Osaühing XXXhagi XXXOÜ vastu 10.07.2012 osaniku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes 3 500 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek (Advokaadibüroo ALTERNA, e-post [email protected]) kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik, advokaat Mari-Liis Mets (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, e-post [email protected])
25.03.2015
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik 06.05.2015
Otsuse kuulutamise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada XXXOÜ osaniku 10.07.2012 osakapitali suurendamise ja põhikirja muutmise otsuste tühisus.
3.Menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Välja mõista XXXOÜ-lt menetluskuluna riigilõiv summas 300 eurot (kolmsada) Osaühingu XXXkasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
1.22.08.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt asutati 11.06.2012. a notariaalselt tõestatud asutamisotsusega XXXOÜ (kostja) ning kinnitati tema põhikiri. Kostja kanti registrisse 05.07.2012. a.
2.Asutamisotsusest nähtuvalt tasuti osa eest mitterahalise sissemaksega, mille esemeteks olid Osaühing XXX(hageja) omandis olnud kaks korteriomandit (Tallinnas XXXkorterid 139 ja 118). Korteriomandid anti mitterahalise sissemaksena kostjale üle 11.06.2012. a notariaalse lepinguga ning hageja sai 100%-lise osaluse tütarühingus (kostjas). Üle antud kinnisvara oli ainus hageja arvestatav vara ning seega viidi kogu hageja kinnisvara kostja asutamisel tütarettevõttesse. Asutamisotsuse kohaselt oli osakapitali suurus 125 000 eurot ning läbi osa omandamise kuulus see hagejale.
3.10.07.2012. a võeti vastu osaniku otsused, millega muu hulgas: - kinnitati uus XXXpõhikiri, millega muuhulgas laiendati juhatuse õigusi esindamaks ühingut ka väljaspool tavapärast majandustegevust;
- suurendati osakapitali 10 000 euro võrra suunatud emissioonina XXXOÜ-le ja uueks osakapitali suuruseks sai 135 000 eurot.
4.Osaniku 10.07.2012 otsuse alusel on 23.08.2012 tehtud äriregistrisse kanne.
5.Hageja leiab, et vaidlustatav otsus on tühine järgmistel põhjustel: -
Osanike otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud XXX(osaniku esindaja otsuse vastuvõtmise ajal) hageja juhatuse liige – tema volitused olid tähtaja möödumise tõttu lõppenud; Rikutud on otsuse vastuvõtmise korda – ÄS § 1771 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2; Otsus on vastuolus heade kommetega – TsÜS § 138 lg 1; Otsus ei vasta hageja tahtele;
6.Hageja leiab, et tal on tuvastushagi esitamise õigus tuginedes TsMS § 368 lg 1 (hagiavalduses on ekslikult märgitud TsMS § 268 lg 1, kohus loeb selle trükiveaks), kuna juriidilise isiku organi otsuse tühisuse suhtes on õiguslik huvi eelduslikult juriidilise isiku organi liikmetel. Hageja on kostja osanik.
7.Hageja märgib, et vaidlustatud otsusega lasti välja uus osa nimiväärtusega 10 000 eurot suunatud müügiga XXXOÜ-le, millest tulenevalt vähenes senise ainuosaniku protsentuaalne häälte määr osanike koosolekul, ning samas muudeti põhikirja selliselt, et kõikide otsuste vastuvõtmiseks on vajalik 100%-line hääleenamus. Enne vaidlustatavat otsust sõltusid absoluutselt kõikide osanike otsuste tegemised hageja kui ainuosaniku hääletamisest. Pärast otsuse vastuvõtmist kuulub hagejale 92% osadega määratud häältest ja XXXOÜ-le 8 %, aga vaatamata sellele on loodud olukord, kus 92%-list hääleenamust omava emaettevõtte häältega ei ole võimalik ühtegi osanike otsust vastu võtta, kuivõrd otsuse alusel välja lastud uue osa omanikul (s.o XXXOÜ-l) on kõikide otsuste vetoõigus.
8.Vaidlustatud otsusega muudetud põhikirja p-i 9 kohaselt on selliste igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute nagu kinnisvara omandamine, võõrandamine ja koormamine, ettevõtete osade ja/või aktsiate omandamine ja võõrandamine ning laenude andmise otsustamine antud juhatuse pädevusse. Seega ei sõltu enam hagejapoolsest hääletamisest isegi mitte ühingu tegevuse kõige olulisemate otsuste vastuvõtmine.
9.Samuti on hageja osalus ja otsustuspädevus vähenenud ilma tema tahte ja nõusolekuta, sest otsuse vastuvõtmise ajal olid hagejat esindanud juhatuse liikme XXXvolitused lõppenud. Seega ei ole hageja üldse otsuse poolt hääletanud ega seda allkirjastanud, samuti ei ole ta seda tagantjärgi heaks kiitnud ega kiida seda ka tagantjärgi heaks. Seega on hageja osalust ja otsustuspädevust vähendatud tema tahtevastaselt.
10.Hageja on seisukohal, et XXXpoolt otsuse ebaseaduslik vastuvõtmine kantud eesmärgist suurendada ja säilitada tema enda kontrolli kostja üle ka ajal, kui ta kostja ainuosaniku hageja juhatuse liige enam ei olnud. Otsus ei olnud kantud mitte osaniku (hageja) huvist, vaid XXXisiklikust huvist. XXX on ka XXXOÜ ainuosanik ja juhatuse liige.
Äriregistrist nähtuvalt lõppesid XXX juhatuse liikme volitused 20.06.2012. See asjaolu on tuvastatud ka jõustunud kohtumäärusega (määrus tsiviilasjas nr 2-13-1709). Seega ei olnud XXX otsuse tegemise ajal (s.o. 10.07.2012. a) volitusi hageja esindamiseks ega tema nimel allkirjastamise õigust, mistõttu ei ole hageja otsuse poolt häält andnud, otsust ei ole tegelikult vastu võetud ning otsus kui ka muudetud põhikiri on vastavalt osaniku ja juhatuse liikme poolt allkirjastamata. Lisaks pädeva isiku allkirjadele puudub otsusest ka osaniku häälte arv.
11.Samuti on vaidlustatavast otsusest puudu nii uute osade arv, uue osaniku aadress, osa eest tasumise aeg ning asjaolu, kas osad on välja lastud ülekursiga. Hageja hinnangul on ÄS § 1921 loetelu puhul tegemist kohustuslike andmetega otsuse kui mh osakapitali suurendamise otsusena käsitletava otsuse puhul. See on käsitatav otsuse tegemise korra olulise rikkumisega, mis on otsuse tühisuse aluseks.
12.Kostjal võimaldati saada uue väljalastava osa omanikuks ilma, et hagejal oleks olnud võimalust teostada selle suhtes seaduses ettenähtud omandamise eelisõigust. Seega ei võimaldatud kapitali suurendamise otsust tehes osanikul (hagejal) uue osa suhtes seadusega ettenähtud eelisõigust kasutada, mistõttu on otsus vastuolus ka ÄS § 193 lg-ga
13.Eeltoodust nähtuvalt on otsuse puhul sisuliselt täitmata kõik eeldused, mis on vajalikud osaniku otsuse vastuvõtmiseks. Seejuures on puudu osaniku otsuse olulisimad ja kõige elementaarsemad tingimused: osaniku poolthääl otsuse vastuvõtmiseks ning osaniku allkiri – tegemist on tühiste otsustega TsÜS § 38 lõike 2 ning ÄS § 1771 lõike 1 mõistes. Tulenevalt eeltoodust palus hageja tuvastada XXXOÜ 10.07.2012 osakapitali suurendamise ja põhikirja muutmise otsuste tühisus. Kostja vastus
14.Kostja märkis oma 07.10.2014 vastuses, et hagiavaldus on täies ulatuses põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega, mistõttu see kuulub rahuldamata jätmisele. Kostja esitas oma vastuses järgnevad vastuväited: a) Puuduvad õiguslikud alused, mis vastavalt seadusele või kohtupraktikale muudaksid vaidlusalused osaniku otsused tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega: -
-
kostja osaniku 10.07.2012 osaniku otsused ei ole kuidagi ebamoraalsed või taunitavad ega eksi ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärushinnangute ega õiguse üldpõhimõtete vastu. Samuti ei saa olla vastuolus heade kommetega otsus muuta põhikirja, suurendada osaühingu osakapitali sularaha sissemaksega osaühingu arvelduskontole 10 000 euro võrra ja lugeda uueks osakapitaliks 135 000 eurot. Heade kommetega vastuolus olevaks ei saa lugeda ka otsust uue osaniku lisandumise kohta.
b) Tähelepanuta tuleb jätta ka hageja etteheited kostja põhikirja uues redaktsioonis ettenähtud osanike 100%-lise hääleenamuse nõudele ja väidetavale kontrolli kaotamisele, kuivõrd need puudutavad põhikirja sisu ja mitte osaniku otsust. Seadusest tulenevalt ei kohaldata põhikirja sätteid, mis on seadusega vastuolus. ÄS § 139 lg 2 kohaselt kui põhikirja säte on seadusega vastuolus, kohaldatakse seaduses sätestatut. c) Hageja 92%-line osalus kostjaks olevas äriühingus ei ole muutunud väärtusetuks. Seda ei ole hageja ka tõendanud. d) Otsuste tegemise korda pole rikutud. -
Asjaolu, et Harju Maakohus on 12.06.2013 kohtumäärusega (jõustunud 11.12.2013) määranud hageja juhatuse asendusliikme, ei muuda XXX tegutsemist 10.07.2012 hageja juhatuse liikmena seadusega vastuolus olevaks.
-
Tõendamata on väited XXX teadlikkuse kohta sellest, et tema juhatuse liikme volitused on lõppenud.
-
Harju Maakohtu määrusega määrati hagejale juhatuse asendusliige üksnes põhjusel, et sellega nõustusid puudutatud isikud XXX, XXX ja hageja. Kohtumääruses ei ole ühtegi märget XXX kui hageja juhatuse liikme volituste kehtivuse (või mittekehtivuse) kontrollimise kohta. Järelikult lõppesid endise juhatuse liikme XXX volitused Harju Maakohtu 12.06.2013 kohtumääruse jõustumisest 11.12.2013.
-
Samuti toob kostja välja, et hageja äriregistri registrikaardi väljavõttest nähtub, et XXX oli hageja juhatuse liige kuni 07.02.2014.
-
XXX on avaldanud oma nõusolekut jätkata hageja juhatuse liikmena tegutsemist faktiliselt juhatuse liikmena jätkates pärast 20.06.2012.
-
Lisaks viitab kostja Riigikohtu praktikale, mille kohaselt erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena. Üheks selliseks otsuseks võib olla juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja 2012 majandusaasta aruanne on registripidajale esitatud 19.07.2013. Seega on osanikud tunnustanud XXX ametiseisundit juhatuse liikmena veel ka 2013 aastal.
-
Äriühingu juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov. XXXOÜ kui kolmanda isiku jaoks on oluline vaid kandest nähtuv ning kostja osanike otsuse vastuvõtmise ajal oli XXX äriregistri andmete kohaselt hageja juhatuse liige.
-
Puudused otsuse vormistuslikus küljes pole olulised ega muuda osaniku otsuseid tühiseks. Kostjal oli 10.07.2012 otsuste vastuvõtmise ajal üks osanik (ainuosanik), mistõttu seaduse kohaselt kohaldus otsuste vastuvõtmisele ÄS § 173 lg 6 kehtestatud osaniku otsuste vastuvõtmise ja vormistamise lihtsustatud kord.
-
Põhjendamatud on hageja väited asjaolu suhtes, et osaniku otsused ja põhikiri on hageja juhatuse liikme poolt allkirjastamata ning et hageja ei ole 10.07.2012 otsuste vastuvõtmise poolt hääletanud. XXX oli 10.07.2012 kostja otsuste vastuvõtmise ajal hageja juhatuse liikmeks.
-
Asjaolu, kui ainuosanik ei soovi kasutada uue osa omandamiseks seaduses sätestatud eelisõigust, ei muuda ainuosaniku otsust tühiseks. Juhul kui kostja ainuosanikuks on hageja, siis vastavas ainuosaniku otsuses sisaldub hageja tahteavaldus mitte omandada uut osa. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja soovis eelisõigust kasutada, kuid seda talle ei võimaldatud.
e) Hagejal puudub tuvastushuvi. Menetluse käik
15.29.10.2014 esitas hageja oma seisukohad kostja 07.10.2014 hagi vastusele, milles märkis täiendavalt: -
-
Heade kommete vastasus otsuses tuleneb antud juhul nii tehingu eesmärgist: suurendada ja säilitada kontrolli XXXOÜ-s ka ajal, mil XXX ei olnud enam juhatuse liige, kui ka XXX ebamoraalsest käitumisest, mis seisnes selles, et teades enda kui juhatuse liikme volituste lõppemisest, võttis ta kiiresti vastu otsuse üksnes enda isiklikest huvidest lähtuvalt arvestamata äriühingu tegelike huvidega. Tegemist on kontrolli haaramisega Riigikohtu lahendi kirjelduses kohtuasjas nr 3-2-17-10. Hageja osalus muutus väärtusetuks, kuna tal ei ole enam võimalik mõjutada ühingu otsuseid ja tegevust. Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-1709 on tuvastatud, et XXX ametiaeg hageja juhatuse liikmena lõppes 20.06.2012.
16.25.03.2015 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma nõuete ja vastuväidete juurde. Pooled selgitasid, et hageja osanikeks on võrdsetes osades abikaasad XXXja XXX, kelle vahel on vaidlus abielu lahutamises ja ühisvara jagamises. Kostja selgitas, et põhikirja muutmise ja emissiooni eesmärk oli saada investeeringuid korteriomanditele. Hagejal ei olnud rahalisi vahendeid, korterid vajasid raha. Hagi on sisutu – üür laekub hagejale, kostja ei ole kortereid võõrandanud ega kavatse seda teha. Õieti on vaid üks korter – teine korteriomand on panipaik.
Kostja leidis, et õigussuhte kvalifitseerimisel tuleb asuda seisukohale, et hageja esitatud asjaoludel saab tuvastada kas seda, et osanike otsust ei ole või siis hageda kehtetuks tunnistamist. Tühisuse aluseid esitatud ei ole.
17.10.04.2015 ehk tähtaegselt esitasid nii hageja kui ka kostja kohtukõnede kirjalikud teesid ja kostja ka menetluskulude nimekirja.
18.14.04.2015 esitas hageja vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale. Kohtu põhjendused
19.Kohus vaadanud läbi hagiavalduse, kostja vastuväited, esitatud tõendid ja kõik tsiviilasja materjalid, kuulanud ära pooled kohtuistungil, hinnates tõendeid nende kogumis asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
20.Kohus fikseerib esmalt tuvastatud asjaolud, siis analüüsib kas hageja esitatud asjaoludel saab vaidlustatav osanike otsus olla tühine a) esindusõiguse puudumise tõttu ja/ või b) heade kommetega vastuolu tõttu. Seejärel kvalifitseerib kohus hageja nõude ja hindab tuvastushuvi olemasolu. Edasi annab kohus seisukoha otsuse vastuvõtmise korra olulise rikkumise osas. Eelneva põhjal lahendab kohus hageja nõude ning käsitleb viimasena menetluskulude jaotust ja välja mõistmist.
I
21.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: a) 11.06.2012 otsusega asutas hageja XXXOÜ (edaspidi lühendatult ka XXX), saades kahe korteriomandi üleandmisega 100% XXX osade omanikuks. Üle antud kaks korteriomandit on Tallinnas XXX asuv korter ja panipaik, mis on välja üüritud, üür laekub hagejale. Hagejal muud märkimisväärset vara ei ole, kui osalus XXX-s. XXX-l ei ole muud majandustegevust, kui osundatud korteriomandi välja üürimine. (XXX asutamisotsus ja kandeavaldus 11.06.2012, lk 9jj; korteriomandite mitterahalise sissemaksena üleandmise leping, osaühingu osa omandamise leping ja asjaõiguslepingud 11.06.2012, lk 13jj) b) 19.06.2009 valiti XXX hageja juhatuse liikmeks. c) 10.07.2012 võeti vastu XXX osaniku ehk hageja otsused: -
Võtta vastu XXX põhikirja uus redaktsioon; Suurendada osakapitali sularaha sissemaksega XXX arvelduskontole 10 000 euro võrra ja kanda uueks osakapitaliks 135 000 eurot. Peale osakapitali suurendamist koosneb see kahest osast: hagejale kuulub osa nimiväärtusega 125 000 eurot (92 % osakapitalis osadega määratud häältest) ja XXXOÜ-le osa nimiväärtusega 10 000 eurot (8%).
Otsusele kirjutas alla XXX. (Hageja osaniku 10.07.2012 otsus, lk 22) d) XXXOÜ ainuosanik ja juhatuse liige on XXX. (äriregistri väljavõte, lk 26jj) e) Hageja osanikud võrdsetes osades on abikaasad XXXja XXX, kelle vahel on vaidlus abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. f) Hageja osanikud ei ole võtnud vastu otsust, millega sõnaselgelt oleks pikendatud XXXvolitusi juhatuse liikmena pärast 3-aastase tähtaja möödumist 20.06.2012. g) Hageja 2012 majandusaasta aruande on 19.07.2013 äriregistrile esitanud ja allkirjastanud XXX. Majandusaasta aruande kinnitamiseks osanikud otsust vastu võtnud ei ole. h) Harju Maakohtu 12.06.2013 määrusega (jõustunud 11.12.2013) määrati hageja juhatuse asendusliikmeks XXXja piirati juhatuse asendusliikme pädevust võXXXldes põhikirjaga. (Harju Maakohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-131709, lk 30 jj) i) Äriregistri andmetel on XXX järgmistes vaidlusega seotud äriühingu juhatustes: -
Hageja juhatuse liige 19.06.2009 – 20.06.2012 (kande lõpp 07.02.2014), ühtlasi ka üks kahest hageja osanikust; XXX juhatuse liige alates 05.07.2012 (osanikud (8% XXXOÜ ja 92% hageja); XXXOÜ juhatuse liige 19.10.2011
22.Vaidlus on selles, kas -
-
-
Kas kostja osaniku 10.07.2012 otsus on tühine seetõttu, et osanikku esindanud juhatuse liikme volitused olid lõppenud ametiaja möödumise tõttu või mitte; Kas juhatuse liikme volituste pikenemine on toimunud erandina sel viisil, et osanike hilisemad otsused on tähendanud juhatuse liikmena tegutsenud XXX volituste aktsepteerimist; Kas kostja osaniku 10.07.2012 otsus on vastuolus heade kommetega, kuna selle eesmärk on olnud ühisvara jagamise käigus hageja teiseks osanikuks oleva abikaasa vara väärtuse vähendamine ja kontrolli haaramine ettevõttes; Kas kostja osaniku 10.07.2012 otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuste vastuvõtmise korda. Ning kuidas hageja nõudeid kvalifitseerida.
II
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lg 1 kohaselt hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Tehingu kohta märgitakse TsÜS-is, et juriidiline isik saab tehingu teha esindaja kaudu (TsÜS § 34 lg 1). Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu
esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus (TsÜS § 115 lg 1 teine lause). Kohus käsitleb hääle andmist juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldusena ja tehingu mõttes ühepoolse tehinguna, kuna käesoleval juhul on tegemist organiga, millel on üks liige – osanik. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on TsÜS § 128 lg 1 järgi tühine.
24.TsÜS § 33 lg 2 kohaselt kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
25.Kui hageja nimel XXX 10.07.2012 osaniku otsused vastu võtnud juhatuse liikmel XXX ei olnud hageja esindamise õigust, on hääle andmine tühine ehk otsuse tegemisel häält ei ole antud. Juhul, kui häält ei ole antud, siis ei ole 10.07.2012 otsuseid vastu võetud, kuna peale ainuosanikust hageja teisi osanikke XXX-l ei olnud.
26.XXX hääletas hageja kui XXX osaniku nimel 10.07.2012 otsuste vastuvõtmise poolt hageja juhatuse liikmena. Juhatuse liikmel on osaühingu esindamise õigus ÄS § 181 lg 1 ja ka TsÜS § 34 lg 2 esimese lause alusel. Hageja on seisukohal, et XXX ei olnud hageja esindamise õigust, kuna tema juhatuse liikme volitused olid tähtaja möödumise tõttu lõppenud.
27.Kostja ei ole otseselt vastu vaielnud sellele, et hageja juhatuse liikme XXX ametiaeg möödus 20.06.2012, kuid kostja väidab, et juhatuse liikme volituste pikenemine on toimunud muude osanike poolt vastu võetud otsuste ja tegevuste kaudu ning et äriregistri kande alusel said kolmandad isikud lugeda XXX hageja juhatuse liikmeks kuni kande muutmiseni 07.02.2014.
28.Kohus nõustub hagejaga, et XXX hageja juhatuse liikmeks valimise ajal 19.06.2009 kehtis Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 2 redaktsioonis, mille kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni 3-aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Hageja põhikirjas ei ole sätestatud muud tähtaega. Seega sai XXX enda juhatuse liikmeks valimise ajal anda nõusoleku ja äriühing teda valida ainult teadmisega, et see on tähtajaline amet mitte pikemalt, kui 3 aastat. Teistsuguse sisuga tahteavaldust ei saanud ei XXX ega äriühingu osanikud teha.
Kuna ÄS § 184 lg 1 kohaselt valitakse juhatuse liikmed osanike poolt ning ÄS § 170 lg 1 kohaselt võtavad osanikud vastu otsuseid koosolekul või ÄS § 173 sätestatud viisil, siis sai ka XXXvolitusi pikendada vaid eelkirjeldatud viisil. Vaidlust ei ole selles, et osanikud ei ole osanike koosolekul ega ÄS § 173 sätestatud viisil võtnud vastu otsust juhatuse liikme XXX volituste pikendamise kohta. Seega on õige hageja väide, et XXX volitused hageja juhatuse liikmena lõppesid 20.06.2012 ning hageja osanike 10.07.2012 otsuse poolt hääletas osanik, kelle esindajal puudusid selleks volitused. XXX pidi teadma, et tema volitused on lõppenud, kuna teda valiti ainult 3-aastaseks tähtajaks. Seaduse hilisem muutumine ei saanud muuta varasemalt osaühingu ja ka XXX poolt antud tahteavalduste sisu.
29.Kostja on väitnud, et hageja 2012 majandusaasta aruande esitamisega äriregistrile 19.07.2013, on osanikud juhatuse volituste pikenemisega nõustunud ning tunnustanud XXX kui hageja juhatuse liiget. Sellele väitele ei ole kostja 10.05.2015 kirjalikes kohtukõne teesides enam keskendunud, kuivõrd pooled nõustusid sellega, et otsust majandusaasta aruande kinnitamise kohta hageja osanikud vastu võtnud ei ole (vt 25.03.2015 kohtuistungi protokoll, t lk 119 jj) . Iseenesest on õige kostja viide Riigikohtu praktikale (vt Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-6508 : „/.../Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas). Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus nimelt ÄS § 179 lg 1 järgi raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumi jaotamise ettepaneku ÄS § 179 lg 2 kohaselt osanikele. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud ÄS § 179 lg 3 (aga ka ÄS § 168 lg 1 p 5) kohaselt. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit./.../“ , mille kohaselt saab
ka osanike muud tegevust lugeda juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks, kui see formaalselt vastab juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele, kuid kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul sellist osanike tegevust tuvastatud. Kohus on seisukohal, et hageja 2012 majandusaasta aruande esitamist ja koostamist ühe osaniku poolt, kes on ühtlasi ka seesama juhatuse liige, kelle volitused on tähtaja möödumise tõttu lõppenud olukorras, kus sellele osanikule kuulub 50% osakapitalis osadega määratud häältest (ehk tegemist ei ole enamusosalusega), ei saa lugeda formaalselt vastavaks juhatuse liikme valimise otsusele. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt isiku valimisel loetakse valituks kandidaat,
kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. XXX hageja osanikuna ei saanud seega ainuisikuliselt juhatuse liikme valimist ega tema tähtaja pikendamist otsustada, kuna 50% osanikuna ei moodusta ta ühelgi juhul enamust. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja teine osanik XXX ei ole juhatuse liikme ametiaja pikendamist otsustanud, sellega nõustunud ega ole seda ka heaks kiitnud.
30.Kohtupraktika on jätkuvalt muutumatu selles osas, et juhatuse liikme töö faktiline jätkamine ei ole ametiaja pikenenuks lugemise aluseks.
31.Kohtu hinnangul ei tõenda hageja osanike soovi juhatuse liikme XXX volituste pikenemise kohta ka hageja osanike 21.06.2011 kirjalikud otsused (t lk 60jj), sest need on vastu võetud ajal, kui juhatuse liikme volitused kehtisid (3-aastane ameti tähtaeg ei olnud möödunud) ning otsused käsitlevad muid teemasid. Kohtu hinnangul ei saa tagantjärele omistada kõigile osanike otsustele, millega juhatuse liiget tagasi ei kutsuta ja kus juhatuse üle üldse ei otsustata, juhatuse liikme tähtaegsusega seotud tähendust. Reegel on siiski see, et juhatuse liige valitakse osanike otsusega sõnaselge tahteavaldusega. Erandina võib ka osanike muud otsust või tegevust, mis formaalselt vastab juhatuse liikme valimise nõuetele, lugeda juhatuse liikme jätkamise aktseptina, kuid sellel peab siiski olema nähtav seos juhatuse liikme valimise ja juhatuse liikme tegevusega. Hageja osanike 21.06.2011 otsuses kohtu hinnangul sellist seost ei ole.
32.Kohus on seisukohal, et ka äriregistri kanne XXX kui hageja juhatuse liikme kohta, ei oma käesoleval juhul tähendust. Pooled ei vaidle, et XXX oli XXX osaniku 10.07.2012 otsuse tegemise ajal kantud äriregistrisse hageja juhatuse liikmena. Kostja on viidanud, et kuigi see kanne ei ole õigustloov, kaasnes sellega siiski heausksetele kolmandatele isikutele võimalus äriregistri andmetele tuginedes lugeda teda kehtivalt hageja seadusjärgseks esindajaks (nn äriregistri positiivne publitsiteet). ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne 3. isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui 3. isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. S.o 3. isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid äriühinguga. Ebaõige kande riski kannab sel juhul äriühing. 3.isikuna on kostja silmas pidanud XXX-d, kes ei teadnud ega pidanudki teadma, et tema osanikul (s.o hagejal) puudub esindaja, kelle volitused oleks kehtivad. Kohtupraktika ei ole ÄS § 34 lg 2 tõlgendamisel välistanud 3.isikute ringist muuhulgas ka osaühingu osanikke.
Käesoleval juhul on kohus aga seisukohal, et kostjat ei saa pidada ÄS § 34 lg 2 nimetatud 3.isikuks, kes ei teadnud ega pidanudki teadma, et hageja juhatuse liikme kanne äriregistris on ebaõige. Kohus tugineb sellele, et kostja juhatuse liige oli samuti XXX. XXX oli ka hageja üks osanikest ja samal ajal osaniku juhatuse liige. Seega ei saanud XXX olla üheski oma rollis isikuks, kes ei teadnud, et tema tähtajaline ametiaeg hageja juhatuse liikmena on möödunud. Kohus märgib veel, et XXX oli ka XXX osaniku 10.07.2012 otsuse alusel XXX osa omandanud XXXOÜ osanik ja juhatuse liige. Seega käesolevas vaidluses saab 3.isik olla vaid juriidiline abstraktsioon, keda esindab füüsilise isikuna alati üks ja seesama isik – XXX.
33.Seega XXX osaniku 10.07.2012 otsuste vastuvõtmise poolt hääletanud ainuosaniku XXXOÜ esindajal puudusid volitused osaniku esindamiseks. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja saab taotleda sellise otsuse tühisuse tuvastamist nii materiaalõiguslikus mõttes kui ka menetlusõiguslikus mõttes (tuvastushuvi olemasolu), või saab sellise otsuse puhul taotleda vaid selle kehtetuks tunnistamist nagu on märkinud kostja. Kostja seisukohaga nõustumine tähendab ka kostja taotletud hagi aegumise küsimuse lahendamist.
34.Kohus on eelnevalt juba märkinud, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on TsÜS § 128 lg 1 järgi tühine. TsÜS § 33 lg 2 kohaselt kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui seaduses on nii sätestatud. Käesoleval juhul loeb kohus selleks seaduseks TsÜS § 128 lg 1. Seega on käesoleval juhul tegemist tühise otsusega. Kohus on seisukohal, et kostja viidatud Riigikohtu praktika ei välista otsuse tühisuse tuvastamist, kui seaduses on selline tagajärg ette nähtud. (Vt nt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-55-14: „Otsuse puudumisest tuleb eristada olukorda, mil otsuse poolt on andnud hääled iseenesest õiged isikud otsuse vastuvõtmiseks vajalikus ulatuses, kuid mõni otsuse poolt hääletanu ei omanud nt seadusest või põhikirjast tulenevalt hääletamise õigust, või on tema hääle andmine kui tahteavaldus tühine või tühistatud või kui nt aktsionäri esindajal puudus selleks volikiri. Sel juhul on tegu otsuse õiguslike puudustega, mis võivad TsÜS § 33 lg-test 2 ja 3 tulenevalt (aktsiaseltsi puhul ka ÄS § 302 lg 1 järgi) olla aluseks otsuse kehtetuks tunnistamisele. Lisaks võib otsus olla seaduses sätestatud juhul tühine, kusjuures tühisuse alused näevad ette TsÜS § 38 lg 2 ja ÄS § 3011 lg 1 (p 22).“)
III
35.TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse
tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme (osaniku, aktsionäri) liikmesussuhtest juriidilise isikuga. Osaühingu osanikul on üldjuhul alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused osaühingu, selle teiste osanike või muude isikute suhtes (vt ka Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-76-14). Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist (vt Riigikohtu 08.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 16). ÄS § 178 lg 3 kohaselt saab osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohtu hinnangul võib hageja käesoleval juhul osaniku otsuse tühisuse tuvastamist nõuda tuvastushuvi olemasolu tõttu TsMS § 368 lg 1 mõttes kui ka kehtetuks tunnistamise nõudeõigust omav isik ÄS § 178 lg 3 mõttes. Kohtuvaidluse esemeks olev otsus mõjutab hageja kui XXX osaniku õigusi oluliselt määral – nimelt seni ainuosanikuks olnud ning ainuotsustusõigust omanud omanikust pärast XXX 10.07.2012 otsuse vastuvõtmist osanik, kes vaatamata suurele enamusele (92%), ei saa osanikuna ühtegi otsust vastu võtta, kui vähemusosanik (8%) sellega nõus ei ole. Hageja ei saa vaatamata enamusele otsustada, kes äriühingut juhib ning milline on äriühingu juhtimispoliitika jne. Enamgi veel, osanik ei saa 10.07.2012 otsuse tõttu mingilgi määral mõjutada ettevõtte põhivaraga seotud tehinguid ja toiminguid, kuivõrd otsusega muudeti põhikirja viisil, mis annab osaühingu juhatusele piiramatud õigused ka väljaspool äriühingu tavapärast majandustegevust. Lisaks sellele saab hagejat kohtu hinnangul käsitleda osanikuna, kes ei osalenud otsuse tegemisel (ÄS § 178 lg 3 osanike otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigus), kuna otsuse tegemise poolt hääletanud isikul puudus osaniku esindamise õigus.
36.Eeltoodud põhjustel ei kohaldu ka TSüS § 38 lg 5 alusel kostja poolt taotletud otsuse kehtetuks tunnistamise aegumistähtaeg ning kohus jätab kostja sellekohase taotluse rahuldamata. IV
37.Kuigi kohtu hinnangul on pelgalt eelneva tõttu XXX osaniku 10.07.2012 otsus tühine, peab kohus siiski vajalikuks käsitleda ka teisi hageja poolt esile toodud otsuse tühisuse aluseid. Hageja on väitnud, et XXX osaniku 10.07.2012 otsused on ÄS § 1771 lg 1 ja TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel tühised ka seetõttu, et need on vastuolus heade kommetega.
Heade kommete vastasus seisneb selles, et otsuse ainus eesmärk oli suurendada ja säilitada XXXkontroll ettevõtte üle ka pärast seda, kui tema volitused juhatuse liikmena lõppenud on. Seeläbi, et XXXon nii hageja üks osanikest, kui ka XXXOÜ kaudu kostja vetoõigusega osanik ning juhatuse liige, oli XXXtahe kindlustada oma ainuotsustusõigus kõikide äriühingute, kõikide otsuste üle.
38.Kohtu hinnangul võib olla heade kommetega vastuolus osaniku otsus, mille ainus eesmärk on teise osaniku õiguste kasutamise takistamine. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osanike XXXja XXX tegevused on motiveeritud asjaolust, et nimetatud isikute vahel on käimas abielu lahutamise ja ühisvara jagamise vaidlused. (vt 25.03.2015 kohtuistungi protokoll 25.03.2015) See seab hageja osanike tegevustes esile isiklikud, mitte äriühingu majandushuvid.
39.Käesoleval juhul nähtub XXX osaniku 10.07.2012 otsusest, et kehtestatud on põhikirja uus redaktsioon, osakapitali on suurendatud sularaha sissemaksega osaühingu kontole ning sissemakse ulatuses on uueks osanikuks OÜ XXX. Kohtu hinnangul ei saa osakapitali suurendamist ja uue osaniku kaasamist pidada heade kommetega vastuolus olevaks, kuivõrd see teenib äriühingu majanduslikke huve ega saa iseenesest rikkuda senise ainuosaniku õigusi. Emissiooni teel ettevõttesse investeeringute lisandumine on äriühingule soodsaim viis lisaraha saamiseks. Hageja ei ole eitanud seda, et tema kontole laekus uue osa eest 10 000 eurot. Samuti ei ole hageja esile toonud, kuidas see konkreetne osaniku otsus iseseivalt hageja õigusi rikub või heade kommetega vastuolus on. ÄS § 192 kohaselt on osakapitali suurendamine seaduspärane ja asjakohane äriühingu majandustegevuses.
40.Kohtu hinnangul ei ole ka põhikirja uue redaktsiooni kehtestamine iseenesest heade kommetega vastuolus. Küll aga võib heade kommetega vastuolus olla põhikirja muutmine viisil, mille ainus eesmärk on teise osaniku mõjuvõimu ja tegevuse ning ka õiguste kasutamise takistamine. Kohtu arvates seondub antud küsimus hageja selle väitega, et XXX osaniku 10.07.2012 otsused on tühised ka seetõttu, et otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud ÄS-s sätestatud otsuste vastuvõtmise korda. Nimelt sätestab ÄS § 175 lg 2, et põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti. Hageja põhikirja (t lk 62jj) p 6.1 kohaselt teevad osanikud otsuseid koosolekul või koosolekut kokku kutsumata ÄS § 173 toodud viisil.
ÄS § 173 lg 6 kohaselt kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata §-s 170, § 171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning paragrahvi 173 1.–41. lõikes sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg. Seega peaks mistahes viisil vastu võetud otsusest siiski selguma seaduses sätestatud minimaalne informatsioon ja ka otsuse sisu. Põhikirja uue redaktsiooni kinnitamine peab endas kätkema muudetud põhikirja punkte või lisana põhikirja uut teksti, vastasel juhul ei ole võimalik tuvastada, kuidas põhikirja muudeti ja milline saab olema uus põhikiri - see info peab kohtu hinnangul sisalduma otsuses või otsuse lisaks olevas dokumendis. Antud juhul see info otsusest ei nähtu ning selle info puudumise tõttu otsuses väidab kostja, et põhikirja uue redaktsiooni kinnitamine kui fakt, ei saa olla heade kommete vastane.
41.Kohus ei saa siinkohal kostja seisukohaga lõpuni nõustuda – teatud juhtudel võib see nii olla, kuid põhikirja muutmine on siiski sisuline otsus ja kui see sisu otsusest endast ei selgu, siis on tegemist vorminõuetele mittevastava otsusega.
42.Pooled ei vaidle selle üle, et XXX osaniku 10.07.2012 otsusega muudeti põhikirja selliselt, et osanike otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on hääletanud 100% osakapitalis osadega määratud häältest. (vt ka t lk 29) Hageja peab sellist otsust heade kommetega vastuolus olevaks ning kohus nõustub sellega. Selline muudatus põhikirjas halvab äriühingu majandustegevuse – üksmeelele jõudmata ei saa osanikud ühtegi otsust vastu võtta. Äriühingu loomine ja juhtimine on üles ehitatud selliselt, et kõik äritegevuses osalevad isikud ei saa ega peagi olema iga otsuse või tegevuse juures ühel meelel. Selleks on kehtestatud enamuse otsuse põhimõte. Seejuures sätestab seadus ka atribuudid vähemuse õiguste kaitseks seal, kus see on vajalik. Selline säte põhikirjas takistab ettevõtte tegevust ning piirab ebaproportsionaalselt osaniku võimalust oma õigusi teostada. Enamusaktsionäril on õigus eeldada, et oma osalusele vastavalt omab ta teatud otsustusvõimu äriühingu tegevuses. Hagejalt on see ära võetud.
43.Pooled ei vaidle ka selle üle, et XXX osaniku 10.07.2012 otsusega muudeti põhikirja selliselt, et osaühingu juhatus on pädev tegema osaühingu nimel mistahes tehinguid, ka neid, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamidest - s.o kinnisvara omandamine ja võõrandamine, koormamine, ettevõtete osaluse omandamine ja võõrandamine, laenude andmine jne. Kohus nõustub hagejaga selles, et ka sellisel viisil põhikirja muutmise otsus on heade kommetega vastuolus läbi osanikust hageja huvide kahjustamise. Olukorras, kus hageja XXX osanikuna ei saa mõjutada ühegi osanike otsuse vastuvõtmist, muuhulgas ei saa ta mõjutada ka osaühingu juhatuse liikme valimist ja tagasikutsumist, on ohus osaniku peamine finantshuvi: osanikust sõltumatult valitud juhatuse liige saab osanikust sõltumatult teha osaühingu varaga mistahes tehinguid.
Kohtu hinnangul ei ole mõistliku majandusliku põhjendusega võimalik sellist otsust selgitada. Seetõttu on usutav, et XXX põhikirja eeltoodud viisil muutmine on seletatav hageja ühe osaniku ja kostja juhatuse liikme XXXeesmärgiga mõjutada XXXisiklikke huve ühisvara jagamise protsessis. V
44.Kuna kohus on jõudnud järeldusele, et XXX osaniku 10.07.2012 otsused on tühised osaniku XXXOÜ esindaja esindusõiguse puudumise tõttu ja XXX osaniku 10.07.2012 otsuse p 1 on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, siis ei pea kohus vajalikuks käsitleda hagis toodud motiive otsuse vormistusliku külje muude puuduste (otsuses puuduvad osaniku allkiri, häälte arv, uute osade arv, uue osaniku aadress, osa eest tasumise aeg ning asjaolu, kas osad on välja lastud ülekursiga) kohta.
VI Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus andis 25.03.2015 istungil pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja 10.04.2015. Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks määrata, et hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks on TsMS § 138 lg 2 alusel 300 eurot, s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 300 eurot. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.