgi uue lahendi tegemisel menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele, et TsMS § 163 lg 2 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud poole kanda, kes menetluses ei nõustunud kompromissiga, kui kohus teeb otsuse sellesarnases ulatuses, nagu kompromissiga on üks pool pakkunud. Hageja pakkus kompromissi summaks 30 000 eurot tingimusel, et sellega loetakse ka kostja üürinõue tasutuks. Kostja selgitusel oli kompromissi korral koos üürinõudega summaks 36 000 eurot, millega ei nõustunud vastaspool. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kostja pakutule sarnases ulatuses, jätab ringkonnakohus asjas kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega menetluskulud jäeti hageja kanda, ning saata asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, TsMS § 163 lg-t 2, mille tulemusena on ringkonnakohtu lahendi resolutsiooni punktis 10 väljendatud otsus ebaõige. Hageja sõnul ei ole asjas võimalik TsMS § 163 lg-t 2 kohaldada esiteks põhjusel, et mõlemad pooled on teinud mõistlikud kompromissiettepanekud. Hageja tugineb tsiviilasjas nr 3-2-1139-10 tehtud Riigikohtu lahendi p-le 18, mille kohaselt olukorras, kus mõlemad pooled on teinud kompromissiettepaneku, pooled kummagagi ei nõustu ning kohus mõistab välja hoopis kolmanda summa, tuleb kohaldada TsMS § 163 lg-t 1 – menetluskulud tuleb jagada vastavalt hagi rahuldatud osale. Kui lugeda mõistlikuks kostja ettepanekut 36 000 eurot, tuleb samamoodi lugeda mõistlikuks hageja pakkumist 30 000 eurot, kuivõrd hageja pakkumine moodustas 20% enda pakutud kinnistu väärtusest, mis oli kompromissipakkumise aluseks, ning kostja pakkumine moodustas 18% enda pakutud kinnistu väärtusest (nimetatud summad olid ette nähtud kostjale ühisvaraks oleva kinnistu ühisomandi osa kaotamise eest). TsMS § 163 lg-t 2 ei tule kohaldada ka põhjusel, et ühisvara jagamise nõue loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ning TsMS § 163 ei kohaldata mittevaraliste hagide puhul. Tsiviilasjas nr 3-2-1-4-12 tehtud Riigikohtu lahendi p 15 kohaselt ei kohaldu TsMS § 163 asjas, kus ei saa kindlaks määrata osa, milles hagi rahuldatakse, ja osa, milles hagi jääb rahuldamata. TsMS § 132 lg 4 p 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka ühisvara jagamise nõue ja tulenevalt sellest ei saa praegusel juhul TsMS § 163 kohaldada. Hageja arvates tulnuks kohaldada TsMS § 164 lg-t 1, mis sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti saaks kohaldada TsMS § 164 lg-t 2.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetluskulude jaotuse osas tühistada. Kuna rikkumine on võimalik kassatsiooniastmes kõrvaldada, teeb Riigikohus TsMS § 691 p 5 alusel tühistatud osas ise uue otsuse, millega määrab uue menetluskulude jaotuse. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja vaidlustas kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas.
10.Kolleegium leiab, et TsMS § 164 on erinormiks TsMS § 163 suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna praeguse vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega – seega hagilise abieluasjaga –, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st 164. Kuna asjas ei nähtu kolleegiumi arvates mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
11.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.