Jätta hagi 153 371,02 euro nõudes ja alternatiivsetes nõuetes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kohtule nõude rahalise kohustuse täitmise 153 371,02 euro ulatuses või alternatiivselt kostja 29. novembri 2012.a hoiustamisavalduse tühisuse tuvastamise ja rahalise kohustuse summas 153 371,02 eurot täitmise nõudes ning alternatiivselt kostja 29. novembri 2012.a hoiustamisavalduse tegemisel avaldatud tahteavalduse sisu tuvastamise ja kostja tahteavalduse muutmiseks kohustamise nõudes.
2.Hageja ja XXXOÜ osalesid ühispakkujatena riigihankes nr XXX „Loksa linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi – ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd“. 06. aprilli 2011. a hanketeate p II.1.5) kohaselt oli lepingu üldtingimusteks „Töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks elektri- ja seadmete paigaldamiseks ning ehitus- ja inseneritöödeks, kui projekteerib Töövõtja, esimene väljaanne 1999“ (ehk nn kollane FIDIC).
3.25. aprillil 2011.a sõlmisid hageja ja XXXOÜ ühispakkumise eellepingu riigihankel ühise pakkumise esitamiseks. Samuti määrati juhtpartneriks hageja, keda volitati pakkujate nimel allkirjastama pakkumuse, kvalifitseerimisdokumendid ja muud pakkumuse koosseisus esitatavad dokumendid. Lisaks volitati hageja juhatuse liiget XXX hankelepingu allkirjastamiseks ja hankelepingu täitmisega seotud toimingute tegemiseks.
4.20. juunil 2011.a sõlmisid kostja, hageja ja XXXOÜ lepingukokkuleppe nr 4, milles lepiti kokku riigihanke objektiks olevate tööde teostamine. 28. juunil 2011.a sõlmisid hageja ja XXXOÜ konsortsiumilepingu, mis põhines eellepingul. Kohustused jagati selliselt, et hageja kohustus juhtpartnerina p 2 alusel korraldama/teostama kostjaga sõlmitud lepingukokkuleppe nr 4 tõrgeteta ja kohase täitmise ning XXXOÜ ülesandeks jäi p 4 alusel täitmistagatise andmine.
5.30. mail 2012.a sõlmisid hageja ja AS LHV Pank laenulepingu nr. XXX, mille punkti 2 kohaselt oli laenu andmise eesmärgiks „Laenusaaja poolt teostatavate Loksa linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis-ehitustööde eest OÜ XXX(registrikood XXX) poolt Laenusaajale tasumisele kuuluva summa sildfinantseerimine“. Samaaegselt sõlmisid AS LHV Pank ja hageja ka pandilepingu nr XXX, tagamaks hageja kohustusi AS LHV Pank ees. Pandilepingu kohaselt pantis hageja panga kasuks „nõude (nõudeõiguse), mis on tekkinud ja/või mis tulevikus tekib tema ja OÜ XXX vahel sõlmitud lepingukokkuleppest nr 4.“ Hageja sõlmis laenu- ja pandilepingu konsortsiumi huvides.
6.30. juulil 2012.a esitas hageja konsortsiumi juhtpartnerina kostja poolt aktsepteeritud tööde akti nr 11 alusel kostjale arve nr 20120229 summas 235 878,10 eurot. Hageja palus kostjal 21,29 % arvest tasuda alltöövõtjale OÜ-le XXX (kuna oli nõude alltöövõtja poolt teostatud tööde eest tasumiseks viimasele loovutanud) ja 78,71 % AS-le LHV Pank. Akti ja arve alusel allkirjastas kollase FIDIC ́u üldtingimuste p 1.1.2.4 mõttes insener XXXvahemaksetõendi nr 11, milles ta
kinnitas, et hagejale tuleb välja maksta 235 878,10 eurot. Kollase FIDIC ́u punkti 14.7 (b) kohaselt pidi kostja vahemaksetõendis tõendatud summa tasuma 56 päeva jooksul arvates arve esitamisest. Nimetatud kohustust kostja ei täitnud ega tasunud vahemaksetõendi nr 11 alusel märgitud summat.
7.20. augustil 2012.a allkirjastasid hageja ja kostja teostatud tööde akti nr 12, millel olid kajastatud hageja poolt korraldatud tööd perioodil 01. juuli 2012.a kuni 31. juuli 2012.a. Selle akti alusel esitas hageja 21. augustil 2012.a arve nr 20120266. Akti ja arve alusel on insener väljastanud vahemaksetõendi nr 12 ja kinnitanud, et põhjendatud on 63 120,09 euro suuruse kohustuse täitmine hagejale. Kostja tasus hageja esitatud arve.
8.23. augusti 2012.a teatisega nr 1/108 teatas XXXOÜ hageja esindusõiguse lõppemisest. 11. septembril 2012.a pöördus XXXOÜ teatega kostja poole ja esitas tingimused, mille alusel oleks XXXOÜ nõus juhtpartneri positsiooni üle võtma.
18.septembril 2012.a vastuskirjas teatas kostja, et on nõus juhtpartneri vahetumist aktsepteerima ja palus muuhulgas esitada töövõtja esindaja asendamise taotlus. 21. septembril 2012.a esitas XXXOÜ taotluse juhtivpartneri asendamiseks, taotledes seejuures, et nii väljamaksmist ootav summa kui kõik hilisemad maksed toimuksid XXXOÜ-le. Sellise nõude alust XXXOÜ täpsemalt ei selgitanud.
9.24. septembril 2012.a andis kostja nõusoleku XXXOÜ juhtivpartneriks asumiseks, kuid selgitas, et hagejale tasumisele kuuluvate summade XXXOÜ-le väljamaksmise võimalust kaalutakse. 24. septembril 2012.a esitas XXXOÜ kostjale avalduse vahemaksetõendiga nr 11 aktsepteeritud summa 235 878,10 euro tasumiseks hageja või AS LHV Pank asemel hoopis XXXOÜ-le. Seejuures ei nähtu avaldusest mistahes õiguslikke põhjendusi. Arusaamatuse lahendamiseks pöördus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (kes osales projekti rahastamises) esindaja XXX22. oktoobril 2012. a e-kirjaga kostja poole ja selgitas, et vaja on lahendada vahemakse nr 11 ja vahemakse nr 12 tasumise kord.
10.29. oktoobril 2012.a esitas kostja vastuse KIK-le. Oma vastuses deklareeris kostja, et hageja poolt juhtpartnerina esitatud arve tasutakse XXXOÜ-le. Mistahes asjakohaseid õiguslikult motiveeritud sisulisi põhjendusi taolise asenduse teostamise osas kostja KIK-le ei avaldanud. Eeltoodu alusel palus kostja, et KIK kooskõlastaks juhtpartneri vahetumise.
16.novembril 2012.a koostas vandeadvokaat Marko Kaevando KIK-le õigusarvamuse, kuna KIK jaoks ei olnud kostja paljasõnalised põhjendused piisavad. Arvamuse kohaselt olid hageja ja XXXOÜ mõlemad töövõtjad ning lepingust tulenevate nõuete osas tuleb neid pidada ühisvõlausaldajateks. Marko Kaevando pidas arvest nr 20120229 tuleneva nõude võlausaldajat ebaselgeks, mistõttu ta soovitas kostjal hoiustada vaidlusalune summa tagasivõtmise õiguseta notari juures.
11.Hageja leidis, et kostja ja XXXOÜ soovisid kooskõlastatult jätta hagejale arve tasumata. 29. novembril 2012.a hoiustas kostja ühepoolse avalduse alusel vaidlusaluse rahasumma tagasivõtmisõiguseta Tallinna notar Priidu Pärna juures. Hoiustamisavalduses sidus kostja väljamakse tingimused üksnes XXXOÜ, LHV Pank AS ja XXX OÜ vahel sõlmitavate kompromisside ja/või jõustunud kohtulahenditega. Hoiustamisavaldusest jäeti aga täielikult välja hageja, kes oli arve esitamise aluseks olnud tööde tegemise ajal juhtpartner, korraldas vastava arve aluseks olnud tööde teostamise, esitas kostjale arve aluseks olnud dokumendid ning kelle osas kinnitas insener vahemaksetõendi nr 11. Kostja teavitas hagejat hoiustamisest 14.12.2012.a.
12.Hageja viitas VÕS §-le 120 ja leidis, et kostja ja XXXOÜ tekitasid näiliku olukorra ja tegelikult oli kostjale teada, et arve tuleb tasuda hagejale. XXXOÜ-l puudus vahemaksetõend ja muu õiguslik alus nõuda arve tasumist. Hageja korraldas objektil juhtivpartnerina töid perioodil 01.06.2012.a kuni 30.06.2012.a. Aktil nr 11 oli töövõtjaks märgitud hageja. Aktis puuduvad viited XXXOÜ-le ning akt on kostja poolt aktsepteeritud.
13.Hageja esitas kostjale arve nr 20120229, millele kostja ei esitanud vastuväiteid ega pretensioone. Aktis nr 11 kajastatud tööde osas oli insener väljastanud vahemaksetõendi nr 11, milles ta nimetas ainult hagejat õigustatud summa saajaks. Kollase FIDIC ́u p 14.7 (b) kohaselt on tellija kohustatud tasuma „iga vahemaksetõendis tõendatud summa 56 päeva jooksul pärast seda, kui Insener on saanud Tõendi koos lisadokumentidega“. Seega on Tellija kostja poolt maksete tegemise eelduseks konkreetsed vahemaksetõendid. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja võlausaldajaks oli hageja. XXXOÜ korraldus ei saanud muuta lepingut. XXXOÜ-l ei olnud õiguslikku alust nõuda arve tasumist endale.
14.Hageja ja XXXOÜ määrasid enne töödega alustamist juhtpartneriks hageja, kellel oli konsortsiumilepingu järgi õigus XXXOÜ esindamiseks. Hageja ja XXXOÜ olid ühisvõlausaldajad ning VÕS § 79 lg 1 järgi oleks XXXOÜ 24. septembri 2012.a avalduse aluseks pidanud olema hageja nõusolek, mida hageja andnud ei ole. Hageja esindusõigus ei tulenenud tema juhtpartneriks olemisest, vaid konkreetselt talle antud volitusest. Seega oleks ka XXXOÜ-le olema antud hageja poolt volitus konsortsiumi nimel avalduse tegemiseks.
15.Vaidlusaluse arve esitamisel oli hagejal õigus esindada XXXOÜ-d. XXXOÜ ei vaidlustanud kordagi sellist praktikat. Asjaolu, et pärast hageja poolt arve nr 20120229 esitamist on juhtpartneriks saanud XXXOÜ, ei tähenda, et viimasel oleks olnud mistahes alus varasema juhtpartneri poolt tehtud (ja korraldatud) tööde ning esitatud arvete osas kostjale nõudmisi esitada või nõuda arvete tasumist endale.
16.Kostjal puudus õiguslik alus vaidlusaluse arve tasumiseks muul viisil, kui see oli ette nähtud hageja poolt esitatud ja kostja poolt aktsepteeritud dokumentides. Kostja oli lepingu tingimustega kursis ja teadlik sellest, et XXXOÜ 24. septembri 2012.a avaldus on õigustühine. Kostjal ei saanud selle alusel tekkida arusaamatust võlausaldaja isiku osas. Kuivõrd arve tasumise tähtpäev on saabunud ning kohustus oli alates 24. septembrist 2012.a muutunud sissenõutavaks, pidi kostja oma kohustuse täitma ning tasuma hagejale 153 371,02 eurot. Vahemaksetõendi nr 12 alusel rahasummade väljamaksmine kinnitab, et kostja jaoks ei olnud võlausaldaja isik ebaselge.
17.Sarnaselt vaidlusaluse arve aluseks olnud töödele on hageja esitanud kostjale perioodil 01. juuli 2012.a kuni 31. juuli 2012.a tehtud tööde kohta akti ja arve, mille kostja aktsepteeris. Insener väljasta vahemaksetõendi nr 12, millel on märgitud: „Lepingu Üldtingimuste punkt 14.6 alusel tõendan ma käesolevaga põhjendatuks välja maksta Töövõtjale XXXOÜ järgmine summa: 63 120,09 EUR“. Hageja esitatud arve kostja tasus, mitte ei hoiustanud vastavat rahasummat notari kontol. Kui kostja jaoks oli vahemaksetõendi nr 11 osas raha saamiseks õigustatud isik ebaselge, siis oleks täpselt sama ebaselgus pidanud esinema vahemaksetõendi nr 12 osas. Mõlemal juhul on faktilised asjaolud identsed – hageja korraldas vastavad tööd ja esitas kostjale aktid ning arved. Tellija ja Insener omakorda aktsepteerisid kõik XXX poolt esitatud dokumendid. Kuivõrd kostja tasus vahemaksetõendi nr 12 alusel rahasummad korrektselt, siis ei saanud tekkida küsimust aktile nr 12 eelnenud aktiga seonduvalt.
18.Hageja leidis, et kostjal ei saanud olla ebaselgust võlausaldaja isikus. Hageja viitas VÕS § 76 lg 1 ja lg 3. VÕS § 120 lg 1 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud ning kostjal polnud võimalik täita hagejale võlgnetavat kohustust tagasivõtmatu hoiustamisavalduse alusel rahasumma deponeerimisega notari kontole. Hageja nõudis kostjalt võlgnetava rahalise kohustuse täitmist ehk arve tasumist. Kui algselt palus hageja kostjal täita kohustuse LHV Pank AS-le, siis käesolevaks ajaks on pandiõigus lõppenud ja LHV Pank AS on seda kinnitanud. Kuivõrd hageja ja LHV Pank AS vahel sõlmitud laenulepingu võlgnevus on tasutud ja pandiõigus lõpetatud, siis palus hageja kohtul TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viisina määrata kindlaks ja kohustada kostjat tasuma arvel nr 20120229 märgitud summa (153 371,02 euro) XXXOÜ a/a-le nr
XXXXXXXXXXXXX.
19.Alternatiivselt palus hageja juhul, kui tema rahalist nõuet ei rahuldata, tuvastada, et kostja
29.novembri 2012.a hoiustamisavaldus on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine tehing, millel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Kui kostja jaoks oli võlausaldaja isik tõepoolest ebaselge, siis ei saaks hagejale võlgnetavat kohustust hoiustamisavalduse tegemisega täidetuks lugeda, sest selle eesmärk oli vastuolus heade kommetega. Hageja viitas TsÜS § 86 lõikele 1. Hoiustamisavalduse eesmärgiks oli välistada pahatahtlikult hageja õiguste kaitse.
20.Kui kostja jaoks oli ebaselge, kellele arve tasuda, oleks ta pidanud hoiustamisavaldusse kaasama igal juhul hageja, sest kostja pidi teadma vähemalt seda, et hageja on vaidlusaluse kohustuse osas kindlasti üheks oluliseks võlausaldajaks. Hageja kaasamata jätmine taolises olukorras kinnitab teadlikku eesmärki hageja õiguste kahjustamiseks. Kostja kinnitas hageja võlausaldaja staatust vahemaksetõendite nr 11 ja 12 allkirjastamisel ja aktsepteerimisel.
21.Hageja korraldas konsortsiumi juhtpartnerina objektil tööde tegemise, esitas akti 11 ja vahemaksetõendi nr 11. Kostja täitis analoogilistel dokumentidel põhineva rahalise kohustuse vahemaksetõendi nr 12 alusel. Kostja ei ole dokumente vaidlustanud. Kostja kinnitas omavahelises suhtlemises hagejaga soovi ja eesmärki jätta hagejale akti nr 11 alusel teostatud tööde eest tasumata, kuigi selleks puudus õiguslik alus. Kostja hoiustamisavaldus oli vastuolus heade kommetega.
22.2012.a suvel kerkisid kostja ja hageja vahel üles mõningad lahkarvamused, mis olid peamiselt põhjustatud viimastel aastatel ehitusturgu ja seeläbi hageja finantsseisundit tugevalt mõjutanud majandussurutise poolt. Viidatud olukorra lahendamiseks kohtus hageja korduvalt kostja enda kui ka teise konsortsiumipartneriga. XXXOÜ ja kostja olid selgelt teadlikud asjaolust, et hageja jaoks omas arvete tähtaegne tasumine ja kohustuste õigeaegne täitmine olulist tähtsust. Vaatamata eeltoodule jättis kostja alusetult hagejale viimase poolt teostatud ja korraldatud tööde eest tasumata. Kostja ja XXXOÜ alustasid läbirääkimisi võimaluste otsimiseks, kuidas jätta hagejale arve tasumata ja kuidas seda õigustada.
23.Seetõttu nõudis XXXOÜ 21.09.2012.a taotluses summa väljamaksmist endale, jättes selgitamata, millisel alusel peaks kostja eirama eelkirjeldatud asjaolusid. XXXOÜ viitas ebaõigesti, et tema ja hageja on solidaarvõlausaldajad, kuigi tegelikult olid nad ühisvõlausaldajad. XXXOÜ ei selgitanud, kuidas on võimalik eirata lepingu p 14.7 (b) ja tasuda arve muule isikule, kui on märgitud vahemaksetõendis.
24.Kostja tugines 29.10.2012.a vastuses KIK-le XXXOÜ õigustühisele argumentatsioonile ja ebaõigele viitele, nagu oleks XXXOÜ ja hageja solidaarvõlausaldajad. Kostja põhjendused olid otsitud ja õiguslikult alusetud. Kostja arvates ei olnud hagejal õigust summat saada, sest ta ei olnud pärast 24.09.2012.a enam juhtivpartner. Seega arvas kostja, et väljamakseid saab teha ainult juhtivpartnerile, jättes märkimata, millisel õiguslikul alusel selline seisukoht põhineb. Tegu on pahatahtliku käsitlusega, sest kui hageja oli juhtivpartner, leidis kostja, et maksta võib ükskõik kummale töövõtjale vastavalt kostja ühepoolsele otsustusele.
25.KIK tellitud õigusarvamusest tuleneb, et hageja oleks tulnud võlausaldajana hoiustamisavaldusse kaasata. Kostja kinnitas, et otsustas rahasumma hoiustada just nimetatud arvamuse alusel. Õigusarvamusest ei tulene, et hageja oleks tulnud võlausaldajana hoiustamisavaldusest kõrvale jätta, vaid selle kokkuvõtte punktis 7 on leitud vastupidist. See ilmestab hageja õiguste teadlikku kahjustamist.
26.Arvamusest oleks iga mõistlik isik pidanud aru saama, et hoiustamisel oleks tulnud lisaks LHV Pank AS-le ja OÜ-le XXX kaasata mõlemad töövõtjad. Kostja on seda asjaolu
pahatahtlikult eiranud. Selline korduv ja tahtlik tegelike asjaolude ning õigusliku regulatsiooni eiramine kinnitab, et hoiustamisavalduses kasutatud sõnastuse eesmärk oli välistada pahauskselt hageja kui ühe võlausaldaja nõudeõigust ja eelistada alusetult teisi isikuid. Eelkirjeldatud asjaolude tõttu leiab hageja, et antud tehing on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.
27.Võlgniku huvi peaks VÕS § 120 mõttes olema suunatud sellele, et kõik võlausaldajad (või võimalikud võlausaldajad) oleksid hoiustamisse kaasatud ja võlgnik saaks oma kohustuse nende ees korrektselt täita. Kostja on LHV Pank AS ja OÜ XXX puhul sellest kaalutlusest lähtunud ja nad on hoiustamisavaldusse kaasatud. Seda enam jääb arusaamatuks, miks ei ole kostja kaasanud avaldusse võlausaldajana hagejat. Kostja oli tegelikkuses selgelt teadlik, et hageja oleks tulnud hoiustamisavalduses võlausaldajaks määrata, kuid ta jättis selle teadlikult tegemata. Kuna kostja teavitas hagejat hoiustamisest, pidas ta teda üheks võlausaldajaks. VÕS § 120 lg 3 kohaselt peab võlgnik hoiustamisest võlausaldajale või end võlausaldajana esitlevale isikule viivitamata teatama.
28.Hageja leidis, et hoiustamisavaldusel oli heade kommete vastane eesmärk. Ainus põhjus hageja kõrvalejätmiseks tulenes kostja ja/või XXXOÜ negatiivsest hoiakust ning mõningatest esilekerkinud lahkarvamustest konsortsiumipartneri ja kostja omavahelistes suhetes. Hageja „karistamiseks“ kostja poolt puudub aga igasugune õiguslik alus. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt on hoiustamisavaldus tühine ja seeläbi pole võimalik kostjal oma kohustusi (arve nr 20120229 tasumist) täita, palub hageja kohustada kostja täitma lepingust tulenev kohustus ja tasuda arve.
29.Eeltoodud nõuete rahuldamata jätmise korral palub hageja alternatiivselt, et kohus tuvastaks, et kostja tahe hoiustamisavalduse koostamisel oli suunatud kõigi teadaolevate võlausaldajate (s. h. hageja) kaasamisele ja kohustada kostjat muutma hoiustamisavalduse sõnastust. Hageja leidis, et ta oli kostja võlausaldaja VÕS § 120 lg 1 mõttes. Kostja teadis seda ja pidi seda hoiustamisavalduse tegemise hetkel teadma. Kui kohus ei rahulda hageja eelnevaid nõudeid, palub hageja alternatiivselt tuvastada, et kostja tahe oli suunatud sellele, et hoiustamisavaldus hõlmaks kõigi võlausaldajate kaasamist. Hageja viitas TsÜS § 75 lõikele 1 ja VÕS § 29 lõikele
30.Kui kohus peaks leidma, et esinesid alused hoiustamisavalduse tegemise läbi kohustuse täitmiseks ja avaldus on kehtiv, siis tuleks hoiustamisavaldust tõlgendada objektiivsete tõlgendamise reeglite alusel. Hoiustamisavalduse tegijaga sarnane mõistlik isik ei saa tõlgendada avaldust nii, et selles ei oleks nimetatud kõik võlausaldajad või end võlausaldajana esitlenud isikud. Hageja kuulus igal juhul võlausaldajate ringi, kostja pidi sellest olema teadlik ja oligi ja kostja oleks pidanud kaasama kõik võlausaldajad. Tähtsust ei oma see põhjus, miks ei ole kostja hagejat hoiustamisavalduses märkinud.
31.Hoiustamise eesmärk võlgniku jaoks on õigusliku positsiooni kindlustamine ja mõistlik isik kaasab seetõttu hoiustamisavaldusse kõik potentsiaalsed võlausaldajad. Vastasel juhul riskib võlgnik sellega, et just avaldusest kõrvale jäetud isik on tegelik võlausaldaja ja võlgnik ei ole oma kohustust õigustatud isikule täitnud. Ükski mõistlik isik sellist riski ei võtaks. Seetõttu tuleb hoiustamisavaldust tõlgendada selliselt, et võlausaldajate ringi sooviti kaasata kõik võlausaldajad või end võlausaldajana esitlenud isikud.
32.Kui kohus tuvastab, et vaidlusalune tahteavaldus (hoiustamisavaldus) oli suunatud kõigi võlausaldajate kaasamisele, siis kuulub nende võlausaldajate ringi hageja. Seetõttu palub hageja kohtul kohustada kostjat hoiustamisavalduses väljendatud tahteavalduse sisu muutmiseks ja uue tahteavalduse tegemiseks selliselt, et LHV Pank AS asendatakse hoiustamisavalduses hagejaga. See ei eelda hoiustamisavalduse tagasivõtmist ja garanteerib selle, et hoiustamisavaldusega on võimalik lugeda kostja kohustus täidetuks. LHV Pank AS asendamine hagejaga teenib ka LHV Pank AS huve, kuivõrd praegusel juhul on LHV Pank AS kohustatud hoiustamisavalduse alusel
osalema läbirääkimistes ja tsiviilasjas nr 2-13-4049.
33.Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat muutma hoiustamisavaldust (tahteavaldust): hoiustamisavaldust tuleb kooskõlas TsÜS § 75 lg-ga 1 tõlgendada selliselt, et võlausaldajate hulka on arvatud hageja. Kuivõrd LHV Pank AS ei kuulu võlausaldajate hulka, peab hageja mõistlikuks ja palub kohtul asendada LHV Pank AS hoiustamisavalduses hagejaga.
34.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud ja leidis 22.05.2013.a seisukohtades, et kostja on moonutanud hoiustamisavalduse õiguslikku olemust. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et hoiustamine on kohustuse täitmise üks alaliik, mida ei ole võimalik vaidlustada. Hageja viitas TsÜS §-le 67. Hoiustamisavalduse esitamine, millega võlgnik teostab rahaliste vahendite hoiustamist, on käsitletav ühepoolse tehinguna (kujundusõiguse teostamisena), analoogiliselt hinna alandamise avalduse ja tasaarvestuse avalduse tegemisega.
35.Hoiustamisavalduse tühisuse tuvastamine sõltub ainult sellest, kas hoiustamisavaldus ja selle eesmärk on vastuolus heade kommetega. Hoiustamisavalduse tühisus tähendab seda, et avaldust sama hästi kui poleks tehtud ja sellel ei ole õigussuhtele mistahes mõju (vt TsÜS § 84 lg 1). See, et kostja tegi hoiustamisavalduse ilma tagasivõtmise õiguseta, ei oma tähtsust. Kostja väited, et hoiustamisavalduse tegemine ei riku hageja õigusi, ei ole põhjendatud. Kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingus toodut ja poolte varasemat praktikat. Deposiidis oleva rahasumma väljamaksmisel XXXOÜ-le on tõenäoline, et kostja kohustus hageja ees jääb täitmata. Kostjal puuduvad täiendavad rahalised vahendid.
36.15.11.2013.a seisukohtades leidis hageja, et tal on jätkuvalt õigus nõude kostjalt kui tellijalt hageja poolt tehtud tööde eest tasumist. Kostja vastuväited on otsitud ja õiguslikult perspektiivitud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja teostas vahemakse 11 aluseks olnud tööd omal kulul. Ükski teine isik ei ole kõnealuseid töid teinud ega töödega seotud kulusid kandnud. Hageja esitas vahemaksetõendi ning kostja pidi tasuma tehtud töö eest. FIDIC tüüptingimused kehtestavad väga selge ja spetsiifilise korra tehtud töö eest tasu maksmiseks.
37.FIDIC p 14.7 (b) kohaselt on tellija kohustatud tasuma tõendil märgitud summa 56 päeva jooksul arvates ajast, mil insener on saanud tõendi. Tellija jaoks on seega tasumise aluseks töövõtja poolt esitatud tõend (üleandmise-vastuvõtmise akt) ja inseneri poolt väljastatud vahemaksetõend. Seega ei esinenud FIDIC p-s 14.6 sätestatud aluseid vahemaksetõendi kinni pidamiseks. Insener kontrollis, kas hageja taotletud summa maksmine on põhjendatud, ehk kas töövõtja on tõendil märgitud tööd kirjeldatud kujul valmis teinud. Tellija ei saa ega tohi keelduda inseneri poolt vahemaksetõendiga tõendatud summa väljamaksmisest. Olukorras, kus vahemaksetõend on p 14.6 kohaselt väljastatud, ei näe FIDIC ette tellijale võimalust keelduda tasu maksmisest või teostada omapoolsete nõuetega tasaarvestamist. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet ega tõendit, mis annaks õiguse FIDIC regulatsioonist kõrvale kalduda.
38.FIDIC tingimustest ega ühestki muust kehtivast õigusaktist ei tulene tellijale kohustust (või õigust) tasuda konsortsiumi juhtivpartnerile. Tasu maksmine on reguleeritud FIDIC peatükis 14. Tasuda tuleb FIDIC peatükis 14 ettenähtud korras koostatud lepingudokumentide alusel kindlaksmääratud isikule. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja algselt ei arvanud, et väljamakseid saab teha ainult juhtivpartnerile. Hiljem on kostja leidnud, et ta on vaba valima, kellele ta tasub.
39.Hageja leidis, et juhtivpartneri vahetumise põhjus ei ole oluline. Tahteavaldused ja kokkuleppe, millega välistatakse töid teostanud töövõtja õigus saada töö eest tasu ja lepitakse kokku vastava kohustuse täitmine hoopis juhtivpartnerile (kes pole tööde teostamisel reaalselt osalenud), on vastuolus FIDIC vastava regulatsiooni mõtte ja eesmärgi ning heade kommetega. Kuigi FIDIC järgi tuleb konsortsiumis valida juhtivpartner, ei tähenda see, et juhtivpartneril
oleks õigus teise partneri poolt tehtud tööde eest makstava tasu endale nõudmiseks. Kuritarvituste vältimiseks on FIDIC tingimustes sätestatud selge makseprotseduur peatükis 14.
40.Hageja leidis, et ta oli koos XXXOÜ-ga ühisvõlausaldajateks ning XXXOÜ-l puudub õigus hageja esindamiseks. Juhtivpartneri rolliga FIDIC tingimuste mõistes ei kaasne automaatselt piiramatut esindusõigust. Seetõttu ei olnud XXXOÜ-l võimalik anda kostjale õiguspärast korraldust hagejale tasumata jätmiseks. Selline korraldus oleks vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kostja viited riigihanke seadusele on asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Isegi kui nendest võiks lähtuda, puudutab see töövõtjate vastutust kohustuse täitmise eest, mitte seda, millised nõuded kuuluvad konsortsiumile.
41.Isegi kui XXXOÜ-l oleks olnud õigus anda kostjale korraldus jätta hagejale tehtud tööde eest tasumata, oleks selline korraldus vastuolus heade kommetega ja hea usu põhimõttega. Selline korraldus puudutab töid, mille teostas hageja, kandes töödeks vajalikud kulud. XXXOÜ ei ole nende töödega mitte kuidagi seotud. Tema panus kõnealusel perioodil piirdus täitmistagatise andmisega.
42.Kostja ei ole selgitanud, missugune negatiivne tagajärg oleks kaasnenud juhul, kui hageja oleks lisatud (lisataks) hoiustamisavalduses loetletud isikute ringi. Selline lisamine ei oleks kuidagi kahjustanud kostja õigusi. Kostja ei ole tõendanud, miks hoiustamisavalduse tegemise ajal ei olnud hageja enam võlausaldaja. Kostjal ei olnud õigust valida, kellele kohustus täita. Kuna kostja teavitas hagejat hoiustamisest, möönis kostja järelikult, et hoiustamisega on kohustus hageja ees täidetud.
43.Kostja viited TsÜS § 86 lg-le 2 on asjakohatud. Heade kommete vastasus on avatud mõiste. Heade kommetega vastuolus võib olla tehingu eesmärk ning sellele võib viidata ka tehingu pooleks mitteolev isik. Ükski tõend ei tõenda, et hageja oleks loobunud oma nõudest. Notar ei saanud teha kindlaks, milline oli tegelik võlausaldajate ring või kostja tegelik tahe. Kostja on kinnitanud, et tema tahe oli suunatud hageja väljajätmisele ja tegemist ei olnud eksitusega. Seega on kostja omaks võtnud, et hoiustamise eesmärk oli heade kommete vastane.
44.18.12.2013.a seisukohtades leidis hageja, et ta moodustas koos XXXOÜ-ga sisemise seltsingu ja puudus seltsinguvara. Vaidlusalune rahaline nõue ei kuulunud seltsingvara hulka ja XXXOÜ-l ei olnud õigust anda sellega seotud korraldusi.
45.Seltsingut saab moodustada ilma seltsinguvarata. Sisemise seltsinguga on tegu, kui seltsing ei osale õigussuhetes kolmandate isikutega ja tehinguid teeb üks seltsinglane oma nimel, kuid teiste seltsinglaste arvel. Sisemise suhte raamides on seltsinglased võtnud kohustuse kaasa aidata ühise eesmärgi saavutamisele. Hageja ja XXXOÜ rollijaotus ning panused töövõtulepingu täitmisel kinnitavad, et tegemist oli sisemise seltsinguga ning pooled olid analoogiliselt varem tegutsenud teistel objektidel. XXXOÜ oli vaikiv partner, kelle ülesandeks oli anda täitmisgarantii. Sellise koostöö eesmärgiks oli referentside jagamine, millest oleks abi nii edasistel hangetel osalemisel kui ka lepingupartnerite leidmisel.
46.Suhetes kolmanda isikuga ehk töövõtulepingut ei täitnud seltsinglased ühiselt, vaid seda tegi üksnes hageja. Sisemise seltsingu moodustamist kinnitab asjaolu, et XXXOÜ-l ei olnud seltsinglastevahelises suhtes määratud õigust saada mingit osa töövõtulepingu alusel makstavast tasust. Kuna hageja kandis kõik kulud ja teostas/korraldas tööd, siis ei olnud XXXOÜ-l mingit objektiivset põhjust tasu nõuda. Kui hagejal ei oleks tekkinud majanduslikke raskusi ja objekt oleks õnnestunud plaanipäraselt lõpuni ehitada, siis polekski XXXOÜ ja kostja omavahel suhelnud. Välise seltsingu ja seltsingvara moodustamise korral avatakse tavapäraselt seltsinglaste poolt seltsingu nimele pangakonto. Antud juhul seltsingukontot ei avatud ja seltsingvara ei moodustatud. Pangakonto puudumine pidi kostjale teada olema.
47.Välise seltsingu puhul astuvad seltsingulepingu osapooled ühiselt üles suhetes kolmandate isikutega, st kolmandatele isikutele on äratuntav, et konkreetne seltsinglane ei tegutse mitte oma, vaid seltsingu nimel. Kostja jaoks pidi olema arusaadav, et töövõtulepingu täitmisega tegeleb vaid hageja. Miski ei viidanud sellele, et seltsinglased täidavad lepingut ühiselt. Kõik arved oli esitanud hageja oma nimel ja puudusid viited seltsingule. Aktidel oli märgitud töövõtjaks ainult hageja. Kostja tasus varasemad 10 makset ja vahemakse nr 12 dokumentide alusel, millel puudusid viited seltsingule või XXXOÜ-le. XXXOÜ ei andnud kostjale kunagi teada, et nõuded kuuluvad seltsingvara hulka.
48.Sisemise seltsingu moodustamist kinnitab fakt, et seltsinglased ei algatanud likvideerimismenetlust, vaid lugesid vaikimisi seltsingu lõpetatuks. Välise seltsingu puhul moodustatakse seltsingvara (ühisvara), mistõttu tuleb seltsingu lõpetamisel viia läbi likvideerimismenetlus. Loksa objekt on lõpetatud teadolevalt 4 kuud tagasi, kuid hageja ja XXXOÜ vahelist seltsingut ei ole likvideeritud.
49.Hageja kui töövõtja tasunõue ei kuulunud seltsinguvara hulka. Juhtivpartneri vahetuse tõttu ei muutunud tasunõue seltsinguvara hulka kuuluvaks. XXXOÜ andis korralduse makse endale tasumiseks enne 25. septembrit 2012.a ehk enne seda, kui kostja käsitluse kohaselt sai XXXOÜst juhtivpartner, kes määras väidetavalt selliste korralduste andmiseks ainsaks õigustatud isikuks XXX ́e. Kuna kostja arvates ei ole alates 25. septembrist 2012.a hageja juhendid ja korraldused enam juhendid ja korraldused FIDIC tähenduses, siis ei saa XXX , XXX või mõne muu XXXOÜ-ga seotud isiku juhendid ja korraldused olla enne 25. septembrit 2012.a õiguspärased ja siduvad.
50.Kostja esitatud XXX arvamusest ei tulene, et arvamuse andja hinnangul saab uus juhtivpartner tagasiulatuvalt eelmise juhtivpartneri poolt tehtud tööde eest maksedokumentide alusel maksmisele kuuluvaid summasid käsutada. Juhtivpartneri määratud esindaja võib tõepoolest esitada ametliku teate pangarekvisiitide muutumisest. Makse tegemisel aluseks olevate dokumentide järgi oleks makse tulnud teha hagejale. FIDIC ei võimalda juhtivpartneri vahetumise järgselt anda tagasiulatuvaid korraldusi.
KOSTJA VASTUVÄITED
51.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hoiustamisavalduse kohaselt on kostja hoiustanud
20.juunil 2011.a sõlmitud lepingukokkulepe nr 4 „Loksa linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd“ alusel vahemaksetõendiga nr 11 2012.a juuni eest akteeritud tööde eest tasumised kuuluva 235 878,10 eurot tagasivõtmise õiguseta. Hoiustamisavalduse kohaselt kuulub 153 371,02 eurot hoiustatud summast välja maksmisele XXXOÜ ja AS LHV Pank vahelise kompromisskokkuleppe esitamise alusel või jõustunud kohtuotsuse alusel juhul, kui esimest ei sõlmita.
52.Hageja leiab meelevaldselt, et hoiustamisavaldus rikub hageja õigusi. Kostja viitas VÕS § 122 lõikele 1 ja leidis, et ta on hoiustamisega oma kohustuse täitnud. Tagasivõtmise õiguseta hoiustamise ajast lõpeb nõue võlgniku ehk hoiustaja vastu. Tagasivõtmise õiguseta hoiustamine on kohustuse täitmise viis. Hoiustajal ei ole õigust hoiustatut tagasi võtta ja kostja ei saa hoiustamise järgselt mistahes viisil hoiustatut käsutada.
53.Kui kostja oleks hoiustamise asemel kandnud 153 371,02 eurot üle XXXOÜ-le või LHV Pank AS-le, ei oleks hageja esitanud kostja vastu nõuet vastava ülekande tühisuse tuvastamiseks või ülekande tegemisel avaldatud tahteavalduse sisu tuvastamiseks. Kuna hoiustamine on
kohustuse täitmise alaliik, ei oma tähtsust see, kas vastav summa 153 371,02 eurot on notari deposiitkontol või XXXOÜ kontol või LHV Pank AS kontol. Tähtsust omab see, et vaidlusalune summa ei ole enam kostja käsutuses. Kui kostja oleks hoiustamise asemel teinud ülekande XXXOÜ-le, ei tekiks kahtlust selles, et hageja ei saa sellesse sekkuda.
54.Hageja nõue kostja vastu lõppes 24. septembril 2012.a, kui toimus juhtivpartneri vahetus. Kirjaga nr 80 on tõendatud, et hageja keeldus oma kohustuste täitmisest 29. augustil 2012.a ning peatas tööd objektil, millele järgnes juhtivpartneri vahetamine. Vaidlusaluse töövõtulepingu alusel ei ole alates 24. septembrist 2012.a hageja juhtivpartneriks. Eelnimetatud päeval teostati juhtivpartneri vahetus kostja poolt juhtivpartneri vahetamiseks nõusoleku andmisega. Jüri Veberi
22.märtsi 2013.a e-kirjas selgitati LHV Pank AS-le väljamaksete tegemise asjaolusid ja kinnitati, et pärast 24. septembrit 2012.a ei ole hagejal õigust väljamakseid saada, sest hageja ei ole sellest ajast enam juhtivpartner.
55.Hageja ja XXXOÜ vahel 28. juunil 2011.a sõlmitud konsortsiumilepingu punkti 2 kohaselt lasus hagejal kohustus teostada/korraldada lepingu tõrgeteta ja kohane täitmine. Oma kohustusi hageja ei täinud. 11. juulil 2012.a toimunud kuukoosolekul selgus, et hageja on peatanud tööde teostamise makseraskuste tõttu. XXXOÜ esitas hagejale 20. juulil 2012.a nõude tööde teostamise jätkamiseks ja XXXOÜ poolt antud Swedbanki täitmistagatise tagastamiseks. Hageja ei täitnud XXXOÜ nõuet ja 22. augustil 2012.a esitas kostja Swedbank AS-le nõudeavalduse täitmistagatisest tuleneva kohustuse täitmiseks. Alles pärast seda pöördus hageja XXXOÜ poole ja teatas, et ta ei ole majanduslike raskuste tõttu võimeline pikendama 29. augustil 2012.a lõppevat täitmistagatist ja palub seda teha XXXOÜ-l.
56.Töövõtulepingu sisustamisel juhinduvad pooled FIDIC-us sätestatust. Vastavalt FIDIC-u punktile 1.1.2.3. käsitletakse ühispakkumise või konsortsiumlepingu puhul töövõtjana ühispakkujaid ning tulenevalt FIDIC-u punktist 1.14. esindab töövõtjat juhtivpartner. Seega on juhtivpartner ühispakkujate esindajana ühtlasi tasu saama õigustatud isikuks ning ülal viidatud punktid ei võimalda teha väljamakseid ühispakkujale, kes ei ole juhtivpartner. Kostja oli juhtivpartneri vahetamisega nõus. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pärast arve nr 20120229 esitamist on juhtivpartneriks saanud XXXOÜ. Kuna hageja ei olnud alates 25.09.2012.a juhtivpartneriks, ei ole tal kostja vastu lepingu täitmise nõuet, sest see nõue on ainult juhtivpartneril.
57.Hageja ei ole selgitanud, millisele õigusnormile või FIDIC-u tingimusele tuginedes ta väidab, et XXXOÜ-l puudus juhtivpartnerina õigus hageja esindamiseks ning arve nr 20120229 alusel tasu saamiseks. FIDIC punkti 1.14. järgi esindab töövõtjat juhtivpartner. XXXOÜ õigus esindada hagejat tulenes faktist, et esimene oli juhtivpartner. Pärast juhtivpartneri vahetust puudus hagejal mistahes õiguslik alus nõuda tasu väljamaksmist endale. Hagejal puudus alates 25.09.2012.a määrata arve tasumise tingimusi.
58.Hageja ja XXXOÜ vahelised küsimused on nende sisesuhte raames lahendatavad ning kostja ei saa kuidagi olla töövõtjate sisesuhtest tulenevates küsimustes vastutav. Kostja on omapoolse kohustuse täitnud juhtivpartnerile ehk täpselt nii nagu kostja töövõtulepingu järgi kohustatud oli. Vaidlusaluse arve nr 20120229 maksetähtaeg oli 24. september 2012.a ning arve muutus seega VÕS § 82 lg 7-st tulenevalt sissenõutavaks 25. septembril 2012.a. Seega ei muutunud kohustus sissenõutavaks ajal, mil hageja oli juhtivpartneriks. Hagejal ei ole kunagi olnud õigust arve nr 20120229 alusel tasumisele kuuluvale summale.
59.Asjaolust, et insener on kinnitanud, et tasumisele kuuluva summa võib välja maksta hagejale, ei saa teha järeldusi, justkui oleks hagejal õigus nõutavale summale. Insener ei ole esiteks õigusteadmistega isik, kes oskaks anda hinnangut sellele, kes ühispakkujatest on õigustatud tasu saama. Teiseks hindab insener töövõtulepingu ehitustehnilist täitmist ning hindab seega nn
abstraktse töövõtja õigust tasule. Hageja väidetel, mille kohaselt olid arve nr 20120229 aluseks olevad tööd teostatud hageja poolt ja korraldamisel, ei oma tähendust. Õigusnormidest ega FIDIC-u tingimustest ei tulene juhtivpartneriks mitteoleva ühispakkuja õigust nõuda tasu. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kes ühispakkujatest on teostanud konkreetsed tööd. Tasu saamise õigus on sõltumata töö reaalsest tegijast üksnes juhtivpartneril.
60.Ebaõige on hageja arvamus, et XXXOÜ-l oleks pidanud olema hageja nõusolek ülekande nõudmiseks. Samuti on ebaõige hageja väide, et ta oli koos XXXOÜ-ga ühisvõlausaldajaks. Vaidlusalune töövõtuleping oli sõlmitud riigihanke tulemusena, mistõttu kohaldus riigihangete seaduse (RHS) § 43 lg 3, mille kohaselt peab ühispakkujate ühises pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Ühispakkumuse eellepingus (hagiavalduse lisa 3) on hageja ja XXX OÜ kinnitanud, et nad kohustuvad solidaarselt vastutama.
61.Hageja käsitlus ühisvõlausaldajateks olemise kohta rajaneb ilmselt VÕS §-l 589, mille kohaselt on seltsinguvara, sh õigused ja nõuded seltsinglaste ühisomand. VÕS § 589 on dispositiivne ning RHS § 43 lg 3 on erisätteks VÕS § 589 suhtes. Eeltoodust tuleneb, et riigihankel osalemiseks ühispakkumise esitamiseks loodud seltsingu seltsinglastel ei teki ühisomandit. Kui asuda vastupidisele seisukohale, siis tuleb leida ka vastus küsimusele, kuidas algsetest solidaarvõlausaldajatest said ühisvõlausaldajad.
62.Hageja väited hoiustamisavalduse tühisuse kohta on ainetud. Hageja on sisuliselt võtnud omaks, et väljamakse saamiseks õigustatud töövõtja üle on tellija pädev otsustama. Hageja pidas seda õigeks seni, kuni juhtivpartneriks ja tasu saajaks oli hageja. Hageja positsioon on vastuoluline. Hageja viited õiguslikule arvamusele on eksitavad. Õiguslikust arvamusest ei tulene, et kostja oleks pidanud hoiustama kõigi nende isikute kasuks, kelle vahel võinuks potentsiaalselt tekkida vaidlus. Kostja on hoiustanud tasu juhtivpartneriks oleva töövõtja kasuks, millega on täinud kohustuse kõigi töövõtjate ees.
63.Hageja väited XXX OÜ ja LHV Pank AS kaasamisse hoiustamisavaldusse ei oma tähtsust. XXX OÜ kasuks on hoiustatud summa, milline ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Hoiustamise hetkel puudus kostjal kindel teadmine LHV Pank AS õiguslikust seisundist ning võimalikest nõuetest kostja vastu. Kuivõrd LHV Pank AS ei ole käesoleva kohtumenetluse osaline, peab kostja LHV Pank AS kasuks hoiustamise küsimuse edasist lahkamist vaidluse piiridest väljuvaks. Liiati on hageja ise hagiavalduse märkinud, et LHV Pank AS-l ei ole enam pandiõigust.
64.Hageja teavitamine hoiustamisest ei näita, et kostja pidas hagejat võlausaldajaks. Kostja teavitas hagejat hoiustamisest selleks, et selgitada hagejale õiguslikku olukorda ning tagada kostja vastu alusetute nõuete esitamise lõpetamine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab ammendava loetelu tehingu heade kommetega vastuolu alustest, milleks on ühe poole teadmine teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui tehing on tehtud kas ühe poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Antud sätte järgi saab heade kommetega olla üksnes mitmepoolne tehing, milles üks pool on tugevamas ning teine ilmselgelt nõrgemas positsioonis. Hageja ei ole hoiustamisavalduse osapool.
65.Samuti on heade kommete vastasuse vältimatuks eelduseks tehingu teise poole erakorraline vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus või muu selline asjaolu, milline asetab tehingu poole teise poolega võrreldes äärmiselt ebasoodsasse olukorda. Hagiavaldusest ei nähtu, et hoiustamisavalduse tegemise ajal oleks hagejal esinenud mistahes erakorraline vajadus, hageja ei ole kostjast sõltuvussuhtes, hageja ei ole kohe kindlasti kogenematu ning ei esine muid asjaolusid, millised võimaldaksid väita, et hageja on nn oluliselt nõrgem kaitset vajav osapool.
66.Võlausaldajate ring oli vaieldav ja seetõttu kostja hoiustaski summad kolme võlausaldaja kasuks, kes summadele pretendeerisid. Hageja ei pretendeerinud tasule. Kirjeldatud olukorras ei saanud ega pidanud kostja kaasama võlausaldajate ringi isikut, kes oli eelnevalt avaldanud, et ei soovi väljamaksete tegemist endale. Hoiustamisavalduse koostas notar, kelle kohustuseks oli kajastada dokumendis tehingut tegeva isiku tahe selgelt ja üheselt mõistetavalt. Hoiustamisavalduse tekst on selge ega jäta võimalusi selle teistsuguseks tõlgendamiseks. Hoiustamisavaldust tuleb seega vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 tõlgenda vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Tahteavalduse saajate ringis on XXXOÜ, XXX OÜ ja LHV Pank AS, mistõttu tuleb hoiustamisavaldust tõlgendada vastavalt kostja tahtele, mida nimetatud isikud pidid teadma. Kostja tahe oli hoiustada hoiustamisavalduses märgitud summad vastavalt hoiustamisavalduse sõnastusele. Puudub alus hoiustamisavalduse tõlgendamisele vastavalt hageja soovile.
67.Võlgnik on vaba valima, millisel viisil ta oma kohustuse täidab. Seega isegi juhul, kui kohus tuvastab, et kostjal on hageja ees kohustus arve nr 20120229 tasumiseks, ei ole kostjal kohustust hoiustada hageja kasuks tasumisele kuuluv summa. Hagejal ei ole kostja vastu töövõtulepingust tulenevat arve nr 20120229 osalist (summas 153 371,02 eurot) tasumise nõuet, kuivõrd arve sissenõutavaks muutumise ajal oli tasu saama õigustatud juhtivpartneriks XXX OÜ.
68.Kostja küsis Tallinna Tehnikaülikooli professorilt hr XXX asjatundja hinnangut kollase FIDIC-u tingimuste tõlgendamispraktika kohta. Prof. XXX on järeldanud, et alates
25.septembrist 2012.a oli töövõtja esindajaks hr XXX . Asjatundja selgitas, et varasema juhtivpartneri ehk hageja korraldused ei olnud alates 25. septembrist 2012.a enam korraldused FIDIC lepingu tähenduses. Asjatundja leidis, et juhtivpartneri vahetus on tehtud protseduuriliselt korrektselt. Nn juhtivpartneri rolli üleminekuga lähevad üle kõik õigused ja kohustused, sh teha ainuisikuliselt otsuseid ja anda korraldusi seoses lepinguga.
69.20.01.2014.a seisukohtades leidis kostja, et hageja on jätnud tähelepanuta, et tema (ja XXXOÜ) ning kostja vahelist õigussuhet reguleerib 20. juunil 2011.a sõlmitud lepingukokkulepe nr 4. Kostja ei olnud hageja ja XXXOÜ vahelise suhte pooleks ning talle olid teadmata töövõtjate omavahelise sisesuhte asjaolud. Sellest lähtuvalt ei oma kostja jaoks tähtsust, kas ja kuidas reguleerisid töövõtjad oma sisesuhet. Kostja ees olid töövõtjad vastutavad solidaarselt.
70.Kostja esitab XXXOÜ 24. septembri 2012.a avalduse, mis on küll allkirjastatud ja digitaalselt edastatud XXXOÜ juhatuse liikme XXX poolt, kuid mille on omakäeliselt kinnitanud 25. septembril 2012.a XXX . Kostja jaoks oli XXXOÜ 24. septembri 2012.a kiri ja selle kinnitamine XXX i poolt piisavaks aluseks väljamaksete tegemiseks XXXOÜ-le, sest 24. septembril 2012.a oli kostja juhtivpartneri vahetuse heaks kiitnud. Kostja jaoks oli XXXOÜ taotlus mõistlikult arusaadav, sest tööde ülevõtmisel arvestas XXXOÜ, et neile kaasneb täiendav kulu. Hageja oli jätnud riigihankemenetluses esitatud hinnapakkumises arvestamata magistraaltorustiku koosseisu kuuluvate, kuid kinnistute sees paiknevate torustike ehitamise kulu. Kostjale edastati hageja ja XXXOÜ vaheline konsortsiumileping alles 24. augustil 2012.a ehk enne seda kuupäeva puudus tal igasugune arusaam töövõtjate vahelise sisesuhte regulatsioonist.
71.Kostja kindlasti ei võta omaks hageja väidet, et hageja ja XXXOÜ koostöö ongi välja näinud selliselt, et hageja on olnud nn juhtivpartneriks. Riigihangete registrist nähtuvalt on hageja ja XXXOÜ osalenud paljudel hangetel ning sõlminud hankelepinguid, kus juhtivpartneriks oli XXXOÜ (näiteks riigihange nr XXX , nr XXX , nr XXX , nr XXX ). Kostja arvates ei oma tähtsust, kas hageja ja XXXOÜ moodustasid sisemise või välise seltsingu.
72.Vaikiva seltsingu mõiste on sätestatud VÕS § 610 lg-s 1. Kostja hinnangul ei saa hageja ja XXXOÜ vahelise suhte näol olla tegemist vaikiva seltsingu lepinguga. Hageja ja XXXOÜ vaheline leping ei vasta VÕS § 610 lg 1 tunnustele ehk konsortsiumilepingus puudub kokkulepe, millega XXXOÜ-l oleks õigus saada osa kasumist. Tulenevalt RHS § 43 lg-st 3 vastutas seltsingu kohustuste täitmise eest kostja ees ka XXXOÜ. Järelikult on puudu veel üks vaikiva seltsingu iseloomulik tunnus - õiguste ja kohustuste teke üksnes ettevõtjale (VÕS § 610 lg 3). Enamgi, vaikiv seltsinglane vastutab kahjumi katmise eest üksnes oma panuse ulatuses (VÕS § 614 lg 1), kuid tulenevalt lepingukokkuleppest nr 4 oli ja on XXXOÜ samaväärselt hagejaga vastutav kostja ees.
73.Konsortsiumilepingu punktis 5 olid hageja ja XXXOÜ omavahel kokku leppinud, et esindusõiguse tühistamisel on partneril õigus nõuda tellijalt enda nimetamist juhtpartneriks. Isegi kui eeldada vaikiva seltsingu olemasolu, siis alates XXXOÜ nn juhtivpartneriks nimetamisest ei saa rääkida sellest, et XXXOÜ oli nn vaikiv seltsinglane. Hageja ei ole tõendanud, et seltsing lõppes ilma likvideerimismenetluseta. Sisuliselt ei oma see asjas tähtsust.
74.Hageja hinnangul, et tuleb maksed teostada lähtudes sellest, milline oli töövõtjate sisesuhe. Kostja selliste väidetega ei nõustu. Kostja ei saanud rikkuda lepingukokkulepet 4 ja lähtuda maksete tegemisel töövõtjate sisesuhtest. See, kuidas hageja enda esitatud arveid vormistab, on siiski äriühingu enda otsustada. Samuti ei oma tähtsust, kas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel oli töövõtjana märgitud hageja või konsortsium. Kostjal oli töövõtuleping hageja ja XXXOÜ-ga, kes vastutasid solidaarselt töövõtja kohustuste täitmise eest. Kostja teostas väljamaksed sellele kontole, mille töövõtja talle teatas.
75.Hageja ei soovinud vaidlusalust makset enda kontole. Hageja soovis, et see summa kantaks AS-le LHV Pank. Ebaselge on, miks oleks kostja pidanud selle jätma tähelepanuta. XXXOÜ ei taotlenud vahemakset nr 12 endale. Kostjale arusaadavalt olid XXXOÜ ja OÜ XXX kokku leppinud, et selle makse saab talle langevas osas OÜ XXX. Seetõttu ei toimunud vahemakse nr 12 osas selle väljamaksmist XXXOÜ-le.
KOHTU PÕHJENDUSED
76.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hageja nõuded ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
77.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja XXXOÜ osalesid ühispakkujatena riigihankes nr XXX Loksa linnas ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamiseks; 2) 25. aprillil 2011.a sõlmisid hageja ja XXXOÜ ühispakkumise eellepingu riigihankel ühise pakkumise esitamiseks; 3) hageja ja XXX25.04.2011.a eellepingus määrati juhtivpartneriks hageja, keda volitati pakkujate nimel allkirjastama dokumente ning hageja juhatuse liiget volitati allkirjastama hankelepingut ja tegema selle täitmisega seotud toiminguid; 4) 20. juunil 2011.a sõlmisid kostja, hageja ja XXXOÜ lepingukokkuleppe nr 4, milles lepiti kokku riigihanke objektiks olevate tööde teostamine; 5) lepingukokkuleppe nr 4 üldtingimusteks olid „Töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks elektri- ja seadmete paigaldamiseks ning ehitus- ja inseneritöödeks, kui projekteerib Töövõtja, esimene väljaanne 1999“ ehk nn kollane FIDIC;
6) 28. juunil 2011.a sõlmisid hageja ja XXXOÜ konsortsiumilepingu, mille järgi kohustus hageja korraldama ning teostama lepingukokkuleppe nr 4 tõrgeteta ja kohase täitmise ning XXXOÜ kohustus andma täitmistagatise; 7) 30. mail 2012.a sõlmis hageja AS-ga LHV Pank laenulepingu nr XXX, mille alusel sai hageja laenu lepingukokkuleppe nr 4 alusel kostja poolt tasumisele kuuluvate summade sildfinantseerimiseks; 8) 30. mail 2012.a sõlmis hageja AS-ga LHV Pank pandilepingu nr XXX, millega hageja pantis panga kasuks oma lepingukokkuleppest nr 4 tuleneva nõude kostja vastu; 9) 30.07.2012.a esitas hageja kostjale teostatud tööde akti nr 11 alusel arve nr 20120229 summas 235 878,10 eurot; 10) hageja palus kostjal 21,29% arvest tasuda alltöövõtjale OÜ-le XXX ja 78,71% AS-le LHV Pank; 11) akti ja arve alusel allkirjastas lepingu insener XXXvahemaksetõendi nr 11, milles kinnitas, et hagejale tuleb välja maksta 235 878,10 eurot; 12) kostja ei tasunud hagejale arve nr 20120229 alusel ühtegi summat; 13) 20. augustil 2012.a allkirjastasid hageja ja kostja teostatud tööde akti nr 12, mis kajastas tehtud töid perioodil 01. juuli 2012.a kuni 31. juuli 2012.a; 14) akti nr 12 alusel esitas hageja kostjale arve nr 20120266; 15) akti nr 12 ja arve alusel väljastas insener vahemaksetõendi nr 12, milles ta kinnitas, et on põhjendatud 63 120,09 euro suuruse makse tegemine hagejale; 16) kostja tasus hagejale arve nr 20120266; 17) 23. augustil 2012.a teatas XXXOÜ hagejale viimase esindusõiguse lõppemisest juhtivpartnerina; 18) 18. septembril 2012.a teatas kostja XXXOÜ-le, et ta on nõus juhtivpartneri vahetusega ja palus esitada töövõtja esindaja asendamise taotlus; 19) 21. septembril 2012.a esitas XXXOÜ taotluse juhtivpartneri asendamiseks, taotledes seejuures, et nii väljamaksmist ootav summa kui kõik hilisemad maksed toimuksid XXXOÜ-le; 20) 24. septembril 2012.a andis kostja nõusoleku XXXOÜ-le juhtivpartneriks asumiseks; 21) 24. septembril 2012.a esitas XXXOÜ kostjale avalduse vahemaksetõendiga nr 11 aktsepteeritud summa 235 878,10 euro tasumiseks hageja või AS LHV Pank asemel hoopis XXXOÜ-le; 22) 16. novembril 2012.a koostas vandeadvokaat Marko Kaevando KIK-le õigusarvamuse, milles ta pidas arvest nr 20120229 tuleneva nõude võlausaldajat ebaselgeks ja soovitas kostjal hoiustada vaidlusalune summa tagasivõtmise õiguseta notari juures; 23) 29. novembril 2012.a hoiustas kostja ühepoolse avalduse alusel vaidlusaluse rahasumma tagasivõtmisõiguseta Tallinna notari Priidu Pärna juures ja sidus selle väljamaksmise XXXOÜ, LHV Pank AS ja XXX OÜ vahel sõlmitavate kompromisside ja/või jõustunud kohtulahenditega; 24) kostja teavitas hagejat hoiustamisest 14.12.2012.a.
78.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt jätkuvalt arve nr 20120229 alusel endale 153 371,02 euro väljamaksmist. Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas XXXOÜ-l oli õigust nõuda arve nr 20120229 alusel tasumisele kuuluvate summade väljamaksmist endale ning kas või milline seltsing oli moodustatud hageja ja XXXOÜ vahel. Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas kostja poolt notari juures tehtud hoiustamisavaldus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine ning kuidas tuleks hoiustamisavaldust tõlgendada. Kohus hindab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt hageja rahalise kohustuse täitmise nõuet kostja vastu. Seejärel kohus analüüsib, kas hageja alternatiivsed nõuded kostja vastu kuuluvad rahuldamisele või mitte.
79.Hageja leidis, et kostja ja XXXOÜ tegutsesid kooskõlastatult selleks, et jätta hagejale vaidlusalune arve tasumata. Insener väljastas vahemaksetõendi nr 11 hagejale ning XXXOÜ-l
puudus vahemaksetõend või muu õiguslik alus nõuda arve tasumist endale. Hageja korraldas objektil juhtivpartnerina töid perioodil 01.06.2012.a kuni 30.06.2012.a ja aktil nr 11 oli töövõtjaks märgitud hageja. Hageja oli arve osas kostja võlausaldaja ning XXXOÜ korraldus ei saanud lepingut muuta. XXXOÜ-l oleks pidanud olema hageja volitus konsortsiumi esindamiseks. Kostja jaoks ei olnud võlausaldaja ebaselge, sest kostja tasus hagejale arve vahemaksetõendi nr 12 alusel. Kui algselt palus hageja kostjal täita kohustuse LHV Pank AS-le, siis käesolevaks ajaks on pandiõigus lõppenud ja LHV Pank AS on seda kinnitanud.
80.Hageja leidis ühtlasi, et juhtivpartneri vahetumise põhjus ei olnud oluline. Isegi kui XXXOÜ oleks saanud juhtivpartnerina anda korralduse arve tasumiseks endale, ei oleks see korraldus olnud kooskõlas heade kommete ja hea usu põhimõttega. Hageja moodustas XXXOÜ-ga sisemise seltsingu, millel puudus seltsinguvara. Vaidlusalune nõue ei kuulunud seltsinguvara hulka. XXXOÜ oli seltsingus vaikiv partner, kelle ülesandeks oli anda täitmisgarantii. Töövõtulepingut täitis hageja üksi ja ühist seltsingu pangakontot ei avatud. Sisemise seltsingu olemasolu kinnitab asjaolu, et seltsinglased ei alustanud likvideerimismenetlust, vaid lugesid seltsingu vaikimisi lõpetatuks. XXXOÜ andis korralduse makse tasumiseks endale enne 25.09.2012.a ehk enne, kui temast sai juhtivpartner.
81.Kostja hageja väidetega ei nõustunud ja tõi välja, et hageja rikkus töövõtulepingut, keeldus oma kohustuste täitmisest 29.08.2012.a ja peatas tööd objektil. Alates 24.09.2012.a ei olnud hageja enam juhtivpartner. Vastavalt FIDIC-u punktile 1.1.2.3. käsitletakse ühispakkumise või konsortsiumlepingu puhul töövõtjana ühispakkujaid ning tulenevalt FIDIC-u punktist 1.14. esindab töövõtjat juhtivpartner. FIDIC tingimuste alusel sai väljamakseid teha ainult juhtivpartnerile. Pärast juhtivpartneri vahetust puudus hagejal õiguslik alus nõuda tasu väljamaksmist endale. Hageja ja XXXOÜ vahelised küsimused on nende sisesuhte raames lahendatavad. Vaidlusaluse arve nr 20120229 maksetähtaeg oli 24. september 2012.a ning arve muutus sissenõutavaks 25. septembril 2012.a. Insener hindab töövõtulepingu ehitustehnilist täitmist.
82.Kostja ei nõustunud, et hageja ja XXXOÜ moodustasid sisemise või vaikiva seltsingu, sest nendevaheline leping ei vastanud VÕS § 610 lg 1 tunnustele. Kohustuste täitmise eest vastutas ka XXXOÜ ning puudus kokkulepe, mille alusel oleks viimane saanud osa kasumist. Leping ei näinud ette, et õigused ja kohustused oleksid tekkinud ainult hagejale. Alates juhtivpartneri vahetusest ei olnud XXXOÜ enam ühelgi viisil vaikiv seltsinglane. Hageja ei ole tõendanud, et seltsing lõppes ilma likvideerimismenetluseta.
83.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, millise seltsingu moodustasid hageja ja XXXOÜ ning kas vaidlusalune nõue kuulus seltsinguvara hulka. Kohus selgitas hagejale 18.11.2013.a eelistungil (toimiku 2. kd, lk 150-151), et antud asjas on oluline tuvastada, kas hageja ja XXXOÜ vahel oli seltsing ning kas moodustus seltsinguvara. Kohus selgitas, et hageja esitatud asjaolude pinnalt võib hagejal olla seltsingusuhtest tulenev nõue XXXOÜ vastu.
84.VÕS § 580 lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 järgi võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Riigikohus on rõhutanud (RK TKo 3-2-1-69-12, p 15), et seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele.
85.Seltsingute puhul on õigusteoorias eristatud nn sisemisi ja välimisi seltsinguid. Sisemine seltsing moodustatakse ilma seltsinguvarata ning seltsinglased ei osale ühiselt õigussuhetes
kolmandate isikutega, vaid seda teeb üks seltsinglane enda nimel. Sisemise seltsingu erivorm on vaikiv seltsing. Välise seltsingu puhul aga astuvad seltsingupooled ühiselt üles suhetes kolmandate isikutega ja kolmandatele isikutele on äratuntav, et seltsinglane ei tegutse mitte enda, vaid seltsingu nimel. Vara kuuluvus seltsinguvara hulka peab olema äratuntav.
86.Täpsemalt reguleerib sisemise ehk vaikiva seltsingu mõistet VÕS § 610, mille lõike 1 järgi kohustub vaikiva seltsingu lepinguga vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. Vastavalt VÕS § 610 lõikele 3 lähevad ettevõtte majandamisel tehtud tehingutest tekivad õigused ja kohustused üksnes ettevõtjale. VÕS § 614 lg 1 kohaselt eeldatakse vaikiva seltsingu puhul, et ettevõtja kasum jaotatakse ja kahjum kaetakse vastavalt ettevõtte väärtuse ja vaikiva seltsinglase panuse suhtele vaikiva seltsingu loomise ajal. Vastavalt VÕS § 614 lõikele 2 on kokkulepe, millega välistatakse vaikiva seltsinglase osalemine kasumi jaotamises, on tühine. VÕS § 614 lg 3 näeb ette, et kui vaikiv seltsinglane osaleb vastavalt vaikiva seltsingu lepingule ettevõtte juhtimises, on tal õigus saada selle eest täiendavalt mõistlik osa kasumist. Ülejäänud kasum tuleb jaotada vastavalt VÕS § 614 lõikes 1 sätestatule.
87.Riigikohus on rõhutanud, et vaikivat seltsingut iseloomustab asjaolu, et kolmandatele isikutele nähtavalt teeb tehinguid ja toiminguid üks isik, kuid sisesuhtes tegutsevad ühise eesmärgi nimel mitu isikut (RK TKo 3-2-1-52-10, p 14). Vaikivat seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum (samas, p 15).
88.Eeltoodust lähtuvalt ei nõustu kohus hageja väidetega, milliste kohaselt oli tema ja XXXOÜ vahel sõlmitud sisemise seltsingu leping. Kohus nõustub kostja seisukohtadega, milliste kohaselt ei saanud sisemise või vaikiva seltsinguga olla tegemist juba seetõttu, et XXXOÜ vastutas samuti töövõtulepingu täitmise eest ning seltsingulepingu poolte vahel puudus kokkulepe, mille alusel oleks XXXOÜ saanud osa kasumist. Hageja väited selle kohta, et sisemise seltsingu moodustamist tõendab seltsingu lõpetamine vaikimisi poolte kokkuleppel ilma likvideerimismenetluse läbiviimiseta, ei ole millegagi tõendatud.
89.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 06.04.2011.a avaldati hanketeade Loksa linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööde tegemiseks (toimiku 1. kd, lk 26-33), mille kohaselt oli hankijaks kostja. Kostja pidi rahastama projekti koos Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondiga SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu. Hanke tingimused nägid ette, et ühispakkumise esitamisel tuleb lisada ühispakkujate allkirjastatud eelleping või kavatsuste protokoll, mis fikseerib, et kõik ühispakkujad vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt. Ühe nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist tuli esitada konsortsiumi leping, milles on määratud kõikide ühispakkumises osalevate isikute kohustused, õigused ja vastutus. Seega võisid hanke tingimuste järgi esitada pakkumise mitu ettevõtjat ühiselt, kuid sellisel juhul pidid nad mõlemad solidaarselt selle pakkumise eest vastutama.
90.Hageja sõlmis XXXOÜ-ga 25.04.2011.a ühispakkumuse eellepingu (toimiku 1. kd, lk 111), mille eesmärgiks oli ühispakkumise esitamine riigihankel, juhtpartneri valimine ja juhtpartneri esindajale volituste andmine. Lepingu järgi kohustusid pooled solidaarselt vastutama hankemenetluse käigus hankija poolt esitatud hankedokumentidega määratud tingimuste täitmise eest kuni riigihanke lõpuni. Pooled valisid juhtpartneriks hageja ning volitasid pakkumust ja hankelepingut allkirjastama hageja juhatuse liiget. Nimetatud isikut volitati ka hankelepingu täitmisega seotud toimingute tegemiseks. Seega leppisid hageja ja XXXOÜ kokku riigihankel ühise pakkumise esitamises ja selle eest solidaarse vastutuse võtmises.
91.Hageja, kostja ja XXXOÜ sõlmisid 20.06.2011.a lepingukokkuleppe nr 4 (toimiku 1. kd, lk
112-129). Lepingus nimetati nii hagejat kui XXXOÜ-d töövõtjateks ning neid mõlemaid koos ühispakkujateks. Lepingu järgi loeti selle üldtingimusteks FIDIC tingimused. Lepingus nähti ette, et töövõtja tähendab pakkujat riigihangete seaduse mõistes. Samuti nähti lepingus ette, et töövõtja esindaja poolt volitatud isikute väljavahetamine või asendamine tuleb kooskõlastada eelnevalt inseneriga. Eeltoodust tuleneb, et XXXOÜ ja hageja ei saanud sõlmida sisemist seltsingut, mis oleks vaid pooltele endile äratuntav ja kus ainult hageja oleks osalenud suhtlemisel kolmandate isikutega. Hageja ja XXXOÜ olid mõlemad äratuntavalt lepingukokkuleppe nr 4 osapoolteks ning seda lepingut ei sõlminud hageja ainult enda nimel. Lepingukokkuleppest nr 4 tulenesid kohustused ka XXXOÜ-le, mitte ainult hagejale.
92.Hageja sõlmis XXXOÜ-ga 28.06.2011.a konsortsiumilepingu (toimiku 1. kd, lk 130-131), mille punkti 2 järgi oli hageja juhtpartnerina kohustatud korraldama ja teostama kostjaga sõlmitud lepingukokkuleppe nr 4 tõrgeteta ja kohase täitmise. XXXOÜ pidi lepingu punkti 4 järgi andma objektile täitmistagatise. XXXOÜ-l oli õigus nõuda hagejalt täitmistagatise asendamist juhtpartneri poolt antava täitmistagatisega, kui juhtpartner rikub poolte omavahelisest lepingust tulenevaid kohustusi või viivitab tööde teostamise või korraldamisega sellisel määral, et satub ohtu tööde õigeaegne valmimine ja tellijale üleandmine. Lepingu punkt 5 nägi ette, et partneril on õigus igal hetkel juhtpartnerile antud esindusõigus tühistada. Esindusõiguse tühistamiseks piisab vastavasisulise teate saatmisest juhtpartnerile. Esindusõiguse tühistamisel on partneril õigus nõuda tellijalt enda nimetamist juhtpartneriks. Vastavalt lepingu punktile 8 oli poolte omavahelises suhtes vastutav see pool, kelle tegevuse või tegevusetuse tagajärjel kahju tekkis.
93.Seega nähtub hageja ja XXXOÜ omavahelisest lepingust, et pooled valisid seltsinglaste esindajaks hageja. Pooled leppisid ühtlasi kokku esindaja vahetamise korra. Konsortsiumileping ega varasem eelleping ei näinud ette, et väidetaval vaikival seltsinglasel XXXOÜ-l oleks õigus saada osa kasumist VÕS § 614 nõuete alusel. Kohus leiab, et kuivõrd mõlemad isikud osalesid kolmandatele isikutele äratuntaval viisil ühispakkumise esitamisel ja töövõtulepingu sõlmimisel ning mõlemad seltsinglased vastutasid solidaarselt lepingu täitmise eest, ei saanud tegemist olla vaikiva ega sisemise seltsinguga. Kohus juhtis 17.02.2014.a istungil hageja tähelepanu sellele, et hageja ja XXXOÜ olid lepingu nr 4 järgi mõlemad osalised ühispakkumise tegemisel ning vastutasid lepingu täitmise eest solidaarselt.
94.Hageja ja XXXOÜ vaheline eelleping ja konsortsiumileping ei reguleerinud ühelgi viisil seltsinguvara moodustamise küsimust. Õige on hageja väide, et ühist pangakontot pooled nimetatud lepingute alusel ei moodustanud. Samas ei nähtu kohtule esitatud lepingutest, et pooled oleksid soovinud omavahelistes suhetes välistada seltsinguvara moodustumist ning et nad oleksid seltsinguvara osas kokku leppinud teisiti võrreldes võlaõigusseaduses toodud regulatsiooniga. Pooltevahelistest kokkulepetest nähtub üksnes see, et nad leppisid kokku, kes ja kuidas seltsinglasi juhib. Selline kokkulepe oli vajalik lepingukokkuleppe nr 4 osaks olevate FIDIC tingimuste järgi.
95.Töövõtulepingu FIDIC tingimuste (toimiku 1. kd, lk 34-110) punkt 1.14 nägi ette, et kui töövõtja on kohaldatava õiguse kohaselt seltsing, konsortsium või mõni muu ühendus, kuhu kuulub kaks või enam isikut, siis peavad need isikud olema ühiselt ja igaüks eraldi tellija ees vastutavad lepingu täitmise eest ning need isikud peavad teatama tellijale oma juhist, kellel on volitus anda töövõtja poolt siduvaid tahteavaldusi kõnealuste isikutega. Töövõtja esindaja nimetamist reguleeris tingimuste punkt 4.3, mille järgi nimetab töövõtja oma esindaja ja annab talle kõik volitused, et tegutseda lepingust tulenevalt töövõtja nimel. Töövõtja ei tohtinud ilma insenerilt nõusolekut saamata tagasi võtta töövõtja esindaja määramist ega nimetada tema asendajat. Seega nägid lepingu üldtingimused samuti ette, et seltsingu mõlemad osapooled on tellija ees lepingu täitmise eest vastutavad.
96.Lepingu hinnaga seotud küsimusi reguleeris tingimuste alapunkt 14 ning tasumist omakorda punkt 14.7. Vastavalt punktile 14.7 pidi tellija tasuma töövõtjale iga vahemaksetõendis tõendatud summa 56 päeva jooksul pärast seda, kui insener on saanud tõendi koos lisadokumentidega. Samuti nägi punkt 14.7 ette, et iga valuutas tasutav summa tuleb kanda töövõtja määratud pangaarvele lepingus kindlaks määratud riigis. Seega tulenes FIDIC tingimustest, et töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks oli vahemaksetõendi väljastamine inseneri poolt, kuid seda, millisele pangakontole summa tasuda, pidi määratlema töövõtja volitatud esindaja.
97.VÕS § 583 lg 1 näeb ette, et seltsingulepinguga võib seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele. Sel juhul ei osale teised seltsinglased seltsingu juhtimises. VÕS § 583 lg 2 näeb ette, et mõjuval põhjusel võib seltsinglasele seltsingulepinguga antud juhtimisõiguse ära võtta teiste seltsinglaste ühehäälse otsusega, kui seltsingulepinguga ei ole ette nähtud seltsinglaste otsuste tegemine häälteenamusega. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuse oluline rikkumine seltsinglase poolt või seltsinglase võimetus seltsingut juhtida. Antud juhul nägi pooltevaheline konsortsiumileping ette, et XXXOÜ-l oli õigus ilma mõjuva põhjuseta tühistada hagejale antud esindusõigus ja nõuda enda nimetamist juhtivpartneriks. Kohtu hinnangul on ebaõige hageja käsitlus, et lisaks juhtivpartneri vahetamisele oleks XXXOÜ pidanud saama hagejalt nõusoleku viimase esindamiseks suhetes kostjaga. Sellist nõuet pooltevahelisest konsortsiumilepingust ei tulenenud.
98.Hageja võttis menetluse käigus omaks (kohtu 17.02.2014.a istungil), et toimus juhtivpartneri vahetus. Hageja seisukohtadest nähtub, et töövõtulepingu täitmise käigus tekkisid hagejal majanduslikud raskused. Kostja on käesolevas asjas kohtu hinnangul tõendanud, et hageja ei suutnud täita lepingukokkuleppest nr 4 tulenevaid kohustusi, mistõttu ta rikkus nimetatud lepingut.
99.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 20.07.2012.a saatis XXXOÜ hagejale kirja (toimiku 2. kd, lk 95-96), milles viidati 11.07.2012.a toimunud koosolekule, kus selgus, et hagejal on makseraskused ja tööde lõpetamise tähtaeg lükkub oktoobrisse. XXXOÜ nõudis, et hageja jätkaks tööde korraldamist objektil ja teeks selleks vajalikke pingutusi. Samuti nõudis XXXOÜ, et hageja annaks tellijale oma täitmistagatise ning XXXOÜ saaks enda tagatise tagasi küsida. Hagejale anti selleks tähtaeg kuni 25.07.2012.a.
100.Hageja saatis vastuseks 22.08.2012.a XXXOÜ-le kirja (toimiku 2. kd, lk 85-87), milles teatas, et objekti lõpetamine ei toimu 29.08.2012.a ja on tekkinud vajadus pikendada täitmistagatise kehtivust. Hageja raske majandusliku olukorra tõttu ei olnud hageja ise võimeline andma täitmistagatist ja palus XXXOÜ-l pikendada täitmistagatist kuni 31.12.2012.a. Seega nähtub esitatud tõenditest, et hageja ei suutnud majanduslike raskuste tõttu töövõtulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt täita ning hageja rikkus kostjaga sõlmitud lepingut.
101.22.08.2012.a saatis kostja AS-le Swedbank nõudeavalduse, mille ärakiri saadeti XXXOÜ-le (toimiku 2. kd, lk 97-100). Kostja esitas pangale nõude 19.07.2011.a garantiikirjast tuleneva täitmistagatise täitmiseks. Kirjas on märgitud, et hageja on oluliselt rikkunud töövõtulepingut, sest mahajäämus ajagraafikust oli suur ning töid oli võimatu täita 29.08.2012.a. Kirja kohaselt peatas hageja alates 05.07.2012.a ette hoiatamata tegevused ehitusplatsil ega ole suutnud varasemat edenemist enam taastada. Esitatud tõendist nähtub, et hageja katkestas ehitustegevuse objektil ning kostja oli sunnitud esitama nõude täitmistagatise realiseerimiseks.
102.23.08.2012.a on XXXOÜ saatnud vastuse hageja kirjale 22.08.2012.a (toimiku 1. kd, lk 146-147). Kirjas on XXXOÜ avaldanud, et ta on teadlik hageja suutmatusest täita lepingulisi kohustusi. Samuti teavitas XXXOÜ hagejat sellest, et kostja on asunud täitmistagatist realiseerima. XXXOÜ esitas hagejale 20.07.2012.a nõude omapoolse täitmistagatise andmiseks.
Seega teatas XXXOÜ hagejale konsortsiumilepingu punkti 5 alusel, et ta lõpetab hageja esindusõiguse ning alates kirja saatmisest ei ole hagejal õigust esindada XXXOÜ-d suhetes tellija ja inseneriga.
103.11.09.2012.a saatis XXXOÜ teate kostjale (toimiku 1. kd, lk 148), milles ta avaldas, et saaks juhtivpartneri positsiooni üle võtta kirjas toodud tingimustel. Kostja vastas sellele 18.09.2012.a (toimiku 1. kd, lk 149-150) ning teatas, et aktsepteerib XXXOÜ-d juhtivpartnerina. 21.09.2012.a esitas XXXOÜ kostjale, hagejale ja insenerile taotluse juhtivpartneri vahetuseks (toimiku 1. kd, lk 151-152), milles ta taotles tellija nõusolekut juhtivpartneri vahetuseks. Samas kirjas oli märgitud, et XXXOÜ taotleb kirja saatmise momendil väljamaksmist ootava summa ja kõigi hilisemate maksete väljamaksmist endale.
104.Kostja andis 24.09.2012.a nõusoleku juhtivpartneri vahetuseks (toimiku 1. kd, lk 153-154). Samuti teatas kostja, et kaalub hagejale tasumisele kuuluvate summade väljamaksmise võimalust XXXOÜ-le. 24.09.2012.a esitas XXXOÜ kostjale avalduse (toimiku 1. kd, lk 155-156), milles oli märgitud, et hageja arve nr 20120229 on senini tasumata. XXXOÜ teatas juhtivpartnerina, et inseneri poolt vahemaksetõendiga nr 11 aktsepteeritud summa tuleb tasuda XXXOÜ kontole. Kirjas oli märgitud, et tegemist on töövõtja sisese ümberkorraldusega, mis ei puuduta tellijat ega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kostja esitatud samast kirjast (toimiku 2. kd, lk 208) nähtub, et avalduse kooskõlastas XXX 25.09.2012.a. Kostja on 25.09.2012.a saatnud XXXOÜle kirja (toimiku 2. kd, lk 123-125), milles on nõustutud, et juhtivpartneri esindaja on edaspidi XXX . Insener on kinnitanud, et XXX vastab lepingu tingimustele (toimiku 2. kd, lk 126-127).
105.SA Keskkonnainvesteeringute Keskus teatas XXXOÜ-le 22.10.2012.a (toimiku 1. kd, lk 157), et tuleb lahendada vahemakse nr 11 ja nr 12 tasumise kord seoses sellega, et hageja on oma nõude loovutanud XXX OÜ kasuks ning samade arvete osak on faktooritud AS LHV Pank kasuks, kusjuures hageja on summa suuruse osaku juba pangalt kätte saanud. Seoses sellega paluti XXXOÜ-l lahendada vahemaksete nr 11 ja nr 12 tasumise kord.
106.Kostja vastas SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus 29.10.2012.a (toimiku 1. kd, lk 158160) ning leidis, et FIDIC tingimuste järgi ei pea tellija töövõtjate paljususe korral tasuma konkreetsele töövõtjale. Kostja leidis, et antud juhul on lepingu sõlminud kaks solidaarselt vastutavat töövõtjat ja tellijal on pädevus otsustada, kellele väljamakse teha. Kostja teatas, et on otsustanud teha akti nr 11 alusel väljamakse XXXOÜ-le. Sellise käitumise eesmärgiks on vähendada kahju töövõtjale, kes ei ole lepingut rikkunud.
107.Kostja esitatud XXX arvamuses (toimiku 2. kd, lk 113-116) on leitud, et FIDIC tingimuste punkti 14.7 järgi võib töövõtja määratleda suvalise pangaarve, millele tellija peab väljamakse tegema. Tasumise protseduur on reguleeritud tingimuste punktis 14. Esmalt peab töövõtja taotlema insenerilt vahemaksetõendit. Kui puudusi ei ilmne, väljastab insener tõendi. Tasu makstakse töövõtja määratletud arvele. XXX täiendava ekspertarvamuse järgi (toimiku 2. kd, lk 117-119) on esitatud dokumente hinnates jõutud järeldusele, et alates 25.09.2012.a oli töövõtja esindajaks XXX ja varasema juhtivpartneri korraldused ei olnud enam siduvad.
108.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja poolse lepingu rikkumise tõttu toimus juhtivpartneri vahetus ning alates 24.09.2012.a oli juhtivpartneriks XXXOÜ, millega kostja nõustus. Alates 25.09.2012.a oli juhtivpartneri esindajaks töövõtulepingu alusel XXX . Kohus leiab, et sõltumata sellest, et XXX nimetati juhtivpartneri esindajaks 25.09.2012.a, ei olnud hagejal enam alates 24.09.2012.a õigust pidada ennast lepingukokkuleppe nr 4 alusel juhtivpartneriks ja anda tellijale juhiseid või korraldusi. Kuivõrd juhtivpartner oli alates 24.09.2012.a XXXOÜ, oli temal lepingulistes suhetes kostjaga õigus anda korraldusi ja määratleda FIDIC p 14.7 alusel, millisele pangaarvele tuleb väljamaksed teha.
109.Eelnevalt oli insener allkirjastanud hageja esitatud teostatud tööde akti nr 11 (toimiku 1. kd, lk 138-139), mis kajastas töid objektil perioodil 01.06.2012.a kuni 30.06.2012.a. Nende tööde eest esitas hageja kostjale arve nr 20120229 (toimiku 1. kd, lk 140), mille maksetähtajaks oli märgitud 24.09.2012.a. Seega on õige kostja väide, et VÕS § 82 lg 7 alusel võis võlausaldaja nõuda arve tasumist pärast kohustuse täitmiseks antud tähtaja möödumist ehk alates 25.09.2012.a. Vaidlus puudub selle üle, et nimetatud kuupäevaks oli arve veel tasumata ja seega oli juhtivpartneril õigus anda korraldus selle kohta, millisele pangaarvele tuleb tasu üle kanda.
110.Arve oli esitatud summas 235 878,10 eurot ning arvele oli märgitud, et arvest 78,71% ehk summa 153 371,02 eurot kuulub tasumisele AS-le LHV Pank. Ülejäänud osas ehk summas 82 507,08 eurot palus hageja tasuda arve summa endale. Insener allkirjastas vahemaksetõendi nr 11 (toimiku 1. kd, lk 141), mille aluseks oli teostatud tööde akt nr 11. Seega nähtub esitatud tõenditest, et vaidlusaluse summa 153 371,02 eurot väljamaksmist endale ei ole hageja kunagi kostjalt soovinudki, vaid ta palus selle summa üle kanda AS-le LHV Pank. Kuivõrd alates 24.09.2012.a ei olnud hageja enam juhtivpartner, ei saanud ta enam anda korraldusi selle kohta, kuhu nimetatud summa tasuda.
111.Kohus ei nõustu kostja väidetega, nagu oleks võinud FIDIC üldtingimuste kohaselt tellija teha väljamakseid ainult juhtivpartnerile. Selliseid nõudeid viidatud üldtingimustest ei tulene. Küll aga tulenes FIDIC punktist 14.7, et juhtivpartner võis anda korralduse selle kohta, millisele pangakontole summa tasuda. Hageja väited selle kohta, et XXXOÜ-l puudus õiguslik alus nõuda summa väljamaksmist endale, ei ole õiged. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid välistanud lepingukokkuleppe nr 4 sõlmimise FIDIC punktist 14.7 tuleneva tingimuse kohaldumise nendevahelistes suhetes. Samuti ei tulene FIDIC tingimustest, et mitme töövõtja või konsortsiumi olemasolu korral on tellija kohustatud väljamakseid tegema sellele isikule, kes on märgitud tööde teostajaks aktis või vahemaksetõendis. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest alates. FIDIC punktis 14 sisalduv regulatsioon käsitleb sisuliselt tööde üleandmist ja vastuvõtmist, samuti töövõtutasu sissenõutavaks muutumise eelduste täitmist. Kui töid ei ole üle antud ning nende kohta ei ole väljastatud vahemaksetõendit, ei ole mistahes maksete teostamine ühelegi töövõtjale võimalik. Kui vahemaksetõendiga on tõendatud tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduste täitmine, saab juhtivpartner anda korralduse, kellele väljamakse teha. FIDIC tingimused ega lepingukokkulepe nr 4 ei näinud ette, et juhtivpartneri vahetumise korral oleks õigustatud tööde eest tasuma saama ainult eelmine juhtivpartner või et tellija peaks sõltumata juhtivpartneri korraldustest teostama väljamakse sellele konkreetsele isikule, kes on tööd faktiliselt teinud. Hageja poolt hagiavalduses esitatud käsitlus ei ole kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustega.
112.Hageja väited selle kohta, et vahemaksetõendi nr 11 alusel oleks väljamakse tulnud teha temale, sest kostja tegi vahemaksetõendi nr 12 alusel väljamakse hagejale, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et perioodil 01.07.2012.a kuni 31.07.2012.a tehtud tööde eest allkirjastas insener teostatud tööde akti nr 12 (toimiku 1. kd, lk 142-143). Selle akti alusel esitas hageja kostjale arve nr 20120266 (toimiku 1. kd, lk 144) summas 63 120,09 eurot. Insener väljastas akti nr 12 alusel vahemaksetõendi nr 12 (toimiku 1. kd, lk 145), mille kohaselt oli põhjendatud hagejale välja maksta 63 120,09 eurot. Millal viidatud summa välja maksti, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Küll aga nähtub tõenditest, et alates 24.09.2012.a juhtivpartneriks saanud XXXOÜ esitas samal päeval nõude (toimiku 1. kd, lk 155-156) nimelt arve nr 20120229 alusel väljamakse tegemiseks temale. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et XXXOÜ oleks juhtivpartnerina nõudnud vahemaksetõendi nr 12 alusel väljamakse tegemist mõnele muule pangakontole peale hageja oma. Järelikult on põhjendatud kostja väited, milliste kohaselt tehti vahemaksetõendi nr 12 alusel väljamakse hagejale, sest uus juhtivpartner ei andnud teistsugust korraldust. Hageja esitatud varasemad arved ja aktid, samuti varasemad vahemaksetõendid (toimiku 2. kd, lk 165-198) tõendavad vaid seda, et enne juhtivpartneri vahetust tehti väljamaksed hageja nimetatud kontodele.
113.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõuet mõista kostjalt välja arve nr 20120229 alusel selle 78,71% suurune osa ehk 153 371,02 eurot ei ole võimalik rahuldada juba ainuüksi seetõttu, et sellise nõude esitamiseks kostja vastu lepingukokkuleppe nr 4 alusel puudub hagejal õigus. Alates 24.09.2012.a ei olnud hageja enam lepingulistes suhetes kostjaga juhtivpartneriks ning tal puudus õigus anda korraldusi selle kohta, millistele kontodele väljamakseid teha. Kohus leiab, et olukorras, kus XXXOÜ võis hageja hinnangul rikkuda pooltevahelist seltsingulepingust tulenevat suhet, saab hageja esitada nõude teise seltsingupoole, mitte kostja vastu.
114.Lisaks nähtub kohtule esitatud tõenditest, et enne kohtuvaidluse algust ei nõudnud hageja vaidlusaluse summa väljamaksmist endale, vaid nõudis selle tasumist AS-le LHV Pank. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja sõlmis AS-ga LHV Pank 30.05.2012.a laenulepingu nr XXX (toimiku 1. kd, lk 132-137). Hageja sai pangalt laenu, mille eesmärgiks oli kostja poolt lepingute alusel hagejale tasutava summa sildfinantseerimine. Lepingu punkti 11.3 järgi kohustus hageja tagama, et kostja või SA Keskkonnainvesteeringute Keskus tasub vähemalt 78,71% suuruse osa tasumisele kuuluvatest summadest AS-le LHV Pank. Hageja ja AS LHV Pank sõlmisid 30.05.2012.a ka pandilepingu (toimiku 1. kd, lk 135-137), millega hageja pantis panga kasuks nõudeõiguse, mis on tekkinud või tekib tema ja kostja vahel sõlmitud lepingukokkuleppest nr 4. Nagu juba eelnevalt märgitud, andis hageja arvel nr 20120229 kostjale juhise tasuda 153 371,02 eurot AS-le LHV Pank.
115.SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palvel advokaadi poolt koostatud õigusarvamuses (toimiku 1. kd, lk 161-173) on leitud, et antud juhul on oluline küsimus, kas hageja ja XXXOÜ vahel moodustati sisemine või väline seltsing. Sisemise seltsingu puhul ei kuulunud lepingust tulenevad nõuded seltsinguvara hulka, vaid need omandas hageja üksinda. Välise seltsingu puhul kuuluvad nõuded ühisomandisse. Arvamuse koostaja leidis talle esitatud dokumente analüüsides, et antud juhul oli XXXOÜ koos hagejaga ühiselt töövõtulepingu pooleks ja sellest tulenevate õiguste ning kohustuste kandjaks. Seetõttu on arvamuses leitud, et töövõtulepingust tulenevad õigused, sh lepingu alusel tekkivad nõuded kostja vastu kuulusid seltsinguvara hulka VÕS § 589 järgi. Lepingust tulenevate nõuete puhul on hageja ja XXXOÜ ühisvõlausaldajateks, mistõttu kostja pidi täitma nõude võlausaldajatele ühiselt. Samuti leidis arvamuse koostaja, et hageja pantis oma lepingust tuleneva nõude kostja vastu AS LHV Pank kasuks, kuid ei teavitanud kostjat pandi seadmisest. XXXOÜ ei andnud pantimiseks nõusolekut. Nõusoleku puudumine ei muutnud käsutust kehtetuks ja laenu- ning pandilepingu sõlmimise ajal oli hageja juhtivpartner. Teisalt on hageja sõlminud laenu- ja pandilepingud ainult enda nimel, mistõttu lõppastmes ei pidanud arvamuse koostaja sellist käsutust kehtivaks. Arvamuse koostaja leidis, et hageja esitatud arvest nr 20120229 tuleneva nõude võlausaldaja on ebaselge ja kostjal soovitati vaidlusalune summa hoiustada.
116.Kuigi käesoleva vaidluse esemeks ei ole küsimus, kas hageja sõlmis laenu- ja pandilepingu AS-ga LHV Pank seaduslikult või mitte, ei nähtu kohtule esitatud õiguslikust arvamusest, et hagejal oleks olnud ainuõigus nõuda kostjalt vaidlusalust summat. Samuti ei ole õiguslikus arvamuses leitud, et vaidlusalune summa tuleks hoiustada kostja poolt hageja kasuks. Kuivõrd arvamuse koostamise ajal olid laenu- ja pandilepingud kehtivad, on arvamuses põhjendatult käsitletud AS LHV Pank võimalikku nõudeõigust ja soovitatud kostjal oma kohustuste täitmiseks vaidlusalune summa hoiustada.
117.Kostja allkirjastas notari juures 29.11.2012.a hoiustamisavalduse (toimiku 1. kd, lk 174), millega ta hoiustas notari deposiidikontol 235 878,10 eurot oma rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks XXXOÜ, OÜ XXX ja AS LHV Pank ees. Hoiustamine oli avalduse kohaselt tagasivõtmatu ning 153 371,02 eurot kuulus väljamaksmisele XXXOÜ ja AS LHV Pank vahelise kompromisskokkuleppe esitamise alusel või jõustunud kohtuotsuse alusel või OÜ XXX , OÜ XXX ja AS LHV Pank kolmepoolse kompromisskokkuleppe esitamisel või jõustunud
kohtuotsuse alusel. Kostja teatas 14.12.2012.a hagejale, AS-le LHV Pank, XXXOÜ-le ja XXX OÜ-le aktiga nr 11 akteeritud summa hoiustamisest (toimiku 1. kd, lk 175-176). Kohus leiab, et 29.11.2012.a hoiustas kostja põhjendatult vaidlusaluse summa muuhulgas AS LHV Pank kasuks. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hoiustamisavalduse allkirjastamise hetkeks oleks AS LHV Pank nõudeõigus lõppenud või et selleks ajaks oleks hageja esitanud kostjale nõude maksta vaidlusalune summa välja hagejale endale.
118.AS LHV Pank 26.03.2013.a kinnituse kohaselt (toimiku 1. kd, lk 177-178) ei oma pank nõudeõigust arvest nr 20120229 märgitud summadele tulenevalt hageja poolsest kohustuse täitmisest ja pandiõiguse lõppemisest. Millal nimetatud nõudeõigus aga lõppes, kohtule esitatud kirjast ei nähtu. Seega ei saa antud pöördumisest järeldada teisiti, kui et nõudeõigus oli lõppenud kinnituse esitamise ajaks ehk 26.03.2013.a. Hoiustamisavalduse koostamise ajaks 29.11.2012.a ei saanud kostjale võimalik nõudeõiguse lõppemine olla teada. XXXOÜ esindaja ja kostja vahelisest kirjavahetusest 2013.a märtsis (toimiku 2. kd, lk 93-94) nähtub, et kostja tegi AS-le LHV Pank makseid seetõttu, et hageja ise palus makseid teha pangale. Tasu hoiustamise aluseks oli õiguslik arvamus ning tasu soovisid kaks isikut ehk AS LHV Pank ja XXXOÜ, mistõttu hoiustas kostja summa pärast notariga konsulteerimist nendel tingimustel, mis on kirjas hoiustamisavaldusel.
119.Kohus leiab, et isegi juhul, kui hagejal oleks olnud pärast juhtivpartneri vahetust olnud õigust anda lepingukokkuleppe nr 4 alusel kostjale korraldusi selle kohta, kellele väljamakse teha või juhul, kui XXXOÜ korraldus 24.09.2012.a ei oleks olnud õiguspärane, on kostja oma kohustuse hageja ees hoiustamisega täitnud. Hageja andis kostjale korralduse kanda 153 371,02 eurot üle AS-le LHV Pank ja hoiustamisavalduse tegemisel ei saanud kostja lähtuda millestki muust.
120.VÕS § 120 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui võlgnik ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja, võib võlgnik võlgnetava raha, väärtpaberid, muud dokumendid või väärtasjad võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada. Antud juhul ei teadnud kostja hoiustamisavalduse tegemise ajal selgelt seda, kas XXXOÜ 24.09.2012.a korraldus on seaduslik ning kas hageja ja AS LHV Pank vahel varem sõlmitud laenu- ja pandilepingud olid seaduslikud olukorras, kus nende sõlmimiseks puudus XXXOÜ nõusolek. VÕS § 120 lg 3 sätestab, et võlgnik peab hoiustamisest võlausaldajale või end võlausaldajana esitlevale isikule viivitamata teatama. Vaidlus puudub selle üle, et kostja teavitas hagejat. Sellisest teavitamisest ei saa aga hageja teha ekslikku järeldust, nagu oleks kostja vastupidiselt hageja varasemale juhisele pidanud hoiustama vaidlusaluse summa hageja kasuks.
121.VÕS § 122 lg 1 näeb ette, et tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral loetakse, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Antud sätte kohaselt loetakse hoiustamisega võlgniku kohustused täidetuks juba hoiustamise ajal, sõltumata sellest, millal võlausaldaja hoiustatu kätte saab. Tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral arvestatakse täitmise aega tagasiulatuvalt alates ajast, mil asi tegelikult hoiustati ja mitte hoiustamisest teatamisest. Sellest ajast lõpeb nõue võlgniku vastu. Seega oli kostja võimalik kohustus hageja ees hoiustamisega täidetud sõltumata sellest, et pärast hoiustamisavalduse tegemist sõlmisid hageja ja AS LHV Pank esialgsega võrreldes teistsuguse kokkuleppe, millest tulenevalt hageja enam ei soovinud 153 371,02 euro väljamaksmist AS-le LHV Pank. Kohus märgib, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, millisel viisil lõppesid hageja ja AS LHV Pank sõlmitud laenuleping ja pandileping ning kas või millal panditud nõude käsutamisõigus uuesti hagejale üle läks. Hageja ja AS LHV Pank vahel sõlmitud pandilepingu punktist 5.1. (toimiku 1. kd, lk 135-137) nähtub, et hageja andis pangale üle panditud eseme ehk nõude tagasivõtmatu käsutusõiguse. Kas nõude käsutamisõigus on panga poolt hagejale tagastatud või millal see on toimunud, asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
122.Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et vaatamata hageja väidetele seltsinguvara puudumise kohta ei nähtu hageja ja XXXOÜ vahelistest lepingutest, et seltsinglased oleksid soovinud välistada võlaõigusseadusest tuleneva seltsinguvara tekkimise regulatsiooni nendevahelistes suhetes. VÕS § 589 lg 1 sätestab, et seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). VÕS § 589 lg 2 järgi kuulub seltsinguvarasse ka vara, mis omandatakse seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel. Antud regulatsiooniga võrreldes on seltsinglastel alati õigus teisiti kokku leppida, kuid kohtule esitatud eellepingust ega konsortsiumilepingust ei nähtu, et hageja ja XXXOÜ oleksid soovinud teisiti kokku leppida. Kuivõrd tegemist ei olnud sisemise ega vaikiva seltsinguga, kuulub teistsuguse kokkuleppe puudumise tõttu kohaldamisele VÕS § 589. Seltsinguvara kuulus seltsinglastele ehk hagejale ja XXXOÜ-le ühiselt. Seltsinguvara hulka kuulusid ka töövõtutasunõuded kostja vastu tulenevalt lepingukokkuleppest nr 4.
123.VÕS § 589 lg 3 näeb ette, et kui seltsingu võlgnik täidab oma kohustuse mõnele seltsinglasele ja ei tea kohustuse täitmisel, et nõue, millest tuleneva kohustuse täitmist temalt nõutakse, kuulub tegelikult seltsinguvarasse, ega peagi seda teadma, ei või seltsinglased nõuda hiljem täitmist endale ühiselt. Sel juhul kohaldatakse vastavalt nõude loovutamise kohta käesoleva seaduse §-des 169 ja 171 sätestatut. VÕS § 169 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule.
124.Kuigi kostja teadis, et hageja ja XXXOÜ on konsortsiumina mõlemad töövõtulepingu poolteks, ei teadnud kostja seda, millised õiguslikud suhted nende vahel seltsinguvara osas olid. Kuivõrd kostja täitis hoiustamisega muuhulgas oma kohustuse XXXOÜ ees, tuleb kohustus lugeda täidetuks õigele võlausaldajale. Kõike eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hageja nõue kostjalt enda kasuks 153 371,02 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Järgmiseks asub kohus hindama, kas või milline hageja alternatiivsetest nõuetest kuulub rahuldamisele.
125.Hageja esitas kostja vastu kaks alternatiivset nõuet. Esimese alternatiivse nõudena palus hageja tuvastada, et kostja 29. novembri 2012.a hoiustamisavaldus on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine tehing, millel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Kostja hoiustamisavalduse eesmärgiks oli välistada pahatahtlikult hageja õiguste kaitse. Kui kostja jaoks oli võlausaldaja ebaselge, oleks ta pidanud hoiustamisavaldusse kaasama hageja. Hageja kaasamata jätmise eesmärgiks oli hageja õiguste kahjustamine. Kostja tegutses koostöös XXXOÜ-ga, kellele olid hageja majandusraskused ja saadava summa olulisus teada. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt tellitud õiguslikust arvamusest oleks mõistlik isik pidanud aru saama, et hoiustamisavaldusse tuleb kaasata hageja. Hoiustamisavalduse ainus eesmärk oli alusetu hageja karistamine lahkarvamuste tekkimise tõttu. Kuna hoiustamisavaldus on tühine, tuleb kostjat kohustada tasuma vaidlusalune summa hagejale. Hoiustamisavaldus on ühepoolne tehing.
126.Kostja vaidles sellele nõudele vastu. Kostja leidis, et tagasivõtmise õiguseta hoiustamine on kohustuse täitmise viis, mitte tehing. Vaidlusalune summa ei ole enam kostja käsutuses. Hageja viidatud õiguslikust arvamusest ei tulene, et kostja oleks pidanud hoiustama vaidlusaluse summa hageja kasuks. Hageja viidatud TsÜS § 86 järgi saab heade kommetega olla vastuolus ainult mitmepoolne tehing, milleks hoiustamisavaldus ei ole. Hageja ei ole vaidlustatud ja väidetava tehingu osapool ning hageja ei ole välja toonud TsÜS § 86 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja ise tasule ei pretendeerinud.
127.Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue ei kuulu rahuldamisele, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Vastavalt TsÜS
§ 67 lõikele 2 on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
128.Kohus nõustub kostja käsitlusega, mille kohaselt on tehingu täitmiseks võlgnetava summa notari juurde hoiustamise puhul tegemist õigustoimingu, mitte tehinguga. Ühepoolsetest tehingutest tuleb eristada õigustoiminguid, millised on tehtud koos teiste tehingut puudutavate tahteavaldustega, nagu näiteks tasu faktiline maksmine ehk ülekanne, ofert tehingu tegemiseks jne. Kohus nõustub, et kui kostja oleks tasu hoiustamise asemel selle mõnele isikule üle kandnud, ei saaks hageja väita, et ülekande näol oleks tegemist tehinguga. Sama moodi on kohustuse täitmiseks mõeldud rahasumma hoiustamise näol tegemist tehingu täitmisele suunatud õigustoiminguga.
129.TsÜS § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olevad tehingud tühised. TsÜS § 86 lg 2 näeb ette, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 sätestab, et kui TsÜS § 86 lg 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. 130 TsÜS § 86 on üldnormiks, mille järgi on heade kommetega vastuolus olevad tehingud tühised. Seda üldnormi kohaldatakse juhul, kui tühisuse muid aluseid ei ole. Samas kohus nõustub kostja väidetega, milliste kohaselt on TsÜS § 86 lg 2 ja lg 3 regulatsioon suunatud mitmepoolsetele tehingutele ja hoiustamisavaldust ei saa ühelgi viisil pidada mitmepoolseks tehinguks. Kohus nõustub kostja väidetega ka selles osas, et kuna hoiustamisavalduse näol on tegemist õigusliku toiminguga ja mitte tehinguga, ei ole sellisele toimingule TsÜS § 86 kohaldatav.
131.Kohus leiab, et isegi juhul, kui hoiustamisavaldust saaks pidada ühepoolseks tehinguks, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud neid asjaolusid, millest tulenevalt saaks avaldust pidada vastuolus olevaks mistahes heade kommetega. Riigikohus on leidnud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (RK TKo 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (RK TKo 3-2-1-156-12, p 11). Hoiustamisavaldus ei saa olla vastuolus heade kommetega pelgalt seetõttu, et hageja ei nõustunud uue juhtivpartneri XXXOÜ antud korraldusega tasu väljamaksmise osas. Samuti ei saa hoiustamisavaldus olla heade kommetega vastuolus seetõttu, et hageja arvates oli tal vaatamata seltsingulepingule XXXOÜ-ga õigus saada vaidlusalune tasu endale. Juhul, kui XXXOÜ rikkus suhetes hagejaga seltsingulepingut, tuleb hagejal esitada vastav nõue XXXOÜ vastu. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et hageja rikkus lepingukokkulepet nr 4 ja jättis oma lepingulised kohustused täitmata ning selle eest oli solidaarselt vastutav XXXOÜ, kes võttis lepinguliste kohustuste täitmise üle ning lõpetas tööd objektil. Kirjeldatud olukorras ei saa ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustundega olla vastuolus olukord, kus teine seltsinglane nõuab töövõtutasu väljamaksmist endale.
132.Lisaks on kohus käesolevas asjas tuvastanud, et enne kohtuvaidluse algust ei nõudnud hageja tasu väljamaksmist endale, vaid soovis tasu maksmist AS-le LHV Pank. Kirjeldatud olukorras puudus kostjal õiguslik alus ja vajadus nimetada hoiustamisavalduses vaidlusaluse
summa üheks saajaks hagejat. Hageja väited selle kohta, et kostja ja XXXOÜ tegutsesid kooskõlastatult eesmärgiga hageja huve kahjustada, on jäänud paljasõnalisteks ja spekulatiivseteks. Hageja viidatud õiguslikust arvamusest ei nähtu kostjale soovitust hoiustada vaidlusalune summa hageja kasuks ning õiguslikku arvamust arvestades käitus kostja kohtu hinnangul sellisel viisil nagu iga teine mõistlik isik oleks käitunud – nimelt kostja hoiustas vaidlusaluse summa notari deposiidikontol nende isikute kasuks, kes temale teadaolevalt hoiustamise ajal olid õigustatud töövõtutasu saama. Eeltoodust lähtudes tuleb hageja alternatiivne nõue tuvastada kostja 29..11.2012.a hoiustamisavalduse tühisust jätta rahuldamata.
133.Täiendavalt märgib kohus, et TsÜS § 84 lg 1 näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega isegi juhul, kui kohus oleks tuvastanud 29.11.2012.a hoiustamisavalduse tühisuse, ei oleks ainuüksi selle tagajärjena võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista soovitud 153 371,02 eurot. Tehingu tühisuse tagajärjeks on selle tagasitäitmine. Hoiustamisavalduse alusel ei ole kostja hagejalt midagi alusetult saanud.
134.Hageja viimaseks alternatiivseks nõudeks oli nõue tuvastada, et hoiustamisavaldusest on hageja õigusvastaselt kõrvale jäetud ja kohustada kostjat muutma hoiustamisavaldust viisil, kus AS LHV Pank asendatakse hagejaga. Kohus peaks tuvastama, et kostja tahe oli kaasata hoiustamisavaldusse kõik võlausaldajad, sh hageja. Hoiustamisavaldust tuleks tõlgendada objektiivselt. Hoiustamisavalduse tegijaga sarnane mõistlik isik ei saa tõlgendada avaldust nii, et selles ei oleks nimetatud hagejat. Kui hoiustamisavaldus oli suunatud kõigi võlausaldajate kaasamisele, tuleb kohustada kostjat tahteavalduse sisu muutma ja asendama AS LHV Pank hagejaga.
135.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Hoiustamisavalduse koostas notar ning kostja selge tahe on sellest nähtav. Hoiustamisavaldust tuleb seega vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 tõlgenda vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Tahteavalduse saajate ringis on XXXOÜ, XXX OÜ ja LHV Pank AS, mistõttu tuleb hoiustamisavaldust tõlgendada vastavalt kostja tahtele, mida nimetatud isikud pidid teadma. Hageja ise soovis vaidlusaluse summa kandmist AS-le LHV Pank.
136.Kohus leiab, et hageja esitatud väited ei võimalda alternatiivse nõude rahuldamist. TsÜS § 75 lg 1 näeb ette, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. TsÜS § 75 lg 3 näeb ette, et TsÜS § 75 lõikes 1 toodut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel. Seega tuleb hoiustamisavalduse tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 lõikest 1 ning mitte VÕS §-st 29, milline reguleerib lepingu tõlgendamist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 29.11.2012.a hoiustamisavaldus ei olnud leping.
137.Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud neid asjaolusid, mis võimaldaksid vaidlusalust hoiustamisavaldust tõlgendada viisil, kus kostja tahteks oleks olnud hageja nimetamine ühe hoiustatud summa saajana. Kostja selline tahe ei nähtu hoiustamisavalduse sõnastusest ning hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et hoiustamisavalduse saajad ei oleks kostja tahet teadnud. Kohus leiab, et hoiustamisavalduse adressaatidega sarnane mõistlik isik ei oleks hoiustamisavaldust tõlgendanud viisil, kus hoiustatud summa üheks saajaks oleks AS LHV Pank asemel olnud hageja. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ise soovis vaidlusaluse summa väljamaksmist nimelt AS-le LHV Pank ega nõudnud kostjalt kordagi summa väljamaksmist endale. Arvestades hageja poolt esitatud nõuet, ei oleks tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik pidanud vajalikuks vaidlusaluse summa deponeerimist hageja kasuks. Seega on hageja
väited selle kohta, et hoiustamisavaldust tuleks selle tegeliku sõnastusega võrreldes tõlgendada sootuks teisiti, täiesti asjakohatud ja ebaõiged. Lisaks ei tulene tahteavalduse tõlgendamist puudutavast TsÜS §-st 75, et isikul oleks õigus nõuda tahteavalduse muutmist temale sobival viisil või sõnastuses. TsÜS §-st 75 ei tulene hagejale õigust nõuda kostja kohustamist hoiustamisavalduse sõnastuse muutmiseks. Hageja ei ole viidanud ühelegi teisele õiguslikule või sisulisele alusele, millest tulenevalt on tal õigus nõuda kostjalt hoiustamisavalduse muutmist vastavalt hageja soovidele. Eeltoodut kokku võttes tuleb ka viimane hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata.
138.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.