2-13-28410/14 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on füüsilisest isikust võlgniku XXX(pankrotis) pankrotimenetlus. 28.06.2013 kohtumäärusega kuulutati välja XXXpankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 17.02.2014 esitas pankrotihaldur Indrek Lepsoo kohtule kinnitamiseks XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuande. Haldur palub kohtul kinnitada XXX(pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, vabastada Indrek Lepsoo võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata halduri tasu summas 7 967,82 (sealhulgas käibemaks), kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 3,17 eurot ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.02.2014. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo poolt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX(pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo on koostanud ning esitanud lõpparuande 17.02.2014 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lõikele 1 on teade lõpparuandega

tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 14.02.2014 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Võlgniku pankrotivara on müüdud ja saadud raha võlausaldajatele vastavalt jaotistele välja makstud. XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Halduri hinnangul oli võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusteks võlgniku poolne rahavoogude ebapiisav prognoosimine, s.h üle oma reaalsete majanduslike võimete ja võimaluste ulatuvate laenude võtmine, mida võlgnik ei suutnud teenindada. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet või kui kohus on võlausaldaja nõuet tunnustanud. Lõpparuandest nähtub, et võlgnik on pankrotimenetluses esitanud vastuväited kohtutäiturite Kaire Põltsi, Elin Vilippuse, Risto Sepa, Kristiina Feinmani ja Arvi Pinki nõuetele täies ulatuses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt nimetatud võlausaldajad kohtusse hagi oma nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses esitanud ei ole. Seega on käesolev määrus kooskõlas PankrS §-ga 168 XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks võlausaldajatele järgnevalt: Danske Bank A/S Eesti filiaal 130 893,41 eurot; BIGBANK AS 14 584,70 eurot; AS MiniCredit 916,61 eurot; PLACET GROUP OÜ 506,74 eurot; ERA Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts 2 406,26 eurot; AS Nordea Finance Estonia 6 511,34 eurot; Eesti Energia Aktsiaselts 1441,52 eurot; KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS 626,16 eurot; OÜ KODULIISING 1 496,59 eurot; Maksu ja Tolliamet 623,17 eurot; Swedbank AS 3 563,31 eurot ja Aktsiaselts DNB Pank 5 087,49 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Halduri tasu arvutatakse tulenevalt pankrotivara suurusest. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest summas 65 526,96 eurot ja palub määrata tasu summas 7 967,82 eurot (s.h käibemaks). Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Haldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lõikes 1 kehtestatud piirmääradele. Tulenevalt eelnevast määrab kohus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Indrek Lepsoo töötasuks 7 967,82 eurot (s.h käibemaks) väljamaksmisega OÜ INC Partner. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 3,17 eurot, mis tulenevad panga teenustasudest. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele summas 3,17 eurot.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Indrek Lepsoo XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. XXXon esitanud kohtule taotluse enda, kui füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos halduri esitatud lõpparuandega. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus on seisukohal, et kuigi pankrotimenetlus kuulub käesoleval juhul lõpetamisele PankrS 163 alusel, mitte PankrS § 158 alusel, s.o raugemise tõttu, siis tuleb võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks vastu võtta. Kohtu hinnangul on õiglane, et võimalus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on tagatud võrdsetel alustel kõigile füüsilisest isikust võlgnikele, olenemata sellest, millisel õiguslikul alusel nende pankrotimenetlus lõppeb. Seega, kuna seaduse kohaselt oleks võlgniku avaldus pankrotimenetluse raugemise korral esitatud tähtaegselt, siis tuleb lugeda, et võlgniku avaldus on esitatud tähtaegselt ka lõpparuande kinnitamisel. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Pankrotihaldur toetab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik XXXkohustustest vabastamise menetlus. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek on teinud ettepaneku nimetada usaldusisikuks XXX, kes on ka vastava nõusoleku üldkoosolekule esitanud. Võlausaldajad vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas esitanud ei ole. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib