2-13-1709/23 - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli XXXavaldus OÜ XXXjuhatuse asendusliikme määramiseks. Maakohus rahuldas 12.06.2013 määrusega (I kd lk 158-159) avalduse osaliselt ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.10.2013 määrusega (I kd lk 183-186) maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulud kaebuse esitajate (puudutatud isikute) kanda võrdsetes osades. Riigikohus 11.12.2013 määrusega (I kd lk 199) puudutatud isikute määruskaebust menetlusse ei võtnud ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud puudutatud isikute kanda. Seega maakohtu ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 11.12.2013. Avaldaja esitas 07.01.2014 kohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks (II kd lk 3-6). Avaldaja palub tema menetluskulude suuruseks määrata 1416,96 eurot (sh käibemaks) ja selle välja mõista puudutatud isikutelt. Avaldaja kinnitusel on menetluskulud kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga, lepingulise esindajale tasus avaldaja 96 eurot tunnis (+käibemaks). See tunnihind on äärmiselt mõistlik ning arvestades Tallinna keskmisi advokaadibüroode hindasid alla nn keskmise turuhinna (Riigikohus on leidnud kriminaalasjas nr 3-1-1-66-12, et mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks on 110 eurot ja tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, et tunnihind 120 eurot pole liiga kõrge). Kokku on avaldaja kandnud kolmes astmes õigusabikulusid 1416,96 eurot (koos käibemaksuga), mis nähtub avaldajale esitatud arvest nr 130074, konkreetsed tegevused kajastuvad arvel. Nimetatud suuruses menetluskulu peab avaldaja vajalikuks ja põhjendatuks (TsMS § 175 lg-d 1-31 viidates Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-2-12-92-13 (p 13), 3-2-158-13 (p 14). Avaldaja kohtuvälised kulud teises ja kolmandas astmes olid kokku 1416,96 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja ei ole füüsilise isikuna käibemaksukohuslane, seetõttu palub avaldaja puudutatud isikutel hüvitada ka avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu. Kooskõlas TsMS § 177 lg 2 palub avaldaja mõista puudutatud isikutelt välja avaldaja kasuks viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Alterna OÜ arve avaldajale, millest nähtuvad lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud, nende tegemiseks kulunud aeg ja hind. Puudutatud isikud vaidlevad taotlusele vastu. Taotlus on põhjendamatu ja õigusvastane, kuna Ringkonnakohtu määruse kohaselt kuulusid hüvitamisele üksnes määruskaebuse menetlemise kulud, mitte mingid muud täiendavad kulud. Ka on avaldaja kulud ebaproportsionaalselt suured ning ei ole vajalikud ja põhjendatud. Esitatud arvelt nähtuvad määruskaebuse analüüsile ja vastuse koostamisele muud kulud nagu e-kirjavahetus kliendiga, tagasiside kliendile, puudutatud isikute poolt Riigikohtule esitatud määruskaebuse analüüs ja menetluskulude taotluse koostamine. Nimetatud kulud on igal juhul põhjendamatud ja ebavajalikud ega kuulu hüvitamisele. Arvestades Ringkonnakohtu otsust jätta puudutatud isikute kanda üksnes määruskaebuse menetlemise kulud, on taotlus muude kulude hüvitamiseks pahatahtlik ja Ringkonnakohtu määrusega vastuolus. Riigikohus ei võtnud puudutatud isikute määruskaebust menetlusse ega küsinud avaldajalt seisukohta. Järelikult ei saa avaldaja esindaja poolt tehtud toiminguid seoses Riigikohtule esitatud määruskaebusega pidada põhjendatuks ja vajalikuks ning neid kulusid ei saa puudutatud isikutelt mingil juhul välja mõista.

Menetluskulude taotluse koostamise kulud ei kuulu puudutatud isikute poolt hüvitamisele selle tõttu, et tegemist on eraldiseisva hagita menetlusega. Menetlus kohtuasjas lõpeb kohtulahendi tegemisega ja selle jõustumisega. Seega ei saa kulutusi, mis on tehtud pärast Ringkonnakohtu määruse jõustumist, lugeda tehtuks lõppenud menetluse raames. Peale selle mõisteti Ringkonnakohtu 04.10.2013 määrusega välja üksnes 26.06.2013 määruskaebuse menetlemise kulud. Kuna hüvitamisele kuuluvad üksnes 26.06.2013 määruskaebuse menetlemise kulud, ei kuulu hüvitamisele muud arvele märgitud kulud – ebamäärase tagasiside ja e-kirjavahetuse eest. Põhjendatud ja vajalik saab olla üksnes määruskaebuse analüüs ja määruskaebusele vastuse koostamine. Ka ajalist töömahtu ei saa pidada põhjendatuks. Kuna avaldaja esindaja poolt olid juba varasemalt vaidluse asjaolud läbi töötatud ja analüüsitud ning tegemist ei ole niivõrd keerulise vaidlusega, ei ole põhjendatud määruskaebuse analüüsile ja vastuse koostamisele 01.07.2013 ja 09.07.2013 kulunud ligikaudu 8 tundi 30 minutit. Maksimaalselt võiks ajakulu olla 4 tundi. Puudutatud isikute arvates oleks põhjendatud menetluskulude suurus maksimaalselt 460,80 eurot (4x96 eurot+käibemaks). Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kulude jaotuse kohta tehtud määrus jõustus 11.12.2013. Avaldaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 07.01.2014. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning lg 4 alusel seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalust menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Riigikohtu lahendite 3-2-1-92-13, 3-2-1-115-13 p 25 kohaselt on loetud põhjendatud ja vajalikust õigusabi tunnihinnaks 110 ja 120 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja on lähtunud tunnihinnast 96 eurot. Sellist tunnihinna suurust puudutatud isikud vaidlustanud ei ole. Puudutatud isikud, leides, et põhjendatud menetluskulude suurus oleks maksimaalselt 460,80 eurot, on ise lähtunud samast tunnihinnast. Avaldaja taotleb menetluskuluna 12,30 tunni eest välja mõista puudutatud isikult 1416,96 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja on esitanud arve, mis kajastab esindaja poolt tehtud tööd. 13.12.2013 arve nr 1300074 (II kd lk 8) järgi on esindaja osutanud avaldajale juriidilist teenindamist 12,30 tundi tunnihinnaga 96 eurot, kokku 1416,96 eurot (sh käibemaks). Arvest nähtuvalt on tehtud töödeks: 1,30 tunni ulatuses puudutatud isikute poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse analüüs ning tagasiside kliendile; e-kirjavahetus kliendiga; 7 tunni ulatuses määruskaebuse vastuse koostamine; 0,20 tunni ulatuses ekirjavahetus kliendiga; 1,10 tunni ulatuses puudutatud isikute poolt Riigikohtule esitatud määruskaebuse analüüs ning e-kirjavahetus kliendiga ning 2,70 tunni ulatuses menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine.

Puudutatud isikud on esitanud vastuväiteid avaldaja apellatsiooniastme menetluskuludele, mis ei ole otseselt seotud määruskaebuse menetlemisega, kassatsiooniastme menetluskuludele seoses määruskaebuse analüüsiga ning menetluskulude taotluse koostamise kuludele. Tulenevalt esitatud vastuväitest peab kohus TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi kontrollima lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on avaldaja taotletavad menetluskulud põhjendatud ning õigusabiteenuseks märgitud aeg mõistlik osaliselt. Kohtu arvates tuleb jätta puudutatud isikutelt väljamõistmata menetluskulud, mis tulenevad menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamisest (259,20 eurot+käibemaks). Selliselt taotluselt menetluskulu nõudmise võimalust TsMS, mis reguleerib menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist, ette ei näe. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamise kulu nende kulude hulka ei kuulu. Kohus asub seisukohale, et ülejäänud viidatud arvele märgitud toimingud ja nendeks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustu puudutatud isikute vastuväidetega. Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2013 määrust, millega määruskaebuse menetlemise kulud jäeti kaebuse esitajate kanda võrdsetes osades ei saa tõlgendada selliselt nagu seda on teinud puudutatud isikud. Määruskaebuse menetlemise kuludeks ei ole vaid kulud, mis tekkisid määruskaebusele vastuse koostamisest. Kuna avaldajat esindas menetluses advokaat, oli advokaadil kohustus avaldajale õigusteenust osutades tutvuda dokumentidega, nende osas seisukoht kujundada ja kliendile olukorda selgitada. Seega peavad puudutatud isikud hüvitama avaldajale ka kulud, mis on seotud tagasisidega kliendile, sh e-kirjavahetusega. Puudutatud isikutelt tuleb avaldaja kasuks välja mõista ka kassatsiooniastme menetluskulud vaatamata sellele, et Riigikohus avaldajalt puudutatud isikute poolt Riigikohtule esitatud määruskaebuse kohta seisukohta ei küsinud. Kuna puudutatud isikud määruskaebuse Riigikohtule esitasid, oli selle selgitamine avaldajale kui kliendile õigusteenuse osutamisel vajalik toiming. Seda seisukohta kinnitab Riigikohtu 11.12.2013 määrus, millega määruskaebus jäeti menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jäeti puudutatud isikute kanda. Menetluskulude jätmisel puudutatud isikute kanda, oli Riigikohtule teada, et määruskaebust menetlusse ei võeta. Kohus peab põhjendatuks ka viidatud arvesse märgitud töömahtu (va menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine). Tulenevalt TsMS § 663 lg 3 oli avaldajal õigus puudutatud isikute poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusele vastata. Puudutatud isikute asumine seisukohale, et tegemist ei olnud niivõrd keerulise vaidlusega, mis tingis määruskaebuse analüüsile ja vastuse koostamisele ligikaudu 8 tunni ja 30 minuti kulumise ei ole põhjendatud. Arvestades, et puudutatud isikud kaebasid edasi nii esimese astme kui ka teise astme poolt tehtud määrused, tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isikud ise ei pidanud vaidlust vähekeeruliseks. Pealegi kulus määruskaebusele vastuse koostamiseks arvele märgitu järgi 7 tundi, mitte ligi 8 tundi ja 30 minutit nagu märgivad puudutatud isikud. Puudutatud isikute poolt esitatud määruskaebus ja avaldaja poolt sellele esitatud vastus ei erine märkimisväärselt oma pikkuse poolest ja on sarnase ülesehitusega: esmalt on kajastatud menetluse käiku, seejärel puudutatud isikute seisukohti vaidlustatud kohtumääruse kohta ning avaldaja seisukohti määruskaebusele ning vaidlustatud kohtumääruse kohta. Ülalmärgitut arvestades peab kohus põhjendatuks menetluskuluna puudutatud isikutelt välja mõista kummaltki 578,88 eurot (sh käibemaks). TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane