Kohtulahend

Menetluse käik PK ja AG esitasid Harju Maakohtule hagi HL vastu kahju hüvitamiseks. Harju Maakohtu 24.01.2013 ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2013 otsustega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohtu 23.09.2013 määrusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti hagejate kanda. 22.10.2013 esitas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja palus oma menetluskulud määrata kindlaks järgmiselt: 1) tasu lepingulise esindaja (advokaadi õigusabi) eest kokku 53 283,96 eurot; 2) tasu asjatundja AS arvamuste eest kokku 4212 eurot; 3) tasu Ernst & Young Baltic AS 30.03.2012 arvamuse eest TPMM Advisory OÜ eksperthinnangule - 12 425,04 eurot. Kokku taotles kostja menetluskulude kindlaksmääramist summas 69 921 eurot. Kostja kinnitas, et nõutud summad sisaldavad käibemaksu, ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotles kulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga. Hagejad vaidlesid menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Tegemist ei ole valdavas osas põhjendatud ja vajalike menetluskuludega, mille väljamõistmist saaks hagejatelt nõuda. Kostja lepinguliste esindajate tunnihind on erinevatel arvetel erinev. Kostja ei ole nimetatud kõikumist põhjendanud. Ka kostja esindajate rakendatud madalaim tunnihind (164 eurot + käibemaks) on ebamõistlikult kõrge ning põhjendamatu. Isegi kui pidada vajalikeks ja põhjendatuiks kõiki kostja esindajate poolt tehtud menetlustoiminguid (millega hagejad ei nõustunud), saaks kostjatelt väljamõistmisele kuuluda lepingulise esindaja tasu maksimaalselt summas 33 968 eurot + käibemaks. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja mõistis PKlt ja AGlt solidaarselt HL kasuks välja põhjendatud menetluskulud ehk kulud esindajatele summas 26 680 eurot. Samuti mõistis kohus PKlt HL kasuks välja põhjendatud menetluskulud ehk kulud esindajatele summas 7537,34 eurot. Kohus mõistis PKlt ja AGlt solidaarselt HL kasuks välja viivise protsendina menetluskulude summalt 26 680 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks mõistis kohus PKlt HL kasuks välja viivise protsendina menetluskulude summalt 7537,34 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 on kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (edaspidi „piirmäärade määrus“). Harju Maakohtu 24.01.2013 ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2013 otsustes on tsiviilasja hinnaks märgitud 1 748 000 eurot. Riigikohus on siiski asjas 3-2-1-13-13 oma 20.03.2013 otsuse p-s 20 märkinud, et kui kaks või enam hagejat esitavad mitme kostja vastu erineva suurusega sarnased nõuded ühes menetluses, tuleb lepingulise esindaja kulude piirmäär määrata iga hageja iga kostja vastu esitatud nõude suuruse järgi sõltumata sellest, et tsiviilasja hinna määramisel üldjuhul sellised nõuded liidetakse. Eelnevast tuleneb, et iga hageja suhtes kehtib erinev piirmäär vastavalt iga konkreetse hageja poolt esitatud nõuete hinnale. Piirmäärade määruse § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastab hagihinnale 1 513 700 eurot teiselt menetlusosaliselt sissenõutava kulu piirmäär 90 680 eurot. Seega on hageja PKlt sissenõutava lepingulise esindaja kulu piirmäär 90 680 eurot. AG põhinõue oli esitatud summas 234 300 eurot. Piirmäärade määruse § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastab hagihinnale 234 300 eurot teiselt menetlusosaliselt sissenõutava kulu piirmäär 26 680 eurot. Seega on hageja AGlt sissenõutava lepingulise esindaja kulu piirmäär 26 680 eurot. Hagejad viitasid Riigikohtu lahendile asjas 3-1-1-68-12 ja leidsid, et mõistlik lepingulise esindaja tunnihind ei tohiks olla suurem kui 110 eurot. Samas on Riigikohus asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Eelnevast järeldub, et ülemäärase tunnihinna määratlemisel tuleb arvestada muuhulgas ka asja keerukust ja mahukust. Õiged on kostja väited, mille kohaselt oli tegemist keerulise ja mahuka kohtuvaidlusega. Asja keerukusest tulenevalt oli kostja poolt kahe esindaja kasutamine kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 3. Arvestades asja keerukust, mahtu ja kostja vastu esitatud nõuete suurust, tuleb pidada kostja õigusabi kõrgeimaks mõistlikuks tunnihinnaks 164 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatud tunnitasu ületavat tunnitasu tuleb pidada ebamõistlikult kõrgeks. Kostja esitatud arve nr 122634 lisast (toimiku 8.kd lk 54) nähtub, et Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous OÜ on pidanud võimalikuks osutada kostjale õigusabi rakendades tunnihinda 164 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades eelnevalt viidatud Riigikohtu praktikat, on tunnihind 164 eurot (lisandub käibemaks) kõrge tunnitasu määr. Siiski on nimetatud tunnihinna suurust käesoleval juhul võimalik õigustada asja keerukuse, mahu ja kostja vastu esitatud nõuete suurusega. Arvestades asja keerukust, oli kostjal õigus valida endale tunnustatud advokaadist esindaja, kelle tunnitasu suurus võib harilikust tunnitasu määrast olla kõrgem. Kostja ei ole põhjendanud, miks on olnud vajalik rakendada erinevatel arvetele erinevaid tunnihindasid, sh veelgi kõrgemaid tunnihindasid kui 164 eurot, millele lisandub käibemaks. 164 eurosest tunnitasust kõrgemaid tunnitasu määrasid ei õigusta käesoleval juhul asja keerukus, maht, nõuete suurus ega esindajate kvalifikatsioon. Seetõttu on mõlema kostja esindaja osas kõrgeimaks mõistlikuks tunnihinnaks 164 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega koos käibemaksuga on kostja esindajate kõrgeim mõistlik tunnihind käesolevas asjas 164x1,2=196,80 eurot. Arve nr 120142 lisas (toimiku 8. köide lk 38) väljatoodud toimingud olid kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg on mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Kuna kostja esindaja tunnitasu ületab nimetatud arvel kõrgeima mõistliku tunnitasu, siis rakendab kohus arve nr 120142 osas kõrgeimat mõistliku tunnitasu määra 164 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluna saab käsitleda kostja esindajale EVK päringutega tekkinud kulu summas 10 eurot, kuna nimetatud päringute tegemine oli kostja õiguste kaitseks vajalik. Seetõttu leiab kohus, et arvest nr 120142 (toimiku 8. köide lk 37) tulenevad kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 16,6x196,80+10=3276,88 eurot.

Arves nr 120502 (toimiku 8. köide lk 39) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 40) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Käesolevas asjas on audiitorid käsitletavad kostja nõustajatena. Seetõttu ei ole põhjendatud 27.02.2012.a audiitoritega nõupidamise ajakulu 0,5 tundi, 28.02.2012.a audiitoriga telefoninõupidamise ajakulu 0,5 tundi, dokumendi analüüsimise ajakulu (seoses audiitorbüroodelt arvamuse tellimisega) 6,3 tundi, asjatundjatele esitatavate analüüsiteemade piiritlemise ajakulu 1 tund ja 29.02.2012.a nõupidamise ajakulu (lähtematerjalid audiitoritele) 2,2 tundi. Samuti on arve nr 120502 lisas märgitud ajakulu 0,2 tundi seoses 28.02.2012.a kommunikatsiooniga (kostja vastusega seotud teemad), kuid lisast ei selgu, kellega nimetatud kommunikatsioon toimus ning seetõttu ei saa nimetatud toiminguga seotud kulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada koopiate tegemise kulu 7,80 eurot, kuna arvest ei nähtu nimetatud koopiate seos menetlusega. Seega ei ole nimetatud lisas väljatoodud ajakulust põhjendatud 0,5+0,5+6,3+1+2,2+0,2=10,7 tundi. Muus osas olid arve nr 120502 lisas väljatoodud toimingud kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg oli mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Kuna kostja esindaja tunnitasu ületab nimetatud arvel kõrgeima mõistliku tunnitasu, siis rakendab kohus arve nr 120502 osas kõrgeimat mõistliku tunnitasu määra 164 eurot (lisandub käibemaks). Põhjendatud ajakuluks oli 0,8+2,5+2x1,2+0,7=6,4 tundi. Arvest nr 120502 tulenevad kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 6,4x196,80=1259,52 eurot. Arves nr 120786 (toimiku 8. köide lk 41) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 42) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatud ja vajalik on kulu, mis seondub menetlusdokumentide ettevalmistamisega (kostja seisukohad hagejate 12.02.2012.a vastusele ajakuluga 8,5 tundi ja täiendava tõendi vastuvõtmise taotlus ajakuluga 1,3 tundi). Ka E&Y hindamisaruande õiguslikule analüüsile seonduv ajakulu 1,8 tundi on põhjendatud ja vajalik, sest tegemist on kohtule esitatud tõendi (toimiku 4. köide lk-d 77-112) analüüsimisega, mitte üksnes nõustajaga suhtlemisega. Muude toimingute osas nõustub kohus hagejatega, et tegemist on suhtlemisega audiitoritest nõustajatega, millised kulud hüvitamisele ei kuulu. Seega on eelviidatud lisas välja toodud ajakulust põhjendatud kokku 8,5+1,3+1,8=11,6 tundi. Kuna kostja esindaja tunnitasu ületab nimetatud arvel kõrgeima mõistliku tunnitasu, siis rakendas kohus arve nr 120786 osas kõrgeimat mõistliku tunnitasu määra 164 eurot (lisandub käibemaks). Põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluna saab käsitleda kostja esindajale EVK ja äriregistri päringutega tekkinud kulu summas 13,80 eurot, kuna nimetatud päringute tegemine oli kostja õiguste kaitseks vajalik. Seetõttu on arvest nr 120786 tulenevad kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 11,6x196,80+13,80=2296,68 eurot. Arves nr 121051 (toimiku 8. köide lk 43) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 44) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus leidis, et nõustajaga suhtlemisega seotud kulusid ei hüvitata, siis ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu 0,6 tundi seoses 04.04.2012.a telefoninõupidamisega (E&Y – BDO arvamus E&Y kommentaaridele). Muus osas olid väljatoodud toimingud kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg oli mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Põhjendatud ajakuluks oli 11,1-0,6=10,5 tundi. Kuna kostja esindaja tunnitasu ületab nimetatud arvel kõrgeima mõistliku tunnitasu (seda ka allahindlusega osutatud teenuse osas), siis rakendas kohus arve nr 121051 osas kõrgeimat mõistliku tunnitasu määra 164 eurot (lisandub käibemaks). Seetõttu on arvest nr 121051 tulenevad kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 10,5x196,80=2066,40 eurot. Arves nr 121117 (toimiku 8. köide lk 45) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 46) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Käesoleva kohtuvaidluse ese ei olnud seotud Laferme üldkoosoleku kokkukutsumisega ning seetõttu nõustus kohus hagejate seisukohaga, mille järgi arve

lisas nimetatud üldkoosoleku kokkukutsumine ei toimunud käesoleva tsiviilasja raames ning sellega seonduvad kulud ei ole menetluskulud, mida saaks hagejalt välja mõista. Seega ei ole põhjendatud ajakulu 0,5 tundi 22.05.2012.a kommunikatsiooni osas (KT – Ki nõue üldkoosolek kokku kutsuda), 1 tund õiguslikku analüüsi hagejate nõude osas erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks ning 1 tund õiguslikku analüüsi võimalike edasiste arengutega seoses hagejate nõudega Laferme erakorraline koosolek kokku kutsuda. Seega ei olnud põhjendatud ajakulu 0,5+1+1=2,5 tundi. Muus osas olid väljatoodud toimingud kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg oli mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Põhjendatud ajakulu oli seega 11,3-2,5=8,8 tundi. Arve nr 121117 lisast nähtub, et rakendati tunnihinda 171 eurot (lisandub käibemaks), kuid 10% allahindlusega. Seega koos allahindlusega oli käibemaksuta tunnihind 171-171x0,1=153,9 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et kõrgeimaks mõistlikuks kostja esindajate tunnihinnaks saab olla 164 eurot, millele lisandub käibemaks. Eelnev ei tähenda, et kohus rakendaks menetluskulude väljamõistmisel kõrgeimat mõistlikku tunnihinda ka juhul, kui kostja on nõudnud menetluskulude hüvitamist madalama tunnihinna kohaselt. Kohus mõistab hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud lähtudes kostja esitatud õigusabikulu tõendavatest dokumentidest. Kui kostja lepingulised esindajad on mõnes osas osutanud õigusabiteenust madalama tunnihinnaga (arvestades allahindlust), kui kohtu poolt leitud kõrgeim mõistlik tunnitasu 164 eurot (lisandub käibemaks), siis lähtub kohus madalamast tunnitasust. Kohus rakendab sama põhimõtet järgmiste arvete osas. Seega arve nr 121117 ja selle lisa osas rakendab kohus tunnihinda 153,9 eurot, millele lisandub käibemaks. Käibemaksuga tunnihinnaks on seega 153,9x1,2=184,68 eurot. Seetõttu on arvest nr 121117 tulenevad kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 8,8x184,68= =1625,18 eurot. Arves nr 121524 (toimiku 8. köide lk 47) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 48) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus leidis, et nõustajaga suhtlemisega seotud kulusid ei hüvitata, siis ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu 2,7 tundi seoses õigusliku analüüsiga (küsimus seoses audiitorite seisukohtadega). 3-tunnine esindajate ajakulu kostjaga nõupidamiseks ei ole ülemäära suur ning arvestades kohtuasja keerukust, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Muus osas olid välja toodud toimingud kostja õiguste kaitseks samuti menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg oli mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Põhjendatud ajakulu oli seega 13,9-2,7=11,2 tundi. Arvestades 10% allahindlust, oli arvel rakendatud tunnihind koos käibemaksuga 184,68 eurot. Põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluna saab käsitleda kostja esindaja äriregistri päringutega tekkinud kulu 2,90 eurot, sest nimetatud päringute tegemine oli kostja õiguste kaitseks vajalik. Arvest nr 121524 tulenevad kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 11,2x184,68+2,90=2071,32 eurot. Arves nr 122515 (toimiku 8. köide lk 49) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 50) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus nõustus hagejatega selles osas, et nõustajaga suhtlemisega seotud kulusid ei hüvitata, kuid märkis, et kui nõustajad esitavad esindajale dokumente, millele esindaja soovib kohtumenetluses tugineda, siis selliste dokumentide osas on õigusliku analüüsi läbiviimine vajalik ja vastav kulu on põhjendatud ja vajalik. Arve nr 122515 lisas märgitud õigusliku analüüsi ajakulu (täiendavad seisukohad AS 1,2 tundi ja vajadus täiendavat ekspertarvamust tellida) on põhjendatud ajakulu. Samuti on põhjendatud ajakulu 1,7 tundi dokumendi analüüsiks (kohtuasja materjalid). Muus osas on arve lisas välja toodud toimingud seotud nõustajatega suhtlemisega, mis ei ole põhjendatud ja vajalik kulu. Seega oli arve nr 122515 lisas märgitud toimingute osas põhjendatud ajakulu kokku 1,2+1,6+1,7=4,5 tundi. Arvestades 10% allahindlust, oli arvel rakendatud tunnihind koos käibemaksuga 1,2x(174- -174x0,1)=187,92 eurot. Arvest nr 122515 tulenevad kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 4,5x187,92=845,64 eurot.

Arves nr 122606 (toimiku 8. köide lk 51) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 52) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatud ei ole ajakulu 2x1,5 tundi 17.09.2012.a nõupidamiseks (eksperthinnangu teema), kuna arvest ei selgu, kellega nõupidamine toimus. Istungiks ettevalmistumisel ei ole põhjendatud ajakulu 7,4 tundi. 12.09.2013.a eelistungi protokollist (toimiku 5. köide lk-d 103-104) nähtub, et nimetatud istungist võttis kostja esindajana osa Toomas Vaher. Istung kestis 1 tund ja 21 minutit ning kostja esindaja ei võtnud kuigi aktiivselt sõna. Samuti kordas kostja esindaja varasemalt esitatud seisukohti (toimiku 5. köide lk 104). Arvestades istungi pikkust ja kostja esindaja nappi sõnavõttu nimetatud istungil, tuleb istungiks ettevalmistumise põhjendatud ajakuluks pidada 2 tundi. Muus osas olid väljatoodud toimingud kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg oli mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Põhjendatud ajakulu oli seega 1,8+1,9+1,6+1,2+ +0,2+0,3+0,9+2,2+2=12,1 tundi. Arvestades 10% allahindlust, oli arvel rakendatud tunnihind koos käibemaksuga 1,2x(179179x0,1)=193,32 eurot. Arvest nr 122606 tulenevad kostja õigus-abikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 12,1x193,32=2339,17 eurot. Arves nr 122634 (toimiku 8. köide lk 53) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 54) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus leidis, et nõustajaga suhtlemisega seotud kulusid ei hüvitata, siis ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu 2x1,5 tundi 27.11.2012.a nõupidamiseks ASga. Erinevalt hagejatest leidis kohus siiski, et muus osas olid väljatoodud toimingud kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg oli mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Kuna PwC eksperthinnang esitati tõendina kohtule (toimiku 6. köide, lk-d 9-83), siis oli põhjendatud ja vajalik PwC eksperthinnangu kui tõendi analüüsimine. Samuti oli põhjendatud ja vajalik analüüsida AS dokumendis esitatud täiendavaid selgitusi ning eksperthinnangu osas kliendiga nõu pidada. Põhjendatud ajakulu oli seega 22,1-2x1,5=19,1 tundi. Arvestades 10% allahindlust, oli arvel rakendatud tunnihind koos käibemaksuga 1,2x(164164x0,1)=177,12 eurot. Põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluna saab käsitleda kostja esindaja äriregistri päringutega tekkinud kulu summas 3,20 eurot, kuna nimetatud päringute tegemine oli kostja õiguste kaitseks vajalik. Arvest nr 122634 tulenevad kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 19,1x177,12+3,20=3386,19 eurot. Arves nr 122977 (toimiku 8. köide lk 55) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 56) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, on põhjendatud ajakulu 3,3 tundi PwC arvamuste analüüsiks. Samuti on põhjendatud ajakuluks kliendiga nõupidamine 2x1,5 tundi. 14,6 tunni kulutamine 17.12.2012.a istungile ettevalmistumiseks ei ole põhjendatud. 17.12.2013.a kohtuistungi protokollist (toimiku 7. köide lkd 34-36) nähtub, et nimetatud istungist võtsid kostja esindajatena osa Toomas Vaher ja Marek Herm. Istung kestis 1 tund ja 40 minutit (maha arvestatud 5-minutiline vaheaeg) ning kostja esindajad ei võtnud nii aktiivselt sõna, et see õigustaks 14,6 tunni kulutamist istungile ettevalmistumiseks. Samuti märkis kostja esindaja Toomas Vaher, et kostjal uusi taotlusi ei ole (toimiku 7. köide lk 34 pöördel). Istungi pikkust arvestades on esindajate summaarseks istungiks ettevalmistumise põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Kuna kohus leidis, et nõustajaga suhtlemisega seotud kulusid ei hüvitata, siis ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu 0,7 tundi 14.12.2012.a telefoninõupidamiseks EH. Muus osas olid väljatoodud toimingud kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg oli mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Põhjendatud ajakulu oli seega 0,2+0,6+3,3+2x1,5+5+2x2,1+1,2+0,5+0,5=18,5 tundi. Arvestades 10% allahindlust, oli arvel rakendatud tunnihind koos käibemaksuga 1,2x(171-171x0,1)=184,68 eurot. Põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluna saab käsitleda ka kostja esindaja äriregistri päringutega tekkinud kulu 2,90 eurot, kuna nimetatud päringute tegemine oli kostja õiguste kaitseks vajalik. Arvest nr 122977 tulenevad kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 18,5x184,68+2,90=3419,48 eurot.

Arves nr 130179 (toimiku 8. köide lk 57) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 58) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Harju Maakohus tegi asjas otsuse 24.01.2013.a. Arve lisas on märgitud, et samal kuupäeval on toimunud kommunikatsioon HL eksperdi veaga seonduval problemaatika teemal. Nimetatud kommunikatsioonil puudub selge seos menetlusega asjas 2-1150505. Kuna maakohus jättis 24.01.2013.a hagi rahuldamata, siis puudus kostja esindajal vajadus samal päeval arutada kostjaga eksperdi veaga seonduvaid küsimusi. Tegemist ei ole põhjendatud ajakuluga. HL 08.01.2013.a lõplike seisukohtade esitamiseks kohtule on põhjendamatu ajakulu 20,3 tundi. Kostja lõplikud seisukohad esitati 10-l leheküljel (toimiku 7. köide lk-d 62-71). Põhjendatud ajakulu nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks on 10 tundi. Põhjendatud ajakulu oli seega 0,8+10+1,8+2,4=15 tundi. Kuna eelviidatud arvel on rakendatud tunnitasu, mis koos allahindlusega ületab kõrgeima mõistliku tunnitasu 164 eurot (lisandub käibemaks), siis rakendas kohus nimetatud arve osas kõrgeima mõistlikku tunnitasu määra 164 eurot (lisandub käibemaks). Arvest nr 130179 tulenevad kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 15x196,80=2952 eurot. Arves nr 130762 (toimiku 8. köide lk 59) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 60) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatud on 5 tunni kulutamine kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele. Asja keerukusest ning apellatsioonkaebuse mahust tulenevalt on põhjendatud ka kliendiga nõupidamise ajakulu 2x1,3 tundi. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 22,6 tundi on samuti põhjendatud ajakulu, kuna vastus on põhjalik ja 19 lehekülge pikk (toimiku 7. kd lk-d 138-156). Kuna kohus leidis, et nõustajaga suhtlemisega seotud kulusid ei hüvitata, siis ei ole põhjendatud aga kostja esindaja ajakulu 0,3 tundi 18.03.2013.a palve esitamiseks EH apellatsioonkaebuse väiteid kommenteerida, ajakulu 0,4 tundi 21.03.2013.a telefoninõupidamiseks ÜM ja ajakulu 0,6 tundi õiguslikuks analüüsiks EH poolt saadetud vastuväidete analüüsimiseks apellatsioonkaebusele. Õigusteenuse osutamine (sh vastuväidete esitamine) on kostja esindajate ülesanne ning nõustaja õiguslike seisukohtade analüüsimine ei kuulu õigusabikuluna hüvitamisele. Muus osas olid arve nr 130762 lisas välja toodud toimingud kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg oli mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Põhjendatud ajakulu oli seega 5+2x1,3+3,3+22,6+0,3+0,1=33,9 tundi. Kuna eelviidatud arvel on rakendatud tunnitasu, mis koos allahindlusega ületab kõrgeima mõistliku tunnitasu 164 eurot (lisandub käibemaks), siis rakendas kohus nimetatud arve osas kõrgeima mõistlikku tunnitasu määra 164 eurot (lisandub käibemaks). Arvest nr 130762 tulenevad kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 33,9x196,80=6671,52 eurot. Arves nr 130818 (toimiku 8. köide lk 61) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 62) välja toodud kulud on täies ulatuses põhjendamatud ja ebavajalikud. Tegemist ei ole põhjendatud menetluskuluga, kuna hageja ei ole nimetatud taotlusele vastu vaielnud. Arves nr 131322 (toimiku 8. köide lk 63) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 64) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja Marek Hermi ajakulu 5,2 tundi Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2013.a istungi jaoks ettevalmistumiseks ei ole põhjendatud. Arvestades istungi pikkust ja seal esitatud seisukohti, ei ole põhjendatud Marek Hermi istungiks ettevalmistumise ajakulu 5,2 tundi. Kostja esindaja Toomas Vaheri istungiks ettevalmistumise ajakulu oli 1,7 tundi. Ka kostja esindaja Marek Hermi istungiks ettevalmistumise põhjendatud ajakuluks saab pidada 1,7 tundi. Arve nr 131322 lisas märgitud toimingute põhjendatud ajakulu oli seega 1,7+1,7+2,7+2,7+0,8+0,3=9,9 tundi. Kuna eelviidatud arvel on rakendatud tunnitasu, mis koos allahindlusega ületab kõrgeima mõistliku tunnitasu 164 eurot (lisandub käibemaks), siis rakendas kohus nimetatud arve osas kõrgeima mõistlikku tunnitasu määra 164 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 9,9x196,80=1948,32 eurot.

Arves nr 131901 (toimiku 8. köide lk 65) ja selle lisas (toimiku 8. köide lk 66) väljatoodud kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Toimikust ei nähtu, et MM oleks olnud kostja lepinguline esindaja. MMga seotud kulud ei olnud seetõttu põhjendatud ega vajalikud. Riigikohus on asjas 3-2-1-158-12 oma 18.12.2012.a määruse p-s 12 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus kostjad ei olnud kohustatud kassatsioon-kaebusele vastama. Seega ei ole põhjendatud ega vajalikud kostja esindajate kulud, mis on seotud kassatsioonkaebuse analüüsimise, vastuse ettevalmistamise, koostamise ja kohtule esitamisega. Arve nr 131901 lisas märgitud toimingute põhjendatud ajakulu on 0,3 tundi, mis kulus Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2013.a otsuse analüüsiks. Kuna Toomas Vaheri ja Marek Hermi tunnitasud ületavad nimetatud arvel kõrgeima mõistliku tunnitasu, siis rakendab kohus arve nr 131901 osas kõrgeimat mõistliku tunnitasu määra 164 eurot (lisandub käibemaks). Arvest nr 131901 tulenevad kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 0,3x196,80=59,04 eurot. Eelnevast tulenevalt on kostja lepinguliste esindajate kulud põhjendatud ja vajalikud summas 3276,88+1259,52+2296,68+2066,40+1625,18+2071,32+845,64+2339,17+3386,19+3419,48+295 2+6671,52+1948,32+59,04=34 217,34 eurot. Kostja palus hagejatelt välja mõista ka tasu asjatundja AS arvamuste eest kokku 4212 eurot ja tasu Ernst & Young Baltic AS-i 30.03.2012.a arvamuse eest TPMM Advisory OÜ eksperthinnangule 12 425,04 eurot. Tegemist ei ole kuludega, mille saaks hagejatelt välja mõista. Tegemist ei ole tõendi esitamise kuludega TsMS § 161 lg 1 järgi, mille alusel saab kulusid hüvitada makstes hüvitise otse eksperdile. AS ja Ernst & Young Baltic AS arvamustega seonduvad kulud on käsitletavad nõustaja kuludena, mida ei hüvitata. Seega ei ole AS ja Ernst & Young Baltic AS arvamustega seonduvad kulud põhjendatud menetluskulud ning neid hagejatelt välja ei mõisteta. Hagejatelt väljamõistetavaks põhjendatud menetluskuluks on kostja lepinguliste esindajate kulud summas 34 217,34 eurot. Kuna kohtud ei ole täpsustanud, millises proportsioonis menetluskulud kummagi hageja kanda jäeti, siis tuleb hagejatelt kostja kasuks menetluskulud välja mõista solidaarselt. Eelnevalt on kohus leidnud, et AGlt sissenõutava lepingulise esindaja kulu piirmäär on 26 680 eurot, mistõttu tuleb hagejatelt nimetatud piirmäära ulatuses menetluskulud välja mõista solidaarselt. Piirmäära ületavad menetluskulud summas 7537,34 eurot (34 217,34-26 680) tuleb välja mõista PKlt, kuna temalt sissenõutava lepingulise esindaja kulu piirmäär on 90 680 eurot. Määruskaebus Kostja HL palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles jäeti kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ja teha uus määrus, millega määrata kindlaks kostja menetluskulud kokku summas 65 721 eurot, samuti otsustada, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vaidlustas määruse osas, milles maakohus pidas 164 eurot ületavat tunnihinda ebamõistlikult kõrgeks. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses põhjendanud, miks oli antud kohtuvaidluse puhul vajalik kasutada kõrgelt kvalifitseeritud lepingulisi esindajaid. Vajadus tulenes nii kohtuasja keerukusest kui ka asjaolust, et kostjalt kui füüsiliselt isikult nõuti koos viivistega ligi 2,5 miljonit eurot. Kohus ei peaks sekkuma vabal turul kujunevatesse õigusteenuste hindadesse. Kliendil on õigus valida endale kvalifikatsioonilt ja hinnalt sobiv lepinguline esindaja. Kohtu pädevuses ei saa olla menetlusosalistele ette kirjutada, millise hinnaga lepingulise esindaja ta peaks valima.

Hindama ei peaks mitte kulu üksikute arvete järgi, vaid menetluse lõpuks kujunenud õigusabi kulu kokku. Lepingulisest esindajast ja menetluslikust strateegiast olenevalt võib olla vajalik kulutada erinevatel menetluse etappidel aega erinevalt. Arve nr 130818 osas leidis kohus, et hagejate riigilõivu tagastamise taotluse analüüsimine ei olnud põhjendatud kulu, kuna seda ei vaidlustatud. Selleks, et otsustada, kas antud taotlust vaidlustada või mitte, oli esitatud taotlust vaja kõigepealt analüüsida. Ilma selleta ei olegi võimalik otsustada, kas seda on otstarbekas vaidlustada. Arve 131322 osas leidis kohus, et M. Hermi 5,2h ajakulu peaks olema võrdne T. Vaheri 1,7h ajakuluga, kuna kohtuistung oli väidetavalt lühike ja esindajate nii pikk ettevalmistus ei olnud vajalik. Kostja antud seisukohaga ei nõustunud. Esiteks ei ole kohtuistungi protokoll stenogramm, milles oleks istungil räägitu sõna-sõnalt kajastatud. Kostja esindajad võtsid ringkonnakohtu istungil aktiivselt sõna. Lisaks ei sõltu esindajate sõnavõtt alati nendest endist, vaid ka sellest, millisel määral kohus peab vajalikuks neile sõna anda. Esindajad ei ole ette valmistades üksteist dubleerinud, vaid keskendutud on erinevatele aspektidele. Arvestades asjas hagejate poolt esitatud suurt arvu asjatundjate arvamusi, on 5,2 tundi põhjendatud ajakulu. Arve 130179 osas ei nõustunud kostja sellega, et lõplike seisukohtade koostamiseks kulunud 20,3h oli põhjendamatu. Järjekordselt oli vajalik läbi analüüsida kõik hagejate ja ka kostja enda poolt esitatud asjatundjate arvamused kahju tekkimise ja selle suuruse osas. Arve 122977 osas on kohus samuti leidnud, et kohtuistungiks ettevalmistamine oli põhjendamatult ajakulukas. Kostja jäi eelnevalt arve 131322 osas toodud vastuväidete juurde. Kohus on AS ja Ernst & Young AS arvete osas leidnud, et need on nõustaja kulud ning neid ei pea TsMS § 172 lg 2 kohaselt hüvitama. Sama on leitud kosja esindajate suhtluse kohta audiitorite ja vaidlustatud ühinemise ajal ühinemisega seotud isikutega konsulteerimiste kohta. Kohtu viide TsMS § 172 lg-le 2 ei ole asjakohane. Kostja poolt asjatundjate arvamusi koostanud isikute näol ei ole tegemist TsMS §-s 228 nimetatud nõustajatega. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla dokumentaalne tõend. TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumendid ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Asjatundjate arvamuste kulutuste näol on tegemist seega TsMS § 143 p-s 2 nimetatud dokumentaalse tõendi saamise kuluga, mis kuulub hüvitamisele. Näitena võib tuua kinnisasjade hindamisaktid, mis senise praktika kohaselt on samuti olnud lubatavad menetluskulud. Vastupidine praktika oleks antud juhul kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna temalt nõutava kahju tõendamiseks esitasid hagejad suures koguses omapoolseid asjatundjate arvamusi, mille osas oli kostja esindajatel vaja eriteadmistega isikutega konsulteerida. Samuti esitati AS ja Ernst & Young AS arvamused tõenditena kohtule. Kui kohus peaks leidma vastupidist, oleks see väga ohtlik pretsedent, sest asjatundjate arvamused on menetluses vajalikud ning nendega seotud kulu on märkimisväärne. Antud küsimustes seisukoha kujundamine kuulub ka advokatuuriseaduse kohaselt vande-advokaatide poolt kohustuslike toimingute hulka, et kujundada kliendile vajalik õiguslik positsioon. Asjatundjatega konsulteerimine on osa õigusteenusest. Menetluse edasine käik Hagejad palusid määruskaebust mitte menetleda, kuna määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Ka sisu osas vaidlesid hagejad kaebusele vastu ning palusid jätta määruse muutmata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis kaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatavat määrust tuleb osaliselt muuta ning dokumentaalsete tõendite saamiseks tehtud kulutused mõista hagejatelt solidaarselt välja. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited alust esimese astme kohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus on tähtaegne (esitatud tähtaja viimasel päeval). Kolleegium nõustub apellandiga, et kohtule esitatud Grant Thornton Rimess OÜ 13.02.2013 arves nr 122259 näidatud kulu puhul ei ole tegemist nõustaja kuluga, nagu märkis maakohus. Antud juhul on kostja esitanud kohtule asjatundja AS koostatud dokumendid (eriteadmistega isiku arvamuse), mis oma olemuselt on dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 2 tähenduses, mistõttu on nende saamiseks tehtud kulutused käsitletavad menetluskuludena. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 on menetluskuludeks kohtukuludena asja läbivaatamise kulud, mille hulka kuulub ka dokumentaalse tõendi saamise kulu (TsMS § 143 p 2). Kuna kohtud jätsid menetluskulud hagejate kanda, siis on kostjal õigus nõuda ka nimetatud kulutuste hüvitamist (menetluskulude jaotamisel ei ole kohtud teinud otsustes mingeid erandeid). Ringkonnakohus ei nõustu hagejate vastuväitega, mille kohaselt ei olnud need kulutused vajalikud ega põhjendatud. Neile asjatundja koostatud dokumentidele on otsuse põhjendavas osas viidanud ka maakohus. Seetõttu ei ole alust väita, et vastavad kulud summas 4212 eurot ei tuleks hagejatel kostjale hüvitada. Ringkonnakohtu eeltoodud hinnang kehtib ka Ernst ja Young Baltic AS poolt kostjale 05.04.2012 esitatud arve nr 375261 osas. Eriteadmistega isiku koostatud ja kostja poolt kohtule esitatud vastav dokument on tõendina toimikusse lisatud ning kohus on sellele otsuses ka tuginenud. Hagejate vastuväite kohaselt ei kuulu selleks tehtud kulutused hüvitamisele ning on ebamõistlikult ülepaisutatud, samuti ei ole selge, et need oleksid seotud antud vaidlusega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Arvestades tsiviilasja sisulist keerukust ning vajadust kasutada vaidluse lahendamiseks spetsiifilisi eriteadmisi, ei ole alust pidada kostjale esitatud arves märgitud summat ega arve lisas nimetatud töö ajalist mahtu ülepaisutatuks. Kolleegium on seisukohal, et kostja kulutused summas 12 425, 04 eurot kuuluvad hüvitamisele. Nii tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista täiendavalt kokku 16 637, 04 eurot. Õigusabikulude osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga. Õige ei ole määruskaebuses sisalduv hinnang kohtupoolsele käsitlusele õigusabi tunnihinna suuruse osas. Maakohus on oma sellekohast otsustust piisavalt põhjendanud, mistõttu ei ole alust määrust selles osas muuta. Madalama astme kohtu kaalutlusotsust saab ringkonnakohus muuta vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole kohus seda teinud. Maakohus leidis õigesti, et 164 eurot (millele lisandub käibemaks) ületav õigusabi tunnihind, arvestades ka esindajate erakordset kvalifikatsiooni, on ebamõistlikult kõrge. Tegemist ei ole kohtupoolse sekkumisega vabal turul kujunevatesse õigusteenuse hindadesse. Küll tuleb nõustuda väitega, et kliendil on õigus valida endale kvalifikatsioonilt ja hinnalt sobiv lepinguline esindaja. Praegusel juhul ei ole kohus kirjutanud menetlusosalisele ette, millise hinnaga lepingulist esindajat valida, nagu väidetakse määruskaebuses, vaid leidnud, et mitte kõik menetlusosalise kantud õigusabikulud ei tule vastaspoolel talle hüvitada.

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.