Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.XXXOÜ (edaspidi hageja) esitas 18.03.2013 Harju Maakohtule hagi osaühingu XXX(edaspidi kostja) vastu lepingutingimustele mittevastava asja asendamise nõudes.
2-13-13430 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.02.2011 sõiduki ostu-müügi lepingu / tellimus 01022011/01 (edaspidi leping) sõiduki Land Rover Freelander 2 SD4 SE AUT, registreerimisnumber XXX, VIN kood XXX (edaspidi sõiduk), ostmiseks. Sõiduki ostmist finantseeris AS Nordea Finance Estonia (edaspidi liisinguandja), kellega hageja sõlmis 08.02.2011 liisingulepingu nr XXX. Nimetatud lepingute tulemusel omandas kostjalt sõiduki liisinguandja, mille vastutavaks kasutajaks sai liisingulepingu alusel hageja. Sõiduki maksumuseks liisingulepingu alusel oli 33 250 eurot. Hageja sai sõiduki enda valdusesse 16.02.2011. Hageja on seisukohal, et kostja on liisinguandjale müünud lepingutingimustele mittevastava asja: sõiduk ei vasta lepingutingimustele kvaliteedi osas, sest esimene puudus ilmnes uuel sõidukil juba 18.02.2011, kui sõiduk jäi mootoririkke tõttu Leedus seisma. Kuigi sõiduk parandati 19.02.2011, siis järgmine rike tekkis kaks kuud hiljem ehk aprillis 2011. Erinevad puudused ja vead on ilmnenud lühikeste vahede järel kahe aasta jooksul üheksa (9) korda. Vaatamata asjaolule, et sõidukil on garantii, on hageja pidanud korduvalt kandma täiendavaid kulutusi sõiduki parandamisega seoses, sest garantii ei kata hageja väitel sõiduki teatud osade parandamist ega parandamist olukorras, kui sõiduk on purunenud väljaspool Euroopa Liitu. Hageja leiab, et kuigi käesoleval juhul ilmnesid puudused ja mittevastavus pärast asja üleminekut hagejale, pidi kostja poolt müüdud sõiduk olema defektne ja puudustega juba enne selle üleandmist, sest vastasel juhul ei oleks sõiduk juba kaks päeva hiljem mootoririkke tõttu seiskunud. Kostjapoolse lepingu tingimuste rikkumise tõttu ei ole hageja saanud sõidukit vastavalt oma vajadustele kasutada, mistõttu on jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis. Hageja leiab seega, et kostja vastutab sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kuna hageja hinnangul ei ole sõiduki edaspidine parandamine enam mõistlik ning tekitab hagejale ainult täiendavaid kulutusi ja probleeme, nõuab hageja, et kohus kohustaks kostjat asendama praeguse sõiduki uue lepingutingimustele vastava sõidukiga. Hageja õigus esitada nõue kostja vastu liisinguandja asemel, kes sõiduki ostis, tuleneb hageja ja liisinguandja vahel sõlmitud liisingulepingu tingimuste punktist 2.6 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 365 lg-st 1. (tl 1-6)
2.Hageja leiab oma 12.06.2013 (tl 88-94, 112-118) ja 10.02.104 (tl 201-203) täiendavates seisukohtades, et käesoleval juhul seisnes sõiduki lepingutingimustele mittevastavus mootori probleemides, mis on oluline viga, kuna see ei teki sõiduki tavapärase kulumise käigus, eriti kaks päeva pärast uue sõiduki soetamist. Hageja järeldab sellest omakorda, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele juba selle üleandmisel 16.02.2011. Hageja peab äärmiselt ebamõistlikuks lepingutingimustele mittevastavuse korral õiguskaitsevahendi – sõiduki asendamise nõude esitamist juba 18.02.2011. Hageja arvates ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et mootoriprobleemid saavad korduvaks ning seda ei suudeta mitmete remontimiste käigus täielikult parandada selliselt, et mõne kuu pärast sõiduk uuesti keset teed seisma ei jääks. Hageja valis esialgu kostjat vähemkoormava vahendi oma õiguste kaitseks, kasutades müügigarantiid ja lootes et garantii korras suudetakse sõiduki puudused kõrvaldada, mida aga sõiduki hooldusajalugu jälgides ei juhtunud. Hagejal ei jäänud seega muud võimalust, kui pärast 04.10.2012 sõidukil esinenud probleeme teavitada kostjat sõiduki lepingutingimustele vastavusest ja nõuda selle asendamist, mis on hageja arvates antud olukorras mõistlik ega koorma liialt kostjat, sest sõiduki parandamine on korduvalt ebaõnnestunud ning hagejal on ohtlik sellega liigelda. Sõidukit ei ole suudetud
2-13-13430 korda teha ka käesoleval hetkel, mida kinnitab 30.01.2014 Lätis juhtunud järjekordne mootori seiskumine. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb oma 13.05.2013 vastuses hagile täies ulatuses vastu, leides, et see on alusetu ja põhjendamata. Kostja hinnangul vastas ja vastab sõiduk lepingu tingimustele (st sõiduk oli lepingu sõlmimise ja hagejale üleandmise ajal terve; sõiduk on sihtotstarbeliselt kasutatav ning on hageja kasutuses igapäevaselt), mistõttu kostja ei ole lepingutingimusi rikkunud ega ole hagejal ostjana seetõttu õigust nõuda asja asendamist. Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks üksnes siis, kui asja parandamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast (VÕS § 223 lg 1). Kostja ei ole kunagi keeldunud sõiduki parandamisest. Käesoleval juhul on antud sõidukil müügigarantii, mis kehtib kuni 14.02.2014 või 100 000 km läbisõiduni ning puuduste kõrvaldamine toimub garantiitööde korras, ilma kuluta hagejale, mistõttu on puuduste esinemisel võimalik puuduseid kõrvaldada garantii korras (VÕS § 230). Kostja andmetel sõiduki tootja garantiisüsteem ei kinnita hageja poolt väidetud probleemide esinemist, millest on kostja ka hagejat teavitanud. Kostja juhib tähelepanu, et sõiduki ajaloo väljatrükil on toodud tavapärased hooldustööd ning pisivigade kõrvaldamine garantii korras, kuid ühtegi olulist sõiduki viga ei ole tuvastatud. Kostja hinnangul pisivigade kõrvaldamine, mida saab teha ka korralise hoolduse käigus ja sellega seotud mõningane ebamugavus ei anna hagejale õiguslikku alust nõuda sõiduki asendamist. Hageja pole selgitanud ega tõendanud ka asjaolusid, millest tulenevalt oleks alust arvata, et sõiduk ei ole hetkel sihtotstarbeliselt kasutatav. Kostja on jätkuvalt valmis puudused garantii korras tasuta kõrvaldama, kuid puuduste tuvastamiseks peab hageja enne sõiduki kostjale ülevaatamiseks viima. Hageja ei ole sõidukit kostjale ülevaatamiseks sõiduki Tallinna esindusse aga viinud ja seega on võimatu hinnata sõiduki puudusi. Kostja leiab, et isegi juhul, kui oleks tegemist lepingu olulise rikkumisega, on hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt asja asendamist, sest ta ei ole seda nõudnud üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta ega mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Nimelt, hageja poolt väidetud esmane puudus ilmnes 18.02.2011, kuid sõiduki asendamist nõudis hageja alles 11.10.2012, mis on pea kaks aastat pärast sõiduki ostmist. Sellest nähtub kostja jaoks, et hageja on mitme aasta vältel kasutanud sõiduki kasutuseelist, kuid soovib seda saada tasuta, kuna sisuliselt ei ole valmis kandma sõiduki ja uue sõiduki hinnavahet. Kostja hinnangul rikub hageja ka hea usu põhimõtet (VÕS § 6, § 138). Kostja arvates on hageja nõue uue sõiduki asendamiseks põhjendamatult koormav, põhjustades kostjale ebamõistlikke kulutusi vastupidiselt garantii korras pisivigade parandamisele ja tavapärasele hooldusele: sõidukiga samasugust sõidukit enam ei toodeta ja asendamise korral oleks tegemist 2013 või uuema sõiduki mudeliga; sõiduk on olnud üle kahe aasta hageja aktiivses kasutuses, mistõttu selle turuväärtus on ajaga ja kasutamisega oluliselt vähenenud ning sõiduki asendamise korral uue sõidukiga jääks ebaõiglaselt vana sõiduki ja uue sõiduki hinnavahe kostja kanda; hageja ei ole nõuet esitades kasutatud sõiduki kasutuseelist arvesse võtnud (tl 58-62).
4.Kostja jääb 05.08.2013 seisukohas oma varasema vastuse juurde: nõuded, sh väidetavad lepingu rikkumise nõuded, tuleb esitada õigel ajal ja õigele isikule, millist kohustust on hageja ilmselgelt rikkunud. Lisaks leiab kostja, et vaidlust ei ole hetkel selle üle, et sõiduk on ka hetkel terve, hageja kasutuses igapäevaselt ja üldse sihtotstarbeliselt kasutatav, vastasel juhul
2-13-13430 peaksid väidetavad puudused sõidukil olema ka praegusel hetkel. Sõiduki asendamise nõue olukorras, kus sõidukil puudused puuduvad, on hea usu põhimõttega vastuolus ning vastav nõue tuleb jätta rahuldamata (tl 140-144).
5.Kostja teatab 17.09.2013, et sõiduk käis 22.08.2013 kostja juures korralises hoolduses, kus tuvastati, et sõiduk on tehniliselt korras ja sellel ei esinenud puudusi, rääkimata puudustest, millele hageja viitab hagis (tl 151-152).
Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Hageja nõue on suunatud kostja poolt lepingu täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 222). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud. Pooled ei vaidle, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb müügilepingust (VÕS § 208), mida tuleb vaadata koostoimes VÕS § 365 lg-ga 1. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 365 lg 1 kohaselt võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja müüjana on müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mis väljendub müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuses (VÕS § 217), kas kostja vastutab asja mittevastavuse eest (VÕS §§ 103, 218), kas kostja on asja lepingutingimustele mittevastavuse korral müüja suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamiseks täitnud teatamiskohustust (VÕS § 220) ning kas hagejal ostjana on õigus müüja vastutuse korral asja lepingutingimustele mittevastavuse korral nõuda lepingutingimustele mittevastava asja – sõiduki asendamist uue sõiduki vastu (VÕS § 222 lg 1).
9.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2011 sõiduki ostu-müügi lepingu / tellimus 01022011/01, mille esemeks oli sõiduk sõiduki Land Rover Freelander 2 SD4 SE AUT, registreerimisnumber XXX, VIN kood XXX; lepingust ei nähtu, et sõlmitud oleks müüja vastutust piirav kokkulepe (tl 8); - hageja ja AS Nordea Finance Estonia sõlmisid 08.02.2011 liisingulepingu nr XXX sõiduki ostu finantseerimiseks (tl 9-13); - liisingulepingu punkti 2.6 kohaselt kui müüja rikub müügilepingut, siis võib liisinguvõtja esitada müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud ostuhinna tasumise kohustus ja õigus nõuda vara omandiõiguse üleandmist (tl 10); - hageja sai sõiduki enda valdusesse 16.02.2011 (tl 1); - sõidukile kehtib müügigarantii kuni 14.02.2014 või 100 000 km läbisõiduni ning puuduste kõrvaldamine toimub garantiitööde korras, ilma kuluta hagejale;
2-13-13430 - hageja pöördus müügigarantii korras alates veebruarist 2011 kuni oktoobrini 2012 üheksal korral (9) sõiduki remontimiseks Leedu, Valgevene ja Poola Land Rover sõidukite müügiesindustesse/hoolduskeskustesse; - sõiduki ajaloo kohaselt oli sõiduki läbisõit seisuga 10.10.2012 41157 km (tl 44-47); - hageja pöördus seoses sõidukil esinevate väidetavate puudustega kostja poole 11.10.2012, soovides auto regulaarsetele riketele viidates vahetada selle välja uue auto vastu. Nimetatud pöördumises (e-kirjas) hageja sõiduki konkreetsetele puudustele ei viidanud (tl 31-32); - 22.08.2013 käis hageja sõidukiga kostja juures korralises hoolduses, läbisõit 64506 km (tl 154-156)
10.Müügilepingu alusel ostjale üleantava asja puhul on müüja vastutuse esmaseks eelduseks asja mittevastavus lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1-2). Hageja leiab, et sõiduki mittevastavus lepingutingimustele on tõendatud asjaoluga, et kohe pärast sõiduki üleandmist hagejale, so alates veebruarist 2011, ning kuni oktoobrini 2012 vajas sõiduk 9-l juhul erinevatel põhjustel remonti, mida teotasid sõidukile antud müügigarantii korras Leedu, Valgevene ja Poola Land Rover sõidukite müügi/hooldusesindused. Kostja leiab, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavus ei ole tõendatud. Hageja ei ole sõiduki suhtes kostjale kaebusi esitanud. Hageja käis sõidukiga kostja juures hoolduses 22.08.2013 ja sõiduk oli korras.
11.Hoolimata asja mittevastavusele lepingutingimustele võib müüja vabaneda vastutusest, kui oma majandus - ja kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja ei teata asja mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ega ole mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud (VÕS § 220 lg 1-3.). Kohus leiab, et isegi kui lugeda tõendatuks, et hagejale üleantud sõiduk ei vastanud puuduste tõttu lepingutingimusele (vajas 1 a 10 kuu jooksul 9 korda remonti), vabaneb kostja müüjana VÕS § 220 lg 3 alusel vastutusest. Kuivõrd tarbija jaoks loetakse mõistlikuks teatamise ajaks 2 kuud (VÕS § 220 lg 1 teine lause), siis ei saa ka majandus - ja kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja jaoks olla see oluliselt pikem. Kohus leiab, et kuivõrd hageja oli juuliks 2011 käinud sõidukiga müügigarantii korras juba 4 korda järjest remondis, tulnuks kostja kui müüja poole pöörduda asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks hiljemalt oktoobriks 2011. Hageja aga jätkas väidetavate puudustega sõiduki kasutamist veel terve aasta vältel, enne kui pöördus teatega kostja poole. Kohtu hinnangul ei saa mitteteatamist 1 aasta pärast puuduste tuvastamist, milliseks ajaks oli sõiduk läbi sõitnud üle 40000 km, lugeda mõistlikuks teatamise ajaks. Kohus leiab, et sellega hageja minetas õiguse asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
12.Kohtu hinnangul ei vabanda hagejapoolset teatamatajätmist asjaolu, et kuivõrd hageja pöördus sõiduki remontimiseks erinevate teiste Land Rover esinduste / hooldustöökodade poole (milleks on ka kostja), siis sellega ta arvas olevat ostja teatamiskohustuse täidetud. Müügigarantii (VÕS § 230 ) on müügilepingust eraldiseisev lepinguline suhe, mis annab müügilepingu objektiks olnud asjal ilmnevate puuduste korral õigustatud isikule (ostjale) võrreldes müügilepingust tulenevate õiguskaitsevahenditega lisaõigusi, pannes ostja seaduses sätestatud müügilepingujärgse vastutusega võrreldes soodsamasse olukorda. VÕS § 230 lg 5 kohaselt nimelt müügigarantii ka ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Seega on isikul ostetud asjal ilmnenud puuduste korral võimalik valida, kas kasutada asjale müügigarantii olemasolul garantiist tulenevaid õigusi (nt õigus saada teatud aja jooksul või sõiduki teatud läbisõiduni tootja arvel sõiduki tasuta parandamist) või kasutada müüja suhtes lisaks sellele ka seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 222-225), kuid viimase juhul peavad olema täidetud ka nende
2-13-13430 rakendamiseks vajalikud spetsiifilised eeldused (VÕS § 219-220). Kuivõrd need eeldused ei ole täidetud, tuleb hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.