Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõuded ja väited Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja Krediidikaitse Grupp OÜ ja kostja S.J. 28.10.2011 võla tasumise kokkuleppe MG-24399, mille alusel kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas 1005.60 eurot, millest intress moodustas 240 eurot. Kokkuleppe põhitingimuste järgi kohustus kostja maksma alates 25.11.2011 12 kuu jooksul, iga kuu 25. kuupäevaks, hagejale 84 eurot kuus. Viimase osamakse tasumise tähtpäevaks oli 25.10.2012. Kostja on rikkunud võla tagastamise kokkulepet, kuna on jätnud viis viimast osamakset summas 417.60 eurot hagejale tähtajaks tasumata. Vastavalt kokkuleppele on tingimustest mittekinnipidamise korral hagejal on õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse summa 1005.60 eurot ning õigus nõuda viivist 1 % päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus esitada nõue põhisumma osas 417.60 eurot tasumiseks, millele lisandub viivis 1 % päevas võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kuupäeva seisuga kostja on hagejale kokkuleppe alusel võlgu põhinõude summas 417.60 eurot ja viivise summas 878.79 eurot, kokku 1 296.39 eurot. Kuna viivis on ületanud põhivõlgnevuse summa, siis hageja on seisukohal, et ebamõistlik on nõuda võlgnikult viiviseid põhivõlgnevuse summat ületavas osas. Seega nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlgnevuse summa ulatuses ehk 417.60 eurot. Lisaks hageja nõuab kostjalt täiendava viivise tasumist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja ei võta oma kirjalikus vastuses hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Vastuse kohaselt sai ta OÜ-lt Credit Invest 10.03.2011 laenu 400 eurot. Kostjale laenulepingu sõlmimise ajal laenulepingut või sellest koopiat ei väljastatud. Kostjal tekkisid rahalised raskused ja tal ei olnud võimalik laenu tagastada. Seetõttu asus ta hagejale tasuma laenu pikendamise intressimakse, arvates ise, et tasub nii-öelda ositi laenu tagasi. Kokku tasus kostja perioodil 19.04.2011 – 31.07.2012 summas 1185 eurot. Credit Invest OÜ on loovutanud nõudeõiguse OÜ-le Krediidikaitse Grupp. Reaalselt on kostja OÜ-le Credit Invest tagastanud 597 eurot ja Krediidikaitse Grupp OÜ-le on kostja tasunud 588 eurot. Seega on kostja raha tagastanud kokku 1185 eurot, seega juba suuremas summas kui algne laenusumma seda oli. Hageja märgib oma 06.08.2013 seisukohas, et hagi aluseks on kostja poolt allkirjastatud võlatunnistus koos ärakirjaga kostja isikutunnistusest nr x ja asjaolu, et kostja on ise vabatahtlikult seitse osamakse summas 588.00 eurot hagejale hagi esitamise kuupäeva seisuga juba tasunud. Hageja pangakonto väljavõttelt ajavahemikust 11.11.11 - 31.08.12 on näha, et kostja teostas tasumisi hagejale poolte vahel sõlmitud kokkuleppe MG-24399 alusel. Iga laekumise selgituses on kirjal tasumise kokkuleppe number. Seega kostja on kokkulepet tunnistanud, allkirjastanud ja osaliselt ka täitnud. Kostja on rikkunud võla tagastamise kokkulepet, kuna on jätnud viis viimast osamakset summas 417.60 eurot hagejale tähtajaks tasumata. Hageja jääb hagis esitatud nõuete juurde. Kostja on 10.10.2013 esitatud täiendavas vastuses jätkuvalt seisukohal, et poolte vahel tekkis võlasuhe Credit Invest OÜ ja tema vahel sõlmitud 10.03.2011 laenulepingust. Kostja möönab,

Tsiviilasi nr 2-12-45615 et omalepingulisi kohustusi ei täitnud ta nõuetekohaselt, kuid vaidleb vastu hageja seisukohale, et uus võlasuhe tekkis 28.10.2011 sõlmitud konstitutiivse võlakohustuse alusel. Tegemist oli sisuliselt deklaratiivse võlakohustusega, mis ei loonud uut võlasuhet. Kostja leiab, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja puhul on tegemist isikuga, kes eesti keelt piisaval määral ei valda ning andis allkirja dokumentidele ilma selle sisu täielikult mõistmata. Alternatiivselt palub kostja võlasumma väljamõistmisel vähendada viivist. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus lahendab asja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Tõendatud on, et pooled allkirjastasid 28.10.2011 võlatunnistuse/võla tasumise kokkuleppe nr MG-24399. Kostja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Antud dokumendis on kostja tunnistanud oma võlgnevust Krediidikaitse Grupp OÜ ees summas 1005.60 eurot, millest intress moodustas 240 eurot ning põhivõlg 765.60 eurot. Kokkuleppe kohaselt kostja garanteerib, et võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel ja tasumine toimub alates 25.11.2011 kuni 25.10.2012 tasudes 12 osamaksega igakuuliselt 84 eurot, millest 20 eurot on intress. Samuti on pooled kokku leppinud, et kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on Krediidikaitse Grupp OÜ õigus sisse nõuda kogu võlgnevus 1005.60 eurot ning õigus nõuda viivist 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Kostja on selgitanud kohtule, et ta sai OÜ-lt Credit Invest 10.03.2011.a laenu 400.00 eurot. Kostjale laenulepingu sõlmimise ajal laenulepingut või sellest koopiat ei väljastatud. Kostjal tekkisid rahalised raskused ja tal ei olnud võimalik laenu tagastada. Seetõttu asus ta hagejale tasuma laenu pikendamise intressimakse arvates ise, et tasub nii öelda ositi laenu tagasi. Kokku tasus kostja perioodil 19.04.2011 – 31.07.2012 summas 1185.00 eurot. Credit Invest OÜ on loovutanud nõudeõiguse OÜ-le Krediidikaitse Grupp. Kostja märgib, et on OÜ-le Credit Invest tagastanud 597. 00 eurot ja Krediidikaitse Grupp OÜ-le on kostja lasunud 588.00 eurot. Seega on kostja raha tagastanud kokku 1185.00 eurot, seega juba suuremas summas kui algne laenusumma oli. Kohus leiab, et antud võlatunnistuse näol on vaatamata selle pealkirjale (konstitutiivne võlatunnistus) tegemist siiski deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Kostja on selgitanud, et laenas 400 eurot, kuid ei suutnud võlga tasuda ja talle pakuti uue võlausaldaja (nõue loovutati, vt ka allpool) poolt võimalust tasuda summa tagasi maksegraafiku alusel ning

Tsiviilasi nr 2-12-45615 ta allkirjastas maksegraafiku. Seega oli kostja tahe tunnistada olemasolevat võlga ja tasuda see maksegraafiku alusel. Hageja ei ole nendele kostja vastuses viidatud asjaoludele vastuväiteid esitanud. Seega on antud võlatunnistuse näol tegemist poolte kokkuleppega olemasoleva võla ajatamiseks. Kuidas sai väidetavalt laenatud 400 eurost võlg 765.60 eurot, ei ole kostja selgitanud, mis aga ei muuda ära tema allkirja võlatunnistusel ja seeläbi nõusolekut võla tasumiseks just kokkulepitud tingimustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning lg 4 järgi peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 100, millele ka hageja hagiavalduses viitas, sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Nimetatud paragrahvi järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Nii hagiavalduses kui kostja makseettepaneku vastuväites märgitu kohaselt tuleneb kostja kohustus poolte poolt allkirjastatud võlatunnistusest. Kostja täitis võlatunnistusega võetud kohustust vaid osaliselt. VÕS § 101 näeb ette, milliseid õiguskaitsevahendeid on võlausaldajal võimalik kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Käesoleval juhul valis hageja VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud vahendid: kohustuse täitmise (p 1) ja viivise nõude (p 6). Samuti selgitab kohus, et nõude loovutamine on seaduse kohaselt võimalik ja lubatud (VÕS § 164 lg 1). VÕS § 164 lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi OÜ-lt Credit Invest laenuks saadud raha. Nõude loovutamiseks ei ole kohustatud isiku (kostja) nõusolek vajalik (VÕS § 164 lg 1). Kuna OÜ Credit Invest loovutas oma nõude, mis tal laenulepingust tulenevalt kostja vastu oli, puudub kostjal õigus täita nõuet esialgsele võlausaldajale OÜ-le Credit Invest. Kostja teadis nõude loovutamisest ning võttis võlatunnistusega kohustuse hageja ees. Viivise nõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määra leppisid pooled kokku võlatunnistuses, mille järgi kostja kohustus maksma viivist 1% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkulepitud määras arvutatud viivise suurus on 878.78 eurot, hageja vähendas nõutavat viivist põhivõlgnevuse suuruseni ehk 417.60 euroni, mis on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga (nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-66-05, 3-2-1-8710). Küll aga märgib kohus, et hageja on ebaõigesti arvutanud viivise põhinõudelt, sest põhinõude summaks ei ole mitte 417.60 EUR, vaid 317.60 EUR. Nimelt moodustab igast osamaksest vastavalt hagile ja võlatunnistuse maksegraafikule (tasumata jäi kostja poolt viis viimast osamakset) 20 EUR intress, millelt viivise arvutamine on VÕS § 113 lg 6 järgi keelatud. Seda asjaolu peab kohus kontrollima omal algatusel lähtuvalt Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12 (p 31) märgitust. Seega saab käesolevas asjas põhinõudena välja mõista 317.60 EUR, intressina 100 EUR ning viivisena 317.60 EUR ehk põhivõla summa, kuivõrd suurema summa nõudmist viivisena ei ole hageja millegagi põhjendanud (vt juba eelviidatud Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-66-05 ja 3-2-1-87-10). Seetõttu rahuldab kohus hagi osaliselt.

Tsiviilasi nr 2-12-45615 Veelgi enamas summas viivise vähendamine ei ole põhjendatud. Kostja on seda küll taotlenud, kuid ei ole esile toonud ühtki viivise vähendamiseks § 162 lõikes 1 (kohaldub läbi VÕS § 113 lg 8) nimetatud asjaolu (kohustuse täitmise ulatus, teise lepingupoole õigustatud huvi, lepingupoolte majanduslik seisund) ega sellekohast taotlust põhistanud. Kostja on küll osaliselt maksegraafikut täitnud, ent ei ole seda teinud õigeaegselt, sest vastavalt hagis toodud tabelile (millele kostja vastuväiteid ei ole esitanud) on kõik tehtud maksed hilinemisega. Seetõttu on viivis juba hageja poolt põhivõla summani vähendatuna mõistlik. Lisaks eelnevale tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt ehk 317.60 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.02.2013 kuni põhivõla tasumiseni. Selline nõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 esimese lause kohaselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb käesoleval juhul hagi osalise (ja suures osas) rahuldamise tõttu jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõudest 88.03% (735.20 : (835.20 : 100)), tuleb menetluskulud jätta 11.97% (10088.03) ulatuses hageja ning 88.03% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.