OÜ Benjamin hagi Ramil Mirzojevi vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 09. detsembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ramil Mirzojevi määruskaebus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja (kostja): Ramil Mirzojev (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Vastustaja (hageja): OÜ Benjamin (registrikood: 11302336), esindaja Igor Sumarok
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Viru Maakohtu 09. detsembri 2013 määrus.
3.Rahuldada Ramil Mirzojevi kaja ja taastada menetlus OÜ Benjamin hagis Ramil Mirzojevi vastu kahju hüvitamiseks.
4.Tagastada Ramil Mirzojevi eest kaja esitamisel tasutud kautsjon Elvira Mamedova arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is 100 (ükssada) eurot (tasutud 05.10.2013 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is viitenumbriga
3100057484) ning Aishuk Mirzojeva arvelduskontole nr XXX AS-is SEB Pank 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot (tasutud 27.10.2013 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484). Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus rahuldas 09. septembri 2013 otsusega hagi ja mõistis Ramil Mirzojevilt välja OÜ Benjamin kasuks võlgnevuse 10 983,37 eurot, millest 10 596,80 eurot on põhivõlgnevus ja 386,57 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, lisaks alates 17. maist 2013 0,024% viivist päevas põhivõlalt (10 596,80 eurot) kuni põhivõla täitmiseni. Hagi rahuldati tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud tähtaegselt hagiavaldusele.
2.Kostja esitas 07. oktoobril 2013 tagaseljaotsuse peale kaja. Kajas märgitu kohaselt takistas hagile vastamist kostja ebapiisav eesti keele oskus ning hõivatus seoses pulmade korraldamisega. Lisaks oli kostjale 15. juuli 2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-4630 määratud karistuseks kaks arestipäeva.
3.Hageja palus jätta kaja rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 09. detsembri 2013 määrusega kaja rahuldamata ning menetluse tsiviilasjas nr 2-13-24026 taastamata. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kostja põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Hagimaterjalid sai kostja isiklikult kätte 04. juulil 2013 (tl 36). Seega kaja esitamiseks kostjal peab olema mõjuv põhjus. Kaja esitamist põhjendas kostja sellega, et ta ei valda eesti keelt ning temal ei olnud piisavalt aega hagile vastamiseks seoses 27.juuliks 2013 määratud pulmapeo ettevalmistustega. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Riigikohus on 15. mai 2007 kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-48-07 leidnud, et TsMS § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Kohtu hinnangul ei ole kostja sellist objektiivset põhjust esile toonud. Kohus leidis, et antud juhul on tegemist pigem ajaplaneerimise oskusega ning sellise oskuse puudumine ei ole aluseks kaja esitamiseks. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kui kostja ise ei valda eesti keelt ja tegeles pulmapeo ettevalmistustega, oli tal võimalus ning piisavalt aega endale lepingulise esindaja leidmiseks. Kooskõlas TsMS § 394 lg-ga 5 hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus andis 26. juuni 2013 määrusega kostjale tähtaja hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 15 päeva. Nimetatud määruses on kostjale teatatud hagile vastamata
jätmise tagajärgedest. Vastuse esitamise tähtaja jooksul kostja ei taotlenud riigi õigusabi andmist ega vastuse esitamise tähtaja pikendamist. Tulenevalt TsMS § 415 lg 1 p-st 3 ja § 407 lg-st 1 kontrollis kohus tagaseljaotsuse tegemise eeldusi. Tagaseljaotsuse tegemist keelavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hageja palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise kindla summana ja viivised võlaõigusseaduse §-de 113 ja 127 alusel. Nõude esitas hageja lähtuvalt poolte vahel sõlmitud töölepingust ja materiaalse vastutuse lepingust ning kostja 05. novembri 2012 seletuskirjast. Hagi on õiguslikult põhjendatud TsMS § 407 lg 1 tähenduses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.R. Mirzojev esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 09. detsembri 2013 määruse tühistamist ja menetluse taastamist tsiviilasjas nr 2-13-24026. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole tagaseljaotsuse alusel võimalik kindlaks teha, kuidas kohus luges hageja väited õiguslikult põhjendatuks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagiavalduses viitamine töösuhtes kohaldatavale töölepinguseaduse sätetele ei taga veel seda, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud. Töölepingulises suhtes on töötaja puhul tegemist nõrgema poolega ja seda ka kohus, hinnates hagiavalduse põhjendatust, oleks pidanud arvestama ja suurema hoolsusega kontrollima, kas kostja kui töösuhtes nõrgema poole vastu esitatud hagi on ka õiguslikult põhjendatud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.OÜ Benjamin palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 09. detsembri 2013 määruse muutmata. Vastuväidete kohaselt on hageja hagis esitatud asjaolud ja tõendid õiguslikult veenvad, mistõttu esinesid seadusega ettenähtud alused hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks. Kui hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult veenvad, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Tuginedes Riigikohtu praktikale, leiab hageja, et tagaseljaotsuses ei ole vaja esitada väidete ega õigusnormide kohaldamise detailset analüüsi. Tagaseljaotsuse tegemise muid seaduslikke eeldusi peab kohus küll kontrollima, kuid nende olemasolu ei tule tagaseljaotsuses eraldi märkida. Isegi kui kostja on seisukohal, et otsus ja määrus ei ole põhjendanud, siis selles osas leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses nr 3-2-1-143-07, et tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 tähenduses ja ainuüksi selline rikkumine ei anna ringkonnakohtule õigust tühistada kaja rahuldamata jätmise määrust ning taastada kaja alusel menetlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 09. detsembri 2013 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab R. Mirzojevi kaja ja taastab menetluse OÜ Benjamin hagis R. Mirzojevi vastu kahju hüvitamiseks.
8.Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus teinud tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei esitanud hagile vastust talle selleks antud tähtaja jooksul. Vaidlust ei ole selles, et hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 04. juulil 2013 (tl 36).
TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 415 lg 1 punktides 1-3 on sätestatud, millal võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Antud juhul on maakohus küll õigesti leidnud, et kostjapoolne hagile tähtaegselt mittevastamine ei olnud tingitud mõjuvast põhjusest, sest kostja poolt esile toodud asjaolud (s.o eesti keele mittevaldamine ja ettevalmistused pulmadeks) ei ole sellised mõjuvad põhjused, mis annaksid talle õiguse esitada kaja tagaseljaotsuse peale, kuid maakohus ei ole kontrollinud seda, kas esinesid asjaolud, mis välistasid tagaseljaotsuse tegemise võimalikkuse, mille puhul ei ole kaja esitamiseks mõjuvat põhjust vaja.
9.TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud sätet süsteemselt ja eesmärgipäraselt tõlgendada nii, et muu hulgas tuleb selle sätte järgi hinnata seda, kas hagi on veenev TsMS § 407 lg 1 mõttes. Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile. Seega olenemata sellest, kas kostjal on võimalik esitada ja põhistada (TsMS § 416 lg 1 p 3) mõjuvat põhjust oma tegevusetusele, on tal õigus kajas esitada väide, et hagi ei ole veenev. Kohus peab hagi veenvust kaja menetlemisel kontrollima ka siis, kui kajas ei ole hagi ebaveenvusele osutatud. Kui kohus leiab, et hagi ei olnud veenev, tuleb menetlus kaja alusel taastada. Sel juhul ei kohaldata TsMS § 407 lg-s 6 sätestatut hagi rahuldamata jätmise kohta, sest viidatud säte ei kehti nn kajamenetluses, vaid üksnes tagaseljaotsuse tegemise korral. Sama kehtib ka juhul, mil ringkonnakohus leiab nn kajamenetluses, et hagi ei olnud veenev.
10.Ringkonnakohus leiab, et käeolevas tsiviilasjas esitatud hagi ei ole veenev ja seetõttu tuleb asjas menetlus taastada. Hagi on esitatud töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks ning nõude esitamisel on hageja tuginenud töölepingule ja materiaalse vastutuse lepingule. Hageja nõuab kostjalt kogu talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist, kuigi TLS § 74 sätestab töösuhtes kahju hüvitamise erisuse ning viidatud paragrahvi lg 2 välistab töötaja vastutuse kogu tööandjale tekitatud kahju eest, vaid näeb ette asjaolud, mis annavad aluse kahju vähendamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud varalise vastutuse kokkulepe ei kehti, sest selles ei ole kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris (TLS § 75 lg 2 p 4) ning ei varalise vastutuse kokkuleppest ega töölepingust ei nähtu, et tööandja oleks maksnud töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist (TLS § 75 lg 2 p 5). Lähtudes eeltoodust on tegemist olukorraga, kus hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud, s.o puuduvad tagaseljaotsuse tegemise eeldused, ning seetõttu on maakohus ebaõigesti hagi tagaseljaotsusega rahuldanud.
11.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 169 lg 2 kohaselt jäävad tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tuleb määruskaebuse esitajale tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon. TsMS § 417 lg 4 kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.