Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kaupo Paal ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Hermo Piirsalu ja Helen Piirsalu hagi Soul Fehu OÜ, kohtutäitur Kristel Maalmani ja Osaühingu Aktiva Finants vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse tunnustamise ja asja valduse saamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hermo Piirsalu ja Helen Piirsalu ühine kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
2000 eurot
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamine
nende Hagejad Hermo Piirsalu ja Helen Piirsalu Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Kostja Soul Fehu OÜ, seaduslik esindaja Ilja Jakovlev Kostja kohtutäitur Kristel Maalman, lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Kostja Osaühing Aktiva Finants, seaduslik esindaja Ülar Maapalu kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-20-8668 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2021. a otsus.
Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2021 otsus Helen Piirasalu hagi osas ja jätta Helen Piirsalu hagi Soul Fehu OÜ, kohtutäitur Kristel Maalmani ja Osaühingu Aktiva Finants vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse tunnustamise ja asja valduse saamise nõudes läbi vaatamata, ning jätta Helen Piirsalu menetluskulud tema enda kanda.
3.Saata asi Hermo Piirsalu hagi osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
1.Hermo Piirsalu (hageja I) ja Helen Piirsalu (hageja II) (hagejad) esitasid 13. juunil 2020 Harju Maakohtule Soul Fehu OÜ (kostja I, ostja), kohtutäitur Kristel Maalmani (kostja II, kohtutäitur) ja Osaühingu Aktiva Finants (kostja III, sissenõudja) vastu hagi, milles palusid tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 095/2019/641 13. mail 2020 korraldatud enampakkumine, tunnustada hagejate õigust HOONEÜHISTU JÕHVI RUMBA (registrikood 80095807) liikmesusele, mis vastab liikmemaksumäärale 413/6190 (edaspidi „vara“), mõista sellele vastav garaažiboks kostja I valdusest välja hagejate valdusesse ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt müüs kohtutäitur hagejate ühisomandisse kuuluva vara enampakkumisel kostjale I alghinnaga 1000 eurot. Kohtutäitur ei toimetanud täitmisteadet ega arestimisakti hagejale I kui täitemenetluse võlgnikule kätte isiklikult ega kirja teel ning ei teinud talle teatavaks kohustust teatada kohtutäiturile oma kontaktandmed. Hageja I elab rahvastikuregistris märgitud aadressil. Täitmisteate ja arestimisakti avalikult kätte toimetamine ei olnud õiguspärane. Seetõttu ei saa täitmisteadet ega arestimisakti lugeda hagejale I kättetoimetatuks ja seega ei saa ka vara lugeda arestituks. Isegi kui vara arestiti, siis on arestimine tühine. Kohtutäitur määras arestimisaktiga vara hinna alla turuhinna, aga arestimisakti kätte toimetamata jätmise tõttu ei saanud hageja I alghinda vaidlustada.
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja I vastuväidete kohaselt oli hageja I enampakkumisest teadlik. Kohtutäitur edastas hagejale I teate tema elukohajärgsele aadressile, kuid hageja I ei võtnud seda vastu. Enampakkumise korral müüaksegi vara alla turuhinna, sest vastasel juhul ei võetaks enampakkumisest osa.
3.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja II vastuväidete kohaselt on nii täitmisteade kui ka vara arestimise akt hagejale I kätte toimetatud. Kostja II edastas täitmisteate 9. aprillil 2019 viimase e-posti aadressile, mille kaudu oli kostja II enne teises täitemenetluses hagejaga I suhelnud. Kostja II edastas täitmisteate hagejale I ka kulleri abil hageja I rahvastikuregistri järgsele aadressile, kuid hageja I ei võtnud seda vastu. Seetõttu jäeti täitmisteade hageja I postkasti. Saamata hagejalt I tagasisidet täitmisteate edastamise kohta, avaldas kostja II 3. mail 2019 täitmisteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arestimisakti saatis kostja II hagejale I tähitud kirjaga, kuid see tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kostja II avaldas teate vara arestimise kohta Ametlikes Teadaannetes 28. veebruaril 2020. Vastav teavitus edastati hagejale I ka e-posti aadressile.
4.Kostja III palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kostja III vastuväidete kohaselt on hagi esitatud hilinenult. Samuti on tõendamata hagejate väide, et vara kuulub hagejatele ühiselt ja et hageja I teavitas kohtutäiturit, et vara kuulub hagejate ühisomandisse. Kohtutäitur sai eeldada liikmekande õigsust, mistõttu on kohtutäituri toimingud õiguspärased. Lisaks ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise tingimusi täitmisteate, arestimisakti ja enampakkumise teate hagejale I kättetoimetamisel.
5.Harju Maakohus jättis 30. märtsi 2021. a otsusega hagi rahuldamata, kostja III taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Lisaks tühistas maakohus oma 15. juuni 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
2(9)
2-20-8668 Maakohus leidis, et kuivõrd hagejale I on nii täitmisteade kui ka arestimisakt kätte toimetatud, siis ei ole enampakkumise korraldamisel selle olulisi tingimusi rikutud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Alust ei ole jätta ka hagi läbi vaatamata, sest hagi on esitatud tähtaegselt. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt edastati täitmisteade 9. aprillil 2019 hageja I e-posti aadressile, mis on alates 13. jaanuarist 2015 hageja I rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadress ja millelt kostja II on hagejaga I suhelnud näiteks 2. jaanuaril 2018 teises täitemenetluses. Seega saab täitmisteate lugeda hagejale I kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel. Samuti edastas kostja II hagejale I täitmisteate kulleriga rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile. Kuna saadetist ei õnnestunud kahel katsel (13. ja 18. aprillil 2019 vastavalt kell 14.00 ja 11.00) hagejale I kätte toimetada, siis jäeti täitmisteade 18. aprillil 2019 hageja I elukoha postkasti. Dokumendi edastamisel on järgitud TsMS §-s 326 sätestatud korda. Lisaks edastas kostja II hagejale I täitmisteate 3. mail 2019 Ametlike Teadaannete kaudu. Arestimisakti edastas kohtutäitur hagejale I 28. veebruaril 2020 tähitult rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile, kuid see tagastati kohtutäiturile hoiutähtaja möödumisel. Hagejad on kinnitanud, et hageja I elas täitemenetluse toimumise ajal ja elab ka praegu märgitud elukohas. Samuti lasi kostja arestimisakti avaldada Ametlikes Teadaannetes, mille kohta edastati teade hageja I e-posti aadressile.
6.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagejad leidsid, et maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et täitmisteade ja arestimisakt on hagejale I kätte toimetatud. Sõltumata sellest, kas e-posti aadress on avaldatud rahvastikuregistris või mitte, eeldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine seda, et dokumendi kättesaamist on kinnitatud (TsMS § 3111 lg 3). Kuivõrd hageja I ei saanud talle e-posti teel saadetud täitmisteadet kätte, ei saanud ta kättesaamist kinnitada. Samuti on tõendamata, et kuller toimetas täitmisteate hagejale I kätte (TsMS § 315 lg 5). Dokumendi mahajätmine on lubatav üksnes juhul, kui adressaat on keeldunud dokumendi vastuvõtmisest (TsMS § 313 lg 3 p 5). Seda aga praegusel juhul tõendatud ei ole. Maakohus tugines täitmisteate hagejale I kättetoimetatuks lugemisel põhjendamatult TsMS §-le 3141, sest enne selle sätte alusel menetlusdokumendi kättetoimetamist tuleb proovida dokument saajale muid viise kasutades üle anda. Hagejat I ei ole ka viidatud sätte kohaldamisest nõuetekohaselt hoiatatud. Lisaks ei saa täitmisteadet lugeda hagejale I kättetoimetatuks tema postkasti jätmisega TsMS §-s 326 sätestatud korras. Nimelt ei nähtu täitmisteate kättetoimetamise aktist, kas täitmisteade jäeti 18. aprillil 2019 aktis märgitud aadressile viisil, mis oli sellel aadressil elavatele isikutele kättesaadav ja mis välistas saadetise kaotsimineku. Kuivõrd täitmisteate kättetoimetamise esimene katse tehti tööpäeval ja tööajal, siis oleks teine katse pidanud olema tehtud pärast tööpäeva lõppu, mitte puhkepäeval. Samad minetused, mis tehti täitmisteate kättetoimetamisel, tehti ka arestimisakti kättetoimetamisel, mistõttu ei ole alust pidada kättetoimetatuks ka arestimisakti.
7.Kostjad palusid jätta hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu lõppjäreldusega, kuid muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ja täiendas neid. 3(9)
2-20-8668
8.1.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ekslikult, et täitmisteate saab lugeda TsMS § 3141 alusel kättetoimetatuks saatmisega. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt edastas kohtutäitur täitmisteate 9. aprillil 2019 hageja I e-posti aadressile [email protected] (tl 67). Kuivõrd hageja I ei kinnitanud täitmisteate kättesaamist, siis ei saa täitmisteadet lugeda TsMS § 3111 lg 5 järgi kättetoimetatuks. Kuivõrd ühtegi dokumenti ei olnud hagejale I kätte toimetatud ega olnud hageja I avaldanud e-posti aadressi TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 mõttes samas täitemenetluses, siis ei ole täidetud ka TsMS § 3141 lg-te 1 ega 2 kohaldamise eeldused. Samas ei saa ka TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel lugeda täitmisteadet kättetoimetatuks. Kohtutäitur saatis täitmisteate hageja I e-posti aadressile, mille kaudu kohtutäitur on hagejaga I suhelnud 2. jaanuaril 2018 teises täitemenetluses (tl 75). Kohtule ei ole teatatud, et täitemenetlus, milles kohtutäitur hagejaga I suhtles, on käimasolev, st ei ole lõppenud. Ka puudus 9. aprilli 2019. a e-kirjas igasugune viide TsMS § 3141 lg-le 1 ning sellele, et täitmisteade loetakse kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p-d 15–16). TsMS § 3141 kohaldamine eeldab, et isikuga, kellele soovitakse dokumenti kätte toimetada, on saavutanud varasema kontakti kohtutäitur või on tema andmed kohtutäiturile teatavaks saanud. Seetõttu ei puutu asjasse tõik, et hageja I on vastanud kõnealuselt e-posti aadressilt sissenõudjale. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus valesti, et täitmisteate saab lugeda kättetoimetatuks TsMS § 326 järgi postkasti panekuga. Kohtutäitur proovis täitmisteadet hagejale I kätte toimetada ka kulleri abil aadressil Kivi 26a–13, Jõhvi 13. aprillil 2019 kell 14.00 ja 18. aprillil 2019 kell 11.00 (tl 77). Aadress, millel prooviti täitmisteadet üle anda, on hageja I rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress (tl 10) ning hageja I kinnitas hagis, et ta elab seal. Täitmisteate kättetoimetamise aktist nähtub, et täitmisteadet ei õnnestunud allkirja vastu hagejale I kätte anda (tl 77). Dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada (vt Riigikohtu 16. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218/40, p 12), kuid käesoleval juhul ei nähtu kättetoimetamise aktist, kuhu ja kuidas täitmisteade aadressile jäeti. Kuna täitmisteate postkasti jätmine on nõuetekohaselt dokumenteerimata, siis ei saa kättetoimetamist siiski lugeda TsMS § 326 järgi toimunuks. Täidetud ei ole ka nõue proovida enne dokumendi mahajätmist seda saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega (TsMS § 326 lg 2). Üks katse dokumenti isiklikult üle anda toimus puhkepäeval kell 14.00 ja teine katse tööpäeval kell 11.00, kuid kuna isik võib tavalise tööaja piires olla tööl ja võib ka nädalavahetusel eluruumidest eemal viibida, siis tulnuks üks katse üritada teha pärast tööaja lõppu. Ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendatud toimetada täitmisteade hagejale I kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi on avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks küll asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil, kuid isegi siis, kui tegemist võis olla isiku eluruumiga, on õiguste võimaliku pahauskse kasutamise tõttu välistatud isiku tuginemine väitele, et talle oleks saanud dokumendid kätte toimetada muul viisil kui avalikult (vt Riigikohtu 20. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-13, p 11). Kuigi kohus peab olema enne avalikku kättetoimetamist veendunud, et dokumenti ei saa vahetult kätte toimetada, ei eelda see, et oleks kasutatud kõiki võimalikke seadusandja ette nähtud viise. Ringkonnakohus märkis, et praegusel juhul saatis kohtutäitur täitmisteate hageja I rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile (tl 67) ja püüdis kätte toimetada kulleri vahendusel rahvastikuregistrisse kantud aadressil. Hageja I ei ole väitnud, et e-posti aadress, mille kaudu kohtutäitur talle täitmisteate saatis, ei kuulu talle või ta ei kasuta seda. Lisaks on hageja I kinnitanud, 4(9)
2-20-8668 et ta elab rahvastikuregistris märgitud aadressil. Sellises olukorras ei saa hageja I ringkonnakohtu arvates tugineda väitele, et talle ei saanud täitmisteadet avalikult kätte toimetada. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäitur tõendanud, et ükski muu proovitud kättetoimetamise viis tulemust ei andnud. Ringkonnakohus ei nõustunud hagejate seisukohaga, et avalik kättetoimetamine on lubatud üksnes pärast seda, kui võlgnikku on kohustatud teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed ja võlgnik ei ole seda kohustust täitnud või on andmed ebaõiged. Ringkonnakohus leidise, et kohtutäituril on ka enne, kui tal õnnestub võlgnikuga saada vähemalt ühe korra tegelik kontakt, võimalus valida TsMS-s ette nähtud kättetoimetamise viisidest konkreetsel juhul sobiv, arvestades menetluse asjaolusid, menetlusosalise koostöövalmidust jm.
8.2.Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et ka arestimisakt on hagejale I kätte toimetatud, lisades oma täiendavad põhjendused. Kohtutäitur saatis arestimisakti hagejale I tähitud kirjaga hageja I rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil, kuid see tagastati hoiutähtaja möödumisel (tl 80). Ringkonnakohus leidis, et kuna asjas ei ole esile toodud, et arestimisakt oleks hagejale I või muule isikule üle antud allkirja vastu ega hageja I keeldumist arestimisakti vastuvõtmisest, ei saa lugeda arestimisakti kättetoimetatuks tähitud kirjaga TsMS § 313 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lugeda arestimisakti fiktsioonina kättetoimetatuks ka selle hageja I postkasti jätmisega TsMS § 326 järgi ega hoiustamisega TsMS § 327 järgi. Kohtutäitur ei ole tuginenud dokumendi mahajätmisele § 326 kohaselt. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates täidetud dokumendi hoiustamisega kättetoimetamise tingimused. TsMS § 327 lg 1 järgi võib dokumendi mh hoiustada dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris, kuid tingimusel, et TsMS § 326 eeldused on täidetud. Viimast aga ei ole asjas esile toodud, mistõttu ei saa kättetoimetamist lugeda toimunuks TsMS § 327 järgi. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud arestimise teade edastati ka hageja I e-posti aadressile (tl 83), kuid kuna ei järgitud TsMS §-s 3111 ega TsMS §-s 3141 sätestatut, ei saa arestimisakti kättetoimetamist lugeda toimunuks nende sätete kohaselt. Siiski tuleb ringkonnakohtu hinnangul ka arestimisakt lugeda hagejale I nõuetekohaselt avalikult kättetoimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seda eelkõige põhjusel, et kohtutäitur oli ringkonnakohtu hinnangul teinud kõik mõistlikult vajaliku, et toimetada menetlusdokumendid hagejale I kätte muul viisil kui avalikult, kuid hageja I ei reageerinud. Hageja I ei selgitanud, millisel viisil ja aadressil oleks saanud talle dokumendid kätte toimetada, mistõttu on alust arvata, et hageja I on ise hoidunud täitemenetluse dokumentide vastuvõtmisest.
8.3.Kuivõrd ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hagejale I oli arestimisakt kätte toimetatud, siis oleks ta pidanud õigel ajal esitama kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri määratud hinna vaidlustamiseks. Seetõttu ei võtnud ringkonnakohus seisukohta hageja väite, et kohtutäituri arestimisaktis märgitud vara hind erineb turuhinnast, sisulise põhjendatuse kohta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hagejad paluvad kassatsioonkaebuses tühistada kohtute otsused ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hagejate väitel leidsid kohtud valesti, et avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud. Avalik kättetoimetamine on ultima ratio abinõu, mida võib kasutada üksnes siis, kui kõik teised kättetoimetamise vahendid ei ole tulemust andnud. TsMS § 3141 lg 1 kohaldamine on õigustatud üksnes olukorras, kus menetlusosalisega on saadud varasem kontakt. TsMS § 3141 lg 1 rakendamine 5(9)
2-20-8668 ei tohiks olla esmane, vaid siiski erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis ning enne tuleks üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. Ebaõige on ringkonnakohtu etteheide hageja I hoolsuse kohta, kuivõrd täitmisteade oligi esimene dokument, mis oleks hagejale I andnud teavet tema vastu täitemenetluse alustamise kohta. Ka on väär ringkonnakohtu seisukoht, et menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine oli õigustatud, kuna ükski muu proovitud kättetoimetamise viis tulemust ei andnud. Ringkonnakohtu sellekohane seisukoht on mõnevõrra vastuolus ringkonnakohtu enda tuvastatuga, mille kohaselt enamik alternatiivseid katseid täitmisteadet hagejale I kätte toimetada ei olnud tehtud nõuetekohaselt. Ringkonnakohus tuvastas, et kohtutäitur ei ole täitmisteate hagejale I kättetoimetamisel järginud TsMS §-des 3111, 3141 ja 326 sätestatud menetlusdokumendi kättetoimetamise korda, mistõttu puuduvad avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 järgi. Kui dokumenti kätte toimetama kohustatud isik ei järgi dokumendi kättetoimetamisel dokumendi kättetoimetamise konkreetsele viisile ettenähtud nõudeid, ei ole õige dokumendi adressaati, kes ei ole dokumenti kätte saanud, pidada eelduslikult pahatahtlikuks või pahauskseks. Täitmisteate kättetoimetamise kohta ülalpool märgitu kehtib samaväärselt ka arestimisakti kättetoimetamise kohta. Ringkonnakohus tuvastas, et enne arestimisakti avalikult kättetoimetamist on kohtutäitur püüdnud arestimisakti ühel korral toimetada hagejale I kätte tähitud kirjaga rahvastikuregistrisse kantud aadressil, kuid see kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. Ringkonnakohus on valesti pidanud avalikku kättetoimetamist lubatavaks pärast seda, kui kostja II oli teinud ühe alternatiivse kättetoimetamise katse.
10.Kostjad paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hagejate kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Hageja II hagi osas tuleb tühistada ka Harju Maaskohtu 30. märtsi 2021 otsus ja jätta hagi läbi vaatamata. Hageja I hagi osas tuleb asi TsMS § 691 p 2 järgi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Kolleegium leiab, et hageja II hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 järgi võib esitada üksnes täitemenetluse osaline. Täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab (TMS § 5 lg 1). TMS § 5 lg 2 kohaselt on täitemenetluse osalised muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad. Kolmandad isikud, sh võlgniku abikaasa või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat, võivad esitada TMS § 222 järgi hagi vara arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p-d 20–22). Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Esitatud andmete järgi (tl 121) – millele ka täitur võis tugineda – on hooneühistu liikmeks ainult hageja I. Hagejad ei ole esile toonud, et nad on teatanud hageja II õigusest 6(9)
2-20-8668 kohtutäiturile ja seda vajaduse korral põhistanud. Seetõttu ei saa hagejat II pidada menetlusosaliseks ka TMS § 5 lg 2 tähenduses.
13.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et TMS § 223 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks mh juhul, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 55 p-de 2 ja 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi eelkõige siis, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Seetõttu on praegusel juhul oluline, kas täitmisteade ja arestimisakt on hagejale I nõuetekohaselt kätte toimetatud.
14.TMS § 10 lg 1 järgi tuleb nii täitmisteade kui ka vara arestimise akt võlgnikule kätte toimetada. Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2 esimese lause järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut.
15.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et käesoleval juhul ei saa täitmisteadet lugeda hagejale I kättetoimetatuks elektroonilise kättetoimetamisega TsMS § 3111 lg 5 kohaselt, kuna hageja I ei kinnitanud kättesaamist, ega saatmisega TsMS § 3141 lg-te 1 ega 2 kohaselt, kuna mh ei olnud tehtud hoiatust § 3141 tagajärje kohta. Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium aga, nõustudes selles osas maakohtuga, et täitmisteate saab lugeda hagejale I kättetoimetatuks TsMS § 326 järgi hageja I postkasti panekuga. TsMS § 326 lg 1 kohaselt loetakse dokument adressaadile kättetoimetatuks dokumendi panemisega tema elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise, kusjuures kättetoimetamine lõikes 1 nimetatud viisil on sama paragrahvi lõike 2 (kättetoimetamise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. Dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada (vt Riigikohtu 16. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218/40, p 12). Praegusel juhul on TsMS § 326 lg 1 kohaldamise seisukohalt oluline hinnata, kas täitmisteade pandi hageja I eluruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et täitmisteate hageja I postkasti jätmine on nõuetekohaselt dokumenteerimata, kuna täitmisteate kättetoimetamise aktist ei nähtu, kuhu ja kuidas see dokument aadressile jäeti. Maakohus on täitmisteate kättetoimetamise akti alusel tuvastanud, et kuna täitmisteadet ei õnnestunud kulleril kahel katsel (13. aprillil 2019 ja 18. aprillil 2019) hagejale I aadressile Kivi 26a–13, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa kätte toimetada, jäeti täitmisteade
18.aprillil 2019 hageja I elukoha aadressile. Hageja I kinnitas hagis, et ta elab nimetatud aadressil. Hageja I ei ole tuginenud sellele, et selle aadressiga kortermaja trepikojas ei olnud elanike postkaste. Seetõttu tuleb eeldada, et täitmisteade jäeti hageja I postkasti. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu hinnanguga, et ei esinenud TsMS § 326 (kättetoimetamise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaldamise teine eeldus, mille kohaselt tuleb enne dokumendi mahajätmist proovida seda saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega. TsMS § 309 sätestab, et menetlusdokumendi võib 7(9)
2-20-8668 isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. Käesolevas asjas on püütud hagejale I täitmisteadet isiklikult kätte toimetada viiepäevase vahega oluliselt erinevatel kellaaegadel, millega on kolleegiumi arvates täidetud ka TsMS § 326 (kättetoimetamise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaldamise teine eeldus. Eelöeldut arvestades tuleb lugeda täitmisteade kättetoimetatuks TsMS § 326 kohaselt, mistõttu puudub vajadus analüüsida täitmisteate avaliku kättetoimetamise asjaolusid.
16.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et väljastusteate puudumise tõttu ei saa lugeda arestimisakti hagejale I kättetoimetatuks tähitud kirjaga ning arestimisakti ei saa kättetoimetatuks lugeda ka selle hageja I postkasti jätmisega TsMS § 326 järgi ega hoiustamisega TsMS § 327 järgi, kuna neile sätetele ei ole tuginetud. Samuti nõustub kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud arestimise teate edastamine hageja I e-posti aadressile ei vasta TsMS § 3111 järgi elektrooniliselt ega TsMS § 3141 järgi saatmisega dokumendi kättetoimetamise nõuetele, mistõttu ei saa kättetoimetamist sellele asjaolule tuginedes lugeda toimunuks.
17.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kohtutäituril oli õigus vara arestimise akt kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu eelkõige seetõttu, et kohtutäitur oli teinud kõik mõistlikult vajaliku, et toimetada dokumendid hagejale I kätte muul viisil kui avalikult, kuid hageja I ei reageerinud. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kuna menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt Riigikohtu 7. jaanuari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-14, p 7 ja seal viidatud kohtupraktika). Kolleegium täpsustab seda seisukohta ja märgib, et kättetoimetamise viisid, mida konkreetsel juhul ei ole võimalik kasutada, ei saa olla tulemuslikud, mistõttu ei pea nendega seotud toiminguid tegema (nt juhul, kui on teada, et adressaat ei ela oma registrijärgses elukohas, ei pea dokument avaliku kättetoimetamise eeldusena olema jäetud seal asuvasse postkasti). TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi on avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Käesolevas asjas oli hageja I aadress kantud registrisse ning hageja I elas registrisse kantud aadressil. Kuna hagejale I oli võimalik arestimisakt kätte toimetada TsMS § 326 järgi või siis hoiustada arestimisakt TsMS § 327 järgi, siis ei kasutatud enne arestimisakti avalikku kättetoimetamist kõiki kättetoimetamise võimalusi. Seetõttu rikkus kohtutäitur TsMS § 317 lg-s 1 sätestatut ning arestimisakti avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded ei saa arestimisakti lugeda hagejale I kättetoimetatuks.
18.Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi TMS § 223 lg 1 tähenduses.
19.Kolleegium selgitab, et TMS § 55 p-de 2 ja 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi eelkõige siis, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. 8(9)
2-20-8668 TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur toimetama võlgnikule kätte täitmisteate, vara arestimise akti ja enampakkumise akti. Juhul, kui võlgnik ei ole kätte saanud arestimisakti, võib tegu olla arestimise tühisuse alusega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise (vt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Samas ei ole arestimisakti võlgnikule kätte toimetamata jätmine arestimise tühisuse tingimatu alus. TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse eeldused avatud loeteluna. Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et arestimisakti ei toimetatud võlgnikule kätte, järeldada, et võlgniku õigusi on oluliselt rikutud. Arestimise juurest puudunud võlgniku teavitamine tema õigustest täitemenetluses võib lisaks sellele, et talle toimetatakse kätte arestimisakt (TMS § 75 lg 4), olla tagatud muude toimingutega. Kui võlgnikku teavitatakse enampakkumisest ja sellest teavitusest nähtub, et tema vara on arestitud, ning talle teatatakse ka enamapakkumisele pandud vara hind, siis on tal võimalik TMS § 74 lg 7 alusel kaebusega vaidlustada arestitud vara hinda selle mittevastavuse tõttu turuhinnale TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Teistsugune on õiguslik olukord siis, kui võlgnik ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib arestimine olla tühine TMS § 55 lg 1 järgi, mis toob omakorda TMS § 223 lg 1 järgi kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise (vt Riigikohtu
28.septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Kui ringkonnakohus vara arestimise tühisust ei tuvasta, ei tähenda see veel seda, et enampakkumise muid olulisi tingimusi ei ole TMS § 223 lg 1 tähenduses rikutud. Eelkõige on oluline küsimus, kas hagejat I teavitati enampakkumisest korrakohaselt (TMS § 84 lg 3). Hilisematest täitetoimingutest lihtsama teavitamise korra rakendamise eelduseks on see, et esmane täitmisteade on edastatud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kehtestatud korras ja võlgnik on juba menetlusest teadlik või peab sellest teadlik olema.
20.Hageja II menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta tema enda kanda. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse hageja I hagi osa ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jääb pooltevaheline lõplik menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 järgi ringkonnakohtu otsustada.
21.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni
31.detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.