Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

ASJAOLUD

2-13-24026 Viru Maakohtu menetluses on OÜ Benjamin hagi R M vastu kahju hüvitamiseks. Alates kohtuvaidlustest menetleb kohus asja kirjalikus menetluses. 26.10.2016 määruses lubas kohus teha asjas otsuse 31. oktoobril 2016. a kell 16.00. Kuivõrd otsuse tegemine võtab plaanitust rohkem aega, lükkab kohus otsuse teatavaks tegemise edasi 4. novembrile 2016. a kell 16.00.

Hageja seisukohad Hageja pöördus kohtu poole hagiavaldusega, millega palus välja mõista kostjalt kahju 10596,80 eurot. Nõude esitamise aluseks olid järgmised asjaolud: kostja töötas hageja juures autojuhina töölepingu alusel. 05.11.2012.a töökohustuse täitmisel (juhtides veokit) hageja põhjustas liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetus toimus Saaremal reisi teostamise ajal. Kostja poolt juhitav veok koos haagisega sõitis teelt välja kraavi ja läks ümber. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai veok oluliselt kahjustatud. Haagise vigastused olid sellised, et neid oli võimalik remontida. Kokku oli kahju summa 18942 eurot ja 21 senti. Liiklusõnnetusega tekitatud kahju oli osaliselt hüvitatud kindluseandja poolt ja hagisummana esitatakse hüvitamata jäetud kahju. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude kohta:

2-13-24026 kostja väited selles, et liiklusõnnetus oli põhjustatud roolisüsteemi ebaõige töötamisega, siis vastutus selle ebaõige töötamise eest on kostjal. Sellel juhul on võimalik eeldada, et on olemas põhjuslik seoses kostja tegevusetuse ja saabunud kahju vahel: kostja ei teostanud seadusega ettenähtud kontrolli, mis põhjustas liiklusõnnetuse. Siinkohal tuleb veel kord rõhutada seda, et liiklusõnnetus toimus vahetult pärast seda, kui haagisesse laeti kaubasaadetis. Juhul kui kostja oleks kontrollinud veoki seisundit, pidi ta avastama probleemi ja keelduma sõitmisest enne probleemi kõrvaldamist. Juhul kui ta ei kontrollinud veoki korrasolekut ja vahetult peale sõidu algust juhtus liiklusõnnetus veoki rikke tõttu, siis vastutus liiklusõnnetuse eest lasub kostjal. Tuleb ka eraldada hageja, kui veoki omaniku ja kostja kohustused veoki korrasoleku tagamisel. Omaniku (kui veofirma) vastutus seisneb selles, et ta peab tähtaegselt teostama veoki jooksvat tehnilist hooldust ja tehnilist ülevaatust. Hageja seaduslik esindaja andes ütlusi vande all selgitas, et firma veoki tehnilist hooldust ja ülevaatust teostatakse regulaarselt. Kostja ei lükanud ümber antud väidet. Sõiduk oli lubatud sõitmiseks Eesti Vabariigis ja välismaal (kostja eelnenud reisi käigus sõitis veokiga Venemaale). Seoses sellega olid hageja kohustused veoki korrasoleku tagamise osas nõuetekohaselt täidetud. Ootamatult reisi ajal tekkinud sõiduki puuduseid pidi kontrollima kostja, kuna see tuleneb otseselt seadusest. Kostja seda ei teinud, ning tulemuseks oli liiklusõnnetus. Seoses sellega on olemas järgmised deliktikoosseisu elemendid: kostjapoolse seaduse rikkumise (õigusvastasus) ja põhjuslik seoses kostja tegevusetuse vahel. Kuid hageja leiab kostja väited sellest, et rool läks ootamatult katki mitteusutavaks järgmisel põhjusel: kostjat iseloomustavatest dokumentidest (nt. väljavõte karistusregistrist) nähtub, et kostja on paadunud liiklusseaduse rikkuja. Arvestades seda, et antud menetluses lükati korduvalt edasi kohtuistungid seoses kostja suhtes väärteomenetlustes arestide kohaldamisega, tuleb teha järeldused sellest, et kostjal on tavaks liiklusohutuse nõuete rikkumine. Kostja andes ütlusi, kirjeldas liiklusõnnetusele eelnenud sündmusi: tema sõnade kohaselt teeb liiklusõnnetuse kohal tee kaare. Antud fakti kinnitatakse ka sündmuskohal tehtud fotopiltidega. Kostja kirjeldas samuti, et tema vastassuunas sõitis sõiduk ja seoses sellega ta pidi ootamatult sooritama manöövri. Manöövri sooritamisel kaotas veok juhtivuse ja sõitis teelt välja kraavi. Sellest selgitusest on võimalik teha järgmised järeldused: kas liiklusõnnetuse põhjuseks oli järsk manööver või läks rool katki selle manöövri tagajärjel. Siinkohal tuleb märkida järgmist: kostja selgitas, et liiklusõnnetuse kohas on tee väga kitsas. Seoses sellega ta pidi hoiduma vastassuunas sõitnud sõidukist. Hiljem ta selgitas, et selles kohas on tee kahesuunaline (kaks rida). Sündmuskohal tehtud fotopiltidest ei ole nähtav, et sõidutee on liiga kitsas. Antud tee on riigimaantee ja a-priori peab vastama teeseadusega ja teiste õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kui isegi kui võtta kostja väited õigeks, et tee oli veoki sõitmiseks ebasobivas seisundis, siis tuleb asuda uuesti seisukohale, et kostja on süüdi toimunud liiklusõnnetuses. Liiklusseaduse § 14 lg. 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Sama seaduse § 50 lg. 3 p. 1 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõidu3

2-13-24026 ki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Tuleb võtta arvesse kohtupraktikas kujunenud autojuhi kohustuste arusaamist: autojuht kasutab kõige ohtlikumat sõiduvahendit. Seoses sellega ta peab sõidukit juhtides olema eriti hoolikas. Eeltsiteeritud õigusnormid toetavad antud arvamust. Nad kohustavad autojuhti olema ettevaatlikud, hoolikad jms. Siinkohal tuleb eraldi nentida seda, et veoki juht peab olema eriti ettevatlik ja hoolikas, kuna veok on kõige ohtlikum sõiduvahend teiste liiklejate suhtes, sest tegemist on suure sõidukiga, millel tekib pidurdamisel rohkem inertsi, sellega on väiksemad võimalused manöövri tegemiseks ja nii edasi. Sellest tuleneb, et kui isegi võtta õigeks kostja väited selle kohta, et vastassuunas liikuva sõiduki ootamatu ilmumine teel põhjustas vajaduse teha järsu manöövri ja sellel põhjusel läks rool katki või veok kaotas juhitavuse teistel põhjustel, võib tähenda ainult seda, et kostja ei täitnud liiklusseaduse § 14 lg. 2 ja § 50 lg. 3 p. 1 nõudeid ja hakates sõitma teelõigul piiratud nähtavusega (tee kaarel) ja raskendatud liiklustingimustega (kostja väidete kohaselt tee on kitsas) oli kohustatud valima sellise kiiruse ja juhtimise viisi, mis võimaldab vältida igasuguste keeruliste ja ohtlike situatsioonide tekkimist. Juhul kui kostja oli sunnitud teostama järsku manöövrit selleks, et vältida vastassuunas liikuva sõidukiga kokkupõrkimist tähendab ainult seda, et kostja rikkus liiklusseaduse nõudeid. Siinkohal hageja soovib veel kord viidata karistusregistri andmetele, mille kohaselt liiklusseaduse nõuete rikkumine on kostja tavaline käitumine. Antud asjaoludest tuleneb ka see, et juhul kui kostja teostas järsku manöövrit, mille tõttu veok kaotas juhitavuse, siis sellel juhul esinevad samuti deliktikoosseisu tunnused. Õigusvastasus ja põhjuslik seoses õigusvastasuse teoga ja saabunud kahjujuhtumi vahel. Kuid hageja arvates ei ole kostja poolt esitatud seletused toimunu kohta usaldusväärsed järgmistel põhjustel: Vahetult pärast sündmust kostja kirjutas omakäeliselt seletuskirja, mis on esitatud toimikusse. Kostja ei eitanud seda, et seletuskirja kirjutas ta omakäeliselt. Selles seletuskirjas kostja selgelt kirjutas seda, et ta ei tulnud juhtimisega toime, mille tulemusel vajus sõiduk külili. Sellest sõnastusest tuleneb, et kostja kaotas juhitavuse temast sõltuval põhjusel, kuid mitte selle tõttu, et rool läks katki. See asjaolu, et seletuskiri võis olla kirjutatud sündmuskohale tulnud hageja esindaja sõidukis, ei tühista antud dokumendi tõendamisjõudu. Kostja viitas sellele, et ta kirjutas seletuskirja hageja seadusliku esindaja sõnul, kuid märkis ära, et hageja seaduslik esindaja ei sundinud kostjat seletuskirja kirjutamiseks ja ei osutanud temale mõju, mille tõttu kostja võis esitada seletuskirjas tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kostja käitumisest tuleneb ärakuulamisel, et ta orienteerub väga hästi tegelikkuses ja on võimeline andma endale aru selles, mida ta räägib või kirjutab. Ei ole eluliselt usutav, et selline isik kirjutades omakäeliselt seletuskirja, ei saanud aru seda, mida ta kirjutab. Kostja argument selle kohta, et veok kaotas juhitavuse selle tõttu, et rool läks katki, tekkis alles kohtumenetluse viimases staadiumis. Hageja esitas enne kohtusse pöördumist kostjale kirjaliku teate oma soovist pöörduda kohtusse (esitatud koos hagivaldusega). Kostja sellele pöördumisele ei vastanud ja ei esitanud argumenti veoki rooli murdumise kohta. Samuti jäi antud argument esitamata ka hagile esialgse vastuse esitamisel ja teistes menetlusdokumentides.

2-13-24026 Arvestades eeltoodut hageja leiab jätkuvalt, et argument rooli murdumise kohta on kunstlik ja vastuolus seletuskirjas esitatud toimunu kirjeldusega, samuti kostja käitumisega ja varasemas menetluses esitatud vastuväidetega. Kuna poolte vahel olid lepingulised suhted, siis on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Siinkohal tuleb märkida ära järgmist. Tuleb eraldada töösuhetest tuleneva nõuete rikkumisega tekitatud kahju ja lepinguvälise kahju hüvitamist. TLS § 74 kehtestab, et tööandjal on õigus nõuda töölepingu rikkumisest tulenev kahju. Sellel juhul tööandja peab tõendama lepingulise kahju tekkimist arvestades antud paragrahvis esitatud erisusi. TLS § 75 kehtestab tööandja võimaluse sõlmida töötajaga varalise vastuse kokkulepe. TLS § 75 lg. 1 kohaselt varalise vastuse kokkuleppe sõlmimise tagajärjel on tööandjal võimalus nõuda kahju hüvitamist sõltumatult töötaja süüst kahju tekitamisel. Antud normide analüüs viib sellele järeldusele, et töölepingu rikkumisel töötaja võib nõuda varalise kahju hüvitamist üldkorras, arvestades teatud erisusi (TLS § 74) või välistada vajadust tõendama töötaja süü olemasolu kahju tekkimisel (TLS § 75). Lähtudes sellest tuleb asuda seisukohale, et töölepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei mõju varalise vastuse kokkuleppe olemasolu. Selle kokkuleppe puudumine viib lihtsalt selleni, et tööandja peab tõendama töötaja süü olemasolu. Sellel juhul on võimalik lugeda hageja nõude õiguslikuks aluseks TLS § 74 lg. 2, mille kohaselt tööandaja võib nõuda töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui töötaja poolel oli hooletus töölepingu täitmisel. Kostja töötas hageja juures autojuhina. Sellel juhul ta pidi täitma kõik sõidukijuhi kohustused, mis tulenevad seadusest sõltumatult sellest, kas antud kohustused on eraldi määratud töölepingus või mitte. Ülal hageja viitas sellele, millised liiklusseaduse normid olid rikutud kostja poolt ja kirjeldas olemasolu põhjusliku seose rikkumise ja tekitatud kahju vahel. Kuna kostja ei esitanud vastuväidet selle vastu, et veok sai vigastusi liiklusõnnetuse tõttu ja ei vaidlustanud kahju summat, siis selles osas vaidlus puudub. Sellega tekivad põhjused rahuldada hagi TLS § 74 lg. 2 alusel. Kuid hageja ei välista seda, et antud juhul kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks võib olla VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p 7 mis kehtestab kohustatud isiku kohustuse hüvitama tema süül tekitatud kahju juhul, kui kahju on tekitatud seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Sellisel juhul tuleb tuvastada deliktikoosseisu olemasolu. Hageja kirjeldas kostja teo õigusvastasust ja ei näe mõtet eelviidatud põhjuseid korrata. Hageja tõendas samuti põhjusliku seose olemasolu kostja teo ja tekitatud kahju vahel. Kostja ei vaielnud kahju suuruse vastu ja selles osas hageja ei pea esitama täiendavaid argumente. Hageja arvamusel kostja ei suutnud tõendada oma süü puudumist liiklusõnnetuse tekitamises. Süü võib olla väljendatud ka vajaliku hooletuse puuduolekus (VÕS § 104 lg. 3). Juhul kui võtta õigeks kostja väide sellest, et rool läks katki ja seetõttu toimus liiklusõnnetus, siis sellel juhul kostja hooletus seisneb selles, et rikkudes liiklusseaduse nõudeid ta ei kontrollinud enne sõidu algust veoki korrasolekut. Juhul, kui võtta õigeks seda, et liiklusõnnetuse tekkimise põhjuseks on juhitavuse kaotamine selle tõttu, et kostja ei valinud õige kiiruse ja ei võtnud arvesse tee tingimusi, siis on tegemist jällegi liiklusseaduse nõuete täitmata jätmisega, s.o hooletusega. Arvestades eeltoodut on hageja sellel arvamusel, et tema haginõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-13-24026 Hageja menetluskulude nimekiri Hageja taotles kostjalt 2794,52 euro, sealhulgas 500 euro riigilõivu, väljamõistmist.

Kostja seisukohad Kostja teatab, et jääb kõigi käesolevas menetluses esitatud vastuväidete juurde. I Hageja on esitatud hagiavalduses väide, et kostja oli veoki juhtimisel hooletu ega järginud vajalikku hooldust, mille tagajärjel tekitati hagejale varaline kahju. Kostja vaidleb sellele hageja väitele vastu ja leiab, et see väide on tõendamata. Kostja leiab, et hageja pole tõendanud kostja süü hagejale kahju tekitamisel. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Nõude alusena tugineb hageja TLS § 74 lõikele 2. TLS § 74 piiritleb töötaja vastutuse ulatuse temapoolsel kahju tekitamisel. Tegemist on erisättega VÕS §-dele 115, 127140. TLS § 74 lg 2 tulenevalt, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. VÕS § 104 lg 2 ja 3 kohaselt süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Seega peab hageja TLS § 72 ning 74 tulenevalt kostjalt kui endiselt töötajalt kahju sissenõudmisel tõendama, et kostja on kahju tekitamises süüd. Seetõttu tuleks kohtuvaidluses hagejale esmalt tõendama, et kostja oma kohustusi rikkus, seejärel tõendama, et kahju hagejale põhjustati tahtlikult või hooletusest. Hooletuse korral tuleb arvestama kõiki kostja vastutust mõjutavaid asjaolusid. Seejärel on alles võimalik kõnelda kahju hüvitamisest kostja poolt. Kostja 15.05.2014 seisukohas hageja täpsustatud hagile (köide I, lk 121-122) esitas vastuväide, et veoki juhtimisega mittehakkama saamise põhjustas omakorda veoki roolisüsteemi mittekuuletumine juhtimisvõtetele ehk veoki varjatud tehniline rike. 10.05.2016 kohtuistungil seletas kostja vande all, et avarii toimumise ajal tal oli kogemus veoauto juhtimisel, sh hageja veoauto Scania reg. nr. XXX juhtimisel, selle veoauto vl. aasta 2000 läbisõit oli avarii hetkel 1 mil 300 tuhat km (sõidetud oli rohkem kui selle veoautole võimalik), et kostja kontrollis enne Narvast lahkumist visuaalselt veoauto tehniliseseisundi, et kostja hakkas keerama vasakule ja 2-3 sekundil veoauto ei läinud vasakule, see kukkus paremale küljele puu peale. Kostjal oli selline tunne, et veoauto rool kiilus kinni. TsMS § 229 lg 2 kohaselt menetlusosalise vande all antud seletus on tõend. Hageja juhatuse liige R S 10.05.2016 kohtuistungil vande all kinnitas, et mis veokiga toimus (st avarii põhjus) keegi peale kostja ei tea, et enne avariid kostja on sõitnud selle veoautoga, sh teinud rahvusvahelisi reise. Iga auto tehnilise rikke võib tekkida ootamatult isegi uutel autodel, rääkimata vana ja suure läbisõiduga autodel. On tegemist üldtuntud asjaoluga, mille TsMS § 231 lg 1 ei ole vaja tõendada. Selle asjaolu kohta võib kohus saada usaldusväärset teavet menetlusvälistest allika6

2-13-24026 test, näiteks järgmisest artiklist http://tehnika.postimees.ee/3688129/jaapani-turvapadjatootjapraak-noudis-juba-kolmeteistkumnendaelu. Asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et veoauto Scania reg. nr. XXX oli vl. Aasta 2000, veoauto läbisõit oli 18.07.2012 seisuga 1 miljon 125 tuhat 959 km (tõend - I köide lk 142). Veoauto avarii hetkel 05.11.2012 suure läbisõidu kohta, so 1 mil 300 tuhat km, ütles ka kostja. Seetõttu kostja seletus vande all veoauto kohta on õige. Hageja juhatuse liikme R S ja kostja seletustega vande all on tõendatud, et enne avariid on kostja sõitnud veoautoga reg. nr. XXX pikkadele kaugustele. See tähendab, et veoauto ei olnud võrra kostja jaoks. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et avarii juhtus kõigist 500-800 m läbimisel tehase väravatest väljasõitmisel sirgel teel heades ilmastikutingimustes. Sellistel asjaoludel ei ole tõenäoline veoki kraavi sõitmine pelgalt juhi hooletustest- on ilmne, et juhtuma pidi midagi veel. Hageja ei ole ümber lükanud kostja vastuväiteid, et veoki juhtimisega mittehakkama saamise põhjustas omakorda veoki roolisüsteemi mittekuuletumine juhtimisvõtetele ehk veoki varjatud tehniline rike. Hageja juhatuse liige R S seletas 10.05.2016 kohtuistungil, et otsuse veoauto hävitada ta on teinud sündmuskohal. Seega hageja ei ole korraldanud veoki ülevaatust veoauto tehnilise seisukorra, sh roolisüsteemi, fikseerimiseks. Kusjuures hageja juhatuse liige R S teatas kostjale pärast avariid, et hagejal puuduvad kostja vastu avariiga seotud nõuded (kostja seletused vande all 10.05.2016 kohtuistungil). Imselt R S sai aru, et kostja ei ole süüdi. Seega hageja oma käitumisega vältis võimaluse käes-oleva asjas koguda mingid tõendid veoki tehnilise seisukorra kohta avarii toimumise hetkel. Menetluses ei ole tõendatud hageja väide, et just avarii hetkel veoauto oli tehniliselt korras. Seda väidet ei tõenda hageja esitatud dokumendid veoautoga seotud kulude kohta ja veoauto tehnoülevaatuse kohta. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Antud vaidluses ei ole tõendatud hagiavaldises esitatud väide, et kostja oli veoki juhtimisel hooletu ega järginud vajalikku hooldust. On paljasõnalised hageja väidet kostja poolt liiklusseaduse rikkumise kohta vastassuunas liikuva sõidukiga lahkusõitmisel. Kostja esitatud ja tõendatud asjaoludest lähtudes, puudub kostja tegevuses süü, mis oleks aluseks tema vastu esitatud kahjunõude rahuldamiseks. Kui veoki roolisüsteem ei kuuletu juhtimisvõtetele igaüks veoautojuht ei tuleks veoki juhtimisega toime. Kostja kirjalik seletuskiri avarii asjaolu kohta (tõend - köide I, lk 10) ei tõenda kostja süüd. Kostja seletaski hagejale avarii toimumise asjaolud põhjalikult ka selles seletuskirjas, kuid hageja juhatuse liige R S ütles, et nii pikalt pole seletust vaja kirjutada ja ise dikteeris kostjale, mida tuleb seletuskirjas kirjutada (tõend - kostja vande all 10.05.2016 seletus). 25.05.2016 kohtukõnedes esitas hageja uus etteheite kostjale, mille kohaselt kostja rikkus liiklusseaduse § 33 lg 2 p 2 sätestatud kohustust enne sõidu alustamist veenduda sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. Nimelt heitab hageja kostja ette, et kostja enne väljasõitu laost ei kontrollinud üle veoauto roolisüsteemi ega teinud sõiduki puudused kontrolli reisi ajal, et kostja vastutab roolisüsteemi ebaõige töötamise eest. Eelkõige kostja leiab, et hageja nimetatud väide tuleb jätta tähelepanuta TsMS § 402 lg 2 alusel. Nimetatud normi kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kuna selles lõikes nimetatud asjaolud hageja esitas vaid kohtukõnes, puudub alus neid arvestada asja lahendamisel. Samuti kostja arvamusel ei ole arusaadav kuidas pidi kostja kontrollima veoauto roolisüsteemi. Autoga enam-vähem puudutatud isikutele on teada, et roolisüsteemi hulka enamuste osade tehnilise seisund on võimalik kontrollida

2-13-24026 ainult remondikojas. Seda ei ole võimalik teha auto tavalisel ülevaatusel autojuhi poolt. Kokkuvõtvalt kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud TLS § 74 lg 2 kohaselt, et kostja on kahju tekitamises süüd. 25.05.2016 kohtukõnes esitas hageja väide, et antud juhul kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks võib olla VÕS § 1043 koosmõjus § 1045 lg 1 p 7. Kostja on juba 15.05.2014 seisukohas (tõend - I köide, lk 121-122) märkinud, et Riigikohus kohtuasjas 3-2-1-134-05 p-s 17 asus seisukohale, et kui tööandja varale tekitab kahju isik, kes on tööandja töölepingulises suhtes, vastutab ta kahju tekkimise eest TLS § 48 lg 1 p-s 3 sätestatud töökohustuse rikkumise tõttu. Sama lahendi punktides 19 ja 20 märkis Riigikohus, et töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise korral ei ole tööandjal võimalik valida, kas ta esitab nõude lepingulisel või lepinguvälisel alusel. VÕS § 1044 lg 2 järgi ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadus ei näe võimalust töölepingust tuleneva kahjunõude esitada ka lepinguvälisel alusel. Seetõttu on asjakohatu hageja põhjendused seoses lepinguvälise kahjuga. II Hageja nõuab kostjalt kahju 10596,80 eurot, mis katab kõik hageja väidetavalt kulud seoses avariiga. Kostja arvamusel hageja nõue eelkõige on vastuolu TLS § 74 lg 2 sätestatud regulatsiooniga. Selle vastuväidet kostja esitas juba 15.05.2014 seisukoha (I köide, lk 121-122). TLS § 74 lg 2 kehtestab kriteeriumid, mida arvestatakse hooletuse tõttu töölepingu rikkumisel kahju hüvitamise ulatuse määramisel (arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra). Hageja ei ole põhjendanud, millises ulatuses ta arvestas kostjalt välja mõistetava kahju hüvitamise määramisel töö iseloomu ja tüüpilise kahju tekkimise riski. Antud töösuhte puhul on tüüpiline kahju tekkimise risk just avarii, kuid selle riski realiseerumise arvestamist ei ole hageja nimetanud. Hageja on küll esitanud arvutusi kahjusumma väljatoomisel, kuid õiguslikust küljest tähtsust omavat kahju hüvitamise ulatuse määramise selgitust lähtuvalt seadusest tulenevates kriteeriumitest hageja pole esitanud. Nii näiteks oleks saanud kahju vähendada või välistada kaskokindlustuse ostmisega, kuna avarii on kaubavedude puhul tüüpiline kahju tekkimise risk. TLS §-le 74 lg 2 tuginedes leiab kostja, et arvestades asjaolu, et kostja on töötanud hageja juures lühikese aja - alates 19.09.2012 (I köide lehekülg 7) kuni avarii 05.11.2012, et kostja kuupalk oli 290 eurot (I köide lehekülg 7), sama arvestades, et hageja ei ole kuidagi kindlustatud tüüpilist kahju tekkimise riski nagu avarii (hageja juhatuse liige R S andis van-de all seletuse, mille kohaselt mitte kuidagi hageja ettevõttes ei kindlustata riski, et veoautojuht võib sattuda avariisse), et on tööandja osa kahju tekkimises, mis seisnes autohaagise ja kauba kahjustamise autohaagise tõstmisel avarii kohal (hageja juhatuse liige vande all antud seletus), tuleb vähendada kahjuhüvitise suurust 100% võrra. Kostja ka leiab, et hagejal puudub tema nõutav kahju. Hageja juhatuse liige vande all andis seletuse, et hageja on käibemaksukohuslane alates hageja (OÜ Benjamin) loomisest. Sel juhul hageja poolt seoses avariiga tehtud kuludest ta sai sisendkäibemaksu tagasi. Hageja aga nõuab kostjalt kulusid koos käibemaksuga. Seega hageja nõue käibemaksu hüvitamise osas on vastuolu kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1) ja sel põhjusel ei kulu rahuldamisele. Kostja kahjuhüvitise suurust tuleks vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel. Kahju osaliselt tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel, nimelt autohaagise kahjustamise tema sündmuskohal teele

2-13-24026 tõstmisel (tõend hageja juhatuse liige vande all antud seletus). Kostja märkab, et hageja väide tema kahju kohta ei ole tõendatud. Just ei ole tõendatud hageja väide, et hageja omavastutus kahjustatud veose eest on 500 eurot, et veoautoga Scania reg. nr XXX analoogse veoauto hind (turuväärtus) on 9000 eurot+käibemaks. Veoauto Scania reg. nr. XXX väljalaskeaasta oli 2000 (tõend – I. köide lk 141 tagapool), kuid hageja tugineb turuväärtuse tõendamiseks veoautole väljalaske aasta 2001 (tõend - I. köide lh 18). Üldse ei ole tõendatud hageja väide, et veoauto Scania reg. nr. XXX oli müüdud lammutusega tegelevale asutusele summas 4200 eurot koos käibemaksuga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pole tõendatud oma väidet kahju suuruse kohta. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta kostja kohustust muretseda, et hageja ei esitanud nõude tõendid. Kuna hageja ei ole tõendanud hagiavalduses esitatud (arvestatud) kahju suurust, see on alus hagi rahuldamata jätmiseks. Kuna kostja vastu esitatud põhinõue ei kuulu rahuldamisele, viivise nõue on põhjendamata. Kostja menetluskulude nimekiri Kostja hagejalt taotles 2308 euro menetluskulu, sealhulgas 25 euro riigilõivu, väljamõistmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja töötas hageja juures autojuhina, temaga oli sõlmitud 19.09.2012 tööleping ja materiaalse vastutuse leping. 05.11.2012 sattus kostja liiklusõnnetusse, mille tagajärjel kahjustus veok ja veos. Poolte vahel on vaidlus liiklusõnnetusega tekkinud kahju suuruses, liiklusõnnetuse põhjustamise asjaoludes ja selles kas kostja oli kahju tekkimises süüdi. Liiklusõnnetus Kostja poolt hagejale 5.11.2012 antud seletuse (kd I, tl 10) kohaselt võttis ta tehases „Dolomiit“ peale koorma ja sõitnud 800 meetrit ei tulnud auto juhtimisega toime, auto registrimärgiga XXX vajus kraavi. Kannatada said nii veos ja veok. Liiklusseaduse (LS) § 169 lg 4 p 2 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel. Antud juhul vaidluse pooled liiklusõnnetuse tekkimise asjaoludes ühel arvamusel ei ole. Kostja väidab, et liiklusõnnetuse põhjustas rike auto roolisüsteemis, mille tagajärjel rool kiilus kinni. Seetõttu oleks kostja pidanud liiklusõnnetusest politseile teatama. Teatamata jätmisest tulenevaid asjaolusid tuleb tõlgendada kostja kahjuks. Menetluse käigus kostja poolt esitatud väiteid, nagu põhjustanuks liiklusõnnetuse liiga kitsas tee, ei saa võta arvesse. Tegemist oli riigiteega, mis oli avatud avalikuks liikluseks.

2-13-24026

Veok Kostja on menetluses väitnud, et kuna veoki (väljalaskeaasta 2000) oli läbisõit oli 1,3 miljonit kilomeetrit, võis sel olla tehnilisi probleeme. Kostja väiteid auto halva tehnilise olukorra kohta ei saa võtta arvesse. Auto oli läbinud tehnilise ülevaatuse ja lubatud seega riigi poolt teeliiklusesse. Juhul kui kostja leidis, et liiklusõnnetus ei toimunud tema süül, vaid selle põhjustas auto tehniline rike, oleks ta pidanud teatama liiklusõnnetusest politseile, kes oleks välja selgitanud liiklusõnnetuse põhjused. Hageja väiteid selle kohta, et kostja oleks pidanud enne väljasõitu veenduma auto tehnilises korrasolekus, on iseenesest õiged. Samas nõustub kohus kostja vastusväidetega, et rooliseadme korrasolekut visuaalselt kontrollida ei ole võimalik. Kostja oli sel päeval sõitnud Narvast Saaremaale. Sel teekonnal oli auto sõidukõlbulik. Süü Kostja süü seisnes selles, et ta ei suutnud vedamiseks võetud veost ja talle usaldatud veokit sihtkohta toimetada. Antud juhul on süü hooletuse vormis.

Kahju Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et autoga seotud kahju ei ole tõendatud. Hageja väitis, et Scania AS hinnapakkumise kohaselt oli samasuguse uue veoki hind 17500 eurot (ilma käibemaksuta). Kasutatud veoauto hind on 9000 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 10800 eurot. Hageja väitel oli ta sunnitud müüma auto lammutusega tegelevale asutusele 4200 euro eest (koos käibemaksuga). Tõendeid lammutusega seonduvate asjaolude kohta hageja ei esitanud, seega ei ole asjaolud, mis seonduvad auto lammutamisega ja sellega, kellele avariiline auto müüdi ja kui palju sellest laekus, tõendatud. Seoses sellega jätab kohus hagi autoga seonduva kahju osas hagi rahuldamata. Samuti on põhjendatud kostja vastuväited osas, mis puudutavad kahju aluseks olevate arvete esitamist kostjale koos käibemaksuga. Hageja on äriühing ja käibemaksukohuslane, seetõttu peaks ta sisend- ja väljundkäibemaksu tasaarveldama. Hageja ei ole selgitanud, miks esitas ta liiklusõnnetusega seotud kahjuarved väljamõistmiseks koos käibemaksuga. Seega vähendab kohus kahjusummat käibemaksu (20%) võrra. Kahjustatud veose omavastutuse – 500 eurot, haagise taastuskulude 1504,80 eurot, veose mahalaadimiskulude – 204 eurot, veoki tõstetööde 1548 eurot ja objekti järelevalve 240 eurot osas, kokku 3998,80 eurot (koos käibemaksuga) tuleb hagi rahuldada netosummas 3332,33 eurot (ilma käibemaksuta). TLS § 74 lg 2 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingut hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.

2-13-24026 Viivis Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt 386,57 euro viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuna 3332,33 eurolt kuuluks ajavahemiku 07.082013-07.11.2016 eest arvestamisele 883,65 eurot viivist, tuleb esitatud 386,57 euro osas hagi rahuldada.

Menetluskulud Kuna hagi rahuldati osaliselt, 30% osas, jäävad menetluskulud 30% osas kostja kanda ja 70% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast antud asjas otsuse jõustumist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.