Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.06.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-50505
Tsiviilasi
P. K ja A. G hagi H. L vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 748 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.01.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
P. K ja A. G apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21.05.2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja P. K (IK XXX, elukoht XXX XX, XXX) Hageja A. G (IK XXX, elukoht XXX XX, XXX) Hagejate lepingulised esindajad adv Carri Ginter ja adv Martin Tälli Kostja H. L (IK XXX, elukoht XXX mnt XX, XXX), kostja lepingulised esindajad adv Toomas Vaher ja adv Marek Helm
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 24.01.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta P. K ja A. G kanda.
üheksakümmend kuus) eurot ja 51 senti Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arvele nr 10220054319012 SEB Pangas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.P. K ja A. G esitasid Harju Maakohtusse hagi H. L vastu kahju hüvitamiseks. Hagejad palusid kostjalt P. K kasuks välja mõista 1 513 700 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 412 854 eurot ja viivise võlaõigusseaduses sätestatud määras alates 21.10.2011 ning A. G kasuks 234 300 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 63 900 eurot ning viivise võlaõigusseaduses sätestatud määras alates 21.10.2011.
2.28.09.2006 seisuga kuulus P. K 51 624 ja A. G 7992 AS-i Laferme aktsiat. AS Laferme enamusosanikuks oli saanud H. L, kellele kuulus 530 494 aktsiat. Lisaks kuulus kostja kontrollitavale AS-ile Privess täiendavalt 30 096 aktsiat. 2005.a lõpus halvenesid hagejate ja kostja suhted.
3.AS-ile Laferme kuulus kuni 28.09.2006 kinnistu asukohaga XXX tee XX. 03.07.2006 kanti äriregistrisse AS Laferme 100% tütarettevõte La Ferme Arenduse OÜ ja 29.08.2006 AS Laferme 100% tütarettevõte La Ferme Kinnisvara OÜ. Seejärel sõlmisid AS Laferme ja La Ferme Arenduse OÜ hoonestusõiguse seadmise lepingu, millega koormati AS-ile Laferme kuulunud XXX tee XX kinnistu hoonestusõigusega La Ferme Arenduse OÜ kasuks.
4.01.09.2006 võõrandas AS Laferme kinnistu 225 000 000 krooni eest OÜ-le La Ferme Kinnisvara. 05.08.2008 võttis AS Laferme Kinnisvara OÜ ainuosanikuna vastu otsuse La Ferme Kinnisvara OÜ osakapitali suurendamiseks 1000 krooni võrra, mille tagajärjel kohustus AS Laferme tasuma osakapitali suurendamise eest ülekursi 224 999 000 krooni. 17.09.2008 on La Ferme Kinnisvara OÜ juhatus koostanud hindamisakti, millega on hinnatud AS Laferme nõuet La Ferme Kinnisvara OÜ vastu 225 000 000 kroonile. 17.09.2008 sõlmisid AS Laferme ja La Ferme Kinnisvara OÜ tasaarvestuse kokkuleppe, millega AS Laferme täitis oma kohustuse tasuda La Ferme Kinnisvara OÜ osakapitali suurendamise eest, tasaarvestades sellega oma nõude kattuvas osas La Ferme Kinnisvara OÜ kohustusega AS Laferme kasuks.
5.OÜ Minigert, La Ferme Arenduse OÜ ning La Ferme Kinnisvara OÜ sõlmisid 05.08.2008 ühinemislepingu, 20.10.2008 kustutati äriregistrist La Ferme Kinnisvara OÜ ja La Ferme Arenduse OÜ. 23.10.2008 avaldas OÜ Minigert Ametlikes Teadaannetes ühinemisteate.
6.Hagejad leidsid, et kuupäeva 23.10.2008 tuleb pidada ajahetkeks, mil AS Laferme aktsionäridel tekkis võimalus saada teada asjaolust, et AS-ile Laferme ei kuulu enam tütaräriühinguid, millesse eelnevalt oli üle kantud kogu AS Laferme majandustegevus. Ülalmärgitud toimingute tagajärjel vähenes AS Laferme aktsiate väärtus, mistõttu kannatasid hagejad kahju.
7.Hagejad heitsid kostjale ette tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Kostja poolt toime pandud õigusvastaseks teoks oli AS-i Laferme majandustegevuse üle kontrolli haaramine ebaausate vahenditega hagejate arvel. Kostja mõjutas enamusaktsionärina AS-i Laferme juhatust toimingute teostamiseks. Kostja teod kogumina tõid kaasa olukorra, kus kogu AS Laferme majandustegevus läks täies ulatuses kostjale kuulunud OÜ Minigert kontrolli alla. Hagejatele tekkinud kahjuna tuleb käsitleda summat, mille võrra vähenes nendele kuulunud AS Laferme aktsiate väärtus 05.08.2008 sõlmitud ühinemislepingu tulemusena. Aktsiad muudeti sisuliselt väärtusetuks ja väikeaktsionäridele tekitati oluline kahju.
8.Tekkinud kahju suuruse hindamiseks tellisid hagejad eriteadmisi omava isiku arvamuse, milles on kirjeldatud kahju arvutamise metoodikat ning millele on lisatud kasutatud materjalid. On ilmne, et kostja AS-i Laferme enamusaktsionärina ning tema kontrolli all olev juhatus ei võta vastu mistahes otsuseid AS-i Laferme nimel mistahes nõuete esitamiseks AS-i Laferme juhtorganite ja OÜ Minigert vastu. Hagejatel aktsionärina puudub võimalus AS-i Laferme nimel mistahes nõuete esitamiseks.
9.Heade kommete vastaseks muudab kostja käitumise eelkõige asjaolu, et kirjeldatud toimingud teostati AS-ile Laferme ning selle aktsionäridele (v.a enamusaktsionärile) kahjulikul viisil, s.t väikeaktsionäride arvel. Hagejad nõustusid, et 2006.a tehtud toimingud olid väärtuse mõttes AS-ile Laferme neutraalsed. Samas vahetas nende tehingute käigus omanikku AS-ile Laferme kuulunud kinnisvara ning tegemist oli toimingutega, millega viidi vara ettevõtte kontrolli alt välja. 2006.a toimingute eesmärgiks oli välistada väikeaktsionäride võimalused nõuete esitamiseks või vara ülevõtmise toimingute vaidlustamiseks. Faktiliselt välditi mistahes informatsiooni andmist selle kohta, et ühinemine on plaanis. Allkirjastades ühinemislepingu OÜ Minigert nimel, teadvustas kostja asjaolu, et AS-ile Laferme tekib kahju.
10.AS Laferme, La Ferme Kinnisvara OÜ ja La Ferme Arendus OÜ juhtorganid võtsid vastu otsuseid ainuüksi kostja mõjutamise tõttu. Kostja kuulus kuni 19.08.2008 AS-i Laferme nõukogusse. 19.08.2008 üldkoosolekul vahetati kostja kontrollivate häältega nõukogu ümber. Üheks nõukogu liikmeks määrati A. G, kelle suhtes kehtis viidatud ajal ärikeeld.
11.Kostja tegevuse ja hagejatele tekkinud kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos. Hagejatele kuuluvate aktsiate väärtuse vähenemise tõi kaasa asjaolu, et AS-i Laferme vara viidi ettevõttest välja ning anti ühinemisega üle OÜ-le Minigert. Kostja motiiv selliseks tegevuseks võis tekkida vajadusest tagada OÜ Minigert kohustusi seni koormamata varaga. OÜ Minigert 2008.a majandusaasta aruande järgi seati Pirita tee 20 kinnistule koheselt hüpoteek pärast seda, kui OÜ Minigert selle omandas. Ühinemisega tekitati võimalus OÜ Minigert keerulise majandusliku olukorra parandamiseks ja võimaldati lisakapitali kaasamine. OÜ Minigert keerulist olukorda tõendab see, et ettevõte sai 2007.a jooksul AS-ilt Laferme tagatiseta laenu 13,7 miljonit krooni. Ühinemine viidi läbi ilma audiitori kontrollita.
12.Kahju on tuvastatud TPMM Advisory hinnanguga. Ühinemise tulemusena hakkasid AS Laferme aktsionärid osalema OÜ Minigert kohustuste katmises. Enne ühinemist polnud AS Laferme laenu võtnud ega koormanud talle kuuluvat kinnisvara. Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja omandas kontrolliva enamusosaluse AS-is Laferme 2006.a. AS Laferme aktsionärideks olid aktsiaseltsi asutamisest alates füüsilisest isikust
väikeaktsionärid. Seisuga 31.12.2004 oli AS-il Laferme 205 aktsionäri, kellest ühelgi ei olnud üle 10% aktsiaid. Tuumikinvestori puudumise tõttu oli AS Laferme majandustegevus pärsitud. AS Laferme aktsionärina esitas kostja 01.12.2005 teistele aktsionäridele, s.h hagejatele, aktsiate ostupakkumise. Kostja eesmärk oli omandada majanduslikku kontrolli tagav enamusosalus. 2005.a detsembrist kuni märtsini 2006.a aktsepteerisid enamik aktsionäridest kostja ostupakkumise. Hagejad otsustasid jääda alla 10% suuruse osalusega väikeaktsionäriks.
14.2006.a asutas AS Laferme kaks tütaräriühingut: La Ferme Arendus OÜ ja La Ferme Kinnisvara OÜ ning paigutas neisse XXX tee XX asuvale kinnistule hoonestusõiguse. Tegemist oli AS Laferme sisemise ümberstruktureerimisega, mille tulemusena AS Laferme muutus kontserniks koos kahe kinnisvara omava äriühinguga, jäädes ise valdusäriühinguks. Tehingud olid AS Laferme aktsionäride jaoks väärtuse mõttes neutraalsed, kuna kogu vara jäi endiselt kontserni. Taolise ümberstruktureerimisega loodi eeldused kinnisvara arendustegevuseks. 20.10.2008 kanti äriregistrisse La Ferme Kinnisvara OÜ, La Ferme Arenduse OÜ ja OÜ Minigert ühinemine. Ühinemise tulemusena jäi ühendava ühinguna alles OÜ Minigert, mille osanikuks jäi kostja 70% suuruse osalusega ja AS Laferme sai 30% suuruse osaluse.
15.Ühinemise heakskiitmiseks vajalike otsuste langetamise ajal 21.08.2008 ei kuulunud kostja ühessegi AS Laferme, La Ferme Kinnisvara OÜ ega La Ferme Arendus OÜ juhtorganisse. Kostja ei osalenud otsuste vastuvõtmisel, mis puudutasid ühinemise heakskiitmist. Kostja oli ühinemise ajal OÜ Minigerti juhatuse liige ning ainuosanik ja langetas ühinemise heakskiitmiseks vajalikud otsused üksnes OÜ Minigerti poolelt.
16.Ühinemise majanduslikult põhjendatud ja arusaadav eesmärk oli kinnisvaraportfellid ning tegevused kokku liita ja mitmekesistada sellega ärivõimalusi. Tehingud tehti kinnisasjade turuväärtusi arvestades, mis tehti kindlaks sõltumatute kinnisvaraekspertide poolt.
17.Kostja ei nõustunud, et üldse on toimunud mingit AS-i Laferme või selle aktsionäride huvide kahjustamist. Kostja ei olnud nõus, et tehingute tulemusena on ta haaranud kontrolli AS Laferme varade üle ning et tegemist oli ebaausate vahenditega. Hagejad ei ole konkretiseerinud, milline oli kostja selline tegevus, milles seisnes AS-i Laferme juhatuse väidetav mõjutamine. Välja on toodud üksnes asjaolu, et 2006.a oli kostja AS Laferme nõukogu liige. Nõukogu liikmeks olek ja nõukogu liikmena nõukogu otsuste vastuvõtmisel osalemine ei ole õigusvastane, heade kommete vastane ega saa iseenesest olla käsitletav äriühingu huvide vastase käitumisena, isegi kui nõukogu liikmeks on aktsionär.
18.Kinnisvara hindamisaktidest ilmneb, et varade õiglane väärtus erineb nende raamatupidamislikust väärtusest, mistõttu ühinemisel rakendatud hindamismetoodika oli õige ja õiglane, sest arvestas tegelikku väärtust. AS Laferme tütaräriühingute poolelt teostati põhjalik majanduslik analüüs, mis selgitas ühinemise vajalikkust ja pani paika ühinemise käigus rakendatava õiglase osade asendussuhte. AS-i Laferme aktsiate väärtus ei vähenenud ühinemise tõttu, AS-le Laferme kuulunud tütaräriühingute osad asendati samas väärtuses OÜ Minigert osadega. Pikemas perspektiivis said AS Laferme aktsionärid ühinemisest kasu, kuna mitmekesine kinnisvaraportfell käitub erinevates majandustsüklites stabiilsemalt ning langeval kinnisvaraturul kaotavad rohkem väärtust arenduspotentsiaaliga välja arendamata kinnistud ning väärtust säilitavad valmisehitatud ja stabiilse rahavooga kinnisvaraobjektid. Väited kahju tekkimisest on alusetud, asjakohaste faktidega põhistamata ja tõendamata. Samuti leidis kostja, et puudub õigusvastane tegu ning kostja süü.
19.Seaduse järgi ei ole aktsionäridel juhatuse liikmete üle kontrolli. ÄS § 2892 näeb ette aktsionäri ja juhtorgani liikme solidaarse vastutuse. Samas on mõju ärakasutamisega kahju tekitamise korral võimalik kahju hüvitis välja mõista ainult aktsiaseltsile, mitte konkreetsele aktsionärile.
20.20.10.2011 hagiavalduse esitamise ajaks oli 2006.a toiminud tehingutest ja toimingutest möödunud juba viis aastat ja vaidlus puudus selles, et hagejad olid nendest toimingutest teadlikud juba 2006.a. Hagejate nõuded, mis tuginevad 2006.a toimunud asjaoludele, on aegunud. Esimese astme kohtu otsus
21.24.01.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
22.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja AS Laferme enamusaktsionärina haaras ebaausal teel ja tahtlikult häid kombeid rikkudes kontrolli ettevõtte majandustegevuse üle ning tekitas seeläbi hagejatele kahju, mis väljendus nende aktsiate väärtuse vähenemises.
23.Kostja esitas hageja nõudele osalise aegumise vastuväite. Vaidlus puudus selles, et hagejad olid nendest toimingutest teadlikud 2006.a. Hagejate väitel tekkis neile kahju ühinemise bilansipäeval 01.09.2008. Hagejad ei ole väitnud, et neile oleks kahju tekkinud juba 2006.a toimunud sündmuste tagajärjel, vaid nad on 2006.a toimunut pidanud nö ettevalmistavaks faasiks, mis ilma 2008.a toimunuta iseenesest ei oleks kahju tekitanud. Hagejate väidete kohaselt said nad kahju tekkimisest teada alles siis, kui TPMM Advisory OÜ koostas neile kahju hinnangu. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et hagejad oleksid neile tekitatud kahjust teadlikud olnud või pidanud teadlikud olema varem ehk enne ühinemise bilansipäeva või enne ühinemisest teadasaamist. Sisuliselt ei ole kostja vastu vaielnud hagejate väitele, et kahju tekkis alles 01.09.2008.
24.Ühinemise teade Ametlikes Teadaannetes avaldati 23.10.2008 ja hagejad esitasid kohtule hagiavalduse 20.10.2011. Kohus leidis, et ühinemise tõttu kahju tekkimisest pidid hagejad teada saama hiljemalt ühinemisest teadasaamisest, milleks saab lugeda ühinemisteate avaldamise päeva. Seega on hagejad pöördunud kohtusse õigeaegselt ja nõue ei ole aegunud.
25.Hagejad on kostja vastu esitanud nõude kahel alusel, millest üks kujutab kahju õigusvastase tekitamise nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Hagejad leidsid, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt ja haaras AS Laferme majandustegevuse üle ebaausate vahenditega kontrolli nende arvel. Kostja tegevuse tulemusena läks AS Laferme majandustegevus OÜ Minigert kontrolli alla. Kostja tegevus jagunes ettevalmistavaks faasiks ja ülevõtmise faasiks. Kuigi 2006.a toimunud tehingud olid väärtuse mõttes AS-ile Laferme neutraalsed, oli nende eesmärgiks välistada hagejate võimalused nõuete esitamiseks või vara ülevõtmise toimingute vaidlustamiseks.
26.Hagejad möönsid, et hagiavalduses kirjeldatud toimingud ei oleks käsitletavad heade kommete vastase käitumisena, kui need oleks läbi viidud viisil, et sellega ei oleks kahjustatud väikeaktsionäride huve. Kuivõrd ühinemine tõi kaasa aktsiate väärtuse olulise languse, muutes need sisuliselt väärtusetuks, teostati ühinemine ebaausate vahenditega teiste aktsionäride arvel. Kostja eitas igasugust tahtlikku heade kommete vastast käitumist.
27.Hagejate väited kostja tahtlikust heade kommete vastasest tegevusest on jäänud paljasõnalisteks ning põhjendamatuteks. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamine eeldab kohtu hinnangut, kas kahju tekitaja tegu oli kooskõlas heade kommetega ning kas kahju tekitaja tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele. Teo õigusvastase tõendamise ja kahju tekitaja tahtluse tõendamise koormus lasub kannatanul. Vaatamata kohtu selgitustele hagejad oma nõuet ei põhistanud ega tõendanud.
28.Hagejad viitasid erinevatele õigusnormidele, kuid välja on jäänud toomata need konkreetsed faktilised asjaolud, millistele tuginedes on hagejad kostja vastu deliktilise nõude esitanud. Ainuüksi võimaliku puhtmajandusliku kahju olemasolu ei tõenda delikti üldkoosseisu olemasolu, vaid esmaselt tuleb välja tuua ning tõendada isikule etteheidetav tegu ja selle õigusvastasus.
29.Hea usu põhimõtte rikkumiseks või heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks ei saa lugeda kostja ühinemise ettepaneku tegemist OÜ Minigert poolt, läbirääkimiste pidamist ning ühinemislepingu allkirjastamist OÜ Minigert esindajana. Hagejad ei ole isegi üldisemalt välja toonud, milles seisnes nende tegude puhul kostja hea usu või heade kommete vastane käitumine. Kostja omas juba enne ühinemise läbiviimist AS-is Laferme sedavõrd suurt enamusosalust, et tal oli ka ilma hagejate kirjeldatud toiminguteta ettevõttes sisuline ja majanduslik kontroll. Hagejate väidetest võib pigem järeldada, et hagejad ei ole nõus ühinemise tulemusena määratud asendussuhtega, kuid hagejad ei ole enda poolt esile toonud, milline oleks siis nende arvates olnud õige asendussuhe. Isegi juhul, kui väikeaktsionärid ei nõustu asendussuhte määraga, ei too see automaatselt kaasa äriühingute ühinemisega seotud toimingute õigusvastasust või heade kommete vastasust. Seesugust dikteerimise õigust väikeaktsionäridele seadus ei taga.
30.Kostjal puudus enamusaktsionärina loogiline vajadus viia läbi hagejate poolt nn ettevalmistavasse faasi kuuluvaid toiminguid selleks, et välistada hagejate õigust ühinemist vaidlustada. Enamusaktsionärina oleks kostjal olnud võimalik võtta vastu otsus ühinemise kasuks sõltumata väikeaktsionäride seisukohtadest. Faktiväidet, mille kohaselt olevat kostja juba 2006.a toimunud tehingute ajal kavandanud hilisemat ühinemist ning 2006.a toimingud viidi läbi hagejate kahjustamise eesmärgiga, ei ole hagejad tõendanud.
31.Äriseadustik näeb ette, et ühinemise otsus peab olema vastu võetud kõigi aktsionäride konsensuse alusel. Juhul, kui ühinemisotsuse oleks vastu võtnud AS-i Laferme üldkoosolek, oleks hagejatel olnud kahtlemata õigus otsust vaidlustada, kuid selline vaidlustamine ei oleks ühinemist välistanud. Nimelt sätestab ÄS 398 lg 2, et ühinemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks. Ühinemise otsuse kehtetuks tunnistamist saaks nõuda vaid siis, kui otsus oleks olnud vastuolus seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga (ÄS § 398 lg 1). Ainuüksi asendussuhte ebaõige määramine ei tähenda, et ühinemine oleks ebaseaduslik või heade kommetega vastuolus.
32.Hagejate väited selle kohta, et kostja teatas 2006.a kevadel toimunud üldkoosolekul neile võimalusest muuta AS Laferme varatuks, on tõendamata. Kostja selgitas kohtule vande all ütlusi andes, et kõik AS-i Laferme varadega seotud toimingud olid majanduslikult põhjendatud. Mistahes vestluse toimumist P. K 2006.a kevadel kostja eitas. Kostja tegevuseks oli ettevõtete strateegiline juhtimine ning igapäevase tegevusega kostja ei tegelenud. Kohus pidas kostja vande all antud seletusi usutavateks.
33.Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ei nähtunud, et kostja oleks ühinemist puudutavate otsuste tegemisel osalenud AS-i Laferme mõne organi liikmena isiklikult. AS Laferme nõukogu 21.08.2008 otsusega otsustati anda ettevõtte juhatusele nõusolek võtta tütaräriühingute La Ferme Kinnisvara OÜ ja La Ferme Arenduse OÜ ainuosanikuna vastu ühinemisotsus ühinemislepingu heakskiitmiseks. Otsusele on alla kirjutanud nõukogu liikmed K. N; M. K ja A. G. Vaidlus puudus selles, et enne ühinemise küsimuse otsustamist lahkus kostja AS Laferme nõukogust.
34.La Ferme Kinnisvara nimel allkirjastas ainuosaniku otsuse ühinemise kohta 21.08.2008 M. J. Kostja allkirjastas ainuosaniku otsuse ühinemise heakskiitmiseks 21.08.2008 OÜ Minigert esindajana. La Ferme Kinnisvara OÜ ja La Ferme Arenduse OÜ juhatuse liikmena koostas T. M 05.08.2008 ülevaate äriühingute ühinemise kohta. Ülevaate kohaselt hinnati ühinevate ühingute osade väärtus turuhinna, diskonteeritud rahavoogude meetodi ja raamatupidamisliku väärtuse meetodi alusel. OÜ Minigert raamatupidamislikuks väärtuseks on loetud bilansilist omakapitali, mis seisuga 30.06.2008 oli
miljonit krooni. Bilansis ei olnud arvestatud kinnisvarainvesteeringute väärtust. Kinnisvaraobjektide õiglase väärtuse leidmiseks kasutati diskonteeritud rahavoogude ja võrreldavate turuhindade metoodikat.
Hindamised viisid läbi Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ ja AS Pindi Kinnisvara eksperdid (v.a Vilniuse ja Bukaresti objektide osas). Kinnisvarainvesteeringute bilansiliseks väärtuseks hinnati 257,7 miljonit krooni, õiglaseks väärtuseks 550,9 miljonit krooni. Kogumis on OÜ Minigert väärtuseks seisuga 30.06.2008 loetud 555,7 miljonit krooni. Seega hinnati ühinemist põhjalikult majanduslikust aspektist lähtuvalt, kuid kostja isiklikult selliste hinnangute koostamisel ei osalenud.
35.Lisaks sellele, et hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud kostjale etteheidetavat tegu, ei ole nad ühelgi viisil välja toonud ega tõendanud, milles seisnes kostja süü aktsionärina. Hagejad on oma nõude põhjendamisel viidanud Riigikohtu lahendile 3-21-7-10. Viidatud lahendis oli tegemist juhtumiga, kus aktsionäri teadmata vähenes ettevõttes tema osaluse suurus ning seejärel muudeti ettevõte varatuks. Käesolevas asjas ei ole AS Laferme varatu ning hagejate kui aktsionäride osaluse suurus antud ettevõttes ei ole muutunud. Riigikohus on leidnud, et aktsionäride omavahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32 ning omavahelistes suhetes ei tohi aktsionärid kahjustada teiste aktsionäride õigustatud huve.
36.Kuigi Riigikohtu hinnangul (RK 3-2-1-7-10) ei ole heade kommetega kooskõlas ja lubatud ühe aktsionäri poolt ebaausate vahenditega ja teiste arvel äriühingus kontrolli haaramine, peab sellisel juhul olema tõendatud vastav aktsionäri tahe ning tõendatud peab olema ka ebaausate vahendite kasutamine. Käesolevas asjas ei ole hagejad tõendanud kostja poolt mistahes tahet ega mistahes viisil ebaausate vahendite kasutamist. Hagejatele kuuluvad aktsiad ei ole muutunud väärtusetuteks ning majanduslik kontroll AS Laferme üle oli kostjal olemas juba enne ühinemise toimumist. Pigem on hagejate väited sisuliselt suunatud asendussuhte ebaõigsusele. Kirjeldatud olukorras ei ole hagejate nõue kostja vastu tulenevalt heade kommete tahtlikust rikkumisest põhjendatud ega tõendatud.
37.Hagejad väitsid, et kuigi kostja isiklikult ühtegi õigusvastast tegu toime ei pannud, mõjutas ta enda kontrolli all olevate ettevõtete juhtorganite liikmeid ning AS Laferme, La Ferme Kinnisvara OÜ ja La Ferme Arendus OÜ juhtorganid võtsid vastu otsuseid ainuüksi kostja mõjutamise tõttu. Kostja vaidles nendele väidetele vastu ja leidis, et need on konkretiseerimata. Kostja ei ole ühegi äriühingu juhtorgani liikmeid mõjutanud ning arusaamatuks jääb, keda täpselt hagejate arvates kostja mõjutas. Juba ainuüksi seaduse järgi ei ole aktsionäridel juhatuse liikmete üle kontrolli. Juhtorgani liige peab olema lojaalne äriühingu vastu.
38.VÕS § 1054 lg 3 on TsÜS § 132 üldpõhimõtte suhtes erisäte ning reguleerib eeldusi, mille puhul isik vastutab teise isiku poolt toime pandud õigusvastase teo eest. VÕS § 1054 alusel omistatakse teisele isikule kellegi poolt toime pandud õigusvastane ja süüline tegu selliselt, nagu ta oleks ise selle teo toime pannud (RK 3-2-1-75-05, 3-2-153-06, 3-2-1-19-08). VÕS § 1054 lg 3 reguleerib vastutust isikute eest, keda isik küll ei kasuta püsivalt oma majandus- või kutsetegevuses, kuid kelle tegevuse suhtes ta omab juhtimisõigust ja kontrolli. Oluline on seega faktilise juhtimisõiguse ja kontrolli olemasolu.
39.Hagejad ei ole tõendanud ega isegi välja toonud, milliseid isikuid ja kuidas kostja faktiliselt kontrollis. Kohus nõustub siinkohal kostja väidetega, et AS Laferme aktsionärina puudus kostjal otsene võimalus kontrollida või anda korraldusi juhatusele või tütarettevõtete juhatuste liikmetele. Kohtus vande all ära kuulatud kostja eitas kellegi mõjutamist. Kostja taandas ennast nõukogust selleks, et tagada otsustuste objektiivsus. Tema soov oli, et nõukogul oleks ilma tema osaluseta täielik vabadus teha seda, mida nõudis äriloogika. Seetõttu määras kostja nõukogusse iseseisvad isikud, kes tegid otsuseid ettevõtte huvidest lähtuvalt. Vastupidist ei ole hagejad tõendanud.
40.Lisaks mõju või kontrolli olemasolu tõendamisele eeldab VÕS § 1054 lg 3 kohaldamine seda, et isikule omistatav tegu peab olema mõni teise isiku poolt konkreetselt toime pandud õigusvastane ja süüline tegu. Käesolevas asjas ei ole hagejad põhistanud ega
tõendanud, et mõni AS Laferme või tema tütaräriühingute juhtorganite liikmetest oleks toime pannud õigusvastase süülise teo, millega tekitati hagejatele kahju. Vastupidi, hagejad on nõustunud, et ükski ühinemisega seotud toiming eraldivõetuna ei olnud õigusvastane. Kuivõrd hagejad ei ole konkreetse isiku konkreetset õigusvastast tegu välja toonud ega tõendanud, ei oma sisulist tähendust see, kas kostja vande all antud ütlused mõjutuse puudumise kohta on usutavad või mitte. Samal põhjusel ei oma tähendust see, et ettepaneku ühinemiseks tegi kostja, sest ühinemist ei viidud läbi õigusvastaste ja süüliste tegudega. Olukorras, kus juhtorganite liikmed õigusvastaseid tegusid toime pannud ei ole, ei saa mistahes vastutust kostjale omistada, sõltumata võimaliku mõju olemasolust.
41.Eraldiseisva sätte näeb mõjutamisest tuleneva vastutuse reguleerimiseks ette ÄS § 2892, mille lõike 1 kohaselt peab oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. Antud säte ei näe aga ette nõudeõiguse esitamise võimalust aktsionäri poolt tema enda kasuks.
42.Kohus leidis, et hagejate nõue kostja vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata, sest hagejad ei ole tõendanud nõude esitamise esmaseid eeldusi. Maakohus vastas ka hagejate väidetele, mis puudutavad kahju tõendamist ja võimalikku põhjuslikku seost.
43.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Riigikohus on asunud seisukohale, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õiguslike huvide kahjustamise eest, mis tähendab, et deliktiõiguse alusel ei ole kaitstud vara kui selline (RK nr 3-2-1-64-05, 3-2-1-123-05, 3-2-1-7-10). Antud põhimõte ei ole absoluutne, vaid erandiks võib olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi, mille eesmärgiks on kaitsta kannatanut puhtmajandusliku kahju eest. Puhtmajandusliku kahju hüvitamine võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui kahju tekitamise eesmärgiks oli kannatanule sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasneb ja kahju tekitajale ettenähtav (RK nr 3-2-1-7-10). Hagejad ei tõendanud ega toonud välja, et kostja oleks kahju tekitanud sellise käitumisega, mis rikkus puhtmajandusliku kahju eest kaitsvat normi. Samas nähtub hagejate tõenditest ja väidetest selgelt, et hagejad soovivad puhtmajandusliku kahju hüvitamist.
44.Kui puhtmajanduslikuks kahjuks on aktsiate väärtuse vähenemine, tuleb kindlaks teha hageja aktsiate väärtus enne väidetavat kahju tekitamist ja võrrelda seda aktsiate praeguse väärtusega (RK 3-2-1-7-10). Riigikohus on samas rõhutanud, et TsÜS § 65 järgi tuleb kahju suuruse määramiseks kindlaks teha aktsiate harilik väärtus ehk turuhind, mis on väärtpaberiturul vabalt mittekaubeldavate aktsiate puhul lisaks aktsiaseltsi üldisele majanduslikule seisundile sõltuv sellest, millised õigused annab aktsia aktsionärile. See sõltub omakorda muuhulgas osaluse suurusest. Aktsiate väärtust mõjutab otseselt nende osalusprotsent.
45.Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (RK nr 3-2-1-45-08). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb lähtuda nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kuna ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjustanud (RK nr 3-2-1-45-08, 3-2-1-53-06).
46.Hagejate esitatud tõendid ei tõenda nende aktsiate väärtuse vähenemist eelmärgitud kriteeriumide alusel, sest TPMM Advisory OÜ hinnang on pigem suunatud ühinemisel teostatud AS Laferme ning OÜ Minigert varade ja kohustuste väärtuse hindamisele, kuid ei kajasta hagejate kui aktsionäride aktsiate võimalikku turuväärtust enne või pärast ühinemist. Arvestatud ei ole, milline võiks olla selliste otsustamisõigust mitteandvate aktsiate turuväärtus, mistõttu ei ole TPMM Advisory OÜ hinnang adekvaatne. Hagejate ülejäänud tõendid ning väited on peamisel suunatud OÜ Rimess erikontrolli aruande kritiseerimisele, kuid need tõendid on asjakohatud hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Ühtlasi ei nähtu ühestki hagejate esitatud tõendist seda, milline oleks hagejate või nende ekspertide arvates olnud õige asendussuhe. Ühestki hagejate esitatud tõendist ei nähtu põhjusliku seose olemasolu kostjale etteheidetavate tegude ja hagejatel tekkinud kahju vahel.
47.Kohus ei nõustunud BDO Advisory OÜ kriitikaga OÜ Rimess erikontrolli aruande suhtes. ÄS § 330, mis reguleerib erikontrolli läbiviimist, ei sätesta erikontrolli aruandele selliseid vormistuslikke nõudeid (sh kohustust vastata teatud standarditele) nagu on väitnud hagejad. ÄS § 330 lg 3 järgi võib lisaks audiitorile erikontrolli läbi viia ka vandeadvokaat, millest tulenevalt ei saa üheselt järeldada, et erikontrolli aruande koostamisel peab audiitor järgima kõiki audiitortegevuses kohaldatavaid standardeid. ÄS § 330 lg 4 näeb üksnes juhatuse ja nõukogu liikmele kohustuse võimaldada erikontrolli läbiviijatel tutvuda kõigi vajalike dokumentidega.
48.Ühinemise kohta koostatud ülevaates on La Ferme Arenduse OÜ väärtuseks hinnatud 24,5 miljonit krooni ja La Ferme Kinnisvara OÜ väärtuseks 213,9 miljonit krooni. Ühinemise vajadust on põhjendatud ühinemisest tuleneva sünergia, juhtimiskulude kokkuhoiu ja tegevuste optimeerimise võimalustega. Ühinemise eelselt hinnati pädevate kinnisvarahindajate (AS Uus Maa Kinnisvarakonsultandid, Seven Kinnisvarakonsultandid OÜ, Pindi Kinnisvara AS) poolt kõiki ühinemises osalevatele äriühingutele kuuluvaid kinnistuid. Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et pädevad kinnisvara hindajad on teostanud kõigi kinnisvaraobjektide hindamise, kusjuures XXX tee XX kinnistu turuväärtust on hinnatud ka ühinemisele järgnenud ajal. Kuivõrd ühinemisel osalenud äriühingute ainus ja sisuline majandustegevus seisnes kinnisvara haldamises, on kinnisvaraobjektide hindamine ühinemisel määrava tähtsusega. Hagejad ei ole väitnud, et kinnisvaraobjektide väärtusi oleks hinnatud ebaõigesti (välja arvatud Pirita tee 20 kinnistu osas). Kuidas mõjutab ühinemise aruande ebaõigsust ainuüksi asjaolu, et pärast ühinemist koormati XXX tee XX kinnistu hüpoteegiga, ei ole hagejad põhjendanud. Ainuüksi sellise hüpoteegi seadmine ei saa kaasa tuua ühinemise ebaseaduslikkust või sellega seotud toimingute vastuolu heade kommetega.
49.OÜ Rimess erikontrolli aruandes märgiti, et erikontrolli eesmärgiks oli mh hinnata, kas nõukogu ja juhatuse liikmed täitsid neile seaduses pandud hoolsuskohustust OÜ La Ferme Arenduse ja OÜ La Ferme Kinnisvara ühinemisel OÜ-ga Minigert. Erikontrolli läbiviija märkis aruande punktis 1.5.2., et ta ei tuvastanud AS Laferme juhatuse või nõukogu liikmete poolt korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist. Erikontrolli aruandes on hinnatud põhjalikult asendussuhte õigsust, milleks on kontrollitud OÜ Minigert õiglase väärtuse ning La Ferme Arenduse OÜ ja La Ferme Kinnisvara OÜ õiglaste väärtuste hindamist. Erikontrolli läbiviija leidis, et ühinemise ülevaates oli OÜ Minigert õiglaseks väärtuseks hinnatud 552,9 miljonit krooni, kuid kontrollhindamise tulemusel saadi selleks 620,5 miljonit krooni. La Ferme Kinnisvara OÜ väärtuseks hindas erikontrolli koostaja 185,7 miljonit krooni ning La Ferme Arenduse OÜ õiglaseks väärtuseks hinnati 43,7 miljonit krooni (mõlemad väärtused seisuga 31.08.2008). Kõigi ühinenud ettevõtete väärtus oleks pidanud olema pärast ühinemist 849,9 miljonit krooni. Neid väärtusi arvestades leidis erikontrolli läbiviija, et OÜ Minigert ainuosaniku osalus oleks pidanud ühinenud ettevõttes olema 73% ning AS
Laferme osalus 27%. Seega ei saanud ühinemisel kasutatud asendussuhe olla AS Laferme aktsionäride suhtes ebaõiglane või kahjulik.
50.01.10.2009 lisas OÜ Rimess erikontrolli aruandele õiendi. Õiendiga peeti vajalikuks erikontrolli aruannet täpsustada, sest selgus, et OÜ Minigert poolt Rimess OÜ-le esitatud varakogumis oli üksikute objektide reaal- ja mõttelisi osi, mis ei kuulunud OÜle Minigert. Õiendis on märgitud, et XXX XX korteriomanditest kuuluvad reaalosadena korterid nr X ja X kostjale, ülejäänud OÜ-le Minigert. Negatiivne mõju OÜ Minigert varakogumile oli 17,1 miljonit krooni. XXX tn XX kinnistust kuulub 1⁄2 mõttelist osa samuti kostjale ning negatiivne mõju OÜ Minigert varakogumile oli 22,05 miljonit krooni. XXX kinnistust XXX saarel kuulub OÜ-le Minigert ainult mõtteline osa suuruses 11600/62986 ning negatiivne mõju OÜ Minigert varakogumile oli 2,13 miljonit krooni. Kogumis vähenes OÜ Minigert varade väärtus eeltoodu tõttu 41,28 miljoni krooni võrra. OÜ Minigert väärtuseks oli seega 579,1 miljonit krooni ja ühinenud ettevõtte väärtuseks kogumis 808,5 miljonit krooni. Pärast ühinemist peaks OÜ Minigert ainuosaniku osalus ühinenud ettevõttes olema 72% ning AS Laferme osalus 28%. Lõpptulemusena jäi siiski jõusse erikontrolli aruande lõppjäreldus, mille kohaselt ühinemisel kasutatud asendussuhe ei olnud AS Laferme aktsionäridele ebaõiglane ega kahjulik.
51.BDO Advisory OÜ on koostanud „Kokkuvõtte kokkuleppeliste protseduuride läbiviimise tulemusel tehtud tähelepanekute kohta“. Analüüsi eesmärgiks oli tuvastada, millistele standarditele tuginedes koostati OÜ Rimess erikontrolli aruanne, kas aruanne täitis oma ülesande, millistele allikatele tuginevad aruandes esitatud järeldused ning millistele meetoditele on tuginetud. Kokkuvõttes on märgitud, et selle koostamise ülesandeks ei olnud erikontrolli aruandes esitatud numbriliste näitajate ümberarvutamine või kinnitamine. Seega ei anna analüüs käesolevas asjas sisulist teavet selle kohta, kas ühinemisel määrati asendussuhe õigesti või mitte ning kas hagejate aktsiate väärtus võis ühinemise tõttu väheneda. Kokkuvõttes leiti, et erikontrolli aruandes puudub viide erikontrolli läbiviimise alusstandarditele, mistõttu ei ole võimalik hinnata erikontrolli vastavust professionaalsetele standarditele. Kokkuvõttest ei nähtu, miks pidi erikontrolli aruanne sisaldama endas viiteid standarditele ja kas ainuüksi standarditele viite puudumine toob kaasa erikontrolli aruande järelduste ebaõigsuse. Kohus ei nõustunud ka sisuliselt tõendis toodud järeldusega, sest äriseadustik ei näe ette, et erikontrolli aruanne peaks vastama teatud standarditele ja on ilma vajaliku viiteta õigustühine.
52.BDO Advisory OÜ kokkuvõttes leiti, et erikontrolli aruanne ei andnud vastuseid kõigile aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul püstitatud ülesannetele. Kokkuvõttes on tsiteeritud aktsionäride üldkoosoleku otsust ning seejärel on leitud, et mitmes küsimuses oli erikontrollija arvamus liialt kokkuvõtlik või puudulik. Milles täpselt on seisnenud arvamuse puudulikkus, kokkuvõttest ei nähtu. Täiendavalt on OÜ-le Rimess ette heidetud õiguslike küsimuste analüüsi ilma vastava valdkonna spetsialisti kaasamiseta. Kasutatud informatsiooni osas on leitud, et parimatest, pädevatest ja kontrollitud allikatest lähtumist ei ole võimalik „üheselt kinnitada“. Järelduste tegemisel on BDO Advisory OÜ peamiselt tuginenud sellele, et erikontrolli aruandes ei ole eraldi välja toodud ega loetletud kõiki allikaid, mida erikontrolli aruande koostaja kasutas. BDO Advisory OÜ etteheited ei ole põhjendatud, sest need ei ole konkreetsed. BDO Advisory OÜ koostatud dokumendis ei ole sisuliselt välja toodud, kas või millises osas ei ole OÜ Rimess erikontrolli aruandes toodud järeldused õiged. Viited informatsiooni ebapiisavale kontrollimisele on oletuslikud.
53.Grant Thornton Rimess OÜ juhatuse liige A. S selgitas, et erikontrolli aruandes hinnati ICE Credit Group AS ja Krediidikassa AS väärtust diskonteeritud rahavoogude meetodil. Hindamisel aluseks olid ettevõtte finantsaruanded seisuga 31.08.2008, eelmiste perioodide aruanded, intervjuud ja kirjavahetus juhtkonnaga. Juhtkonna
prognooside kontrollimiseks ja põhjendatuse hindamiseks viidi läbi nendega intervjuud ning teostati tavapäraseid analüütilisi protseduure. A. S kinnitas, et erikontrolli aruande koostamiseks oli neil olemas OÜ Minigert konsolideeritud bilanss seisuga 30.06.2008. Erikontrolli aruande eesmärgiks ei olnud auditeerimine ja seetõttu ei tulnud veenduda bilansiväliste kohustuste olemasolus või puudumises.
54.A. S ei nõustunud BDO Advisory OÜ koostatud kriitikaga erikontrolli aruande suhtes ning leidis, et selline kriitika on paljuski otsitud ja spekulatiivne. Ebaõiged on etteheited arvamuste või seisukohtade puudumise kohta, sest kõik erikontrolli läbiviija leiud on aruandes kajastatud. Erikontrolli ülesandeks ei olnud teostada ühinemisaruande kontrolli. Erikontrolli üheks küsimuseks oli asendussuhte määramise kontroll. Asjakohatud on etteheited selle kohta, et aruandes ei ole lähtutud parimatest ja pädevatest allikatest. Pelgalt aruande põhjal ei saagi tuvastada, milliseid allikaid audiitor kasutas ja kui usaldusväärsed need on. BDO Advisory OÜ aruandest ei nähtu, millised paremad ja pädevamad allikad jäid kasutamata. Neid allikaid BDO Advisory OÜ ei nimeta. Erikontrolli läbiviija oli asendussuhte osas väga kriitiline ning tuvastas ka mitmeid vigu ja ebatäpsusi, millised on aruandes kajastatud. Kohus nõustus Artur Suitsu järeldustega. Hagejate nõude tõendamise seisukohalt on erikontrolli aruandele tehtud kriitika asjakohatu.
55.Hagejad esitasid kohtule ka BDO Advisory OÜ seisukohad Grant Thornton Rimess OÜ vandeaudiitor A. S vastustele kohtu küsimustele. BDO Advisory OÜ leidis, et nende eesmärgiks ei olnud hinnata, kas A. S tegi erikontrolli korrektselt või mitte, vaid hinnati, milline on erikontrolli aruande usaldusväärsus. Seega nähtub antud tõendist, et BDO Advisory OÜ koostatud seisukohtadel ei ole käesolevas vaidluses asjakohast tähendust. Antud asjas ei pea kohus hindama seda, kas erikontrolli aruande koostamisel täitis OÜ Rimess parimal võimalikul moel audiitori kohustusi ja kas dokumendis võis esineda vormistuslikke või sisulisi puudusi. Erikontrolli aruande ebaõigsusele tuginedes ei ole hagejad kohtule nõuet esitanud. Grant Thornton OÜ vastas 05.11.2012 täiendavalt BDO Advisory OÜ seisukohtadele ja leidis, et erikontroll ei ole audit ega finantsinformatsiooni ülevaatus, vaid tegemist on eksperdi arvamusega.
56.AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors (PWC) analüüsis 21.08.2008 toimunud ühinemise tagajärjel määratud osade asendussuhte põhjendatust. Ülevaatamisel lähtuti vaid sellest informatsioonist, mis oli tehingu osapooltele kättesaadav ühinemise toimumise ajal. Ülevaatuse käigus tehti kolm põhilist korrigeerimist. Esiteks korrigeeriti OÜ Minigert kinnisvaraportfelli, mis kokkuvõttes vähendas kinnisvarainvesteeringute väärtust 39,5 miljoni krooni võrra. La Ferme Arenduse OÜ kinnisvarainvesteeringu väärtust vähendati ja hinnati see 29 miljoni krooni peale. Kuivõrd tehingus oli kinnisvarainvesteeringu väärtuseks hinnatud 22,8 miljonit krooni, suurenes tehingu väärtus 6,2 miljoni krooni võrra. La Ferme Kinnisvara OÜ kinnisvarainvesteeringu väärtust vähendati 166 miljoni kroonini. Kuivõrd tehingus kasutati selle väärtusena 201,7 miljonit krooni, vähenes tehingu väärtus 35,7 miljoni krooni võrra. Muus osas korrigeerimise vajadust ei tuvastatud. Lõpptulemusena järeldas PWC, et Minigert OÜ ainuosaniku põhjendatud osalus pärast ühinemist oleks pidanud olema 71% ning AS Laferme osalus 29%. Seega kajastas tehingus kasutatud osalussuhe 70/30 olulises osas õigesti Hans Luige ja AS Laferme osalusi OÜ-s Minigert. Eeltoodud tõendist nähtub, et PWC hindas sisuliselt uuesti asendussuhte õigsuse määramist, hinnates asjakohaseid andmeid ja tõendeid. Kuigi tehti olulisi sisulisi korrektuure, jõuti tulemusele, et asendussuhe on õigesti määratud ega kahjusta hagejate õigusi. Puudus alus kahelda antud analüüsi objektiivsuses ja pädevuses. Seega on teine erapooletu asjatundja hinnanud vajalikke andmeid ja on nende tulemusena tuvastanud, et ühinemise tulemusena hagejatele kahju tekkida ei saanud.
57.TPMM Advisory OÜ hinnangu sissejuhatuses on märgitud, et see on koostatud usaldusväärseks peetud teabe alusel, kuid suur osa informatsioonist põhineb
hinnangutel. Hinnangute koostajad on pidanud AS Laferme varadega seotud ning ühinemisega seotud tehinguid ja toiminguid üheskoos vara vaenulikuks ülevõtmiseks, kuid kohtu arvates ei ole hinnangus põhistatud, kuidas ja mille alusel seesugune õiguslik järeldus tehtud on. Lõpptulemusena on jõutud järeldusele, et vara ülevõtmise tulemusena vähenes väikeaktsionäridele P. K; A. G ja J. S kuuluvate AS Laferme aktsiate väärtus vahemikus 1 737 700 kuni 2 487 300 eurot. Samuti on leitud, et ajavahemik kahju tekitamise hetkest kuni hinnangu koostamiseni on kaasa toonud täiendava majandusliku kahju vahemikus 465 900 eurot kuni 666 700 eurot. Välja on toodud, et enne ühinemist ei koormanud XXX tee XX kinnistut hüpoteegid. Hinnangu alapunktis 3.3. on kirjeldatud XXX tee XX kinnistut ja selle seisundit ning detailplaneeringut arvestades jõuti järeldusele, et kinnistuga oli seotud täiendavat ehitusõigust 36 22 m2. Mida täpselt on silmas peetud „täiendava ehitusõigusena“, hinnangust ei nähtu. Hinnangus kasutatud arvutusmetoodika sisendiks on sisuliselt võetud kinnistu võimalik väärtus, mida hindajad on nimetanud „ehitusõiguse väärtuseks“. Vastava väärtuse leidmiseks on hindajad liitnud XXX tee XX kinnistu ehitusõiguse ja XXX tee XX lisaehitusõiguse mahud ja korrutanud need ehitusõiguse hinnaga, lahutades lisaehitusõiguse kasutuselevõtu alternatiivkulu. Kummalgi hinnangu koostajal ei ole kinnisvara väärtuse hindamise alast pädevust. Asjas kogutud ja eelpool viidatud tõenditest nähtub, et kõigi kinnistute tegelikku turuväärtust olid hinnanud vastava ala asjatundjad, kuid seda ei ole TPMM Advisory OÜ koostatud tõendis arvesse võetud.
58.Ernst & Young Baltic AS leidis, et analüüsitud hinnang ei vasta üldtunnustatud hindamispraktikatele ning sisaldab olulisi vigu ja puudusi hindamismeetodite rakendamisel. Seega on vastava ala asjatundjad tuvastanud TPMM Advisory OÜ samad puudused, mida on dokumendile ette heitnud kohus. Täiendavalt on Ernst & Young Baltic AS märkinud, et hindajate kogemus ja kokkupuude kinnisvara investeeringutega oli ebapiisav selleks, et läbi viia AS Laferme tütarettevõtete kinnisvara ja OÜ Minigert väärtuse hindamist. TPMM Advisory OÜ hinnangus on püütud hinnata AS Laferme olulise kinnisvara turuväärtust, aga hindamata on jäetud OÜ Minigert varade turuväärtus. Arvestatud ei ole turuolukorrast tingitud erinevusi 2008.a lõpu seisuga ning hindamise koostamise aja seisuga. Kohus nõustus nimetatud järeldustega.
59.Vastuseks Ernst & Young Baltic AS hinnangule esitas BDO Advisory OÜ juht S. L oma kommentaarid, milles ta leidis, et väljastatud on audiitori aruanne, mis ei ole koostatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardite kohaselt, vaid pigem on tegemist konsultatsiooniteenuse kokkuvõttena. Arvamust ei tohiks S. L arvates käsitleda vandeaudiitori aruandena. Kohus pidas sellist käsitlust asjakohatuks, sest tegemist on kohtule esitatud dokumentaalse tõendi ja mitte vandeaudiitori aruandega.
60.09.04.2012 on TPMM Advisory OÜ koostanud „Selgitused Ernst&Young 30.03.2012 dokumendile „Kommentaarid eksperthinnangule“. Selles on leitud, et Ernst & Young kommentaarid on pigem vormilised kui sisulised. Vastuseks Ernst & Young etteheidetele, et hinnang ei vasta üldtunnustatud hindamispraktikale, leidsid TPMM Advisory OÜ arvamuse koostajad, et neil on samal turul ja sarnaste varadega teostatud tehingute hindamisel pikaajaline kogemus. Kohus leidis, et kummagi arvamuse koostaja eluloost ei nähtu, et nad on varem analoogiliste ettevõtete ühinemisega seotud tehinguid ja toiminguid, samuti kinnisvara või ehitusõigust hinnanud. Kinnisvara alaste ekspertiiside tegemise pädevus neil puudub.
61.Hagejad esitasid kohtule ühtlasi BDO Advisory OÜ eksperthinnangu ühinemisega tekitatud kahjule. Hinnangus anti vastus küsimusele, kas või kui palju on vähenenud AS-i Laferme aktsia õiglane väärtus. Hinnangu koostamiseks võrreldi aktsia väärtust enne ja pärast ühinemise läbiviimist. Hinnangus on märgitud, et õiglane väärtus on tavapäraselt käsitletav turuväärtusena. Seega on tegemist tõendiga, kus on põhimõtteliselt soovitud kahju suuruse hindamisel lähtuda nendest kriteeriumidest,
millele on viidanud oma praktikas Riigikohus. Kohus leidis, et sisuliselt ei ole lähtutud sellest, milline oleks võinud hagejate aktsiate turuhind ehk keskmine võimalik müügihind olla enne või pärast ühinemist. Hinnangute andmisel lähtus arvamuse koostaja hoopis diskonteeritud konsolideeritud rahavoogudest. Miks on aktsiate väärtuse hindamisel kasutatud nimelt ettevõtete diskonteeritud konsolideeritud rahavoogude meetodit, kohtule esitatud tõendist järeldada ei ole võimalik. Hinnangu andja on ainult märkinud, et see on „parimaks indikaatoriks“. Hinnangu koostaja on ise nentinud, et AS Laferme konsolideeritud bilanss seisuga 31.08.2008 ei olnud talle hinnangu koostamisel kättesaadav. Ka see ei tõenda, et hagejate aktsiate turuväärtus oleks tegelikult muutunud enne või pärast ühinemist. Pigem on kõigis hagejate esitatud tõendites erinevatel meetoditel üritatud hinnata AS Laferme kui ettevõtte väärtust, mida aga õiguslikult tuleb eristada aktsiate turuväärtusest.
62.Kokkuvõtvalt leidis kohus, et hagejad ei ole tõendanud neile kahju tekkimist ega põhjuslikku seost väidetava kahju ja ühinemise vahel. Apellatsioonkaebus
63.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
64.Hagejad on tõendanud, et AS-i Laferme majanduslik seisund enne vara ülevõtmist oli väga hea ning ettevõtte teenis positiivseid rahavoogusid suurusjärgus 1 miljon krooni kuus. Kostja vajas AS-i Laferme vara OÜ Minigert kohustuste tagamiseks ning ainuisikuliselt kostjale kuulunud OÜ Minigert majandusliku olukorra parandamiseks. Hagejad ei ole heitnud kostjale ette AS-i Laferme üle kontrolli haaramist, vaid AS-i Laferme vara enda kontrolli alla võtmist ja väljaviimist AS-ist Laferme. Hagejate poolt tõendatud asjaolud kinnitavad kostja tahet ning vajadust omandada õigusvastaselt ainukontroll AS-i Laferme vara üle. Kostjale oli ka teada, et tema poolt toime pandud tehingute jadaga tekitatakse kahju AS-i Laferme aktsionäridele.
65.Arvestades, et hagejad on tõendanud kostja vajaduse AS-i Lafere vara üle kontrolli haaramiseks ning et AS-i Laferme vara on viidud üle kostjale kuulunud OÜ-sse Minigert, ei saa pidada motiveerituks maakohtu põhjendusi, justkui ei oleks hagejad toonud hagis välja kostjale etteheidetud tegusid. Maakohus, hinnates kostja õigusvastast tegevust, analüüsis ja võttis arvesse hageja poolt hagi alusena väljatoodud asjaolusid valikuliselt, jättes andmata hinnangu valdavale osale hageja faktiväidetest.
66.Oma hagiavalduses ning selle täpsustustes tõid hagejad esile terve rea toiminguid, milles seisnes kostjapoolne tahtlik heade kommete vastane käitumine, s.t AS-i Laferme vara üle kontrolli haaramine selle viimise läbi OÜ-sse Minigert. On oluline, et kõik hagejate poolt esiletoodud asjaolud on tegelikkuses leidnud otsuses ka tuvastamist. Kohus on ebaõigesti asunud hindama kostja ning kostja mõjutatud isikute üksiktegevust, jättes andmata tervikhinnangu hagejate poolt kostjale etteheidetud erinevatest üksiktoimingutest moodustunud terviklikule toimingule, s.t. vara üle kontrolli võtmine.
67.Kostja ei ole tõendanud, et vara üleviimine oleks olnud AS-i Laferme ärihuvides. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-173-12, et kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist. Hagejad on põhistanud, et ei ole eluliselt usutav, et kostja poolt kaks päeva enne ühinemise heakskiitmist AS-i Laferme nõukogusse määratud M. K ning K. N oleksid olnud oma volitajast sõltumatud ning eelistanud AS-i Laferme kõikide aktsionäride (s.h. väikeaktsionäride) huve kostja kui isiku, kes neid oma äritegevust ajama volitas, huvidele. Hagejad on põhistanud, et vastvalitud nõukogul puudusid reaalsuses piisavad (s.h. ajalised) ressursid nt selleks, et veenduda OÜ Minigert poolt esitatud andmete õigsuses jne, rääkimata analüüsi läbiviimisest, mis peab eelnema otsusele ettevõtte aktiivne majandustegevus lõpetada ning anda ettevõtte vara täies ulatuses teise ettevõtte kontrolli alla. Arvestades, et kõnealune ühinemine tõi kaasa üksnes AS-i Laferme aktsia
väärtuse vähenemise ning vara mineku AS-i Laferme kontrolli alt välja, nähtub, et vaidlusalused toimingud ei saanud mitte kuidagi olla teostatud sõltumatute isikute poolt AS-i Laferme huvides vaid vastupidi – üksnes kostja huvides ning teostatud kostja huvide esindamiseks isikute poolt, kelle kostja oma huvide esindamiseks määras.
68.Veelgi olulisem on rõhutada, et AS-ile Laferme kostja poolt 21.08.2008 määratud nõukogu pidi otsustama kostja enda 05.08.2008 allkirjastatud ühinemislepingu heakskiitmise üle kaks päeva pärast oma nõukogu liikmete volituste tekkimist. Ei ole eluliselt usutav, et kostja poolt 19.08.2008 vahetult enne ühinemise heakskiitmist ametisse määratud nõukogu oleks võtnud vastu otsuse mitte kiita heaks juba varasemalt, s.o 05.08.2008 kostja poolt allkirjastatud ühinemislepingut. On usutav, et enne ühinemise heakskiitmist kostja poolt ametisse määratud nõukogu määrati ellu viima kostja tahet ning nõukogu vahetuse eesmärgiks oli soov vältida kostja vastutust, mis kostjal lasunuks AS-i Laferme nõukogu liikmena AS-ile Laferme kahju tekitamise eest. Mõistlik juht ei teeks, arvestades tehingu väärtust, tehingut heakskiitvat otsust 2 päeva pärast ametisse saamist, vaid võtaks otsuse tegemiseks piisava aja, telliks audiitori hinnangu jne.
69.Hagejad on tõendanud ning kohtu poolt on tuvastamist leidnud, et ühinemistingimuste üle läbirääkimisi pidas kostja H. L isiklikult. Ühinemislepingu OÜ Minigert poolt kirjutas alla kostja isiklikult. AS-i Laferme vara viimine kostjale kuulunud OÜ-sse Minigert oli teostatud kostja soovil ning ettepanekul ning kõik hagejate poolt kirjeldatud ja tõendatud hagiavalduse aluseks olevad toimingud on teostatud üksnes kostja tahte elluviimise ettevalmistamiseks viisil, millega minimeerida väikeaktsionäride võimalusi kostja vastu nõudeid esitada ja/või vara väljaviimist AS-st Laferme takistada (või sellest üldse teada saada) ja kostja plaani elluviimiseks.
70.Kohus on jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti. Arvestades hagejate poolt esiletoodut ja tõendatut, pidanuks kostja tõendama, et tema poolt volitatud ja vahetult enne kostjale etteheidetud toimingute läbiviimist määratud juhtorganite liikmed ei tegutsenud kostja kontrolli all ja huvides, vaid AS-i Laferme huvides. Kostja pidanuks tõendama, et olukorrale, kus kostja tegi ettepaneku AS-i Laferme tütaräriühingute liitmiseks OÜ-ga Minigert oli „juhuslikult äriloogika kohaselt“ eelnenud tütaräriühingute asutamine AS-i Laferme juhtorganite poolt ning kogu vara viidud varasemalt üle nendesse samadesse juhuslikult äriloogika kohaselt asutatud AS-i Laferme tütaräriühingutesse. Samuti pidanuks kostja tõendama, et arvestades vara väga suurt väärtust, oli mõistlik ja põhjendatud viia läbi ühinemine ilma audiitorkontrollita.
71.Hagejad on tõendanud ja põhistanud, et ühinemise läbirääkimisel mõjutati protsessi OÜ Minigert kasuks ning AS-i Laferme kahjuks. Nimelt: ühinemise tingimuste määramisel kasutatud OÜ Minigert 30.06.2008 seisuga bilansis kajastuvad OÜ Minigert kohustused oluliselt väiksemana kui auditeeritud 31.12.2007 seisuga OÜ Minigert konsolideeritud majandusaasta aastaaruandes ning 227,8 mln krooni võrra väiksemana kui auditeeritud 31.12.2008 seisuga konsolideeritud majandusaasta aastaaruandes. Samas juba auditeeritud 31.12.2007 seisuga majandusaasta aruande lisast 20 nähtuvalt moodustasid OÜ Minigert konsolideerimata kohustused 247 861 403 krooni ning auditeeritud 31.12.2008 seisuga majandusaasta aruande lisast 20 nähtuvalt moodustasid OÜ Minigert konsolideerimata kohustused 225 349 293 krooni, mis ületavad oluliselt ühinemisaruandes aluseks võetud kohustuste mahtu 193 miljonit krooni. Kohustuste vähendamine mõjutas asenduskurssi OÜ Minigert osaniku kasuks. Ühinemisel aluseks võetud kohustuste mahu erinevust majandusaasta aruannetes kajastatust ei saanud mõjutada ka AS-i Privess võõrandamine OÜ Minigert poolt. AS-i Privess kohustusi ega varasid ei olnud konsolideeritud ka OÜ Minigert 2007.a. majandusaasta aruandes. Sellises summas kohustusi seotud osapoolte vastu aga OÜ Minigert 31.12.2007 seisuga auditeeritud aastaaruandes ei kajastu, mistõttu OÜ Privess kohustuste mittekonsolideerimine ei saanud olla (ajutise) kohustuste vähenemise põhjuseks
30.06.2008 seisuga. Ühinemise tingimuste määramisel loeti teadlikult OÜ Minigert kinnisvarainvesteeringute hulka OÜ-s Minigert samaaegselt materiaalse põhivarana arvel olevaid kinnisvarasid, mistõttu nad kajastuvad arvestustes topelt. Üheks selliseks näiteks on põhivarades kajastuv OÜ-le Teofania kuuluv büroohoone (XXX XX,XXX) põhivarana raamatupidamisväärtusega 17 mln krooni, mida on lisaks loetud kinnisvarainvesteeringuks väärtusega 49 mln krooni. Sedakaudu on OÜ Minigert varade väärtust suurendatud hinnanguliselt vähemalt 17 mln krooni. OÜ Minigert konsolideeritud varade suurendamine mõjutas asenduskurssi OÜ Mnigert osaniku Hans Luige kasuks. Ühinemise tingimuste määramisel loeti OÜ-le Minigert kuulunud ICE Credit Group AS-i 51% osaluse väärtuseks 111,5 miljonit krooni. Seda olukorras, kus AS-i ICE Credit Group netorahavood moodustasid 2008.a majandusaasta aruandest nähtuvalt miinus 53,6 miljonit krooni ning olid olnud ka 2007.a majandusaastal 3 miljoni krooniga miinuses ning juba 2007.a oli alanud ülemaailmne majanduslangus. Alates 2009.a ei ole ettevõte esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet, 2010.a on ettevõtte tegevus lõpetatud ning 22.02.2012 on ettevõttele tehtud kustutamishoiatus. On ilmne, et seesugune ettevõte ei saanud tegelikkuses omada mistahes väärtust ning OÜ Minigert varade hulka on täielikult põhistamata ja meelevaldsete prognooside läbi näidatud vähemalt 111,5 miljoni krooni võrra suuremana. OÜ Minigert konsolideeritud varade suurendamine mõjutas asenduskurssi OÜ Minigert osaniku H. L kasuks.
72.Seega on hagejad tõendanud ja põhistanud, et ühinemise tingimuste kokkuleppimisel lähtuti tegelikkusele mittevastavatest ja OÜ Minigert osaniku H. L kasuks moonutatud lähteandmetest. Seeläbi loodi olukord, kus vara väljaviimisega tingiti AS-i Laferme aktsiate väärtuse langus. Hagejad nõuavad neile tekitatud kahju, mis väljendub aktsia väärtuse languses, hüvitamist. Hagejad ei vaidlusta asendussuhet, kuivõrd AS Laferme ei olnud ühinemise osapooleks ning hagejatel puuduvad volitused AS-i Laferme ning selle tütaräriühingute nimel vaidlustuste esitamiseks.
73.OÜ Minigert poolt on ühinemise otsustamisel ning ühinemise tingimuste üle läbirääkimisi pidades esitatud nii AS-ile Laferme kui tema tütaräriühingute juhatustele tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mõjutamaks ühinemise tingimusi OÜ Minigert kasuks ja AS-i Laferme kahjuks. Kõnealusel hetkel oli OÜ Minigert ainuosanikuks ning ainukeseks juhatuse liikmeks AS-i Laferme enamusaktsionär H. L, kes tegi ainuisikuliselt ettepaneku AS-i Laferme tütaräriühingute ühendamiseks OÜ-ga Minigert ning kes ainuisikuliselt pidas läbirääkimisi ühinemise tingimuste üle ning kellel oli ka mõju AS-i Laferme ning selle tütaräriühingute üle (mis välistas ka OÜ Minigert poolt esitatud andmete ülekontrollimise).
74.Ülaltoodust nähtub, et kostja oli teadlik andmete manipuleerimisest ühinemise hetkel. Viidatud asjaolust nähtuvalt pidi kostja vaieldamatult olema ka teadlik asjaolust, et vaidlusaluse ühinemise tulemiks on AS-ile Laferme ning viimase väikeaktsionäridele kahju tekkimine. Hoolsalt tegutsevale juhile on ära tuntav, et olukorras, kus ta struktureerib tehingu selliselt, et uus struktuur välistab muidu tavapärase audiitorkontrolli, suureneb selliselt oht, et osanikele võib tekkida kahju ja see jääb enne tehingut märkamata. Teisisõnu on tahtluse kohta piisavaks tõendiks juba otsus mitte teostada audiitorkontrolli, kuivõrd isikule pidi olema ära tuntav, et sellega suurendatakse kahju tekkimise ja selle vältimise võimatuse ohtu.
75.TPMM Advisory OÜ hinnanguga on üheselt tuvastatud, et P. K kuuluva 51 624 aktsia väärtus langes seoses ühinemisega 1 453 600 euro võrra ning A. G kuuluva 7 992 aktsia väärtus langes 225 000 euro võrra. TPMM Advisory OÜ akt sisaldab endas üksikasjalikku kirjeldust läbiviidud hindamisprotsessi sammudest. Kohus ei tuvastanud mitte ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada TPMM Advisory OÜ lõppjärelduste ebaõigsust. Kohutu seisukoht, justkui tulnuks ehitusõigus jätta arvesse võtmata ning ehitusõiguse ebaõige arvessevõtmine võiks seada kahtluse alla TPMM Advisory OÜ
lõpphinnangud, ei ole põhjendatud. Apellandid osundavad poolte ebavõrdsele kohtlemisele tõendite hindamisel. Nii on kohus hagejate poolt esitatud BDO Advisory OÜ akti analüüsides jätnud selle tõenduslikus mõttes tähelepanuta, seevastu on kostja poolt esitatud tõendid loetud põhjendatuks ja tõenduslikus mõttes usaldusväärseks ka mittekonkretiseeritud ja hüpoteetilistel põhjendusel.
76.Apellandid ei nõustu ka kohtu seisukohaga, justkui puudus TPMM Advisory OÜ ekspertidel piisav pädevus hinnangu koostamiseks. Muuhulgas on kohus TPMM Advisory OÜ akti koostanud isikute pädevuse hindamisel jätnud tähelepanuta hagejate poolt kohtule esitatud I. K diplomi. Investeeringute hindamise alast doktorikraadi omav isik on pädev hindama erinevate investeeringute liikide (aktsia, kinnisvara jms) väärtust, samuti investeeringu mõistlikust ja metodoloogiat.
77.Kohus on põhjendamatult heitnud BDO Advisory OÜ-le ette DCF meetodi rakendamist. BDO Advisory OÜ hinnangus aluseks võetud õiglase väärtuse kontseptsioon on laiem kui turuväärtuse oma. Õiglane väärtus on tavapäraselt käsitletav turuväärtusena ning selle määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid. Ükski meetoditest ei ole apellantide hinnangul a priori õigem kui teine. Konkreetses situatsioonis võib üks meetod omada teise ees märkimisväärseid eeliseid õiglase väärtuse määramisel. Diskonteeritud rahavoogude meetod on praktiliselt ainuke meetod, mis konkreetsel juhul on kasutatav kõikide hindamiste puhul ning annab erinevate ettevõtete ning hindamiskuupäevade puhul metodoloogiliselt võrreldavad tulemused.
78.Kohus on põhjendatult jätnud arvesse võtmata BDO Advisory OÜ aktis toodu ja tuvastatu, mis on toonud kaasa olukorra, kus kohus on OÜ Rimess aktile tuginedes ebaõigesti lugenud tõendatuks kostja väite asendussuhte õigsusest. BDO Advisory OÜ aktiga on hagejad üheselt tõendanud, et Rimess OÜ järeldus asendussuhte õigsusest ei ole põhjendatud. Apellandid ei nõustu kohtu põhjendustega, mille kohaselt ei oma tõendi hindamisel tähendust standardid, mille alusel vastav tõend koostatud on. Viited standarditele või nende puudumine omavad tähendust tõendi hindamisel. On oluline vahe, kas teatud aktid on koostatud audiitorkontrollile omase hoolsusega või on arvutused tehtud üksnes lähtudes äriühingute poolt esitatud lähteandmete õigsusest. Tõend, mille koostamisel on lähtutud parimatest, pädevatest ja kontrollitud allikatest, omab vaieldamatult suuremat tõenduslikku väärtust. Ebaõige on kohtu seisukoht, justkui ei oleks BDO Advisory OÜ toonud välja konkreetseid puuduseid OÜ Rimess poolt koostatud ühinemisülevaates ning ühinemisaruandes. Kõnealused konkreetsed etteheited ja tuvastatud ebatäpsused on toodud esile BDO Advisory akti punktis 4.3.
79.Kohus küll nõustus A. S seisukohtadega, kuid jättis täiel määral tähelepanuta, et A. S ei esitanud mitte ühtegi sisulist vastuväidet ega lükanud ümber mitte ühtegi BDO Advisory OÜ poolt osundatud sisulist ebatäpsust. Põhjendamatud on ka kohtu etteheited, justkui pidanuksid hagejad oma kahju tõendamiseks hindama ja tõendama ühinemisel määratud asendussuhet. Hagejate hagi rajaneb asjaolul, et seoses AS-st Laferme Vara väljaviimisega OÜ-sse Minigert tingiti AS-i Laferme aktsiate väärtuse langus. Hagejate nõue esitati VÕS alusel. Kõnealuse väite tõendamiseks on hagejad esitanud kohtule nii BDO Advisory OÜ kui TPMM Advisory OÜ poolt koostatud hinnangu.
80.Isegi kui nõustuda kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole hagejate poolt kohtule esitatud eriteadmisi omavate isikute poolt koostatud arvamus kahju tekkimisest täies ulatuses asjakohane ning hagejatel tulnuks tõendada hoopiski tegelikku asendussuhet, on seesugune kohtu seisukoht hagejatele üllatuslik. Kogu menetluse kestel ei osundanud kohus kordagi, et võiks hagejate poolt esitatud tõendeid pidada asjakohatuteks. Põhjendamatu on ka kohtu seisukoht, justkui pidanuks hagejad esitama nõude tulenevalt erikontrolli aruande koostamisel ilmnenud seaduserikkumistest. Kõnealune aruanne koostati pärast hagejatele kahju tekitamist ega saanuks kuidagi hagejatele kahju põhjustada. Kohtuasja raames omab tähendust üksnes küsimus sellest, kas kõnealune
aruanne saab tagantjärgi kinnitada, et hagejatele kahju ei tekkinud. Apellantide hinnangul on vastus sellele küsimusele eitav.
81.Hagejad on toonud esile ja tõendanud, et OÜ Rimess akt rajanes olulisel määral AS-i ICE Credit Group ebaõigel hinnangul. Ühinemise tingimuste määramisel loeti OÜ-le Minigert kuulunud ICE Credit Group AS-i 51% osaluse väärtuseks 111,5 miljonit krooni. Seesugune väärtus AS-i ICE Credit Group 51% osalusele ei tulenenud mitte objektiivsetest asjaoludest, vaid valdavas osas tegevjuhtkonna ülimalt optimistlikest ja ulmelikest prognoosidest. Kohus ei ole täitnud otsuse motiveerituse kohustust, kuivõrd puuduvad kaalutlused asjaoludest, mis annaksid alust arvata, et sellise väärtuse andmine väliste tunnuste põhjal ebaõnnestunud äriühingule oli siiski objektiivsetel tõendatud põhjustel õigustatud. Kohus on jätnud tähelepanuta hagejate väite, et ühinemise tingimuste määramisel loeti teadlikult OÜ Minigert kinnisvarainvesteeringute hulka OÜ-s Minigert samaaegselt materiaalse põhivarana arvel olevaid kinnisvarasid, mistõttu nad kajastuvad arvestustes topelt.
82.AS PricewaterhouseCoopers Advisors on akti koostamisel lähtunud ebakohasest prognoosist ICE Credit Group AS-i väärtuse kohta, mitmekordselt arvesse võetud kinnisvara väärtustest OÜ Minigert varade hindamisel ning OÜ Minigert kohustuste tegelikkusele mittevastaval määra kajastamisel. AS PricewaterhouseCoopers Advisors ei ole audiitorühing, kes saaks omada pädevust ühinemislepingu (s.h asendussuhte) kontrollimiseks.
83.Isegi, kui nõustuda kohtu seisukohaga, mille kohaselt tuli hagejatele kahju tekkimise või mittetekkimise selgitamiseks hinnata mitte kostjale kuulunud aktsiate väärtust vaid ühinemisel määratud asendussuhte õigsust, tuleb kohtu seesugune seisukoht hagejatele üllatuslikult. Kogu menetluse kestel ei osundanud kohus hagejatele, et hagejad peaksid samuti tõendama asendussuhte ebaõigsust ja/või „õiget asendussuhet.“
84.Apellandid vaidlustavad otsuse ka osas, milles kohus asus seisukohale, et ühinemise tõttu kahju tekkimisest pidid hagejad teada saama hiljemalt ühinemisest teadasaamisest s.o. 23.10.2008. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et pelgalt ühinemise faktist teadasaamisega pidid hagejad saama aru, et neile on ühinemisega ka kahju tekitatud. Hagejate hinnangul nõuab seesuguse kahju või kahju puudumise tuvastamine eriteadmisi. Kõnealusel juhul said apellandid asjaolust, et neile on tekitatud kahju teada TPMM Advisory OÜ hinnangu valmimisel. Seega tulnuks just TPMM Advisory OÜ hinnangu valmimise hetke (20.10.2011) lugeda hagejate nõude kolmeaastase aegumistähtaja alguseks. Vastustaja seisukoht
85.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
86.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
87.Maakohus leidis, et hagi ei ole aegunud ja selles osas ei ole otsust vaidlustatud.
88.Hagejad esitasid kostja vastu nõude kahel alusel: heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8) ja enda
kontrolli all olevate ettevõtete juhtorganite liikmete mõjutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ( VÕS § 1054 lg 3). Kahju tekitanud teoks peavad hagejad AS-i Laferme vara üle kontrolli haaramist selle viimise läbi OÜ-sse Minigert, mille tulemusel langes hagejatele kuuluvate AS-i Laferme aktsiate väärtus.
89.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejad ei ole välja toonud konkreetseid faktilisi asjaolusid, millistele tuginedes nad on kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitanud.
90.Maakohus ei ole tõendamiskoormist ebaõigesti jaganud. Hagejad peavad tõendama õigusvastase teo toimepanemist kostja poolt. Heade kommete vastast käitumist ei saa eeldada, seda tuleb tõendada. Hea usu põhimõtte rikkumiseks või heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks ei saa lugeda ühinemise ettepaneku tegemist OÜ Minigert poolt, läbirääkimiste pidamist ning ühinemislepingu allkirjastamist OÜ Minigert esindajana. AS Laferme poolelt sõlmisid tehingud ja otsustasid ühinemise Laferme grupi äriühingute juhtorganite liikmed. Pole alust kahelda kostja vande all antud seletustes, et tema tegevuseks oli ettevõtete strateegiline juhtimine ning igapäevase tegevusega ta ei tegelenud. Selleks, et ühinemine oleks läbi viidud õigetel alustel ja õiglaselt, olid kaasatud finants- ja juhtimisspetsialistid.
91.Samuti ei ole hagejad välja toonud, milles seisnes kostja poolt AS Laferme juhtorganite liikmete lubamatu mõjutamine. Hagejad ei ole esitanud ühtegi konkreetset faktilist asjaolu, kuidas, millal ja millisel viisil kostja mõjutas AS Laferme juhtorganite liikmeid tegema aktsiaseltsi huve kahjustavaid tehinguid. Hagejad ei taotlenud ühegi isiku ülekuulamist, kes AS Laferme poolelt otsused vastu võtsid, ega ole konkretiseerinud, kes neist oli mõjutatud, kuidas ja millal. Kostja on vande all andnud seletuses kinnitanud, et ei ole kedagi mõjutanud ühinemise otsustamisel. Asjaolu, et M. K ja K. N määrati AS-i Laferme nõukogusse kaks päeva enne ühinemise heakskiitmist, ei tõenda nende asjatundmatust. Kostja väidetel oli tegu isikutega, kes osalesid ühinemise sisulisel ettevalmistamisel. Kostja on vande all antud seletuses kinnitanud, et ta taandus AS Laferme nõukogust selleks, et nõukogu otsust mitte mõjutada.
92.Ka ei ole hagejad välja toonud, milles seisnes AS Laferme nõukogu või juhatuse liikmete või AS Laferme tütaräriühingute juhatuse liikmete poolt kohustuste rikkumine. Kui Laferme juhtorganite liikmed ei ole ühegi oma kohustuse suhtes eksinud, siis ei saa esineda ka sellist aktsionäri kahju, mida oleks võimalik välja nõuda kas juhatuse või nõukogu liikmelt või enamusaktsionärilt. Puhtmajanduslik kahju hüvitamisele ei kuulu. Äriühingu aktsionäriks olek on alati seotud ärilise riskiga, et aktsia väärtus võib äriühingu ühinemisjärgse majandustegevuse käigus või majanduskeskkonna muutumisel muutuda. Ühinemine ise ei saanud aga AS Laferme aktsionäridele kahju tekitada, kui asendussuhe määrati õigesti. Hagejad on korduvalt rõhutanud, et nad ei nõua ebaõigest asendussuhtest tuleneva kahju hüvitamist ning ei ole seetõttu välja toonud ega tõendanud, milline oleks nende arvates olnud õige asendussuhe.
93.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis andmata tervikhinnangu hagejate poolt kostjale etteheidetud erinevatest üksiktoimingutest moodustunud terviklikule toimingule, s.t. vara üle kontrolli võtmisele. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostjal puudus vajadus haarata heade kommete vastaselt kontrolli äriühingu üle, kuna kostja omas juba enne ühinemise läbiviimist AS-is Laferme sedavõrd suurt enamusosalust, et tal oli ka ilma hagejate kirjeldatud toiminguteta ettevõttes sisuline ja majanduslik kontroll. Hagejad pole tõendanud, et kostja tegutses eesmärgiga tekitada hagejatele kahju ja sel eesmärgil asutas juba 2006. aastal AS Laferme tütarettevõtted. Enamusaktsionärina oleks kostjal olnud võimalik võtta vastu otsus ühinemise kasuks sõltumata AS Laferme väikeaktsionäride seisukohtadest. Hagejad ei tugine ühinemisotsuse vastuolule seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga. ÄS § 398 lg 2 kohaselt ei ole asendussuhte ebaõige määramine aluseks ühinemisotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Selline otsus ei saa seega olla ka heade kommetega vastuolus.
94.Eeltoodu alusel jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata põhjusel, et hagejad ei ole tõendanud nõude esitamise esmaseid eeldusi. Maakohus analüüsis lisaks veel ka hagejate väiteid, mis puudutavad kahju tõendamist ja võimalikku põhjuslikku seost, ehkki hagi rahuldamata jätmise seisukohalt ei ole neil väidetel enam tähtsust. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus AS Laferme aktsiate väärtuse võimaliku vähenemise kohta esitatud tõendeid ja maakohtu hinnangut neile. Riigilõivu osaline tagastamine
95.09.11.2011 määrusega kohustas maakohus tasuma hagejaid hagi esitamisel riigilõivu kokku 52 440 eurot (3% hagihinnast). Nõutud riigilõivu suurus on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. Hagejad leiavad, et eeldusel, et kohus peab seaduspäraseks ja põhjendatud riigilõivuks hetkel kehtivat määra summas 7570 eurot, on hagejad tasunud hagiavalduse esitamisel nõutust enam riigilõivu 44 830 euro ulatuses (52 400 – 7570). Hagejad taotlevad hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõivu tagastamist Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arvele nr 10220054319012 SEB Pangas.
96.Hagejad on esitanud kostja vastu kumbki oma rahalise nõude. Maakohus on ebaõigesti liitnud hagejate nõuded. Priit Kajari hagi hind oli 1 513 700 euro ja A. G hagi hind oli 234 300 eurot, mille esitamisel tuli hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse § 57 lg 1 (koosmõjus seaduse esimese lisaga) järgi tasuda riigilõivu vastavalt 45 411 eurot ja 10 225,86 eurot.
97.Ringkonnakohus leiab, et hagejate taotlus on osaliselt põhjendatud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.06.2012 lahendiga asjas nr 3-4-1-10-12 tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lõige 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 639 116 euro 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3 % tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot ja 47 senti. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.05.2013 lahendiga asjas nr 3-4-1-9-13 tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.
98.Eeltoodu tõttu on hagejad hagiavalduselt tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Arvestades Riigikohtu üldkogu lahendi 3-3-1-22-11 seisukohti (punktid 31 – 34), mille kohaselt lähtuti proportsionaalse riigilõivu määramisel enne 01.01.2009 aset leidnud riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest, määrab ringkonnakohus tasuda tuleva põhiseadusega kooskõlas olevaks riigilõivu suuruseks P. K hagi osas 22 705,50 eurot ja A. G hagi osas 5432,49 eurot, mis tulnuks hagejatel hagiavalduse esitamisel tasuda. P. K tasus 23.11.2011 hagiavalduselt 45 411 eurot, millest TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel kuulub tagastamisele 22 705,50 eurot. A. G tasus 23.11.2011 hagiavalduselt 7029 eurot, millest TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel kuulub tagastamisele 1596,51 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arvele nr 10220054319012 SEB Pangas. Menetluskulude jaotus ja selgitus
99.Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hagejate kanda.
100.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.