Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 03.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-7507/69
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 03.03.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1673

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-7507

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Deniss Minzatov

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2014, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-7507

Tsiviilasi

E N hagi A P vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3060,92 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

E N (IK XXX)

Kostja:

Artur Pärnoja (IK XXX)

Kohtuistung

13.02.2014

RESOLUTSIOON

1.Jätta E N hagi A P vastu võlgnevuse ja viivise nõudes täies ulatuses rahuldamata.

2.Jätta kõik menetluskulud hageja E N kanda.

3.Saata kohtuotsus pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1(5)

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Pärnu Maakohtu 11.04.2013 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti E N nõue A P vastu 3105,74 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 17). Harju Maakohus jättis avalduse käiguta ning kohustas avaldajat esitada oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõiv (tl 19). Hageja esitas 16.05.2013 hagiavalduse (tl 23-26), milles palub mõista kostjalt A P võlgnevust 2995,68 eurot ja viivist 65,06 eurot. Hagiavalduse kohaselt veebruaris 2010 võttis kostja hagejalt laenu, et kostja saaks tagada OÜ Sidiv rahaliste kohustuste täitmine tsiviilasjas nr 2-09-26261. Selleks sõlmisid pooled 15.02.2010 suulise laenulepingu, mille kohaselt kandis hageja kostja kontole üle kokku 46875 krooni ehk 2995,86 eurot (15.02.2010 – 10 tuhat krooni, 16.02.2010 – 10 tuhat krooni, 17.02.2010 – 10 tuhat krooni, 18.02.2010 – 10 tuhat krooni, 23.02.2010 – 6875 krooni, tl 28-32) tingimusega, et kostja tagastab laenu peale raha laekumist AS Narva Kinnisvarabüroolt, hiljemalt 1.02.2013. Viru Maakohtu 15.01.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-26261 jäeti OÜ Sidiv hagi OÜ Narva Kinnisvarabüroo vastu rahuldamata. Hageja oli huvitatud sellest, et toetada kostja tegevust tsiviilasjas nr 2-09-26261 positiivse kohtuotsuse saamisel ning nõustus laenata kostjale 2995,86 eurot selles tsiviilasjas riigilõivu ja kohtukulude katmiseks. Tartu Ringkonnakohus kinnitas 23.08.2012 määrusega (tl 34-38) OÜ Sidiv ja OÜ Narva Kinnisvarabüroo vahel sõlmitud kompromiss tingimusel, et OÜ Narva Kinnisvarabüroo maksab OÜ-le Sidiv välja mõistetud summa kuue kuu jooksul. OÜ Narva Kinnisvarabüroo on oma kohustused täitnud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 1.02.2013. Kostja ei ole hagejale laenu tagastanud. Pooled ei ole lepingu sõlmimisel viivise määras kokku leppinud. Hageja leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib ta nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni selle kohase täitmiseni ehk alates 2.02.2013 kuni hagi esitamiseni summas 66,43 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2995,86 eurot ja viivis 66,43 eurot (16.05.2013 seisuga). Hagiavaldusele oli lisatud veel 14.02.2013 E. N avaldus (tl 39). Harju Maakohus edastas 20.05.2013 määrusega tsiviilasi kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Narva kohtumajale (tl 43). Viru Maakohus jättis 28.06.2013 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja täiendava riigilõigu tasumiseks (tl 57-58). Pärast täiendava riigilõivu tasumist võttis kohus 8.07.2013 määrusega hagi menetlusse (tl 68). Kostja esitas 21.07.2013 vastuse hagile (tl 74-76), milles märkis, et tsiviilasjas nr 2-09-26261 on riigilõivu ja hagi tagamise tagatist tasunud OÜ Sidiv 10.06.2009, 12.02.2010 ja 30.03.2010. Hageja sooritas 12.02.2010 ülekande OÜ Sidiv huvides Rahandusministeeriumi kontole summas 30000 krooni, selgitusega „Riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel asi 2-0926261, OÜ Sidiv eest“ (tl 82). Antud summa riigilõivuna tasumiseks kandis kostja 12.02.2010 hageja kontole 30000 krooni selgitusega „Tsiviilasi nr. 2-09-26261, A P“ (tl 80 p, kostja 2(5)

2-13-7507 pangakonto väljavõte). Kostja leiab, et poolte vahel ei olnud kirjaliku ega suulist laenulepingut. Kostja viibis 15.02.2010 väljaspool Eestit. OÜ Sidiv pidi tasuma riigilõivu apellatsioonkaebuselt. Tol hetkel OÜ-l Sidiv selleks raha ei olnud. Kostja kui OÜ Sidiv ainuosanik ja ainus juhatuse liige viibis Venemaal ning ei saanud naasta Eestisse ja tasuda riigilõivu. Kostja leppis kokku hagejaga kui tuttava juristiga, et viimane saab kostjalt raha oma arvele ja tasub riigilõivu OÜ Sidiv eest. Vastava summa kandis kostja 12.02.2010 hageja arvele üle. 15.02.2010 kandis hageja veel ühe summa, mis oli kostja arvates vajalik kogu riigilõivu tasumiseks, M S arvele. M. S kandis hageja arvele 15.02.2010 kostja palvel 46875 krooni ehk 2995,86 eurot riigilõivu tasumiseks tsiviilasjas nr 2-09-26261, mida kinnitab M. S pangakonto väljavõte (tl 84). Oma 16.07.2013 avalduses (tl 78, tõlge tl 89) kinnitab M. S, et sai kostjalt ja S S 15.02.2010 Kingisepa linnas raha rublades, mis vastab 46875 kroonile ülekandmiseks hageja kontole. Samal päeval, saabudes Narvasse vahetas M. S rublad kroonideks ja kandis hageja kontole üle. Kostja ja S. S palusid teda kanda raha hagejale üle hiljemalt 15.02.2010. Seoses sellega, et 15.02.2010 hageja arvele kantud 46875 krooni osutusid tol hetkel mittevajalikuks riigilõivu tasumisel kandis hageja ajavahemikul 15.23.02.2010 tagasi kostjale selgitusega tsiviilasi nr 2-09-26261 A P tagastus (tl 79, 83, 85, 86, 88). Eelistungil 19.11.2013 esitasid pooled järgmised dokumentaalsed tõendid: apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-09-26261 (tl 111-116), kirjavahetus (e-kirjade väljatrükid) (tl 117-121,124), tabelid (tl 122-123), hageja pangakonto väljavõte 12.02.2010-23.02.2010 eest (tl 125). Hageja esitas 10.12.2013 dokumentaalse tõendina M S vastust hageja 30.08.2013 e-kirjale (tl 157-158). Kohtuistungil 13.02.2013 jäid pooled oma seisukohtade juurde (tl 172-177). Tunnistajana ülekuulatud M S selgitas, et raha hagejale palusid tal üle anda Venemaal tegutseva OOO Stroi-Invest kaasasutaja A. Pärnoja ja kommertsdirektor A. S, raha oli rublades, tunnistaja vahetas rublad kroonidesse ja kandis need üle J. N arvele. Mille eest kandis tunnistaja raha pole ta küsinud, kuna J. N oli jurist, siis „...ilmselt mingi juriidilise tegevuse jaoks“. Hageja küsimustele vastates on kostja selgitanud, et raha 46875 krooni oli hagejale üle kantud M. S poolt kuna hageja ise helistas kostjale ja ütles, et on valesti arvutatud riigilõiv tsiviilasjas nr 2-09-26261 ning kiiremas korras päeva lõpuks tuleb tasuda täiendav lõiv 46785 krooni. Kostja seletuste järgi ütles hageja, et saab seda raha üle kanda ja riigilõivu tasuda, kui keegi seda raha temale üle kannab. Pooled leppisid kokku, et raha läheb hageja kontole M. S poolt. Peale seda võttis hageja kostjaga ühendust ja ütles, et on eksinud arvestustes ja täiendava riigilõivu ei pea tasuma, see vajadus langes ära. 15.02.2010 hakkas hageja kandma selle raha tagasi, kirjutades maksekorralduse selgitusse „tagastus“.

Kohus loeb dokumentaalse tõendina esitatud M S pangakonto väljavõttega (tl 84), M. S avaldusega (tl 78, tõlge 89) ja tema kohtuistungil antud ütlustega (tl 183-185) tõendatuks, et 15.02.2010 sai M. S Venemaal Kingisepa linnas kostjalt rahalised vahendid rublades, mis vastasid 46875 Eesti kroonile, vahetas need Eesti kroonideks, kandis need sularahas oma Krediidipangas olevale kontole ning kandis samal päeval 46875 krooni hagejale üle. Hageja konto väljavõttega (tl 125) on tõendatud, et 15.02.2010 on 46875 krooni laekunud M. S hageja pangakontole. Kohus loeb põhjendatuks kostja seisukohta, et hageja poolt kostjale osamaksetena ajavahemikul 15.02.2010 kuni 23.02.2010 üle kantud raha kogusummas 46875 krooni ehk 2995,86 eurot (15.02.2010 – 10 tuhat krooni, 16.02.2010 – 10 tuhat krooni, 17.02.2010 – 10 tuhat krooni, 18.02.2010 – 10 tuhat krooni, 23.02.2010 – 6875 krooni, tl 28-32) näol on tegemist 15.02.2010 hageja kontole M. S poolt üle kantud raha tagastamisega. Kohtu seisukohalt viitab sellele muuhulgas maksekorraldustesse märgitud selgitus: „Tsiviilasi nr. 209-26261, A P – tasgastus“ I, II, III, IV, V. Keeleliselt tõlgendades tuleb maksekorralduses märgitud sõna „tasgastus“ lugeda näpuveaks ning ilmselt soovis maksekorralduse tegija kasutada sõna „tagastus“. Selline selgitus ühtib kostja seisukohaga, et pärast hagejale raha ülekandmist langes vajadus selle järele ära ning 15.02.2010 hakkas hageja tagastama M. S saadud raha 46875 krooni kostja pangakontole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja ei suutnud ümber lükata kostja vastuväiteid ja tõendada, et kostjale 15.02.2010 kuni 23.02.2010 pangaülekannetega 46875 krooni ülekandmisega on ta täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi, mitte aga tagastanud kostjalt eelnevalt muuks otstarbeks saadud raha. Hageja ei suutnud muuhulgas põhjendada, miks laenu andmisel kirjutas ta maksekorralduse selgitusse „tagastus“. Samuti ei esitanud hageja põhjendusi selle kohta, miks leping sõlmiti laenuintressi tingimuseta, mis ei ole majanduslikult otstarbekas ja vastuolus VÕS § 397 lg-ga 1 ning samas ühtib see kostja seisukohaga, et tegemist ei olnud laenuraha ülekandmisega. Kohtu seisukohalt ei ole piisavad hageja seisukohtade kinnitamiseks ka hageja esitatud dokumentaalsed tõendid – e-kirjad (tl 117-121, 158) ja sellele lisatud arvestused – tabelid (tl 122, 123). Kuna kohtu seisukohalt ei ole põhjendatud ega tõendatud põhinõue, tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõue, st viivisenõue.