Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

advokaadi õigusabi eest ja 191,73 riigilõiv. Nimetatud kulud mõistis kohus kostjalt välja. Käesolevas asjas oli hagihind hagi esitamisel 1096,08 eurot. Hageja esitas 28.06.2013 avalduse haginõude suurendamiseks 1636,76 euroni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg-le 1 on 640 kuni 3200 euro suuruse tsiviilasja hinna puhul maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 1600 eurot. Hageja on kohtumenetluse käigus tasunud kokku riigilõivu 191,73 eurot. Kostja ei vaielnud selles osas hageja menetluskuludele vastu. Hageja palus välja mõista tasu advokaadi õigusabi eest 420 eurot, millest 168 eurot vastavalt 14.03.2011 arvele nr 32/2011 ning 336 eurot vastavalt 28.06.2011 arvele nr 81/2011. Hageja on kinnitanud, et kuna ta on käibemaksukohuslane, siis tuleb kostjalt hageja kasuks õigusabi tasu välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja ei ole viivise väljamõistmist taotlenud. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja esindajana on kohtumenetluse käigus tegutsenud Liivi Põlluaed, kes on allkirjastanud kohtusse esitatud hagiavalduse, Märt Saaremets, kes on 13.06.2011 menetlusdokumendi kättesaamiskinnituses nimetanud ennast hageja lepinguliseks esindajaks, ning Peep Rajavere, kes on tegutsenud hageja esindajana alates 23.06.2011, esitades kohtusse muuhulgas vastuse kostja vastusele /tl 44-48/, taotluse tõendite võtmiseks tsiviilasja juurde /tl 6163/, avalduse haginõude suurendamiseks /tl 98-100/, taotluse tõendite võtmiseks tsiviilasja juurde /tl 119-120/, vastuse kostja taotlusele tsiviilasja menetluse lõpetamiseks /tl 199-202/. Õige on hageja seisukoht, et asjaolu, et valitseja juures on töötanud juriidilise haridusega kliendihaldur, ei välista isiku õigust vajadusel kasutada advokaadi õigusabi ega võta õigust menetluskulude hüvitamisele. Arvestades tsiviilasja menetluse käiku ning kohtule esitatud dokumentide kvantiteeti ning kvaliteeti, pidas kohus õigusabi osutamist 6 tunni ulatuses mõistlikuks ning põhjendatuks ja luges hageja põhjendatud õigusabikuludeks 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 383,46 eurot, millest 255,64 eurot tasuti hagiavalduse esitamisel 16.03.2011 ning 127,82 eurot haginõude suurendamisel 28.06.2011. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Eeltoodut arvestades tuleb tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 191,73 eurot. Väljamõistetud menetluskulude tasumist kohtumääruse alusel osade kaupa seadus ette ei näe. Kostjal on võimalik maksegraafiku osas kokku leppida hagejaga või kohtutäituriga. Määruskaebus Kostja palub määruskaebuse tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus rahuldas hageja taotluse ning mõistis kostjalt välja õigusabile tehtud kulutused 420 eurot. Kostja palus teha tühistatud osas uue määruse, milles jätta poolte menetluskulud selles osas nende endi kanda. Alternatiivselt palus kostja vähendada väljamõistetavaid õigusabikulusid 100 euroni. Tsiviilasja menetlus venis kohtupoolse menetlusõiguse normide rikkumise tõttu, millega seoses oli vaja esitada üha uusi menetlusdokumente. Sellega seoses oleks hageja õigusabikulude väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Tulenevalt TsMS §-st 363 oli hagejal kohustus esitada hagis kõik hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning tõendid. Vaidlusaluses tsiviilasjas hagi neile nõuetele ei vastanud ja hageja oli kohustatud esitama täiendavaid selgitusi. Seega ei ole nende täiendavate tõendite ja selgituste esitamine kostja süü, mis annaks aluse hageja õigusabikulude väljamõistmiseks kostjalt. Lisaks maksab kostja nagunii selle õigusabi kinni, kuna igakuiselt esitatud arvetes sisaldub ka summa õigusteenuse tarvis. Kohus jättis ka tähelepanuta, et üheski menetlusdokumendis ei ole kirjas hagihinda, millest oleks

olnud võimalik kindlaks teha eeldatavaid väljamõistetavaid menetluskulusid. Olukord, kus kostja saab hagihinna teada alles menetluskulude kindlaksmääramise lahendist, on äärmiselt ebaõiglane. Menetluse edasine käik Vastuses kaebusele palub hageja jätta maakohtu määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Pärnu Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu määruse tühistamiseks (tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud). Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kolleegium nõustub kaevatava kohtumääruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Ringkonnakohtul ei ole alust pidada hageja kantud õigusabikulusid põhjendamatuteks või ebavajalikeks. Maakohus on õigesti leidnud, et 6 tunni ulatuses on õigusabi osutamiseks tehtud tööle vastavad kulutused igati põhjendatud. Advokaadi tunnihind 70 eurot ei ole kindlasti valitsevas turusituatsioonis kõrge, vaid pigem madal. Tegemist ei ole ülisuurte õigusabikuludega ega ole nende väljamõistmine kostja suhtes ka ebaõiglane või ebamõistlik. Nende kulutuste hageja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Õige ei ole ka kostja käsitlus, nagu puuduks hagejal õigus kasutada advokaadi abi, kuna vaidlus ei olnud keerukas. Igal isikul on kohtusse pöördumisel õigus kasutada kvalifitseeritud õigusabi ja palgata end esindama advokaadi. Pealegi on menetlus asjas kestnud, vaatamata selle sisu lihtsusele, väga pikka aega. Kohtule on esitatud hulgaliselt mitmesuguseid menetlusdokumente, mille suhtes on osutunud vajalikuks avaldada seisukohta. Tingituna võlgnevuse jooksvast suurenemisest on hageja esitanud avalduse nõude suurendamiseks. Määruskaebuses sisalduv väide hagihinna kohta teabe puudumisest, ei ole tõsiselt võetav. Tegemist on rahalise nõudega, mis on summaliselt täpselt määratletav ja millest tulenevalt saab menetlusosaline soovi korral ka tuvastada, millised menetluskulud võivad eelduslikult hüvitamist vajada. Kaevatavas määruses on maakohus neid andmeid ka kajastanud. Maakohus märkis, milline on konkreetsel juhul lepingulise esindaja kulutuste hüvitatav piirmäär.

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.