2-13-22226/26 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ AF Võlamenetlus (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 26.09.2013 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.10.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS XXXja kostja 01.09.2010 liitumislepingu, mille alusel AS XXXkohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. 25.05.2012 loovutas AS XXXhagejale nõude kostja vastu põhisummas 242,93 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt lepingule ja mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. 14.10.2013 seisuga võlgneb kostja viiviseid 321,67 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet 242,88 euroni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 242,93 eurot ja viivise 242,88 eurot. Kostja vastus Kostja võla suuruse arvestuslikule küljele vastu ei vaielnud, kuid palus hagi rahuldada 300 euro ulatuses ning nii, et võlgnevus tuleks tasuda kahe aasta pärast. Kostja õpib ning tal puuduvad täielikult vahendid võlgnevuse tasumiseks. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid AS XXX ning kostja 01.09.2010 liitumislepingu, mille alusel kostja kohustus tasuma teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Vaidlust ei ole, et 25.05.2012 on AS XXX loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata AS XXX poolt esitatud arvetest nr 2001417138, 2001534659, 2001698262 ning 2001942014 summa 242,93 eurot. Kostja ei ole põhivõlgnevusele vastu vaielnud ega ka tõendanud, et ta oleks nimetatud võlgnevuse tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 242,93 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. AS XXX teenuste kasutamise

üldtingimuste p 7.9 kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma viivist. Kostja ei ole viivise arvestuslikku külge vaidlustanud. Küll on kostja palunud, et kohus rahuldaks hagi üksnes 300 euro ulatuses. Seega on kostja sisuliselt taotlenud viivise vähendamist. Kostja on väitnud, et tal puudub töökoht ja tal ei ole vara. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt õpib kostja täiskoormusega Tallinna Transpordikoolis (tlk 114). Siiski ei saa asjaolu, et kostja ei tööta, olla aluseks viivise vähendamiseks kostja poolt taotletud ulatuses. Kostja pidi lepingut sõlmides ja teenuseid kasutades arvestama sellega, et sellega kaasnevad kohustused. Samuti on kostja võlg mitme aasta pikkune. Eeltoodut arvestades on põhjendatud viivise vähendamine 25% ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 182,16 eurot. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 425,09 eurot. Kostja on soovinud võimalust tasuda võlgnevus kahe aasta pärast. Asja materjalidest nähtuvalt ei jõudnud pooled omavahelistel läbirääkimistel tasumise tähtajas kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohtu hinnangul ei ole kostja taotlus põhjendatud. Kostja võlgnevus on juba pikaajaline ning kohtuotsuse täitmise pikendamine lükkaks võlgnevuse tasumist veel ebamõistlikult edasi. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib lihtmenetluse korral näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 163 lg 1sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab hageja põhjendatud menetluskuluks kokku 125 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 75 eurot ning esindaja tasu 50 eurot. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 88 % ulatuses kostja kanda ning 12 % ulatuses hageja kanda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja menetluskulu summas 110 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.