Võlaõigus › Töövõtulepingud

vastavalt Töövõtulepingu lisas nr 1 toodud mahtudele ja hindadele. Lepinguga oli kehtestatud tööde maksumus summas 4 040 110 eesti krooni ehk 258 210,09 eurot (sh käibemaks). Kuna kostja soovis Töövõtulepingus kokkulepitud tööde mahtu hiljem olulises ulatuses suurendada, sõlmisid pooled lisatööde teostamiseks Töövõtulepingule lisad nr 6, 8, 11, 13, 14, 141, 17 ja 18. Lisatöödest tingutuna kallines Töövõtulepingu esialgne maksumus kokku summas 165 206,42 eurot. Seega kujunes Töövõtulepingu ja Töövõtulepingu lisade alusel teostatavate tööde kogumaksumuseks 423 416,51 eurot (s.o 258 210,09 eurot + 165 206,42 eurot).

esindama kaks juhatuse liiget. Antud asjaolu oli hageja poolele teada. Ainuüksi hageja poolt kohtule esitatud lisade väljaandmise kuupäevade vaatlusel on selge, et lisad on koostatud tagantjärgi, ehk võltsitud. Lisa 17 väljaandmise kuupäevaks on 10.04.2011, Lisa 14 väljaandmise kuupäevaks on 13.05.2011.a., Lisa 18 väljaandmise kuupäevaks on 16.07.2011.a. ja Lisa 141 väljaandmise kuupäevaks on 15.08.2011.a. Hageja enda poolt kohtule esitatud mitte ühegi arve (Hageja Lisa 5 – 12 arvet) järgselt ei nõuta lepingu lisade nr. 14, 141, 17 ja 18 järgsete tööde eest tasumist. Juhatuse liige XXXon KÜ juhatusest tagasi kutsutud. Kostja ei ole töövõtulepingu järgset tööd hagejalt 29.10.2011.a. ilma pretensioonideta vastu võtnud ja hagejal on senini tööd lõpetamata. 29.10.2011.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise aktil endal on üheselt fikseeritud töös esinevad puudused, mis on kuni tänase päevani likvideerimata. Lisaks aktil märgitule on avastatud rida puudusi, mida hageja on keeldunud ümber tegema või parendama. 01.12.2011.a. seisuga kostja poolt tasumata arvetest nr. 305 ja 308. Hageja 03.12.2011.a. arvest nr. 305 ei nähtu, milliste konkreetsete tööde eest 34 253.48 eurot nõutakse. Kusjuures kõikides eelnenud arvetes on teostatud töö konkretiseeritud. Hageja 31.12.2011.a. arve nr. 308 käsitleb viivisnõuet, kusjuures tööd olid lõpetamata ja üleandmata. Hageja kasutab oma menetluslikke õigusi pahatahtlikult ning ei ole kohtule esitanud kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid. Hageja on kostjale veel edastanud tasumiseks 16.11.2011.a. arve nr. 302 summas 9 518,99 eurot ja 20.11.2011.a. samuti arve nr. 302 summas 5 106.59 eurot. Kusjuures mõlema arve selgituses on fikseeritud, et leping on lõppenud, ehk tegemist on lõpparvega. Milline neist kolmest arvest siis õige ja lõplik on ning millise konkreetse töö eest tuleks tasuda, kahjuks ei selgu. 02.12.2011.a. poolte vahel sõlmitud võlatunnistusest summale 34 253,48 eurot. Kostja ei sõlminud hagejaga 02.12.2011.a. võlatunnistust. 02.12.2011.a. on poolte vahel koostatud protokoll tööde üleandmisevastuvõtmise akti juurde. Protokoll koostati hageja esindaja ütluste ja tema poolt esitatud arvude kohaselt ning selle juures viibis KÜ esindajatest ainult juhatuse liige XXX, kellel puudus ülevaade raamatupidamise seisust antud tööde osas , kuna ta viibis raseduspuhkusel (8-s kuu). Juhatuse liige XXXprotokolli koostamise juures ei viibinud ning viimase allkirjaga dokumenti kostjal ei ole ega saagi olla. Kostja raamatupidaja XXXkontrollis järgmisel päeval 02.12.2011.a. protokolli ning avastas hageja esindaja arvestustes vead ja juurdekirjutused, millest teavitati hageja esindajat 04.12.2011.a. mailiga. Kostja kinnitab, et on kõigi tema poolt tellitud ja talle teostatud tööde eest hagejale 100 %-lt ära tasunud 04. aprilliks 2012.a., kuid hageja poolt on kuni tänase päevani tööd lõpetamata ja kostjale üleandmata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2010. a töövõtulepingu nr 36, mille alusel hageja pidi teostama aadressil XXX, Tallinnas asuva kortermaja renoveerimistööd vastavalt töövõtulepingu lisas nr 1 toodud mahtudele ja hindadele. Lepingu punkt 2 ja lepingu lisa nr 1 järgi on lepingu maksumus 258 210.09 eurot (tl 14-16, 17). Kostja on tasunud hagejale töövõtulepingust ja selle lisadest tuleneva kohustuse täitmisena 385 700,94 eurot (tl 5).

Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud alusetult tasumata arve nr 305 summas 34 253,48 eurot ja arve nr 308 summas 4 452,95 eurot. Nimetatud arvete alusel tasumisele kuuluva summa osas on pooled sõlminud 02.12.2011. a kompromisskokkuleppe, millega kostja kohustus hagejale tasuma 34 253,48 eurot. Kostja tasus hagejale 16 957,60 eurot, kuid jättis tasumata 17 295,88 eurot (tl 50, 51).

Kostja ei eita arvete 305 ja 308 tasumata jätmist, kuid kostja hinnangul on ta kõik oma kohustused hageja ees täitnud. Hageja nõue on alusetu ja pahatahtlik, juba hageja poolt esitatud arvetelt nr 302 nähtub, et tegemist on lõpparvega (tl 79-80). Arvelt 305 ei nähtu, milliste konkreetsete tööde eest 34 253,48 eurot nõutakse. Kõikidel eelnevatel arvetel on teostatud tööd konkretiseeritud. Arve nr 308 on viivisenõue. Hageja esitab viivisenõude, kuid samal ajal olid hageja poolt tööd lõpetamata ja üle andmata. 02.12.2011. a ei ole kostja sõlminud hagejaga võlatunnistust, tegemist on protokolliga tööde üleandmise- ja vastuvõtmise akti juurde, milles toodud summad on kajastatud hageja juhatuse liikme ütluste järgi (tl 52). 03.12.2011. a kontrollis kostja raamatupidaja protokollis toodud summad üle ning 04.12.2011. a teatati hagejale, et arvestuses on vead ja juurdekirjutused (tl 82). Kohus nõustub kostja vastuväidetega. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseaduse § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Eeltoodust tuleneb, et reeglina on töövõtja poolt koostatud eelarve siduv ning eelarve mittesiduvust peab tõendama selle koostanud töövõtja. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on hagejale tasunud töövõtulepingus ning selle lisades kajastatud tööde eest täies mahus. TsMS § 328 järgi menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul on hageja esitanud kohtule ebatõeseid andmeid tegelike asjaolude kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et arve nr 305 ja 308 on hageja poolt koostatud 02.12.2011. a kokkuleppe sõlmimise järgselt, s.o. vastavalt 03.12.2011. a. ja 31.12.2011. a. Seega ei kajastugi seal hageja poolt tegelikkuses teostatud tööd, vaid arve summa on kohtu hinnangul võetud 02.12.2011 protokollist (tl 52). Hageja on aga hagiavalduses märkinud, et 02.12.2011. a kokkulepe sõlmiti summa osas, mis kuulus tasumisele arvete nr 305 ja 308 alusel (tl 5). Kuivõrd arveid 305 ja 308 veel 02.12.2011. a kokkuleppe sõlmimise ajal ei eksisteerinud, ei saanud need kohtu hinnangul ka kokkuleppes kajastuda. 04.12.2011. a kostja hagejat ka teavitanud, et protokollis kajastatud summa 34 253,48 eurot on ekslik (tl 82). Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal õiguslik alus esitada 31.12.2011. a kostjale veel ka viivisarve nr 308. VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 4, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohus nõustub kostjaga selles, et seisuga 04.04.2012. oli kostja oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud ning seda kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõte (tl 39). 29.10.2011. a tööde üleandmisevastuvõtmise aktis ning 29.10.2011 ja 21.11.2012. a pretensioonis (tl 37, 77) on olulise puudusena märgitud fassaadile tekkinud hallikas-valge ebaühtlane kiht, samuti otsaseinte praod (tl 78). Hageja esindaja kinnitusel on puudused käesoleva ajani likvideerimata (tl 118). Töövõtulepingu punkt 10.1 järgi töövõtja vastutab teostatud tööde eest garantiiperioodi jooksul, mis kehtib kolm aastat ja materjalidele 10 aastat (tl 15). Lepingu punkt 10.3 järgi töövõtja kohustub kõrvaldama kõik garantiiperioodil töödes ilmsiks tulnud vead ja puudused. Kohus on seisukohal, et kostja on küll enda lepingulised kohustused täitnud, kuid hageja on jätnud enda lepingulised kohustused täitmata. Kuivõrd hageja nõudel puudub õiguslik alus jätab kohus hagi rahuldamata.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja on esitanud kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude summas 273,50 eurot. Kuivõrd kostja ei ole hagejale õigusabikulusid ega seeläbi ka kahju tekitanud, jätab kohus hagi ka selles osas rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.