Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.02.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-20922
Tsiviilasi
Creditreform Eesti väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
267,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Creditreform Eesti OÜ (10887820, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn), esindaja Olga Vijard (e-post [email protected])
OÜ
hagi
XXX
vastu
võla
Kostja XXX(XXX, elukoht teadmata) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank (arve nr 10220034796011) või AS Swedbank (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks 3100057358. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuab kostjalt lisaks viivist põhivõlgnevust ületavas osas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Vastavalt Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-162-12 (p 18 ja 19) ja 3-2-1-87-10, p 12) peab hageja põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama põhivõlgnevust ületavas osas kahju tekkimist. Hageja ei ole põhivõlgnevust ületavas osas kahju tekkimist tõendanud. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hageja nõude põhivõlgnevust ületavas osas viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.