Riigikohtus kantud menetluskulud jätta Maanus Mürkhaini kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Thorsten (hageja) esitas 11. jaanuaril 2011 Tartu Maakohtule hagi Maanus Mürkhaini (kostja) vastu 6391 euro 16 sendi saamiseks. Kuna maakohtul ei olnud andmeid kostja tegeliku asukoha kohta, ta ei elanud registrisse kantud aadressil ning kohtul ei olnud muul viisil võimalik kostja asukohta teada saada, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, s.o dokumendi avaldamisega 14. juunil 2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded (edaspidi AT). Kostja ei vastanud hagiavaldusele. Maakohus rahuldas hagi 31. oktoobri 2011. a tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3 järgi tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult ja kohtuotsuse resolutsioon avalikustada AT-s. Kohtuotsuse resolutsioon avalikustati 2. novembril 2011 AT-s.
2.Kostja esitas 4. aprillil 2013 maakohtule kaja menetluse taastamiseks. Kaja põhjendustes märkis
kostja, et talle ei ole selle tsiviilasja dokumente, sh hagiavaldust isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud. Seega tuleb menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 p 1 alusel taastada. Kostja sai tagaseljaotsusest ja selle tsiviilasja menetlusest teada 25. märtsil 2013, mil tema lepingulisele esindajale edastati menetlusdokumendid Tartu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-13-1756, mille sisuks on hageja avaldus kostja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse aluseks on maakohtu 31. oktoobri 2011. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-1111. Seega on kaja esitatud tähtaegselt.
3.Kostja vaidles kajale vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluse taastamata. Kaja ei ole tähtaegne.
4.Tartu Maakohus jättis 10. mai 2013. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata, kuna kaja ei esitatud tähtaegselt. Asjas kohaldub enne 31. detsembrit 2012 kehtinud TsMS § 317 lg 1, mille järgi võis kaja esitada avaliku kättetoimetamise korral 28 päeva jooksul alates AT-s avaldamisest. TsMS § 6 alusel peab kohus juhinduma seaduse redaktsioonist, mille kehtimise ajal oleks tulnud toiming teha, mitte redaktsioonist, mille kehtimise ajal tegelikult toiming tehti. Enne 1. jaanuari 2013 kehtinud TsMS § 415 lg 2 kohaselt oleks tulnud kaja esitada hiljemalt 30. detsembril 2011. Ekslik on kostja väide, et ta sai tagaseljaotsusest teada siis, kui tema esindajale saadeti tsiviilasja nr 2-13-1756 materjalid. Kaja esitamise tähtaeg ei hakka kulgema sellest, millal kostja esindaja sai tagaseljaotsusest teada, vaid sellest, millal kostja sai tagaseljaotsusest teada. Kostjale tuli tagaseljaotsus toimetada kätte avalikult eelkõige seetõttu, et kostja ei olnud menetluses kohtu saadetud kirjadele reageerinud. Kostja on kajas väitnud, et talle oleks saanud menetlusdokumente ka muul viisil kui avalikult kätte toimetada. Samas ei ole kostja selgitanud, millisel viisil ja aadressil oleks kohus saanud talle dokumendid kätte toimetada. Hageja taotlusel selle tsiviilasja juurde võetud tsiviilasja nr 2-11-55920 materjalidest nähtub, et kostjale on 16. detsembril 2011 allkirja vastu kätte toimetatud kohtumäärus ja hagimaterjalid. Tsiviilasja nr 2-11-55920 hagimaterjalide hulgas oli ka tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-1111. Kuna 15. jaanuar 2012 oli pühapäev, oleks kostja pidanud esitama kaja hiljemalt 16. jaanuaril 2012. Isegi kui eeldada, et kostja sai tagaseljaotsusest teada alles täitemenetluse kaudu, oleks tulnud kaja esitada hiljemalt 28. septembril 2012.
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaja rahuldada. Maakohus jättis hindamata menetluse taastamise aluse olemasolu TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi, kuigi kaja esitati põhjusel, et hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Maakohus leidis valesti, et tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-1111 on kätte toimetatud tsiviilasja nr 2-11-55920 materjalidega. Kostja sai tagaseljaotsusest ja selle tsiviilasja menetlusest teada 25. märtsil 2013, mil tema lepingulisele esindajale edastati tsiviilasja nr 2-13-1756 materjalid. Ainuüksi kostja 29. augustil 2012 kohtutäiturile saadetud e-kiri ei tõenda tagaseljaotsuse kättesaamist. Kui kohus leiab, et asjas ei kohaldu alates 1. jaanuarist 2013 kehtiv TsMS § 415 lg 2,
tuleb kaja esitamise tähtaeg ennistada, sest kaja esitamise tähtaeg on lastud mööda mõjuval põhjusel.
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 25. septembri 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, kuid tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis kaja rahuldamata. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jättis kaja läbi vaatamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt toimetas maakohus 31. oktoobri 2011. a tagaseljaotsuse kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse resolutsiooni 2. novembril 2011 AT-s. Kättetoimetamise asjaolusid tuleb hinnata nende menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud menetlusõiguse normide alusel. Maakohus asus õigesti seisukohale, et enne 1. jaanuari 2013 kehtinud TsMS § 415 lg 2 kohaselt võis kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul, mistõttu oleks kaja tulnud esitada hiljemalt 30. detsembril 2011. Kostja esitas kaja 4. aprillil 2013. Kostjal oli TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi õigus esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kuna hagi toimetati talle kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Seega vabanes kostja kaja esitamisel TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud kohustusest tõendada, et tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud hagile vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Õigus esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust ei toonud aga kaasa õigust esitada kaja TsMS § 415 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgimata. Maakohus ei rikkunud menetlusdokumentide kostjale avalikul kättetoimetamisel menetlusõiguse norme. Maakohus üritas korduvalt selgitada välja kostja viibimiskohta ning toimetada talle hagi materjalid kätte muul viisil kui avalikult. Kostjale ei õnnestunud dokumente kätte toimetada tema rahvastikuregistris märgitud aadressil, kuna kostja ei viibinud kohal. Politseiasutuse teatise kohaselt ei õnnestunud dokumente kostjale kätte toimetada ka politsei abil, kuna kostja ei ela sellel aadressil ja tema viibimiskoht ei olnud politseile teada. Väljastusteatele on piirkonnakonstaabel märkinud, et kostja viimane teadaolev asukoht oli Prantsusmaal ning omastega ta ei suhtle. Maakohus püüdis korduvalt edastada kostjale menetlusdokumente ka e-posti aadressil [email protected], millele kostja ei reageerinud. Järgnevalt küsis maakohus kostja kontaktandmeid hagejalt, kes edastas kohtule sama eposti aadressi ning lisaks mobiiltelefoni numbri. Kuna kohtule ei saanud teatavaks muud võimalikku viisi kostjale dokumentide edastamiseks ning ükski kohtule kättesaadavatest kätteandmise viisidest ei andnud tulemusi, oli kohtul õigus toimetada dokumendid kostjale kätte avalikult. Mobiiltelefoni number ei ole käsitatav kostjale menetlusdokumentide kätteandmist võimaldava vahendina. Tsiviilasja nr 2-10-19740 protokollist nähtuvalt ei andnud ka kostja mobiiltelefonile helistamine tulemust, mis võimaldanuks talle menetlusdokumente kätte toimetada. Tõendatud ei ole, et kostjat esindas enne 26. märtsi 2013 lepinguline esindaja, kelle kaudu oleks võimalik olnud maakohtul kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Esindussuhte tekkimine enam kui aasta ja neli kuud pärast tagaseljaotsuse resolutsiooni avaldamist AT-s ei anna alust asuda
seisukohale, et tagaseljaotsuse tegemise aja seisuga oli olemas võimalus toimetada kostjale menetlusdokumente kätte muul viisil kui avaliku kättetoimetamise teel. Kostja ei ole esitanud mis tahes viise, mis võimaldanuks kohtul hagi menetlemise või tagaseljaotsuse tegemise ajal menetlusdokumente talle kätte toimetada. Kostja kontaktandmeteks on jätkuvalt märgitud aadress, kus kostja kohtumenetluse ajal tegelikult ei elanud. Lisaks nähtub asja materjalidest, et e-posti aadressi [email protected] on kostja pärast tsiviilasja nr 2-11-1111 menetlemist tegelikult kasutanud. Seega järeldas maakohus põhjendatult, et kaja tulnuks esitada hiljemalt 30. detsembril 2011 ning
4.aprillil 2013 esitas kostja kaja hilinenult. Kuna tagaseljaotsus toimetati kostjale nõuetekohaselt kätte AT-s kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega, ei mõjuta määruskaebuse lahendamist asjaolu, kas kostja sai selles tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse kätte koos tsiviilasja nr 2-11-55920 materjalidega. Viidatud tsiviilasja materjalid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 16. detsembril 2011. Määruskaebuse lahendamist ei mõjuta ka asjaolu, et kohtutäiturile 29. detsembril 2012 saadetud e-kiri ei tõenda tsiviilasjas nr 2-111111 tehtud tagaseljaotsuse kättesaamist. Ringkonnakohtule esitatud kaja esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja oleks pidanud selle esitama maakohtule. Kostja ei esitanud maakohtule TsMS § 68 lg 1 kohast avaldust kaja esitamise tähtaja ennistamiseks. Tähtaega ei oleks alust ennistada, kuna kostja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse esinemist kooskõlas TsMS §-s 422 sätestatuga. Kuna kostja esitas kaja seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 järgi õigust kaja esitada. Seetõttu oleks maakohus pidanud jätma kaja läbi vaatamata, mitte rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja palub määruskaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ning teha uue määruse, millega kaja rahuldada ja menetlus taastada. Määruskaebuse kohaselt leidsid kohtud valesti, et kaja on esitatud hilinemisega. Kaja esitamise tähtaega oleks tulnud kooskõlas TsMS § 307 lg-ga 3 hakata lugema alates 25. märtsist 2013, mil tagaseljaotsuse sai kätte kostja esindaja. Samuti leidsid kohtud valesti, et kostja sai tagaseljaotsuse kätte varem, mistõttu oleks kaja tulnud esitada hiljemalt 28. septembril 2012. Kostja kohtutäiturile saadetud e-kiri ei tõenda, et kostja sai tagaseljaotsuse kätte. Maakohus ei võinud tagaseljaotsust avalikult kätte toimetada, sest ta ei kasutanud muid kättetoimetamise võimalusi. Lisaks jättis ringkonnakohus valesti kaja esitamise tähtaja ennistamata. Kaja esitamise tähtaeg tuleb ennistada, kuna kostjale ei toimetatud dokumente isiklikult kätte.
9.Hageja palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kuna maakohus oli enne määruskaebuse esitamist kuulutanud välja kostja pankroti, ei saanud kostja esitada Riigikohtule määruskaebust vandeadvokaadi vahendusel ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Seetõttu tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. Kohtud leidsid õigesti, et kostja esitas kaja hilinenult. Kuna kaja ei ole tähtaegne, ei ole oluline, kas maakohus võis teha tagaseljaotsuse. Samuti on kostja esitanud hilinenult kaja esitamise tähtaja ennistamise taotluse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Maakohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte avalikult AT-s avaldamisega. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, sest kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtajaks. Maakohus märkis tagaseljaotsuse resolutsioonis, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult ning avalikustada kohtuotsuse resolutsioon AT-s. Kolleegium on varem leidnud, et seaduses ei ole otsesõnu sätestatud, et kohtus ei pea pärast menetlusdokumendi AT-s nõuetekohast avaldamist järgnevate menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutama kõiki seaduses ettenähtud kättetoimetamise viise. Siiski võib kohus pärast AT-s menetlusdokumendi avaldamist avaldada tagaseljaotsuse AT-s ilma kõiki TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldusi kontrollimata juhul, kui asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada. Sellisel juhul võib kohus tagaseljaotsuses märkida, et see avaldatakse AT-s (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-9-10, p 11). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Maakohus on hagi AT-s avaldamist põhjendanud 10. juuni 2011. a määruses, kus leidis, et kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku asukoha kohta, ta ei ela registrisse kantud aadressil ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada. Kohtutoimikust nähtuvalt üritas maakohus toimetada hagimaterjale kostjale kätte kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressil postiteenuse osutaja (tl 31) ja politsei vahendusel (tl 32–34). Samuti proovis maakohus kooskõlas TsMS § 314 lgga 1 toimetada dokumendid kostjale kätte e-posti kaudu (tl 17, 35–36). TsMS § 200 esimene lõige sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kostja ei ole kajas ja määruskaebustes oma tegelikku viibimiskohta selgitanud ega väitnud, et e-posti aadress, mille kaudu maakohus proovis temaga ühendust saada, ei kuulu talle. Kostja on Riigikohtule esitatud määruskaebuses oma elukoha aadressiks märkinud aadressi, mille kaudu maakohtul ei õnnestunud talle hagimaterjale kätte toimetada. Sellises olukorras ei saa kostja kolleegiumi arvates tugineda väitele, et talle oleks saanud hagiavaldust ja tagaseljaotsust kätte toimetada muul viisil kui avalikult. Seetõttu ei ole kolleegiumi arvates alust kahelda, et maakohus järgis seadust hagiavalduse ja tagaseljaotsuse kostjale AT-s avaldamisega kätte toimetamisel.
12.Ringkonnakohus jättis õigesti tähelepanuta kostja esitatud kaja esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kooskõlas TsMS § 68 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga oleks kostja pidanud esitama tähtaja ennistamise taotluse maakohtule koos kajaga. Eeltoodust tulenevalt tühistas ringkonnakohus põhjendatult maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis kaja läbi vaatamata, sest kostja ei esitanud kaja TsMS § 415 lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul. Kaja esitamise tähtaeg hakkas kulgema tagaseljaotsuse AT-s avaldamisest.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata
TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.
14.Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 alusel õigus nõuda maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 694 lg 2 ja § 695). Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.