Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule ja Swedbank AS-ile oma kuue kuu kontoväljavõtte. 08.01.2016 esitas võlgnik AS SEB Pank kontoväljavõtte, 11.02.2016 Swedbank AS kontoväljavõtte. 18.02.2016 esitas Swedbank AS uue taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgniku erialaks on IT ning ei ole usutav, et võlgnik ei suuda leida endale mõistlikult tasustatavat töökohta. Võlgnik on süüliselt (vähemalt raske hooletusega) rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida. Kohus andis võlgnikule 18.02.2016 taotluse osas seisukoha esitamiseks 10 päeva, võlgnik seisukohta ei esitanud. 19.04.2016 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Pankrs § 175 lg 5 sätestab: „Kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.“ Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustust otsida tulutoovat tegevust. Nimelt nähtub 10.11.2015 ärakuulamise protokollist, et võlgnikul töökohta ei ole ja ta ei ole seda ka otsinud. Tulutoova tegevuse mitteotsimisega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustust. See rikkumine kahjustab võlausaldajate huve, kuivõrd võlausaldajate nõudeid ei saa sellisel juhul vähendada. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohus nõustub võlausaldaja arvamusega, et võlgnik on tegutsenud raske hooletusega. Kohustus tegeleda tulutoova tegevusega või vajadusel seda otsida ei saa olla võlgniku jaoks üllatuslik – võlgniku kohustused nähtuvad selgelt seadusest ning neid on kajastatud ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses. Lisaks ei ole võlgnik pidanud vajalikuks võlausaldaja seisukohta ümber lükata, kuigi kohus on võlgnikult taotluse osas küsinud seisukohta ning korraldanud lisaks ka ärakuulamise. Võlgnik ei ole ei kirjalikult ega ärakuulamisel oma seisukohti esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Arvestades rikkumise kestust (alates kohustustest vabastamise menetluse algusest 04.03.2014) ning võlgniku huvipuudust kohustuste täitmise ja käesoleva menetluse suhtes, keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.