MDR Ehitus OÜ hagi KÜ Ristiku 8 vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. oktoobri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Ristiku 8 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. veebruar 2014, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 208,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MDR Ehitus OÜ (registrikood 12054001), lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja: KÜ Ristiku 8 (registrikood 80254890), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur
RESOLUTSIOON
1.Parandada Pärnu Maakohtu 28.oktoobri 2013 otsuses ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta otsuse sisu, asendades otsuse resolutsiooni p-s 3 ekslikult märgitud viivisemäära numbri 0,22% õige numbriga 0,022%.
2.Jätta kohtuotsuse resolutsioonist välja p 4, milles maakohus märkis, et jätab KÜ Ristiku 8 tasaarvestuse avalduse rahuldamata. Muus osas jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
4.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: 4.1.Rahuldada MDR Ehitus OÜ hagi KÜ Ristiku 8 vastu. 4.2.Välja mõista KÜ-lt Ristiku 8 MDR Ehitus OÜ kasuks 9460,37 eurot, millest 9339,15 eurot on põhivõlg ja 121,22 eurot seisuga 21.12.2012 sissenõutavaks muutunud viivis.
4.3.Välja mõista KÜ-lt Ristiku 8 MDR Ehitus OÜ kasuks viivis 0,022% päevas põhinõudelt (9339,15 eurot) alates 22.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad kostja, KÜ Ristiku 8 kanda.
TAOTLUSE LAHENDAMINE
Jätta rahuldamata KÜ Ristiku 8 taotlus 11.02.2014 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MDR Ehitus OÜ esitas 21.12.2012 Pärnu Maakohtule hagi KÜ Ristiku 8 vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 9339,15 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 121,22 eurot ja lisaks viivis protsendina põhivõlast 0,022% päevas alates 22.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.03.2012 töövõtulepingu, mille p 1 kohaselt kohustus hageja objektil asukohaga Ristiku 8 Paides teostama fassaadi soojustus- ja viimistlustöid. Lepingu p-de 4.1 ja 4.2 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma töövõtjale töö tegemise eest 92 940 eurot tööde teostamise järel pärast üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamist 14 kalendripäeva jooksul töövõtja arve saamisest ning tagama tellija poolt soetatavate ehitusmaterjalide õigeaegse tarne mõistlikes piirides.
3.Hageja esitas üleandmise-vastuvõtmise akti saatmisega kostjale tööd vastuvõtmiseks. Ehitusjärelevalve teostaja ettepanekul akti parandati. Pärast akti täpsustamist allkirjastasid ehitusjärelevalve teostaja ja kostja esindaja akti. 08.10.2012 palus kostja esindaja saata üleandmise-vastuvõtmise akti osas arve. Samal kuupäeval esitas hageja kostjale arve summas 9339,15 eurot, maksetähtajaga 22.10.2012. Kostja ei ole arvet tasunud.
4.Hageja on varem lepingu alusel tehtud ja üleantud tööde eest esitanud kostjale neli arvet ning kostja on need tasunud. Poolte käitumine ja varasem praktika kinnitavad, et töid teostati ja selle eest tasuti etapiti. Tööde etapiviisilisele tasumisele pärast tööde üleandmist-vastuvõtmist viitab ka lepingu p 11.1. Tööde käigus, tööde üleandmisel
ega läbirääkimiste käigus ei ole kostja esitanud pretensioone teostatud tööde mittenõuetekohasuse kohta. Kostja ei esitanud mõistliku aja jooksul pretensioone ning minetas vastava õiguse.
5.Kostja poolt hagejale 27.12.2012 esitatud pretensioonis esitas kostja kahju hüvitamise nõude, mis ei seostu pooltevahelise õigussuhtega ning on põhistamata. Pretensioonis oli küll viidatud Janek Lohu nn ekspertarvamusele, kuid see on esitatud hagejale esmakordselt tutvumiseks käesoleva kohtumenetluse raames koos 10.05.2013 menetlusdokumendiga. Arvamuse on väidetavalt koostanud AS Paide MEK juhatuse liige Janek Lohu, kes teostas ka omanikujärelevalvet vaidlusalusel objektil. Peale hagejapoolset lepingu lõpetamist sõlmiti objekti leping just AS-ga Paide MEK, mis viitab otseselt isiklikele huvidele ekspertiisiakti koostamisel.
6.Hageja ütles töövõtulepingu 31.10.2012 üles tellijapoolsete kohustuste rikkumise tõttu. Vastavalt sõlmitud lepingu lisale oli tööde teostamise pikendatud tähtajaks 30.09.2012. Kostja ei suutnud aga jätkuvalt tööde teostamiseks vajalikke materjale objektile tarnida. Lepingu ülesütlemisega on igal juhul muutunud sissenõutavaks tehtud tööle vastava tasu nõue. Kuna hageja on töövõtulepingu üles öelnud ning kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist pretensiooni teostatud töö kohta, ei ole kostjal ka nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Kostja vastuväited
7.Kostja hagiga ei nõustunud. Lepingu p 1 alusel kohustus hageja teostama omal riisikol Ristiku 8 soojustus- ja viimistlustööd vastavalt hinnapakkumisele nr 001-12. Lepingu p 4.1 alusel oli kostjal kohustus tasuda töö kohase täitmise eest 92 940 eurot. Hageja ei teostanud hinnapakkumises näidatud töid täies ulatuses ja rikkus sellega lepingu p
1.Lepingus pole punkti, mis annaks õiguse nõuda tasu poolikult täidetud tellimuse eest. Tasu nõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
8.Hagiavaldusele lisatud 04.10.2012 dokument, mis on pealkirjastatud kui akt nr 006, ei tõenda tööde vastuvõtmist. Pigem on tegemist tellija informeerimisega, mille tellija ja omanikujärelvalve teostaja on allkirjastades teadmiseks võtnud. 04.10.2012 dokument viitab aruandeperioodile 01.09.-28.09.2012, millal on töövõtja teostanud töid rahalises mahus 9339,15 eurot. Poolte vahel puudus kokkulepe tööde üleandmises ositi, tööde akteerimises ositi ja tasu maksmises ositi.
9.30.10.2012 saatis kostja hagejale kirja ja informeeris hagejat, et tööd ei ole lõpule viidud, st et töö ei vasta lepingutingimustele. Lepingu kohaselt on tasu maksmise eelduseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine. Pooliku töö üleandmine ei ole töö valmimine VÕS § 635 tähenduses. 2012 novembris tellis kostja AS-lt Paide MEK ekspertarvamuse teostatud tööde kvaliteedi ja mahtude kohta. Ekspertarvamusest nähtub, et 19.11.2012 seisuga on teostamata töid kokku 45 974,82 euro ulatuses. Ekspertarvamus koos kostja pretensiooniga saadeti hagejale 27.12.2012.
10.Juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja tasunõue on siiski õigustatud, esitas kostja tasaarvestuse vastuväite (tasaarvestuse avaldus VÕS § 198 mõttes) ja soovis, et kohus tasaarvestaks kostja nõude summas 45 974,82 eurot hageja nõudega. Kuna hageja ei täitnud oma lepingulist kohustust ning jättis ehitustööd lõpule viimata, siis rikkus hageja oma kohustust ning kostjale tekkis kahju – kostja pidi palkama uue töövõtja, objekt läks kallimaks. Hageja pidi ette nägema, et kui ta jätab lepingu p 1 tuleneva kohustuse täitmata, võib kostjale tekkida kahju ning ta peab töö lõpuleviimiseks palkama teise äriühingu ja kandma seetõttu lisakulutusi. Kui hageja oleks oma kohustused täitnud ja töö õigeaegselt ja lepingus kokkulepitud mahus teostanud, poleks kostjale kahju tekkinud (põhjuslik seos).
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9460,37 eurot ning viivise 0,22% päevas põhinõudelt (9339,15 eurot) alates 22.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis kostja tasaarvestuse avalduse rahuldamata.
12.Vaidlust pole selles, et poolte varasemas praktikas võeti lepingu alusel tehtav töö vastu etappide kaupa ning pärast töö vastuvõtmist kostja ka tasus vastuvõetud töö eest hageja esitatud arve alusel. Asjaolu, et poolte vahel eksisteeris tööde etapiti vastuvõtmine ja vastuvõetud tööosa eest tasumine, kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Seega järeldub poolte käitumisest nende ühine tegelik tahe võtta tööd vastu etappide kaupa, samuti tasuda tehtud ja vastuvõetud töö eest ositi. Lepingupoolte ühine tahe on määrav lepingu tõlgendamisel ja seda isegi juhul, kui see tahe erineb lepingus kasutatud väljendite üldlevinud tähendusest (VÕS § 29 lg 1).
13.04.10.2012 aktis kirjeldatud tööd on kostja poolt aktis nimetatud mahus vastu võetud ning 08.10.2012 akt allkirjastatud. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et enne akti allkirjastamist tegi ehitusjärelvalvet teostanud J.Loho märkuse akti parandamiseks, hageja parandas akti ning alles seejärel allkirjastasid akti lepingupoolte esindajad ja ehitusjärelevalvet teostanud J.Loho. Aktis kirjeldatud tööde osas ei ole kostja tööde üleandmisel-vastuvõtmisel hagejale pretensioone esitanud. Kostja palus vahetult pärast tööde vastuvõtmist esitada nende tööde eest kostjale arve ega esitanud enne arve maksetähtaja saabumist hagejale pretensioone vastuvõetud tööde kohta. Seega ei olnud kostja tuvastatud asjaoludel õigustatud jätma tehtud ja vastuvõetud töö eest tasumata ja kostja rikkus kohustust tasuda 08.10.2012 vastu võetud töö eest (lepingu p 11.1).
14.Põhjendusega, et leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega, ei nõua hageja kostjalt mitte lepingulise rahalise kohustuse täitmist, vaid võlga 9339,15 eurot. Kostja oli seisukohal, et hageja enda esitatud tõend kinnitab, et leping lõpetati poolte kokkuleppel (tl 148). Tõendatud on, et vastavalt lepingule kohustus töövõtja tegema töö ajavahemikus 26.03.2012–30.07.2012 ja et 21.07.2012 pikendasid pooled lepingut kuni 30.09.2012 seoses materjali puudumisega. 31.10.2012 teatas hageja kostjale, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes 30.09.2012 ja seda lepingu p 11.2 alusel, kuna tellija ei suutnud õigeaegselt tarnida materjale ka 30.09.2012, mistõttu hageja lepingu p 11.2 alusel enam lepingut ei pikendanud. Hageja esindaja seletuse kohaselt, mida toetavad ka asjas uuritud tõendid (kostja juhatuse liikme R.Undervitsi ja ehitusjärelevalve teostaja J.Loho e-kirjavahetus, tunnistaja J.Madjari ütlused), oli lepingu p-s 4.2 nimetatud ehitusmaterjal, mille kostja oli kohustatud õigeaegselt tarnima, kivipuruplaat. Tõendid kinnitavad, et kostja ei tarninud kivipuruplaate ajaks, mil hageja neid töö tegemiseks vajas. Ka pikendatud tähtajaks ei täitnud kostja kivipuruplaatide õigeaegse tarnimise kohustust, mistõttu hagejal ei olnud võimalik ka 30.09.2012 tööd lõpule viia. Sellega rikkus kostja oma lepingulist kohustust. Seda arvestades oli hageja õigustatud ütlema lepingu ennetähtaegselt p 11.2 alusel üles.
15.Asjaolu, et kostja ei tarni kivipuruplaate õigeaegselt, pidi olema hagejale arusaadav juba enne 30.09.2012, kuid hiljemalt 30.09.2012. Asjas uuritud tõendid ei kinnita, et hageja oleks teatanud kostjale lepingu ülesütlemisest enne 31.10.2012. Hageja seadusliku esindaja seletusest oli üheselt aru saada, et vaatamata kostja suutmatusele tarnida kiviplaate tähtaegselt, oli hageja valmis ka pärast 30.09.2012 lepingu tähtaega taas pikendama ja töö lõpule viima tingimusel, et lepingu hinda tõstetakse. Seega kinnitavad uuritud tõendid ja tuvastatud hageja teod, et alates 30.09.2012 kuni 31.10.2012 ei esitanud hageja kostjale lepingu ülesütlemisavaldust. See tähendab, et leping ei lõppenud 30.09.2012.
16.Hageja 31.10.2012 avaldust saab pidada lepingu ülesütlemisavalduseks. Seadus ei sätesta töövõtja ülesütlemisavaldusele konkreetseid vormi ega sisunõudeid. Vaatamata tekstis kasutatud sõnadele on avaldusest aru saada, et töövõtja lõpetab tellijaga sõlmitud lepingu. Vaidlust pole, et kostja sai hageja teate kätte. Kuna ülesütlemise tähtaega lepingus märgitud ei ole, loeb kohus, et leping on üles öeldud avalduse esitamisega 31.10.2012.
17.Seega on tuvastatud, et kostjal oli poolte ühisest tahtest ja kujunenud praktikast tulenevalt kohustus tasuda 04.10.2012 aktiga (allkirjastatud 08.10.2012) üleantud vastuvõetud tööde eest hageja esitatud arve alusel 9339,15 eurot ja seda hiljemalt 22.10.2012. Käesolevaks ajaks on leping lõppenud, kuid kostja võlg on hagejale tasumata. Hageja arvestuse kohaselt on VÕS § 113 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 23.10.2012 kuni 21.12.2012 121,22 eurot. Kostja ei ole sissenõutavaks muutunud viivise arvestust vaidlustanud. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja viivist ka TsMS § 367 alusel alates 22.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokkulepitud määras 0,022% põhinõudelt päevas. Hageja nõuded viivise saamiseks on põhjendatud.
18.Kostja on esitanud alternatiivselt tasaarvestuse vastuväite. Kostja ei ole vastuväites esitanud oma tasaarvestatava kahjunõude asjaolusid. Asja sisulise arutamise käigus kohtuistungil märkis kostja esindaja, et tarneprobleem oli ainult kivipuruplaadiga, aktis on aga rida teisi töid ka tegemata. Objekt läks uue töövõtja palkamisega kallimaks ja see ongi tekkinud kahju. Fikseeriti ka ebakvaliteetselt tehtud tööd ning tegemata tööd. Hagejale esitamiseks koostati pretensioon. Kostja väitis, et koos pretensiooniga esitati hagejale ka ekspertarvamus. Hageja väitel talle koos pretensiooniga ekspertarvamust ei saadetud.
19.Vaidlust ei ole selles, et lepingu pikendatud tähtaja saabumisel 30.09.2012 ei olnud hageja teinud tööd vastavuses hinnapakkumisega nr 001-12. Õige on, et seisuga 19.11.2012 on Janek Loho andnud ekspertarvamuse hageja teostatud tööde kvaliteedi ja mahtude osas. Tõendatud on, et 27.12.2012 saatis vandeadvokaat Indrek Naur epostiga muu hulgas ka hageja seaduslikule esindajale pretensiooni. Pretensioonist ega selle kaaskirjast ei nähtu, et koos pretensiooniga saadeti hagejale ka ekspertiisiakt. Kostja esindaja sellekohane väide on tõendamata ja paljasõnaline. Ekspertiisiakti esitas kostja kohtumenetluses koos täiendava seisukohaga 10.05.2013. Seega on tõendatud, et hageja sai ekspertiisiaktist teadlikuks 10.05.2013. Ekspertiisiakti on koostanud isik, kes enne lepingu lõppemist teostas ehitusjärelevalvet hageja töö üle. Ekspertiisiaktis on üles loetletud lepingu järgi teostamata tööd, nende mahud ja maksumused. Nimetatud dokumendi kohaselt jäi hagejal teostamata töid maksumuses 45 974.82 eurot. Kostja on seisukohal, et nimetatud tööde tegemata jätmisega on hageja kostjale tekitanud kahju. Kostja on seejuures jätnud arvestamata, mis põhjusel ei saanud hageja tööd tähtaegselt ja täies mahus teha.
20.Kohus on tuvastanud, et töö täitmise viivituse põhjustas kostja, kes ei täitnud kohustust õigeaegselt tarnida kivipuruplaate. Ekspertiisiaktis märgitud tööde (sillutusriba, sokkel, aknaplekid ja –paled, rõdud, fassaad, freesaugud, keldriaknad, rõdud) tegemine sõltus nii tunnistaja ütluste kui hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt kivipuruplaatide tarnimisest. Kuna tellingud olid püsti, ei saanud soklit ka teha. Eeltoodut arvestades ei ole selge, millised ekspertiisiaktis loetletud tööd jäid teostamata kostjapoolsest kohustuse rikkumisest tingituna ning kas üldse ja kui siis millised tööd ja millises maksumuses hagejast põhjustatuna. Kuna kostja kahjunõude olemasolu ja suurus on tõendamata, ei ole võimalik kahjunõude olemasolu ka tuvastada. Uuritud tõendid ei kinnita, et kostjal on hageja vastu kahjunõue summas
45 974,82 eurot. Seega puudub kostjal hageja vastu nõue, mida saab hageja nõudega tasaarvestada. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
21.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada kostja tasaarvestuse avaldus ning lugeda hageja ja kostja nõuded kattuvas ulatuses, so 9460,37 euro osas, lõppenuks või tühistada maakohtu otsus ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.
22.Maakohus rikkus TsMS § 5 lg 1 ning ületas nõude piire. Hageja palus välja mõista viivise 0,022 % iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kohus mõistis välja viivise 0,22 % iga viivitatud päeva eest.
23.Kohus jõudis seisukohale, et poolte käitumisest järeldub nende ühine tegelik tahe võtta tööd vastu etappide kaupa, samuti tasuda tehtud ja vastuvõetud töö eest ositi. Kohus lähtus sellise arvamuse kujundamisel VÕS §-st 29 lg 1. Kohus on lepingu tõlgendamise teel sisuliselt muutnud lepingut, mida aga ei ole võimalik teha ilma poolte kokkuleppeta (VÕS § 13 lg 1). Privaatautonoomia põhimõtte kohaselt on lepingu muutmine eelduslikult ainult poolte endi otsustada ja peab toimuma konsensuse alusel. Kohus sisuliselt muutis poolte tahet poolte vahel välja kujunenud praktika, seaduse tõlgendamisreeglite ja tava alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-67-09 leidnud, et töö ositi vastuvõtmisest ei saa järeldada, et ka maksmises lepiti kokku ositi.
24.Maakohus asus seisukohale, et hageja 31.10.2012 avaldust saab pidada lepingu ülesütlemisavalduseks. Kohus on jätnud selgitamata, millistest „tekstis kasutatud sõnadest“ on aru saada, et töövõtja ütles tellijaga sõlmitud lepingu üles. Kohus on ekslikult leidnud, et leping tuli üldse üles öelda. Riigikohus on 01.06.2005 lahendis nr 3-2-1-60-05 leidnud, et kui tööettevõtuleping on suunatud teatud tähtpäevaks tehtavale lõppresultaadile, siis ei saa seda käsitada kestvuslepinguna (vt ka Riigikohtu 25.06.2009 lahend nr 3-2-1-67-09). Käesoleval juhul ei ole tegemist kestvuslepinguga (tulemus sooviti saavutada hiljemalt 30.07.2012). Seega tuli lepingu lõpetamiseks hagejal lepingust taganeda, mitte see üles öelda.
25.Seadus ei näe ette taganemisavalduse vorminõuet ega konkreetseid sisulisi nõudeid. Oluline on, et taganemisavaldusest nähtuks poole tahe leping lõpetada. Maakohus on otsuses kirjutanud, et avaldusest on aru saada, et töövõtja lõpetab tellijaga sõlmitud lepingu. Jääb arusaamatuks, millisest seisukohast kohus lepingu lõpetamise välja luges. Kohus pole oma seisukohta põhistanud. Ühtlasi pole kohus tuvastanud taganemise materiaalse eelduse – VÕS §-s 116 lg 1 sätestatud olulise lepingurikkumise olemasolu ega lepingust taganemise õiguslikke tagajärgi. Maakohus ei ole põhjendanud, milles seisnes kostja oluline lepingurikkumine, mis võimaldaks hagejal lepingust taganeda. Lepingust taganemise eelduste ja õiguslike tagajärgede kindlaks tegemata jätmine on oluline menetlusõiguse normide rikkumine TsMS § 348 lg 1, § 351 lg 1 ja § 392 lg 1 p 1-4 tähenduses.
26.Leping lõppes poolte kokkuleppel. Hageja pole tõendanud, miks ta ei täitnud lepingut hiljemalt 30.09.2012. Ühistu koosoleku protokollist nähtub, et hageja esindaja J. Madjar selgitas kostja 08.10.2012 üldkoosolekul, et KÜ Ristiku 8 ja MDR Ehitus OÜ vahel sõlmitud leping lõppes 30. septembril, ehkki MDR Ehitus OÜ sooviks lõpetada ehituse KÜ Ristiku 8 objektil, siis praeguse seisuga, kus suve jooksul on näiteks postkastide hind kahekordistunud, betooni hind samuti, ei ole võimalik enam töid edasi teha. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et hageja oleks teinud kostjale etteheiteid lepingu rikkumise osas. Hageja ei soovinud lepingut jätkata, sest hinnad olid kallinenud. Plaadi tarnetega tegeles hageja, mistõttu ei saa seda rikkumist kostjale ette heita. KÜ Ristiku 8
protokolli väljavõtet ei olnud võimalik varem esitada, sest kohus ei andnud selleks võimalust. Kostja esitas kohtuistungil ka sellekohase vastuväite.
27.Maakohus on suurt tähelepanu pööranud sellele, et kostja ise soovis 08.10.2012 saadetud e-kirjas akti alusel arve saatmist. Arve on raamatupidamisdokument, mis ei sätesta tasumise kohustust. Tööde eest tasumise kohustus tuleneb lepingust.
28.Seisuga 19.11.2012 andis Janek Lohu ekspertarvamuse hageja teostatud tööde kvaliteedi ja mahtude osas. Tõendatud on, et 27.12.2012 saatis vandeadvokaat Indrek Naur e-postiga hagejale pretensiooni. Maakohus märgib, et pretensioonist ega selle kaaskirjast ei nähtu, et koos pretensiooniga saadeti ka ekspertiisiakt. Kohtu seisukoht on vastuoluline. Kostja möönab, et ekslikult on jäänud ekspertiisiakt pretensiooniga e-kirja manuses kaasa lisamata, kuid pretensioonist nähtub väga selgelt, et kostja viitas ekspertiisiakti olemasolule. Oluline pole see, millal hageja ekspertiisiakti kätte sai, vaid see, et hageja oli 2012 detsembri lõpus teadlik vaidlusaluse ekspertiisiakti olemasolust ja pidi tundma ise huvi, milliseid hinnanguid ja arvamusi ekspertiisiakt kajastab.
29.Nimetatud ekspertiisiaktist selguvad üheselt mõistetavalt puudused hageja poolt teostatud töödes ning kahjud, mida kostja seetõttu kandma peab – kogusummaks on 45 974,82 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kohtu seisukoht, mille kohaselt kostja pole tõendanud talle tekkinud kahju ja selle suurust. Kohus on eksperdiarvamuse täielikult hindamata jätnud ega ole põhjendanud, selle tähelepanuta jätmist, rikkudes nii TsMS § 232 lg 1. Hageja pole ekspertiisiaktis ette heidetud puudusi korrigeerinud, st teostanud garantiitöid.
30.Kostja jääb I astme kohtus pakutud kompromissettepaneku juurde, mille kohaselt on ta nõus tasuma põhivõlgnevuse 9339,15 eurot kaheteistkümnes võrdses osas (s.o 778, 26 eurot kuus). Poolte menetluskulud jääksid nende endi kanda. Vastused apellatsioonkaebusele
31.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses tuleb TsMS § 447 lg 2 alusel parandada ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta otsuse sisu. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina põhivõlast 0,022% päevas alates 22.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus käsitles seda nõuet otsuse põhjendava osa p-s 5.1 ja lähtus samuti viivisemäärast 0,022%. Otsuse resolutsiooni p-s 3 märkis kohus ekslikult viivisemääraks 0,22%. Ringkonnakohus parandab selle ilmse ebatäpsuse ja asendab otsuse resolutsiooni p-s 3 ebaõige numbri 0,22% õige numbriga 0,022%.
33.Samuti jätab ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsioonist välja p 4, milles maakohus märkis, et jätab KÜ Ristiku 8 tasaarvestuse avalduse rahuldamata. VÕS § 186 p 2 kohaselt on tasaarvestus üheks võlasuhte lõppemise aluseks. Tasaarvestus kujutab endast kujundusõigust, mille kasutamise korral pooltevahelised vastastikused samaliigilised nõuded kattuvas ulatuses lõpevad (VÕS § 197 lg 2). Antud juhul esitas kostja tasaarvestuse vastuväite kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Kohtuotsuse resolutsiooniga kostja tasaarvestuse vastuväidet ei lahendata.
34.Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt TsMS § 657 lg 2l alusel kohtuotsuse põhjendusi.
35.Hageja lähtus 31.10.2012 lepingu lõpetamise avalduses (t lk 122) lepingu p 11 õiguslikult ebakorrektsest sõnastusest. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et töövõtuleping ei ole kestvusleping ja hageja sai sellest taganeda, mitte üles öelda. Samas ei muuda see eksimus maakohtu otsust lõppjäreldustes ebaõigeks.
36.Maakohus lähtus lepingu tõlgendamisel õigesti muu hulgas lepingupoolte käitumisest pärast lepingu sõlmimist ja lepingupooltevahelisest praktikast (VÕS § 29 lg 5 p-d 3 ja 6). Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et pooltevahelise praktika järgi võeti töid vastu ja nende eest tasuti etapiviisiliselt. Maakohus ei muutnud lepingu tõlgendamise teel poolte tahet ega lepingut VÕS § 13 lg 1 järgi, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.
37.Pooled ei vaidle selle üle, et pooltevaheline leping on lõppenud. Olenemata sellest, kas leping lõppes 31.10.2012 hageja poolt avalduse esitamisega, poolte kokkuleppel (kostja väide apellatsioonkaebuses) või tähtaja möödumise tõttu 30.09.2012 (kostja väide ringkonnakohtu istungil), ei vabasta see kostjat temale 04.10.2012 aktiga nr 006 üle antud ja tema poolt 08.10.2012 vastu võetud töö eest hagejale tasumise kohustusest VÕS § 637 lg 4 järgi. Hageja tasunõue muutus VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks 08.10.2012. Seetõttu ei oma ka tähtsust apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei märkinud otsuses, millise VÕS §-s 116 sätestatud lepingust taganemise materiaalse eeldusega võis olla antud juhul tegemist.
38.Maakohus tuvastas õigesti, et J.Lohu ekspertiisiaktist sai hageja teada alles 10.05.2013. Seega ei teavitanud kostja hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 644 lg 1 tähenduses mõistliku aja jooksul ja ta ei või VÕS § 644 lg 3 järgi töö mittevastavusele enam tugineda. Kuna kostja pretensioon (t lk-d 95,96) käsitleb üksnes hageja poolt tegemata tööde maksumust, mitte puudusi tehtud töös, ei pidanud hageja arvama, et pretensiooni tekstis viidatud eksperthinnang võib sisaldada etteheiteid tehtud töö kvaliteedile. Seega on alusetu apellatsioonkaebuse väide, et hageja oleks pidanud ise huvi tundma, milliseid hinnanguid ja arvamusi ekspertiisiakt kajastab.
39.Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud tasaarvestusavalduse aluseks oleva kahjunõude olemasolu ja selle suurust. Hageja poolt tegemata jäänud tööde maksumust suurusega 45 974,82 eurot ei saa iseenesest pidada kostja kahjuks, sest kostja ei ole nende tööde eest hagejale tasunud.
40.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni võla ja viivise väljamõistmise osas muutmata, jäävad maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse sisuliselt muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
41.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Protokolli parandamise taotluse lahendamine 13.02.2014 esitas KÜ Ristiku 8 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, paludes protokolli täiendada apellandi esindaja sõnadega „see peab olema kohtuistungi protokollis olemas“ ja „kuna see oli vastustaja kiri apellandi palvele töid jätkata“. Ringkonnakohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.