Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaaja Malle Seppik 21.02.2014 Tallinnas 2-12-49478 Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ hagiavaldus MTÜ Aiandusühistu Jägala vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3827, 65 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.03.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aiandusühistu Jägala apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ (RK 10344152), lepinguline esindaja adv. Jaanus Kasevits Kostja Aiandusühistu Jägala (RK 80118738; asukoht Männiku tee 3, Ruu küla, Jõelähtme vald, Harjumaa 74202), seaduslik esindaja Jüri Kutõrev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 27.03.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-49478 jätta muutmata, kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatisooniastmega seotud menetluskulud Aiandusühistu Jägala kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ esitas 26.11.2012 Harju Maakohtule hagi Aiandusühistu Jägala vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Hagi põhjenduste kohaselt pöördus kostja 2010.a. hageja poole ja tegi hagejale ülesandeks osutada kostjale õigusabi seoses vastuse koostamisega Jõelähtme Vallavalitsuse kassatsioonkaebusele ja K. K. teistmisavaldusele Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2010 otsusele haldusasjas 3-08-1767. Õigusabi teenuse sisu ja tingimused, sealhulgas teenuse hinna, leppisid hageja ja kostja kokku 18.03.2010 sõlmitud kliendilepingus. Samasisuliste õiguslike probleemidega seoses, pärast esialgsetes küsimustes kliendi jaoks soodsate tulemuste saavutamist, tellis kostja hagejalt ka täiendavat õigusabi. Hageja osutas kostjale õigusabi. Kõigi nimetatud tööde teostamine kooskõlastati kostjaga. Kooskõlastamine toimus nii kirjalikult e-posti teel kui ka suuliselt. Osutatud õigusabi eest esitas hageja kostjale muuhulgas arved nr. 110625, 110960, 111211 ja 11458. Arvest nr. 110625 on kostja tasunud 454, 33 eurot, seega tasumata on sellest arvest 171, 49 eurot. Ülejäänud kolm arvet on tasumata täies ulatuses. Seega on arvetest tulenevalt kostja põhivõlg hageja ees kokku 3185, 77 eurot. Kõik võlgnevuse aluseks olevad tööd on kostja nimel hagejalt tellinud kostja juhatuse liige H. A. . H. A. oli kostja juhatuse liige alates 10.08.2006 kuni 20.06.2011. Alates 20.06.2011 kostja juhatuse liikmeks valitud J. K. on 07.07.2011 e-kirjas hagejat teavitanud, et kostja ei kavatse tasuda nimetatud võlga, kuna J. K. hinnangul tellis H. A. õigusabi hagejalt mitte kostja nimel, vaid enda nimel. H. A. on 11.07.2011 e-kirjas hagejale kinnitanud, et kostja uue juhatuse liikme selline vastuväide ei ole põhjendatud. H. A. on kinnitanud, et hageja poolt kostjale osutatud õigusabi oli kvaliteetne ja kostjal ei ole alust arvete tasumisest keelduda. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt võla tasumist. Kostja ei ole võlga tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 3185,77 eurot, viivise 386, 53 eurot ja viivise alates 26.11.2012 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg. 1 ja § 113 lg. 1 alusel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Endine AÜ Jägala juhatuse liige H. A. pöördus 2010 hageja poole seoses õigusabi saamisega haldusasjas nr. 3-08-1767. Hageja saab esitada nõude H. A. vastu, kuna õigusabi leping oli sõlmitud, lähtudes H. A. isiklikest huvidest. Kostja kui MTÜ ei ole olnud kunagi finantsiliselt võimekas kasutamaks maineka advokaadibüroo teenuseid. AÜ elanikud ei teadnud kuni 2011 juunini, et H. A. on sõlminud õigusabi lepingu. Peale H. A. taandamist juhatuse liikme kohalt palus uus juhatus juunis 2011 H. A. edastada neile kõik AÜ puudutavad dokumendid, lepingud jne. H. A. edastas 12.07.2011 kirjaga notariaalselt kinnitatud lepingu nr. 5597, tehing toimus 03.11.2006 ning antud tehingust said AÜ elanikud teada alles 2011.a.; lepingu kohaselt ostis H. A. AÜ-lt ühiskasutuses oleva maa. Haldusasi nr. 3-08-1767 puudutas ühiskasutuses oleva maa ostueesõigusega erastamise küsimusi. AÜ
elanike seisukoht oli kuni 2011.a. juunini, et erastamata maa peaks erastama Jõelähtme vald, kuna erastamisele kuuluvad summad olid liiga suured ja AÜ ei oleks nende maksmisega toime tulnud. 2011.a. selgus, et H. A. , omamata selleks üldkoosoleku volitusi, sõlmis 2006.a., olles AÜ juhatuse liige, AÜ tulevikus tekkiva kinnistu ostmise lepingu nr. 5597. Kuna AÜ elanikud olid maade erastamise vastu ja elanike seisukohta toetas Jõelähtme vald, otsustas 2010.a. H. A. esitada Jõelähtme valla vastu kaebuse, milles taotles õigust maade erastamiseks. Kogu vaidlus, mis puudutab maade erastamist ja mida alustas H. A. , ei olnud algusest peale eesmärgipärane, ökonoomne ega ka vajalik AÜ elanikele. Õigusvaidluse pidamine ja õigusabi lepingu sõlmimine puudutab otseselt ühingu huve, seega juhatus oleks pidanud taolistest asjaoludest teavitama ka üldkoosolekut, mida antud juhul ei tehtud. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et H. A. oli õigusabi lepingu sõlmimiseks õigus ja volitus. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3572, 30 eurot, millest põhivõlgnevus on 3185, 77 eurot ja viivis 386, 53 eurot, ning viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt alates 26.11.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja endine juhatuse liige H. A. sõlmisid 18.03.2010 kliendilepingu, mille kohaselt leppisid pooled kokku hageja pool aiandusühistule õigusabi osutamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas juhatuse liige sai sõlmida lepingu kostja nimel. Äriregistri andmete kohaselt oli H. A. alates 10.08.2006 kuni 20.06.2011 Aiandusühistu Jägala juhatuse liige. Kostja vastuväited selle kohta, et kostja endine juhatuse liige H. A. sõlmis õigusabi lepingu, lähtuvalt enda isiklikest huvidest, ei ole asjakohane. 18.03.2010 sõlmitud kliendilepingus leppisid pooled kokku õigusabi osutamises aiandusühistule Jägala. Äriregistri andmete kohaselt ei ole TsÜS § 34 lõikes 3 nimetatud kannet kostja suhtes tehtud. Sellest tulenevalt oli kostja juhatuse liige H. A. 10.03.2010 kostja nimel õigustatud sõlmima õigusabi lepingut ning nimetatud leping on poolte suhtes siduv. Poolte vahel puudub vaidlus õigusabi osutamise viiside osas. Osutatud õigusabi eest esitas hageja kostjale arve 110625 summas 625, 82 eurot, arve 110960 summas 1785, 60 eurot, arve 111211 summas 807, 84 eurot ja arve 11458 summas 420, 84 eurot. Arvest 110625 on kostja tasunud 454, 33 eurot ja tasumata on 171, 49 eurot. Arved 110960, 111211 ja 11458 on tasumata täies ulatuses. Hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi ning see tuleb kostja suhtes rahuldada täies ulatuses VÕS § 76 lg. 1 § 108 lg. 1, § 100 ja § 113 lg. 1 alusel. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kostja kordab hagi vastuses toodud seisukohti ning märgib, et kuni 2011.a. ei teadnud AÜ Jägala elanikud ega ka üldkoosolek, et H. A. on sõlminud advokaadibürooga õigusabilepingu. Seega ei saa kindlasti väita, et H. A. , olles AÜ Jägala juhatuse liige, käitus TsÜS § 37 lõikest 1 tuleneva hoolsusega. H. A. käitumist, tema valetamist, petmist ning varjamist saab hinnata
heade kommetega vastuolus olevaks. Seega ei saa leida, et H. A. oli õigusabilepingu sõlmimiseks esindusõigus. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et tegelikult samas asjas on juba tehtud otsus tsiviilasjas nr. 2-12-26841/6. Seega tuleb asi lõpetada. Õigusabilepingute summa ületab mitmekordselt reaalselt erastamisele kulunud summat, seega tõusetub küsimus, kas advokaadibüroole tasumisele kuuluvad summad on mõistlikud, arvestades kostja võimalusi. 3200 eurot ühe haldusasja raames tehtud töö eest on ilmselgelt ebamõistlik. Õigusabilepingu sõlmimist ei saa kindlasti pidada igapäevaseks või tavapäraseks. Seega tõusetub küsimus, kas selliste ilmselgelt koormavate lepingute puhul peaks lähtuma TsÜS § 121 lõikest 1; vastasel juhul on tegemist olukorraga, kus MTÜ juhatus on võimeline sõlmima ükskõik milliseid lepinguid ja MTÜ üldkoosolekul puudub võime ning sisuline ülevaade sõlmitud või sõlmitavatest lepingutest. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suuremas osas oma vastuväiteid hagile, millistele maakohus on juba oma otsuses vastanud, kummutades muuhulgas vastuväited selle kohta, nagu ei oleks juhatuse liikmel olnud õigust hagejaga õigusabilepingut sõlmida ja et leping ei ole sõlmitud kostja, vaid selle seadusliku esindaja vahel. Maakohus on materiaalõigusnorme õigesti kohaldanud ja otsust põhjendades järginud TsMS §-de 438 ning 442 lg. 8 nõudeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Asja menetluse lõpetamiseks seetõttu, et eelnevalt on tehtud lahend maksekäsu kiirmenetluses asjas, puudub alus. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlus lõpetati seetõttu, et kostja esitas maksettepanekule vastuväite. Tulenevalt TsMS §-st 481 lg. 1 ei piira see hageja õigust esitada maksekäsu kiirmenetluse avalduses toodud nõue hagimenetluses. Vastavalt TsÜS §-dele 35 ja 37 lg. 1 võib juriidiline isik esitada kahju hüvitamise nõude juriidilise juhtorgani liikme vastu, kui too rikub juhtorgani liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja tekitab seeläbi juriidilisele isikule varalise kahju, näiteks sõlmib teenuse osutamise lepingu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel põhjendamatult kõrge tasu lubamisega, lepingu sõlmimise fakti varjamisega või lepingu sõlmimisel ka enda isiklikke huve silmas pidades. Need sisesuhtest tuleneda võivad asjaolud ja nõuded ei mõjuta aga kolmanda isikuga (antud juhul hagejaga) sõlmitud lepingu kehtivust ja täidetavust. TsÜS § 121 lg. 1 ei ole antud juhul asjassepuutuv juba seetõttu, et tegemist ei olnud kinnisvara võõrandamise või koormamise lepinguga ega laenulepinguga.
Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud TsMS § 162 lg. 1 järgi apellandi kanda.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.