Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 26.02.2014, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-13-37194
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi T R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 149,25 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS SEB Pank, rk 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, Harjumaa, esindaja Valentina Nefjodova esindajad
Kohtuistungi aeg
Kostja: T R, ik xxxx, elukoht xxxx, esindaja Maarika Kutser 05.02.2014
1) Rahuldada hagiavaldus. 2) Välja mõista T R ́elt AS SEB Pank kasuks välja põhivõlgnevus summas 1 690,27 eurot, intress summas 83,56 eurot ja viivis kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga summas 165,78 eurot, kokku 1 939,61 eurot (üks tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa eurot ja 61 senti). 3) Välja mõista T R ́elt AS SEB Pank kasuks välja seadusest (VÕS § 113 lg 1 ja 94 lg 1) tulenevas määras tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni põhinõude summas 1 690,27 eurot tasumiseni, kuid summas, mis ei ületa põhinõuet. 4) Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtu1
istungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
kõrvaldata, ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt likvideerinud, luges hageja lepingu erakorraliselt üles öelduks alates 01.08.2013. Kostja tunnistas 05.02.2014 kohtuistungil hagiavaldust.
leida võimalus võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt maksnud ega ilmutanud soovi pidada läbirääkimisi võlgnevuse tasumise kohta, ütles hageja krediitkaardilepingu erakorraliselt üles. Seega toimis hageja kooskõlas VÕS § 416 lg-teda 1 ja 2 (redaktsioon kuni 26.12.2008) ja ütles arvelduslepingu kehtivalt üles. Hageja nõuab varalise kahju hüvitamist, mis vastab kostja poolt krediitkaardilepingu alusel tagastamata summa suurusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lgst 3 nähtuvalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama sätte lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hüvitamisele kuuluv kahju võib VÕS § 128 lg 1 kohaselt olla varaline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Seega on hageja kahju hüvitamise nõue kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1. Samas pidi kostja krediidikaardi lepingu sõlmimisel ette nägema, et lepingu rikkumisel võib hageja nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kostja poolse kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel esineb ka põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Arvestades eeltoodut on hageja põhinõue kostja vastu tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Kuigi hageja nõudis kostjalt esialgselt esitatud hagiavalduses põhinõude summas 1 720,27 euro väljamõistmist, vähendas ta oma põhinõuet 19.11.2013 menetlusdokumendis 1 690,27 euroni, sest kostja oli menetluse kestel 30 eurot maksnud. 19.11.2013 menetlusdokumendist nähtuvalt moodustab põhinõudelt (1 690,27 eurot) 18.11.2013 seisuga arvestatud viivis 90,66 eurot. Kuivõrd hageja palub mõista kostjalt välja viivis ka edasiulatuvalt arvutab kohus välja viivise suuruse kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga. Alates 19.11.2013 kuni otsuse kuulutamiseni 26.02.2014 oli kostja viivituses 100 päeva ja viivis märgitud perioodi eest on 75,12 eurot ( ( ) eurot). Seega moodustab viivis kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga kokku 165,78 eurot (viivis 18.11.2013 seisuga summas 90,66 eurot + viivis perioodi 19.11.2013 – 26.02.2014 eest summas 75,12 eurot). Kohtu arvates ei ole viivise summa põhjendamatult suur ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja palub tuginedes TsMS §-le 367 mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisest, s.t 23.10.2013 kuni põhinõude tasumiseni. Kuivõrd kohus mõistab kostjalt välja viivise kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja seadusest tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivise alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni põhinõude summas 1 690,27 eurot tasumiseni, kuid summas, mis ei ületa põhinõuet.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.