Kohtuotsuse tegemise aeg ja 26.02.2014, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-13-37194
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi T R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 149,25 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS SEB Pank, rk 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, Harjumaa, esindaja Valentina Nefjodova esindajad
Kohtuistungi aeg
Kostja: T R, ik xxxx, elukoht xxxx, esindaja Maarika Kutser 05.02.2014
RESOLUTSIOON:
1) Rahuldada hagiavaldus. 2) Välja mõista T R ́elt AS SEB Pank kasuks välja põhivõlgnevus summas 1 690,27 eurot, intress summas 83,56 eurot ja viivis kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga summas 165,78 eurot, kokku 1 939,61 eurot (üks tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa eurot ja 61 senti). 3) Välja mõista T R ́elt AS SEB Pank kasuks välja seadusest (VÕS § 113 lg 1 ja 94 lg 1) tulenevas määras tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni põhinõude summas 1 690,27 eurot tasumiseni, kuid summas, mis ei ületa põhinõuet. 4) Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtu1
istungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.12.08.2013 esitas AS SEB Pank maksekäsu kiirmenetluse avalduse T R ́e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuna T. R esitas makseettepanekule vastuväite 17.09.2013, anti asja üle lahendamiseks hagimenetluses Viru Maakohtule.
2.23.11.2013 esitas AS SEB Pank hagiavalduse T R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Eesti Ühispank, kelle õigusjärglane on AS SEB Pank ja T. R MC Standard Magnet krediitkaardi lepingu nr A070038220. Lepingu alusel võimaldas hageja kostjal kasutada krediitkaarti krediidilimiidiga 30 000 krooni ehk 1 917,35 eurot, kohustusliku tagasimakse limiidiga 15 krooni ehk 0,96 eurot, kohustusliku tagasimakse summaga 1 250 krooni ehk 79,89 eurot kuus. Lepingu järgi pidi kosja tasuma krediidi kasutatud osalt intressi 16% aastas ja põhiosa võla tekkimisel viivist. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagama, et tema pangakontol on maksepäevaks piisavalt raha kohustusliku tagasimakse summa, intressi ja krediitkaardi kasutamisega seotud teenustasude tasumiseks. Kostja sooritas krediitkaardiga tehinguid alates 04.03.2008 kuni 31.03.2013. Alates 15.05.2013 ei tasunud kostja lepingujärgseid makseid lepingu kohaselt. 16.07.2013 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 30.07.2013. Muuhulgas oli 16.07.2013 teatises selgitatud, et kui kostjal on küsimusi või vaja lisainfot võlgnevuse tasumise võimaluste kohta, siis tuleb tal hagejaga ühendust võtta. Samuti oli teatises märgitud, et võlgnevuse mittetasumisel 30.07.2013 ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kuna kostja hagejaga ühendust ei võtnud, mingeid kokkuleppeid sõlmida ei soovinud ega võlgnevust tasunud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles alates 01.08.2013. Kuivõrd kostja rikkus lepingut, oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Vastusena kostjale märkis hageja, et ta ei ole nõus kostja pakutud igakuise võlgnevuse tasumisega summas 30 eurot. Hageja oli nõus sõlmima kompromissi tingimusel, et kostja tasub võlgnevuse katteks 50 eurot kuus. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhinõue summas 1 690,27 eurot, intress summas 83,56 eurot ning 18.11.2013 seisuga põhinõudelt arvestatud viivis summas 90,66 eurot, kokku 1 864,49 eurot. Hageja palub mõista kostjalt ka seadusest tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 23.10.2013 kuni põhinõude summas 1 720,27 eurot tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Kostja tunnistas oma vastuses, et tal on tekkinud raskused võlgnevuse tasumisega, kuid talle on jäänud arusaamatuks võla kujunemine ja selle suurus. Vastuse kohaselt nähtub hagiavaldusest, et kostja kasutas krediitkaarti kuni 31.03.2013 ning alates 15.05.2013 ei tasunud lepingujärgseid makseid. 16.07.2013 saatis hageja lepingu erakorralise ülesütlemise teatise, millest tulenevalt moodustas põhivõlgnevus 239,67 eurot. Seisuga 31.07.2013 on aga põhivõlgnevus tõusnud juba 1750,27 eurole. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas selline võlgnevus kujunes, samuti on kostja arvates ebaselge viivise arvestus. Ülesütlemise teatises on küll märgitud, et kui kostja ei tasu kogu võlgnevust hiljemalt 30.07.2013, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles ning nõuab kogu krediidisumma ennetähtaegset tagastamist, kuid peale 30.07.2013 kostjale enam ühtegi teadet lepingu ülesütlemise kohta ei saadetud ega teatatud ka kogu võlgnevuse summat, samuti ei pakutud võimalust võlgnevuse tasumiseks osade kaupa. Sellest hoolimata on kostja üles näidanud head tahet ning alustanud võlgnevuse likvideerimist igakuiste maksetega. Kostja tasus hagejale 30 eurot oktoobris ning tasub samas summas võla makseid ka edaspidi. Suurema summa tasumiseks kostjal võimalused puuduvad. Vastuseks hageja kompromissettepanekule teatas kostja, et ta jääb varem väljapakutud summa juurde ehk 30 eurot kuus. Kostja ei ole võimeline tasuma rohkem kui 30 eurot kuus, kuna tal on kohustus maksta elatist oma lastele.
4.05.02.2014 toimunud kohtuistungil tunnistas kostja hagi ja ei vaielnud põhisumma suurusele vastu, kuid ei olnud nõus tasuma mitmekordseid viiviseid nagu hageja kompromissis oleks tahtnud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud, et AS SEB Pank ja T. R sõlmisid 21.12.2007 krediitkaardilepingu nr A070038220 (lk 27 – 30), mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiidi summas 30 000 krooni ehk 1 917,35 eurot kasutamist. Lepingu p 5.9 kohaselt kohustus kostja tagama, et tema pangakontol on maksepäevaks piisavalt raha kohustusliku tagasimakse summa, intressi ja krediitkaardi kasutamisega seotud teenustasude tasumiseks. Kostja rikkus lepingut seeläbi, et ta ei maksnud alates 15.05.2013 lepingujärgseid makseid lepingu kohaselt (lk 37 – 57). Hageja saatis kostjale teatise krediitkaardilepingu erakorralise ülesütlemise kohta 16.07.2013 (lk 58). Teatises andis hageja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse kõrvaldamiseks hiljemalt 30.07.2013 ja teatas, et kui võlgnevus märgitud kuupäevaks ei
kõrvaldata, ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt likvideerinud, luges hageja lepingu erakorraliselt üles öelduks alates 01.08.2013. Kostja tunnistas 05.02.2014 kohtuistungil hagiavaldust.
6.Kohus leiab, et AS SEB Pank ja T. R sõlmisid 21.12.2007 tarbijakrediidilepingu eriliigiks oleva arvelduskrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 407 mõttes. VÕS § 407 lg 1 (redaktsioon kuni 26.12.2008) sätestas, et kui krediidiasutus annab tarbijale krediiti viisil, et lubab tarbijal arvelduskontot teatud suuruses ületada (arvelduskrediit), ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 404-406 sätestatut. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Krediitkaardilepingu kohaselt kohustus hageja võimaldama kostjale laenulimiiti summas 30 000 krooni ehk 1 917,35 eurot. Hageja esitatud krediitkaardi pangatehingute väljavõttega on tõendatud, et kostja kasutas perioodil 04.03.2008 – 31.03.2013 talle võimaldatud laenulimiiti (lk 31 – 53). VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja kohustus lepingu p 5.2 ja 5.9 järgi tagama, et tema arvelduskontol on maksepäevaks piisavalt raha kohustusliku tagasimakse summa, intressi ja krediitkaardi kasutamisega seotud teenustasude tasumiseks. Hageja poolt esitatud laenulimiidi tagasimaksete väljavõttega on tõendatud, et kostja rikkus kreeditkaardilepingut jättes alates 15.05.2013 lepingujärgseid makseid tasumata (lk 54 – 56). 05.02.2014 toimunud kohtuistungil tunnistas kostja hagiavaldust, millega möönis ka lepingu rikkumist. Vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral öelda leping üles (p 4) ja nõuda kahju hüvitamist (p 3). Sama sätte lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja on kostjaga sõlmitud arvelduskrediidilepingu erakorraliselt üles öelnud. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eriregulatsiooni näeb ette VÕS § 416. VÕS § 416 lg 1 (redaktsioon kuni 26.12.2008) sätestas, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätte lg 2 (redaktsioon kuni 26.12.2008) järgi peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja poolt esitatud krediitkaardilepingu alusel toimunud limiidi maksete väljavõttega on tõendatud, et kostja oli alates 15.05.2013 viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (lk 56). Hageja saatis kostjale 16.07.2013 krediitkaardi lepingu erakorralise ülesütlemise teatise (lk 58), milles andis tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 30.07.2013 ja hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel, loeb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kooskõlas VÕS § 416 lg-ga 2 (redaktsioon kuni 26.12.2008) pakkus hageja ka võimalust läbirääkimisteks, et
leida võimalus võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt maksnud ega ilmutanud soovi pidada läbirääkimisi võlgnevuse tasumise kohta, ütles hageja krediitkaardilepingu erakorraliselt üles. Seega toimis hageja kooskõlas VÕS § 416 lg-teda 1 ja 2 (redaktsioon kuni 26.12.2008) ja ütles arvelduslepingu kehtivalt üles. Hageja nõuab varalise kahju hüvitamist, mis vastab kostja poolt krediitkaardilepingu alusel tagastamata summa suurusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lgst 3 nähtuvalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama sätte lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hüvitamisele kuuluv kahju võib VÕS § 128 lg 1 kohaselt olla varaline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Seega on hageja kahju hüvitamise nõue kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1. Samas pidi kostja krediidikaardi lepingu sõlmimisel ette nägema, et lepingu rikkumisel võib hageja nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kostja poolse kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel esineb ka põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Arvestades eeltoodut on hageja põhinõue kostja vastu tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Hageja nõuab kostjalt intressi summas 83,56 eurot väljamõistmist. VÕS § 397 lg 1 (redaktsioon kuni 26.12.2008) sätestas, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled leppisid krediitkaardi lepingus kokku intressimäära 16% aastas (lk 27). Kostja kohustuse tasuda intressi krediidilimiidi kasutamise eest sätestab lepingu p 5.3 (lk 29). Kuivõrd kostja kasutas talle võimaldatud laenulimiiti ja ei maksnud intressi selle kasutamise eest, on hageja nõue kostjalt intressi väljamõistmiseks summas 83,56 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 nähtub, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd pooled leppisid kokku intressimääras 16% aastas, kohaldub märgitud määr VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt pooltevahelises suhetes ka viivisemäärana. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja viivise arvestus on ebaselge. Kohus möönab, et laenumaksete aruandele lisatud viivise arvestus võib olla ebaülevaatlik. Samas aga hageja esitas ka teise üksikasjaliku viivise arvestuse, millest nähtub võlgnevuse summa, võlgnevuse periood ja arvestatud viivis (lk 59).
Kuigi hageja nõudis kostjalt esialgselt esitatud hagiavalduses põhinõude summas 1 720,27 euro väljamõistmist, vähendas ta oma põhinõuet 19.11.2013 menetlusdokumendis 1 690,27 euroni, sest kostja oli menetluse kestel 30 eurot maksnud. 19.11.2013 menetlusdokumendist nähtuvalt moodustab põhinõudelt (1 690,27 eurot) 18.11.2013 seisuga arvestatud viivis 90,66 eurot. Kuivõrd hageja palub mõista kostjalt välja viivis ka edasiulatuvalt arvutab kohus välja viivise suuruse kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga. Alates 19.11.2013 kuni otsuse kuulutamiseni 26.02.2014 oli kostja viivituses 100 päeva ja viivis märgitud perioodi eest on 75,12 eurot ( ( ) eurot). Seega moodustab viivis kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga kokku 165,78 eurot (viivis 18.11.2013 seisuga summas 90,66 eurot + viivis perioodi 19.11.2013 – 26.02.2014 eest summas 75,12 eurot). Kohtu arvates ei ole viivise summa põhjendamatult suur ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja palub tuginedes TsMS §-le 367 mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisest, s.t 23.10.2013 kuni põhinõude tasumiseni. Kuivõrd kohus mõistab kostjalt välja viivise kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja seadusest tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivise alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni põhinõude summas 1 690,27 eurot tasumiseni, kuid summas, mis ei ületa põhinõuet.
9.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus AS SEB Pank hagi ning mõistab T. R hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1 690,27 eurot, intressi summas 83,56 eurot ja viivise kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga summas 165,78 eurot, kokku 1 939,61 euro. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni põhinõude summas 1 690,27 eurot tasumiseni, kuid summas, mis ei ületa põhinõuet.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.