Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-49478
Tsiviilasi
Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ hagiavaldus mittetulundusühingu XXXvastu põhivõla 3185,77 eurot ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ (registrikood 10344152; asukoht Roosikrantsi 2, Tallinn 10119), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Jaanus Kasevits (e-post [email protected]) Kostja XXX(registrikood XXX; asukoht XXX; e-post XXX), esindaja XXX Kohtuistungil 27.02.2013
Asja läbivaatamine
Aastal 2010 pöördus kostja hageja poole ja tegi hagejale ülesandeks osutada kostjale õigusabi seoses vastuse koostamisega Jõelähtme Vallavalitsuse kassatsioonkaebusele haldusasjas nr 308-1767 ja XXXteistmisavaldusele Tallinna Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2010 otsusele haldusasjas 3-08-1767. Õigusabi teenuse sisu ja tingimused, sealhulgas teenuse hinna, leppisid hageja ja kostja kokku 18. märtsil 2010 sõlmitud kliendilepingus. Samasisuliste õiguslike probleemidega seoses, pärast esialgsetes küsimustes kliendi jaoks soodsate tulemuste saavutamist, tellis kostja hagejalt ka täiendavat õigusabi. Hageja osutas kostjale kostja poolt soovitud õigusabi. Kõigi nimetatud tööde teostamine kooskõlastati hageja poolt kostjaga. Kooskõlastamine toimus nii kirjalikult e-posti teel kui ka suuliselt. Osutatud õigusabi eest esitas hageja kostjale muuhulgas arved nr 110625, 110960, 111211 ja 11458. Arvest nr 110625 on kostja tasunud 454,33 eurot, seega tasumata on sellest arvest 171,49 eurot. Ülejäänud kolm arvet on tasumata täies ulatuses. Seega on arvetest tulenevalt kostja põhivõlg hageja ees kokku 3185,77 eurot. Kõik võlgnevuse aluseks olevad tööd on kostja nimel hagejalt tellinud kostja juhatuse liige XXX. XXX oli kostja juhatuse liige alates
Hageja ja kostja endine juhatuse liige XXX sõlmisid 18.03.2010 kliendilepingu, mille kohaselt leppisid pooled kokku hageja poolse õigusabi osutamise lepingu. Nimetatud lepingu sõlmimise osas vaidlus puudub. Pooled vaidlevad selle üle, kas juhatuse liige sai sõlmida lepingu kostja nimel Äriregistri andmete kohaselt oli XXX alates 10.08.2006 kuni 20.06.2011 XXXjuhatuse liige. Kostja vastuväited selle kohta, et kostja endine juhatuse liige XXX sõlmis õigusabi lepingu lähtuvalt enda isiklikest huvidest ei ole asjakohane. 18.03.2010 sõlmitud kliendilepingus leppisid pooled kokku õigusabi osutamise aiandusühistule XXX. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TSÜS § 34 lg 2 kohaselt juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Tulenevalt TsÜS § 34 lg 3 eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. Äriregistri andmete kohaselt ei ole TsÜS § 34 lg-s 3 nimetatud kannet kostja suhtes tehtud. Selles tulenevalt oli kostja juhatuse liige XXX 10.03.2010 kostja nimel õigustatud sõlmima õigusabi lepingut ning nimetatud leping on poolte suhtes siduv. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel puudub vaidlus õigusabi osutamise viiside osas. Osutatud õigusabi eest esitas hageja kostjale arve nr 110625 summas 625,82 eurot, arve nr 110960 summas nr 1 785,60 eurot, arve nr 111211 summas 807,84 eurot ja arve nr 11458 summas 420,84 eurot. Arvest nr 110625 on kostja tasunud 454,33 eurot ja tasumata on nimetatud arvest 171,49 eurot. Arved nr 110960, 111211 ja 11458 on tasumata täies ulatuses. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi ning see tuleb kostja suhtes rahuldada täies ulatuses põhivõla 3 185,77 euro ja viivise 386,53 euro nõudes. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt 3 185,77 eurot alates 26.11.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.