2-11-16557/60 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

8.Lugeda kohtuotsus kostjale Osaühingule Topp Chef (RK 10897451) avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded Swedbank Liising AS esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse Osaühingu Topp Chef OÜ ja Svetlana Balahnitševa vastu nõuetega: 1) mõista kostjatelt solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 5 592.00 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (5 377.64 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu nr 0199061L punktis 5.1. sätestatud määras (0.25 % päevas); 2) jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 167.76 eurot ning hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 471.35 eurot) ning 3) välja mõista kostjatelt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 06.05.2008 Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) (edaspidi hageja) ja Topp Chef OÜ (edaspidi kostja 1) liisingulepingu nr 0199061L (edaspidi leping), mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz C 200 CDI, 2.2, ehitusaasta 2005. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1 ja viivise määr lepingu punktis

2-11-16557 valdusesse saamist sõlmima eseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning lepingu üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.3.1 kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 järgi kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 06.05.2008 sõlmisid Hageja ja Kostja lepingu teenuste lisa (teenuste lisa), mille kohaselt võimaldas Hageja Kostjale lisateenuse näol Statoil kütuse krediitkaardi kasutamist. Lepingu teenuste lisa kohaselt kohustus Kostja tasuma Hagejale teenuste eest vastavalt Hageja poolt esitatavatele arvetele. Kostja rikkus lepingust, kindlustuslepetest ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kaskokindlustusmaksed, teenuste lisa arved. Kostja poolt on hagejale tasumata lepingu ja kindlustuslepete ja teenuste lisa alusel kostjale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kaskokindlustusmaksete võlgnevus, teenuste lisa võlgnevus) kokku summas 1 818.11 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist vastavalt lepingule 0.25% päevas. Viivisvõlgnevus moodustab 214.36 eurot. Seoses kostja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 08.12.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris hageja kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevuse tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja, tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui kostja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Hansa Inkasso Agentuur OÜ poole. Vara valdus taastati 27.01.2010. Pärast vara valduse taastamist andis Hageja Vara võõrandamiseks üle Veloor AS-ile. Hageja kandis vara tagastamise ja realiseerimisega seonduvalt kulusid kokku summas 611.36 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 15 229.62 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 12 585.79 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 1 818.11 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 611.36 eurot (käibemaksuta), viivismaksete võlgnevusest summas 214.36 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 9 609.12 eurot (käibemaksuta). Hagejale on laekunud võlgnevuse katteks 28.50 eurot. Kokku moodustub võlgnevus järgmiselt: 15 229.62 – 9 609.12 – 28.50 = 5 592.00 eurot. Palub hagi rahuldada. 09.jaanuaril 2014 kinnitas kohus hageja Swedbank Liising AS-i ning kostja, Svetlana Balahnitševa (käendaja), vahel sõlmitud kompromissi, milles muu hulgas lepiti kokku, et kohus lõpetab menetluse tsiviilasjas nr.2-11-16557 (Swedbank Liising AS hagi Svetlana Balahnitševa ja Osaühingu Topp Chef vastu võla nõudes) kostja, Svetlana Balahnitševa (käendaja), suhtes. Menetlus tsiviilasjas nr.2-11-16557 jätkub kostja, Osaühingu Topp Chef, suhtes. 28.jaanuaril 2014.a toimunud kohtuistungile hageja, Swedbank Liising AS-i, esindaja ei ilmunud. Kohtukutse käes allkirja vastu. Mitteilmumise põhjused kohtule teadmata. Hageja esindaja ei ole esitanud kohtule kirjalikku avaldust kohtuistungi edasilükkamise kohta. Samuti ei ilmunud kohtuistungile kostja, Osaühingu Topp Chef, esindaja. Hagiavaldus koos lisadega ja

2-11-16557 menetlusdokumendid ning kohtukutse toimetatud Osaühingule Topp Chef kätte avalikult AT kaudu, millega seaduse kohaselt loetakse menetlusdokumendid ja kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Osaühingu Topp Chef esindaja kohtusse mitteilmumise põhjused kohtule teadmata, aga samuti kohtule teadmata Osaühingu Topp Chef seadusliku esindaja ja muu esindaja asukoht. Kohus määras lahendada tsiviilasi sisuliselt ilma poolte osavõtuta kohtuistungist. Swedbank Liising AS-i poolt esitatud nõuete tõendamiseks esitas hageja kohtule järgmised dokumendid. 1) Liisingulepingu nr 0199061L koos üldtingimuste ja maksegraafikuga; 2) Vara liisinguvõtjale üleandmise-vastuvõtu akti; 3) 06.05.2008 sõlmitud teenuste lisa; 4) Hageja poolt tasumata arved debitoorse võlgnevuse osas (põhiosaja intressivõlgnevus, kaskokindlustusmaksete võlgnevus, teenuste lisa võlgnevus); 5) viivisarved; 6) kostjale saadetud lepingu ülesütlemise teatise 08.12.2009; 7) Vara ülendamise-vastuvõtmise akti; 8) vara müüki suunamise akti; 9) vara tagastusteenuse ja vahendamisega seotud arved koos vastavate maksekorraldustega arvete tasumise kohta; 10) vara müügiakti; 11) hageja poolt koostatud õiendi lepingust tuleneva nõude arvestuse kohta; 12) kostjale saadetud teatise 21.09.2010; 13) käenduslepingu ning 14) Kostjale (käendajale) saadetud kirjad. Kostja vastuväited Kostja, OÜ Osaühing Topp Chef kirjalikult hagile vastuväiteid ei esitanud, millega luges kohus tõendatuks asjaolu, et kostja on hageja poolt hagiavalduses toodud asjaolud vaikivalt omaks võtnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte nõuete, väidete ja vastuväidetega, toimiku materjalidega, aga samuti poolte seletustega kohtuistungil kogumis, asus seisukohale, et Swedbank Liising AS-i liisingulepingu nr 0199061L ennetähtaegse ülesütlemisega seotud võlgnevuse hagi Osaühingu vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavaldusega, aga samuti hagile lisatud kirjalike tõenditega luges kohus tõendatuks kõik hagiavalduses toodud faktilised asjaolud, mille tõttu kuulub hagi rahuldamisele. Riigikohus 14. märtsi 2012.a. otsuse tsiviilasjas 3-2-1-12-12 p.11 kohaselt asus seisukohale, et kolleegium on 19. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06 (p 25) selgitanud, et liisinguandja on krediteerija rollis ega pea üldjuhul kandma liisingulepingu eseme ebakvaliteetsuse riski. Seda kinnitab juba liisingulepingu kui eri tüüpi lepingu eriregulatsioon võlaõigusseaduses. Lisaks kinnitab seda nt VÕS § 401 lg 2, mille järgi on liisinguleping ühtlasi krediidilepinguks. Sätete mõtteks on tagada liisinguandjale ja liisinguvõtjale võimalikult sarnane olukord sellega, kui liisinguandja oleks toiminud üksnes laenuandjana ja auto oleks ostetud laenuga. Samuti selgitas Riigikohus, et VÕS § 364 kohaselt läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Kolleegium leiab, et liisingueseme hävimisega on võrdsustatav asja kaotsiminek, st olukord, kus liisinguese läheb liisinguvõtja valdusest välja ning valduse taastamine ei ole tõenäoline, mh selle tõttu, et liisinguese ei kuulunud selle müüjale. Selliseks juhuks võib mh olla liisingueseme väljumine liisinguvõtja valdusest kolmanda isiku õiguse tõttu samale esemele. Maakohus asus seisukohale, et Swedbank Liising AS-il oli Osaühingu Topp Chef poolse osamaksete tasumata jätmise tõttu õigus liisinguleping nr 0199061L ennetähtaegselt üles ütelda sarnaselt krediidilepingute ülesütlemisele. VÕS §116 lg.6 kohaselt, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §196 sätestatule üles öelda.

2-11-16557 VÕS §196 lg.1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS §363 p.3 sätestab, et liisinguvõtja on kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale VÕS §363 p.2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. VÕS §367 lg.1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulutuste tasumisele OÜ Tancol (likvideerimisel) vastu vaielnud ei ole. VÕS §367 lg.4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole liisinguvõtja Osaühing Topp Chef mitte ühtegi asjaolu vaidlustanud. Käendaja, Svetlana Balahnitševa, on sõlminud hagejaga kompromissi ning menetlus on käendaja suhtes lõpetatud, mille tõttu kuulub hagi rahuldamisele ainult liisinguvõtja Osaühingu Topp Chef suhtes. Riigikohus 20. juuni 2011.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-52-11 p.15 asus seisukohale, et kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Sama otsuse p.16 asub Riigikohus seisukohale, et kolleegium leiab, et kohtud on põhjendatult mõistnud kostjalt välja auto tagastusteenuse kulu 2500 krooni. Liisingueseme tagastamisega seotud kulud võivad olla ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes (vt Riigikohtu 8. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-06, p 11). Kostja vastuväited auto tagastusteenuse kulu väljamõistmisele seisnevad üksnes selles, et kostja ei teadnud, millal ja kuhu auto tuleks tagastada. Need vastuväited ei tingi hagi selles osas rahuldamata jätmist. Liisingulepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt oli kostja liisingulepingu ülesütlemisel kohustatud auto viivitamatult hagejale tagastama. Kui kostjale jäi auto tagastamise korras midagi ebaselgeks, oli tal võimalus selgituste saamiseks hageja poole pöörduda. Riigikohus 08. novembri 2006.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-112-06 p.9 asus seisukohale, et kolleegiumi arvates on ringkonnakohus vääralt kohaldanud VÕS § 367 lg-t 4 ja 6. juuni 2003. a liisingulepingu osaks olevates üldtingimustes sisalduvaid kokkuleppeid, kui leidis, et sõiduauto müügikulud ei ole hagejale tekkinud lisakulu nimetatud sätte ja kokkulepete tähenduses. Võlaõigusseaduse §367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale (liisingulepingu) ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kolleegium leiab, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Sama otsuse p.11 asus Riigikohus seisukohale, et ka sõiduauto tagastustasu võib olla lisakulu VÕS § 367 lg 4 mõttes, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Pärast liisingulepingu ülesütlemist tuleb auto liisinguandjale tagastada ning tagastamisega (valduse taastamisega) seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Ka siin ei ole tagastamiskulude lisakuluks lugemisel määrav see, kas liisinguandja võtab auto ise vastu või laseb selle vastu võtta mõnel teisel isikul.

2-11-16557 Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et Swedbank Liising AS-i hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Swedbank Liising AS-i poolt esitatud asjaoludel, põhjendustel ning arvestades kõiki Swedbank Liising AS-i poolt esitatud tõendeid. TsMS §230 lg.1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asus seisukohale, et Osaühing Topp ei ole täitnud omapoolset tõendamiskoormist ega ole tõendanud Swedbank Liising AS-i poolt esitatud asjaolude puudumist. Kohus pidas vajalikuks rahuldada Swedbank Liising AS hagi OÜ Osaühing Topp Chef vastu liisingulepingu liisingulepingust nr 0199061L tuleneva võlgnevuse nõudes. Mõista Osaühingult Topp Chef välja Swedbank Liising AS-i kasuks võlgnevus, summas 5 592.00 eurot ning mõista Osaühingult Topp Chef välja Swedbank Liising AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (5 377.64 eurolt) liisingulepingu nr 0199061L punktis 5.1. sätestatud määras (0.25 % päevas) alates 27.04.2012.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse pidas kohus vajalikult teha kostjale teatavaks avalikult, kuna kostja esindajate asukoht ei ole kohtule teada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus rahuldas Swedbank Liising AS-i hagi Osaühingu Topp Chef vastu, siis pidas kohus vajalikuks panna Swedbank Liising AS-i menetluskulud Osaühingu Topp Chef kanda. Osaühingu Topp Chef menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus pidas vajalikuks mõista Osaühingult Topp Chef välja Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulud, summas 639.11 eurot (kuussada kolmkümmend üheksa eurot ja 11 senti) (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 167.76 eurot ning hagimenetluses tasutud täiendav riigilõiv summas 471.35 eurot).